Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 25

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjakirjanduse andmetel keelas Ukraina valitsus mitte üksnes hooajatööliste väljasõiduriigist, vaid üleüldse väljasõidu ja mitte üksnes Soome, vaid kõikidesse Euroopa Liidu riikidesse, kusjuures selles teates põhjendusi pole. Kas see vastab tõele ja millega keeldu põhjendatakse. Soome soovis tuua hooajatöölisi ja soovis kokku 14000 inimest. Pikad läbirääkimised olid, ma tean ja lõpuks õnnestus Soome Ukraina nõusse saada, aga täpselt nii oligi, et 200 inimest lennutati Helsingisse ja siis peatas Ukraina valitsus. Selliste tšarterlendude edasise toimimise ja hooajatöölisi nad enam välja ei lase. Nüüd see, et ukrainlasi üldse Euroopa liitu ei lubata, tõele ei vasta. Kui sul on sugulased konkreetses Euroopa Liidu riigis, siis saab minna ikka ja maismaa piiripunktid on avatud. Saab minna Poola, Rumeenia, se, Ungaris, Slovakkiasse, need on naaberriigid siis Ukrainas. Aga kas Ukraina valitsus nimetas ka põhjuse, on see koroona? Ukrainasse on tagasi tulnud nüüd miljon ukrainlast ja suure osa neist Ukraina valitsus vedas lennukitega erinevatest riikidest ja peaminister on nüüd välja öelnud, et nad sooviksid, et nüüd ukrainlased jääksidki koju ja hakkaksid siin Ukraina majandust edendama. Valitsus on lubanud, et nad tekitavad töökohti, annavad madala protsendiga laenu, mis on suur motivaator siin, sest protsent ei ole võrreldav sellega, mis meil on, siin on ka palju kõrgem laenuprotsent. Minu arvamus on, et see saab neil olema väga keeruline neid töökohti siin luua antud majandusolukorras, aga see on see olnud see põhipõhjus. Ja eks Ukraina valitsus ilmselt mõtleb ka selle peale, et, et kui nüüd lasta jälle 14000 inimest näiteks Soome ja neid tuleb sealt mingi hetk evakueerima hakata, siis on järjekordsed lennud, nii et sellised põhjused Kas Ukraina valitsus nimetas ka mingeid tähtaegu, kuupäevi või lihtsalt, et hooajatöölisi ei lasta välja? Tähtaegasid ei nimetatud. Eriolukord on praeguse seisuga siin pikendatud 11. maini ja tõenäoliselt siis vaadatakse jälle kõik otsused uuesti otsa neile. Ja kuidas tundub, pikendatakse või mitte? Ma arvan, et 11 mai võib-olla nädalavahetus sinna otsa veel. On üsna realistlik, et nad hakkavad Ukrainas siin piiranguid lõdvendama, et inimesed on natukene väsinud ja on üsna hästi on tegelikult hakkama saadud, kuna siinsed piirangud kehtestati nädal aega varem kui Eestis. Ja sellega on nakatunute arv hoitud hoomatava suuruse juures 8000 umbes suure Ukraina peale ei ole väga hull. Tegelikult seis.", "role": "user" }, { "content": "Soome ja Ukraina kokkuleppe järgi pidi Soome kahe nädala jooksul hooajatöödele saabuma tuhandeid ukrainlasi. Esimene lennuk tõi kohale 200 ukrainlast. Pärast seda sekkus Ukraina valitsus ja keelas hooajatöölistel Ukrainast välja sõita, seda põhjendatakase vajadusega taastada oma riigi majandus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul jätkatakse uue eelarvega paar aastat tagasi alustatud strateegiat korrastada linnataristut. Ligi pool tuleva aasta investeeringutest suunatakse teede ehitusse. Kõige kallimaks projektiks kujuneb aga Narvat läbiva transiiditee rekonstrueerimine, millele kulub koos toetusrahaga 11 miljonit eurot. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. See on nii keeruline projekt on nii suured muudatused ja võibolla mõnedele inimestele on see isegi üllatusena ülevaadet näitus valgusfoori ristmikutele ja nii edasi, nii edasi, aga kallis, väga kallis projekt Narva jaoks. Linnaruumi parandavatest ettevõtmistest on märgilise tähtsusega tuleval aastal algav Narva raekoja renoveerimine, raekoja saab turismikeskus ja volikogu residents. Narva volikogu opositsioon hääletas eelarve kinnitamise vastu. Suurimaks puuduseks nimetab fraktsiooni Meie Narva esimees Katri Raik pikema plaani puudumist. Tulevikuprobleemide lahendamise asemel kulutatakse raha poliitilistele ambitsioonidele. Mina nimetasin selle enda jaoks eelarves Janovitš nimeline staadion. Proua Janovitš on meie linnavolikogu esinaine ja tema kooli juurde rajatakse staadion maksumusega 1,7 miljonit. Selle asemel võiks rindade korda teha sealsamas lähedal asuva linnastaadioni. Selle eelarve läbiv joon on kahjuks see, et koalitsioonifraktsiooni juhtivad saadikud saaksid omanimelise objekti. Enne valimisi. Ja Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi kommentaar. See ei sõltu sellest üldse karina novi jätkab võrgumehena või mitte, see on ainukene kool selles mikrorajoonis, sest on täiesti loogiline, et me jätkame selle Sto renoveerimisega niikuinii. Meie plaanis on renoveerida kõik koolis taluni. Kui aga rääkida väikestest, aga kogu Eestile tuntud summadest, siis Narva linnalehe väljaandmist jätkatakse ning umbes sama suurt summat tulevaks aastaks küsinud vaba lava teatrikeskust ei toetata. Aleksei Jevgrafov. Ma ütlesin juba nendele mitu korda, et tulge räägime põhileuma, et mida te võite pakkuda linnale, mida te täpselt soovite linnalt saada. Praegu on liiga vara eraldada raha, kui me teame, kuhu nad suunatakse. Tuleval aastal lubatakse ka Narva elanikel eelarve koostamises kaasa rääkida. Kinnitatud eelarves inimesi kaasavat osa veel ei ole, kuid vastava korra väljatöötamine käib ja jutt on umbes 200-st 1000-st eurost, mis rahvale jagamiseks pakutakse. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva volikogu kinnitas tuleva aasta eelarve, mille maht on 97 miljonit eurot. Opositsiooni hinnangul puudub eelarves vaade Narva tulevikule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikontroll leidis, et senine kiire interneti ehk lairibavõrgu väljaehitamine pole liikunud loodetud tempos. Lairibavõrgu väljaarendamise lõpptähtaeg on juba kaks korda edasi lükkunud. Riigikontrolli hinnangul on küsimärgi all ka praegu tähtajaks seatud 2030. aasta peakontrolör Ines Metsalu. Nurminen ütles, et senist tegevuskava tuleb täpsustada nii, et lairibavõrk jõuaks neisse piirkondadesse, kus seda ka vaja on. Turutõrke piirkondades Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet määratles ligikaudu 2000 aadress objekti registriandmete põhjal ja kui me hakkasime neid registriandmeid noh, üle kontrollima, siis meile tundus, et seal on mitmeid selliseid objekte, mille puhul siis selle kiire juurdepääsuühenduse loomine on küsitav, et seal on objekte, mille kohta kohalikes omavalitsustes on pigem lammutamise plaanid, seal on objekte, kus me räägime, et ühel kinnistul asub mitu hoonet ja võib-olla iga garaaži või iga kuurini ei ole vaja tingimata viia ja seda juurdepääsuühendust. Aga noh, protsentuaalselt on see ikkagi väike hulk sellest 200000-st aadress objektist, et jah, need andmed tuleb korda teha, me peame opereerima õigete suurustega. Aga noh, tegelikult on probleem ikkagi selles, et see turutõrke piirkondades olev aadressi objekt, hulk on igal juhul väga suur ja ka nüüd lähiaastaks planeeritud rahaga, me ei suuda seda kõike katta. Praegu on lairiba võrgu väljaehitamisele kulunud 35 miljonit eurot. Projekti rahastuse suurendamise üle peab otsustama riigikogu veelkord Ines Metsalu, Nurminen. See, mida meie oma auditis soovitame, on see, et, et selle piiratud raha hulga jaoks tuleb seada täpsemad prioriteedid, milliste piirkondade kaupa me liigume võib-olla millised piirkonnad me välistame, loodame, et, et sinna tulevad eraettevõtjad siiski pakkuma seda võrguteenust. Ja et mis tüüpi probleeme me kõigepealt läheme lahendama, näiteks meie oleme oma auditis välja pakkunud, et võib-olla võiks esmajärjekorras keskenduda nendele majapidamistele, kus puudub üldse kaabli kaudu interneti püsivandusega, näiteks mobiilside levivõrk on, kes ja, ja kellel on täna nagu võib-olla see mure, juurdepääsu internetile juurdepääsuga kõige suurem ehk et prioriteetide seadmine ja kasutada seda vähest raha kõige prioriteetsemate murede lahendamiseks, on võib-olla see meie soovitus auditist. Praegu ehitab riigi lairiba võrku Enefit Konnect. See leping lõpeb tuleval aastal. Selleks ajaks peab Enefit Connect rajama juurdepääsuühenduse 40000 aadressiobjektini. Esimese kolme aastaga on lepingust täidetud alla poole, märgib riigikontroll.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontroll kritiseerib riigi tegevuskava kiire interneti viimisel hõredama asustusega paikadesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFoorumi organiseerimine oli Euroopa Liidu asjade komisjonil kavas juba enne Prantsusmaa ja Hollandi referendumid kuid nüüd andsid nad arutelule kahtlemata uue suuna. Vaieldi paljude asjade üle, kas Euroopa Liidu liikumine föderalismi suunas on hea või halb ja mida see föderalism õieti erinevate arusaamade järgi tähendab, kui palju peavad ühishuvid domineerima rahvuslike huvide üle, et ka viimased kaitstud oleksid. Ja muidugi lepingust endast. Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis leidis, et põhiseaduse leping Eesti majandust ei mõjuta. Üldine järeldus võiks olla selline, et lepe on ettevõtjate jaoks piisavalt deklaratiivne. Mingisuguseid kohustusi meile väga juurde ei too. Tundub, et et nii-öelda majandusele otseselt lepe ühtegi olulist signaali juurde ei anna. Riigikogu liige Urmas Reinsalu väljendas omalt poolt konkreetset muret. Olulisem isegi põhiseaduse lepingu enda sisu riskidest on see, et põhiseaduse lepingu probleemide ümber liikuv debatt ei varjutaks muid põhimõttelisi ja Eestile tähtsaid küsimusi. Ma pean silmas siin esiteks Euroopa finantsperspektiivi menetlust ja neid kompromisse, mida ka eesistujariigi initsiatiivil Eestil on õnnestunud saavutada. Mis puutub kompromissidesse, siis riigikogu liige Liina Tõnisson arvas, et selles ongi viga, et prantslased ei tahtnud neid teha. Täna minu arvates On täiesti selge, et põhiseadusliku leppe ebaõnnestunud hääletused on tingitud asjaolust, et inimesed unustasid ära, et keegi ei saa oma absoluutset tahtmist. Kui on soov edendada Euroopat ja mitte muutuda mingisuguseks maailma äärealaks kuhu Euroopa võib jõuda oma tänu oma demograafilisele situatsioonile, siis peame me kõik oma tahtmistes veidi tagasi võtma. Erinevalt paljudest arvamustest ei leia Audentese ülikooli Euroopa Instituudi direktor Ivar Raig, et Prantsusmaal hääletati presidendi ja sisepoliitika vastu. Põhiseaduslepingule ei ütlemine prantslaste ja hollandlaste poolt tähendas mitte seda, et nad kritiseerisid oma majandust oma juhtisid, see tähendas seda, et nad ütlesid ei selle põhiseaduslikule lepingule. Prantslastel 20 miljonit lepingu eksemplari jaotati laiali 20 protsenti, ütlesid nad seda lugenud ja praegu on aeg minna tõsiselt uue Euroopa koostöömudeli otsimise juurde. Selleks on võimalus meil panustada. Me ei taha, et Euroopa läheks halvati. Parem on selge lõpp kui lõputu õudus. Ehk me oleme juba ühe stagnatsiooni üle elanud. Miks me peaksime veel teise stagnatsiooni minema? Justiitsminister Rein Lang küsib vastu. Kogu debatt sellel teemal, et pakume välja midagi uut, pakume välja midagi selle asemele, mis täna meil nagu on ja mis on valitsustevahelise meetodi läbinud, ehk siis valitsustevahelise konverentsi läbinud ja, ja mis on konvendist välja tulnud siis ma tahaks väga näha seda, midagi uut. Võib-olla on olemas tõepoolest mingisugune vormel, mismoodi Euroopa liit saaks efektiivsemalt toimida aga seni ei ole mitte keegi tõsiseltvõetavat mudelit välja suutnud pakkuda.", "role": "user" }, { "content": "Toompeal arutati Valge saali foorumil Euroopa Põhiseaduslikku lepingut. Audentese Ülikooli Euroopa Instituudi direktor Ivar Raig.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVindi kinnisvara Põlva Võrumaa maakler Sander Valdas ütles, et koroonakriisi ajal soovitakse kinnisvara soetada meelsamini ajaasustusega piirkonda. Kui me räägime nüüd siin Võru ja Põlvamaal elamute turul, on on küll märgata mõningast hinnatõusu ja et eelkõige majade osas, mis on maapiirkondades ja siin võib arvata koroonamõju küll, et näiteks siin Põhja-Eesti piirkondades, Tallinnast inimesed otsivad selliseid hõredama asustusega kohtadesse maju, kus, kus suvel olla ja see on, on viinud minu arvates küll mõningale hinna kasvule. Eramu kinnisvaramaakleri Jarno Simsoni sõnul on Põlvamaal rohkem ostma hakatud ka remonti vajavaid maju. Maamajade hinnad on jäänud enam-vähem samaks, aga siin võib märgata sellist trendi, et on ostetud rohkelt halvemas seisukorras maamaju. Tänu sellele, et neid müügis maamaju on vähe ja pakkumisi on vähe siis paljud on ostnud ka niisugust rohkemat remonti vajavaid maju ja seetõttu on see tehingu hind jäänud samaks. Arno Simson tõdes, et eelmise aasta koroonakriisist alates on ostjate huvi maamajade vastu kasvanud. Eelmine aasta oli vahepeal selline situatsioon, et maa, majad ja korterid läksid nii hästi, et makrorit ei olnudki vaja korra Facebookis kuulutas müüa või kuskil külatelefonite ja oligi osta olemas, et maakeril oli eelmise aasta teisel poolel küllaltki raske leiba lauale saada, eks siis ka paljud tegid siukeseid natuke mitte nii läbimõeldud oste, et midagi oleks ostetud ja pärast siis hakati vaatama, et vist sai liiga töömahukus objekt ostetud ja soetatud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eesti kinnisvaramaaklerite sõnul on näha, et maamaja eest ollakse valmis senisest rohkem maksma ja ära ostetakse ka halvas seisukorras hooned.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUmbes 14000 valimisjaoskonda avati kell kuus hommikul hääletama tulnud pidid kandma vast käia seisma üksteisest vähemalt ühe meetri kaugusel enne sisenemist mõõdeti nende kehatemperatuuri. Nad pidid desinfitseerima käed ja panema kätte kilekindad. Alles seejärel anti neile kätte hääletussedeli ja lubati hääletama. Paljud kriitikud kartsid, et valimistest tuleb kaos, nii pole see läinud. Eelvalimistel hääletas üle 11 miljoni inimese ehk 26 protsenti elanikest. Lõuna-Korea pole valimisi kunagi edasi lükanud ka 1952. aasta Korea sõja ajal. Ja ehkki nüüd oli risk, et nakkus võib levida väga suur, otsustati kõiki võimalikke meetmeid kasutades valimised ikkagi korraldada. Rahvas on sellega rahul. Ma kartsin väga, et valimised lükatakse edasi, aga kindlasti kandmine ja üksteisest eemale hoidmine pole nii raske ja see on hea, et valimised ikkagi toimuvad. Nii ütles üks, 56 aastane valija. Ma arvan, et me ei pea eriti muretsema, kui kõik inimesed ettevaatlikud on, ütles 81 aastane mees. Kahe lapsega koos valima tulnud naine kinnitas samuti, et tänu ettevaatusabinõudele saab ta ikkagi valida ja ta hääletab heade poliitikute poolt. Ettevaatusabinõud olid tõepoolest väga ranged, kui kellelgi oli kehatemperatuur üle 37 viie viidi ta eraldi hääletamisalale. Koroonaviiruse ravil olevatele patsientidele anti võimalus hääletada kirja teel. Nõrkade haigussümptomitega inimestele, kelle jaoks valitsus rajas isoleeritud keskused, püstitati keset keskusi õue. Hääletamiskabiinid. Need 13000, kes olid määratud karantiini, said hääletada ainult pärast seda, kui kõik teised olid juba hääletanud. Nad ei tohtinud kohaleminekuks ühistransporti kasutada, vaid võisid üksnes jala või oma autoga minna. Eksperdid hoiatasid, et pandeemia ajal võivad valimised tähendada leigemat osavõtt. Kui kella kolmeks kohaliku aja järgi oli hääletamisest osavõtt 10 protsenti suurem kui eelmistel valimistel. Tulemused selguvad homme hommikul. Kuidas täna läks, sellest sõltub, kuidas läheb presidendivalimistega, mis ees on. Samuti jälgivad Lõuna-Koreat täna hoolega kõik need riigid, kus valimised peaksid toimuma veel sel aastal.", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Koreas toimuvad vaatamata koroonaviiruse pandeemiale parlamendivalimised. Valitsev Demokraatlik Partei võib oma positsioone tugevdada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaksamaa kaitseministri Ursula von der Laieni nimetamisel Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks jäi paradoksaalsel moel erapooletuks üksnes Saksamaa ja seda sisepoliitilistel põhjustel. Nii laieni kui ka teiste eile kokkulepitud inimeste kohta jagub valitsusjuhtidele õhtustes kommentaarides üksnes häid sõnu. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Me usume, et me oleme teinud hea inimeste valiku. Oluline on rõhutada, et me suutsime otsustada suures ühtsuses, see on tähtis, sest see mõjutab Euroopast. Oopa Liidu töövõimet tulevikus uus ülemkogu eesistuja Charles Michel on keeruka poliiteluga Belgia peaministri na kompromisside otsimisel kõva treeningu läbinud Charles Michel. Ma mõistan vastutust ja vajadust liikmesriigid kokku tuua, et me saaksime koostööd teha ja tagada Euroopa projekt selle. Mitmekesisus ühtsus ja solidaarsus Euroopa Parlamendi valimistel esikandidaatidena kandideerinud Franz Timmermansi ja Margarete Vestageril ja komisjoni asepresidendi roll päris tippu nad välja ei jõudnud. Nii võib öelda, et valitsusjuhid viskasid esikandidaatide põhimõtte prügikasti ja jätsid endale õiguse määrata ametisse ükskõik kelle juhtide nimetamise süsteem vajab selgust. Eesti peaminister Jüri Ratas. Ja sellest oli täna meil ka juttu, et tegelikult seda, seda muutust võiks hakata ette valmistama, et et tõsi, on ju see, et mõned riigid on uskunud, et Spitsen kandidaadid või juhtkandidaadid, need on need, kelle hulgas tuleb valik teha. Täna me näeme, et see päris nii ei ole läinud ja see on, annab paljudele ju lootuse, usu ja kindluse ja selles mõttes kindlasti ma usun, et, et viie aasta pärast tuleks süsteemi muuta ja täna oli sellest ka juttu, et seda peaks tegema nii ülemkogu, aga loomulikult väga tihedas koostöös Euroopa tulevase või juba tänasest tööd alustanud Euroopa parlamendiga.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu valitsusjuhid suutsid eile ühenduse tippametikohtade jaotuses lõpuks kokku leppida peaaegu üksmeelselt. Kokkulepe on vana Lääne-Euroopa keskne ja üle parda heideti Euroopa Parlamendi valimistel esinumbritena kandideerinud poliitikud. Valitsusjuhid soovivad juhtide määramise reeglid enne järgmisi valimisi üle vaadata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti energia esitas energiaturu inspektsioonile ehk etile kulude prognoosid. Ettevõte ennustab lõpptarbijale uue aasta kevadest 23 protsendilist hinnatõusu. Peaminister Andrus Ansip ütles, et tal on riigile kuuluvale Eesti energiale mitu etteheidet. Nii neid asju ei aeta. Tänastest lehtedest on lugeda, et ka Eesti Energia nõukogu liikmed ei oma nad ülevaadet kavandatavatest hinnatõusu taotlustest. Rääkimata sellest, et kureeriv minister majandus-kommunikatsiooniminister oleks olnud informeeritud või et oleks informeeritud olnud. Peaminister. Rahandusminister Ivari Padar ütles, et rahandusministeeriumi arvestustesse küll nii suur hinnatõus ei kuulunud. Niigi on järgmise aasta inflatsiooni ks ennustatud 7,4 protsenti. Seal sees on arvestatud elektrihinnatõusuga kuni kuus protsenti. Selles suhtes on niimoodi, et sellisel juhul, kui see Eesti Energia unel kõrgetest hindadest peaks leidma rakendust, see tähendaks inflatsiooniprotsenti juurde umbes 0,5 protsenti. Meie arvestused on tänasel juhul kuni kuue protsendi peale meie oleme ja see on kõik siis selle nii-öelda administratiivsete meetmete hulgas, mida me oleme arvestanud umbes 1,5 protsenti mis sellest seitsme koma neljast protsendist võiks maksimum olla. Peaministrile oli ka üks konkreetne etteheide hinnatõusu sisu osas. Pressi vahendusel ma näen, et argumenteeritakse ka nende argumentidega, mis tegelikult argumendid ei ole. No näiteks süsinikdioksiidi saaste eest tuleb maksta nagunii. Elektriaktsiis asendab seda, nüüd selgub, et, et see on iseseisvaks hinnatõusu aluseks ja veel oi-oi-oi, missuguses ulatuses. Ma kuidagimoodi ei saa sellega nõustuda. Ansipi sõnul peab Eesti energia oma suhtumist muutma. Paraku on ka varasematest aegadest kogu aeg olnud praktika, et küsitud on rohkem ja saadud on vähem. Minu meelest võiks sellest juba ükskord õppust võtta ja mitte šokeerida suurte küsimustega avalikkust, mis mitte kahjustada Eesti energia mainet liiga ahnete küsimistega vaid et mõelda väga läbi kogu selle uue hinna küsimise. Põhjendatus, et tulevikus kindlasti omaniku esindajad riigile kuuluvas äriühingus peaksid olema taolistest taotlustest kindlasti eelnevalt informeeritud. Praegusel juhul oli peaminister majandus-kommunikatsiooniminister täpselt samasuguses infovaakumis ja, ja neid tabas samasugune üllatus nagu tervet eesti rahvast.", "role": "user" }, { "content": "Ministrid kritiseerivad Eesti Energia hinnatõusukava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA pealinnas Washingtonis on rahvusliku jõulupuu tulede süütamine olnud traditsioon juba 1923.-st aastast. Üritus on kasvanud niivõrd suureks, et kohalikud hakkavad valge maja läheduses asuvasse Elipsi parki kogunema. Juba pärastlõunal, räägib jõulupuud imetlema tulnud Angela. Otsustasime tulla, sest oleme sellest kuulnud ja teame, et see on suur traditsioon ja tahtsime ise tulla ja näha, mis siin toimub. Räägib Wendy Whee loving. Shoreie me tulime, sest elame lühikest aega selles piirkonnas ja tahtsime kogeda seda vähemalt korra elus. President Donald Trumpi ja esimene leedi Melania Trump süütasid jõulupuu tuled lõpuks õhtu pimeduses. Kohalolijad said imetleda kuuske, millel on kokku 50000 tulukest ja 450 tähekujulist kaunistust räägib USA president Donald Trump. Ühe tänuliku riigina ülistame perekonna rõõmu, vabaduse õnnistus ja jõuluimet koos kistutati parki oktoobris, sest eelmine puu sai möödunud aastal tugevalt kahjustada, kui neli päeva enne jõule üritas üks mees selle otsa ronida. Jõulupuu ümbruses on ka väiksemaid kuuski USA erinevatest osa riikidest. Neilt võib leida ainulaadseid käsitsi meisterdatud kaunistusi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA pealinnas Washingtonis süüdati rahvusliku jõulupuu tuled. Üheksa meetri kõrgusel kuusel on kokku 50 000 tulukest ja 450 tähekujulist kaunistust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee oli ka mulle üllatus, kui ma sain ÜRO peasekretärilt kirja eelmise aasta lõpus ja suhtlesin tema asetäitjaga ja mulle seletati, et minult oodatakse panust just uute ohtude määratlemisel, milleks on siis küberrünnakud, küberjulgeolek, küberturvalisus, aga samuti oodatakse ka Ida-Euroopas nägemust sest sellesse nõuandvasse kotta kuulub 15 eksperti. Ja mina olen siis ainukene, kes esindab seal Ida-Euroopat. Selle nõuandva koja töö toimub nelja kohtumise vormis ja uute ohtudeni. Küberrünnakuteni küberohtudeni jõutakse hilisematel kohtumistel. Aga me ei hakka arutama nii detailselt üksikuid lepinguid. Vaid esimesel kohtumisel kuulame me ära eksperdid, kes kirjeldavad tänaseks tekkinud olukorda. Sest nüüd, 21. sajandil meil on tõesti tekkinud olukord, kus kaks suurt jõukeskust Venemaa ja Ameerika Ühendriigid ei dikteeri enam turvalisust maailmas ei dikteeri isegi enam tuumaturvalisust maailmas, vaid on tekkinud ka teised keskused. Me oleme jõudmas olukorda, kus üksteise järel lõppevad või lahkuda siiamaani siduvatest lepingutest. Nii et ÜRO peasekretär ongi palunud meil kaardistada olukorda, vaadata seda praegust olukorda, keskenduda tuumarelvadele relvastuskontrollile kui sellisele küberohtudele inimeste humanitaarkaitsele tsiviilkaitsele ja siis pakkuda talle lahendused või pakkuda talle võimalused, kuidas sellises keerulises rahvusvahelises julgeolekuolukorras edasi tegutseda. Mida saaks teha ÜRO. See grupp töötab kaks aastat, nii et konkreetsete soovitusteni jõuame me siis suveks 2021.", "role": "user" }, { "content": "ÜRO peasekretär António Guterres tegi Europarlamendi saadikule Marina Kaljurannale ettepaneku kuuluda tema relvastuskontrolli nõuande komiteessse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee raamat erineb varasematest käsitlustest selle poolest, et see on esimene, mitte memuaarteos. Ma ei ole siin niivõrd jõudnud seisukohtadele, kuivõrd ma olen tõstatanud küsimusi. Ma arvan, et lugejal, kes selle raamatu läbi loeb, jääb päris mitu punkti, mille üle juurelda. No näiteks küsimus, miks ei võetud iseseisvusotsust või iseseisvusdeklaratsiooni vastu 19. augustil, mida oodati ja siis on On juhitud tähelepanu igasugustele senimaani kasutusel olevatele käibetõdedele, mis tegelikult dokumentides tuge ei leia. On levinud ka mujal maailmas samasugune tendents, et kriitilistel aegadel ei pöörata tähelepanu paberite säilimisele. Ja ilmselt toimusid kõik need koosolekud erakorralises meeleolus ei olnudki protokollijat ja nii mõnedki paberid, mis oleksid pidanud jõudma arhiivikaustade vahele kaotati lihtsalt ära või siis hävitati. Kahtlemata nägid saadikud Toompeal, tundsid rahva üldmeelestatust, nägid, et nad ei saa seda otsust vastu võtmata jätta. Niisiis kõik need inimesed, kes olid välja tulnud sellisel kriitilisel hetkel oma meelsust näitama olid väga otsustava tähtsusega. Minu raamatus võib leida seisukohti, mida mulle andsid edasi ülemnõukogu saadikud. Seal on rahvarinde meelseid arvamusi, seal on ka Eesti komitee meelseid arvamusi. Ma ei ole rõhk kuidagi kallutanud teistpidi, kui see mulle vastu peegeldus. See raamat on objektiivne niivõrd, kuivõrd objektiivsed on minu leitud allikad. Loomulikult kuna dokumentides oli suuri auke ja ma pidin neid auke täitma tolleaegsete asjaosalised mälus talletatuga siis kõik need mälupildid on kahtlemata subjektiivsed. Siin ongi autori teha, et pilt tuleks kokku tasakaalukas ja argumenteeritud. See töö on pooleli selles mõttes, et see raamat on keskendunud kahele päevale. Natuke on eellugu, kuid tegelikult nende kahe päeva puhul need päevad olid ette valmistatud ülemnõukogu ja Eesti vabariigi valitsuse pikaajalise eelkonstitutsioonilise tööga. Ja, ja teine liin, mis ei ole siin käsitlust leidnud, on see, et Eesti sündmused ei olnud midagi unikaalset. Sama toimus teistes Balti riikides ja väga oluliseks olid ka arengud Moskvas. Nii et on seda, milles laiemaks minna.", "role": "user" }, { "content": "Esitleti raamatut \"Iseseisvuspäeva sünd\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimise taganttõukamiseks korraldati hio osariigis miljoni dollari loterii, mille võitjaks kuulutati 22 aastane Abigail Bugenske MI think i was a great. Just hearing number Hamany peopescind up. Ma arvan, et see oli hea mõte, kui vaadata, kui palju inimesi sellele loteriile registreeris. Hio ei ole ainus osariik, mis üritab erinevate sooduspakkumiste ja kingitustega inimesi vaktsineerima meelitada. Minnes pakutakse näiteks kalastuslube ja laadapileteid lootuses, et juuliks suudetakse 70 protsenti osariigi elanikest vaktsineerida räägib Minnesota osariigi kuberner Tim Malts. Kasutage neid võimalusi ja minge, käige minnes sotas ringi. Umbes pool USA täiskasvanutest on täielikult vaktsineeritud kuid viimase kuu jooksul on nõudlus märkimisväärselt langenud. Missööri osariigi kirikuõpetaja William sõnul on ka tema kogukonnas terve hulk kõhklevaid inimesi. Nad ütlevad, et pole kogutud piisavalt informatsiooni selleks, et nad laseksid seda oma kehasse süstida ja nad ei tea, mis see on. Aina rohkem osariike on leevendanud ka maski kandmise kohustust, kuid terviseametnikud hoiatavad, et need, kes ei ole vaktsineeritud, peaksid endiselt varasematest piirangutest kinni pidama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s leevendavad osariigid koroonaviiruse levikuga seotud piiranguid, sest pooled täiskasvanud on täielikult vaktsineeritud. Samas on viimase kuu jooksul nõudlus märkimisväärselt langenud ja nädalavahetusel võtavad miljonid ameeriklased ette pühadereisi. Seetõttu üritavad osariikide kubernerid erinevate pakkumistega inimesi vaktsineerima meelitada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaid päev pärast valimisi viidi president Miloš Zeman haigla intensiivravi osakonda. Kuigi tema lähimad abilised väidavad, et kõva napsu ja suitsumees on riigi juhtimiseks igati kõlbulik, räägivad avalikkusesse jõudnud andmed täpselt vastupidist. Presidendi abid ei tahtnud terviseandmeid avalikustada ning need nõudis haiglast välja parlamendi ülemkoja spiiker maksakahjustusega intensiivravi osakonnas viibimine ei kõla teovõimelise riigi juhtimisena. Seda enam, et Zemani pole avalikkuses enam nähtud. Järgmisel esmaspäeval toimub uue koosseisuga parlamendi esimene istung, kus saab alustada protsessi presidendi ajutiseks töölt kõrvaldamiseks. Viieparteilise tulevase koalitsiooni eeldatav peaminister Peter Fiala soovib kõigepealt ametlikku hindamist, kas riigipea on töövõimeline, sest muidu süüdistaksid presidendi toetajad teda võimuhaaramise soovis. Valimised kaotanud peaminister Andrei Babish, Anopartei liider ja seni presidendi ga tandemi moodustanud miljonär on hakanud samuti taanduma Seemanni toetamisest. Ilmselt mõistes, et poliitiline õhustik on muutunud ja mitte tema kasuks. Sellele viitab ka prokuratuuri teade alustada ametlikku Barbishi juurdluse Euroopa Liidu toetusrahade väärkasutamise suhtes. Babishit päästaks süüdimõistmisest vaid presidendiks saamine, seega on ka tema huvi, et seman kuulutatakse teovõimetuks ja toimuksid erakorralised presidendivalimised. Babisi šansid ei pruugi üldse halvad olla, sest on rahva seas populaarne. Ja ta arvestab ka tulevase valitsusega, mis oma eilse kokkuleppe järgi on lubanud tugevdada õigusriiki järgida Vaslava Haveli aegset välispoliitika liini ehk tõsta esile inimõigused ning mis kõige olulisem, karmistada eelarve distsipliini. Kui Fiala hakkab kohe kärpima Barbishi valitsuse heldelt jagatud sotsiaaltoetusi ja pöörab näiteks maksuleevendused tagasi, siis annab valitsus ise Babishile kerge võimaluse nii ründamiseks kui ka presidendivalimiste võitmiseks. Ometigi tundub, et läheb Barbishiga, kuidas läheb, on Tšehhi edasi liikumas värskel demokraatlikul kursil väärtuspõhise poliitikaga ning jätab heldinud nostalgilise vanade meeste juhtimise selja taha, kus domineeris sõbrustamine Venemaa ja Hiinaga.", "role": "user" }, { "content": "Tšehhis kestab pärast oktoobri algul toimunud valimisi murdeaeg, millesarnast pole seal nähtud pärast iseseisvumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKauaaegne peaminister Andrus Ansip olla kord valitsuste kohta üldistades öelnud, et kui puhkevad skandaalid, kõiguvad koalitsioonid, tal oli õigus. Siseminister Mart Helme ebasõbralikest sõnadest seksuaalvähemuste pihta puhkenud eelmise valitsuskriisi haavad ei ole veel paranenud, kui juba peab peaminister Jüri Ratas isadepäeva toimetuse kõrvale lükkama ja uut skandaali. Mart ja Martin Helme sõnavõtud USA valimistulemusi hinnates ei ole tõsiseltvõetavad ja on isegi absurdsed. Nad peavad lõpetama koheselt Eesti ja USA suhete õõnestamise, oli ratas oma avalikus hinnangus koalitsioonipartneri suhtes avatud. Otsekohene, mis siis juhtus? Rahandusminister Martin Helme ja siseminister Mart Helme ründasid EKRE raadiosaates USA presidendivalimisi ja järgmist presidenti Joe Biden it. Ei ole üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud, ütles rahandusminister Helme, lisades, et võltsitud labaselt jultunult massiliselt ning et USA president valitakse süvariigi poolt. Eesti siseminister Helme selgitas seepeale, et Joe Biden ja Hunter Biden on korrumpeerunud tüübid. Välisminister Urmas Reinsalu laiutas seepeale käsi. See on pöörane jutt, mis ei esinda sekundikski ega mingilgi määral Eesti riigi ametlikku seisukohta. President Kersti Kaljulaid aga teatas, et kutsub skandaali arutamiseks lähipäevil kokku riigikaitse nõukogu. Sinna muide kuuluvad nii rahandus kui ka siseminister. Aga see pole enam skandaal, nagu näiteks mullu septembris, kui siseminister Elme ütles Sanna Marina juhitud Soome valitsuse kohta et nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige. Kui Eesti valitsuse liikmed nimetavad Eesti julgeolekupoliitiliselt kõige olulisema liitlasriigi USA presidendivalimiste tulemust võltsituks ja valitud presidenti korrumpeerunud tüübiks, siis see toob Eestis kaasa valitsus. Kriisi. Opositsioon Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid lubasid algaval nädalal algatada riigikogus siseminister Elme umbusaldamise põhjuseks tema homovaenulikud sõnad paari nädala taguses intervjuus. Nüüd on selge, et umbusaldamise tegelik fookus läheb USA valimiste tõlgendamise pöörasele jutule. Kuid selge ei ole, kuidas käituvad Keskerakond ja Isamaa. Ükski kumm ei veni lõpmatuseni, tunnistas Keskerakonna mõjukas poliitik omavahelises vestluses. Kui EKRE valitsuspartnerite seas jäävad seekord peale need, kes arvavad, et Jüri Ratas ja teine valitsus on end ammendanud sest EKRE juhid ei muutu valitsuskõlbulikeks siis umbusaldab parlament koalitsioonisaadikute häältega siseministrit, mis tähendab valitsuse langemist. Muidugi võib siseminister Helme ise tagasi astuda, mis ei tundu eriti tõenäoline ja peaminister ratas võib paluda presidendil minister ametist vabastada, mille eeldus on Ratase otsus selle valitsusega lõpetada. Ja muidugi võib peaminister saata sise ja rahandusministrile Hamburgeri või muffini aga millegipärast tundub, et seekord jäävad taolised kingitused tegemata.", "role": "user" }, { "content": "EKREsse kuuluvad siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme aga nimetasid TRE raadio saates USA valimistulemusi võltsituiks ning Joe Bidenit ja ta poega Hunterit korrumpeerunuiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJah, ma tahan saada Euroopa Komisjoni liikmeks, kuid Europarlamendi liikme mandaat lisab tõenäosust Euroopa Komisjoni liikmeks saamisel. Andrus Ansip selgitas, et Euroopa Parlamenti kandideerida otsustas ta siis, kui Siim Kallas loobus peaministri kohale kandideerimast. Seega ei tekkinud Ansipil võimalust Kallase asemel komisjoni minna ja jääb aega europarlamendi valimisteks valmistuda. Veebruari lõpus. Reformierakonna üldkogul kinnitatud senise valimisnimekirja 12-st liikmest loobub Ansipi kinnitusel Europarlamenti pürgimisest. Urmas Klaas. Urmas Klaas kandideerib Tartu linnapeaks ja seetõttu ta ei soovi kandideerida europarlamenti. See on ka igati arusaadav, et kui inimene asub uude ametisse, siis ta ei saa ju samal ajal hakata kiikama veel parema ameti poole. Brüsselis. Ühtlasi vahetab Andrus Ansip kandidaatide nimekirjas esinumbriga välja praegu Riigikokku kuuluva Kaja Kallase. Minul on teatud kogemus Euroopast juba olemas, seda kogemust on kogutud viimase üheksa aasta jooksul. See annab juhatuse liikmete silmis mulle küllalt märkimisväärsed eelised. Muudatused peab kinnitama järgmisel pühapäeval kogunev erakonna üldkogu. Üldkogul valitakse Reformierakonnale ka uus esimees Andrus Ansip. Erakonnas on olnud kombeks omada sellist esimeest, kes võimalusel on ka peaminister. Et alati, kui Reformierakonnast on olnud peaminister, siis peaministriks on olnud Reformierakonna esimees. Seda olukorda, kus peaminister ei ole erakonna esimees, ei peaks mitte liiga pikalt taluma ja seetõttu mina sooviksin erakonna esimehe ametist võimalikult pea loobuda. Mul on, oleks hea meel, kui üldkogu valiks uueks Reformierakonna esimeheks vastse peaministri Taavi Rõivase.", "role": "user" }, { "content": "Muudatused kinnitab järgmisel pühapäeval kogunev erakonna üldkogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKihnu vallavanem Ingvar Saare ütleb, et jutt pole kahtlemata rahvamaja kinnipanekust. Tegemist on valla kultuuritöö ümberkorraldamisega Ingvar Saare. Me oleme üle vaatamas üldse Kihnu valla allasutuste võrku. Meil tegelikult on olukord nii, et üks asutus, üks-kaks inimest ja üks hoone, et selline on see nagu suhe, et see ei ole väga mõistlik ja me oleme asutusi koondamas kokku. Me lõpetame näiteks ära ka Kihnu tervisekeskuse kui eraldiseisva allasutuse tegevuse, mis puudutab rahvamaja. Kui allasutuse likvideerimist, siis maja uksed jäävad kõikidele lahti, kultuuritöö jätkub ja senise rahva juhataja, aga me loodame ikkagi kultuuritöö korraldamise osas kokkuleppele saada. Vallavanem ütles, et peale rahvamaja korraldavad Kihnus üritusi ka näiteks mittetulundusühingud ja sihtasutused. 10 ja enam aastat tagasi, kus tuli tikutulega tõesti otsida, kes üritusi läbi viiks, on möödas sellepärast, et Kihnu merepidu viiulifestivali kudumisfestivali korraldab sihtasutus Kihnu kultuuriruum Kihnu sel korraldab räimeretke suve alguses. Vallavalitsus ise korraldab koos ettevõtjatega Kihnu kohvikute päeva ja kõiki neid üritusi, mida rahvamaja alg Kihnu vald korraldas, et me neid üritusi plaani kõiki jätkata. Rahvamaja juhataja Veera Leas, kellel saaks selles ametis kohe täis 32 aastat on nördinud, et selline eelnõu jõudis volikokku, aga laiemalt pole neid ümberkorraldusi rahvaga arutatud. Samuti ütleb ta, et tema jätkamisest kultuuriürituste korraldajana pole vallavanemaga juttu olnud. Minuga ei ole sellist vestlust olnud ja nende tingimuste üle arutatud, mina olen puhkusel. Praegu. Neljapäeval saatis vallavanem mulle sõnumi, et tule reedel rahvamajja ja siis, kui ma reedel rahvamajja läksin, teatas mulle vallavanem, et vallavalitsus otsustas ja volikogu 30. aprillil kinnitab, et rahvamaja likvideeritakse ja mind ja koristajat esimesest juunist on koondatud ja mina siis seepeale ka imestasin, et kuidas see, nii et juba sa tead ette ära, et volikogu otsustab, et kas nii nagu kõigi nende asjadega Kihnus või siis ta ütles, et ei, sa võid siin mõnda oma üritust veel edasi teha, et teeme sinuga töövõtulepingu, selliseid asju. Kui tahetakse struktuuri muuta, vallas neid asutusi muuta, siis tuleks ajada kultuurkomisjon kokku ja ka kaasata inimesi ja hakata arutama, kuidas me saame kulusid kokku hoida. Kuidas me saame nii, et juhatajad ära kaovad, et jääks ainult see sisuline töö. Kõiki neid asju oleks saanud ära arutada.", "role": "user" }, { "content": "Kihnu vallavolikogu hakkab neljapäeval arutama Kihnu rahvamaja likvideerimist vallaasutusena. Kas ja kuidas rahvamaja senise juhataja töö jätkub, pole veel kokku lepitud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegusel hetkel on päästetöötajatel selles õnnetuses osalejate osas selgus, on teada kõik inimesed, kes seal lennukis olid ja, ja kõigi inimeste saatus võib öelda, et üks inimene on hukkunud, vigastatud on kergemalt või raskemalt. Kõik ülejäänud inimesed, kes seal lennukis viibisid. Ohver on kohalik, Hiiumaa elanik Jaan, sündinud 52. aastal kannatanud nimede osas on võimalik saada informatsiooni. Kärdla lennujaamast on avatud infotelefon, kus, kus seda informatsiooni jagatakse. Kas need kannatanud olid Hiiumaa elanikud või mandrilt Hiiumaale suundunud, sest lennuk oli teel Tallinnast Hiiumaale? Kõigi täpseid elukohti praegu alles pannakse paika, selles suhtes me võime võime siin eksida, nii et seda nimekirja täpsustatakse pidevalt. Aga kõigil isikutel, kelle tuttavad täna Hiiumaal olid lendamas nad võivad helistada Hiiumaa suunakoodiga telefonil null neli kuus, on siis see suunakood ja telefoninumber 31 null null kaks. Sellel telefonil vastab ööpäev läbi Kärla lennujaama töötaja, kelle käes on olemas nimekiri ning ning sealt on võimalik oma omaste kohta küsida. Missugune on piloodi tervislik seisund, kas tema on saanud anda mingeid selgitusi? Üks pilootidest on raskelt vigastatud, kuid sündmuskohal on sõitnud lennuameti spetsialistid, kes kindlasti teevad selle õnnetuse põhjused kindlaks. Momendil ei mäleta nagu täpselt midagi, šokk on meil sees, aga põhimõtteliselt oli rappumine ja seejärel üsna kiirelt ka kohe mingi pauk või midagi taolist. Juardess tuli esimesena nagu väljas lennukis, seejärel mina ja ta hakkas kohe eemale nagu inimesi ajama, et minge kaugemale kõik, et sellepärast, et seal oli vesi ja seal oli külm. Kõigepealt ma läksin lähedal olevasse tallu tule peale, sest alguses moment kohe ei olnud seal nagu ühtegi päästeautot ega mitte midagi. Siis läksin mingi esimene tuli, mis paistis, läksin selle suunas, läksin sinna tallu ja seejärel kohe helistasime päästeametisse teavitasime üsna kiiresti, see oli, ütleme niimoodi, kümne-viieteist minuti jooksul olid päästjad kohal. Minu aja taju järgi. Kõik on jõudnud kenasti kohale, kellegi seisund transpordil halvenenud ei ole. Kaks last on praeguseks hetkeks Tallinna laste haiglasse jõudnud ja kolm täiskasvanud Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe haiglasse. Millised on nende inimeste vigastused? Nii tõsise õnnetuse kohta on vigastused üllatavalt kerged. Tõsisemalt on ta üks meespatsient, kellel on eeldatavasti ajukoljutrauma, kes praegusel hetkel on koomas, siis üks vanem naispatsient on ühe sääreluu lahtise murruga ja teda ilmselt hakatakse kanaöösel opereerima. Mustamäel. Ja saabus ka teine piloot siia, kellel on näovigastused ja kes on praegu uuringute staadiumis. Kas kellegi vigastusi võib pidada ka eluohtlikeks? Eluohtlik on kindlasti koomas oleva patsiendi seisund praegusel hetkel. No must kast on ilmselt frakis sees, kuna lennuki rusud ju laiali ei ole. Seda välja võtnud käib nii-öelda süsteemne asjade ülevaatus ja registreerimine, keskkriminaaluurimisbüroo eksperdid on kohal ja lennuameti omad ka, nii et asi käib. Kas valitsuse moodustatud erikomisjon on ka koha peale sõitnud? Valitsuse komisjonis olen mina esindajana, praegu käib mitte analüüs, vaid asjade fikseerimine tähendab asitõendite registreerimine ja nende asendi fikseerimine.", "role": "user" }, { "content": "Hiiumaal kukkus alla lennuk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Gea Kangilaski sõnul saab koolides ventilatsioonisüsteeme uuendada vaid täieliku remondi käigus. Ligikaudu pooled Tartu põhikoolid ootavad sellist remonti. Praegune tempo lubab aastas korda teha ühe kooli. Meil on veel eraldi programm, kus me otsime ka selliseid ventilatsiooniseadmeid, mis oleksid ajutised, et mida siis neisse ruumidesse installeerida klassiruumidesse, mis siis eriti halvas olukorras on, et me tegelikult järjest oleme siin mõõdistanud ja, ja püüame seda olukorda noh, vähemalt nagu sellisel tasemel lahendada, et meil ei oleks päriselt suuri puudusi. Need on sellised süsteemid, kus klassi siis akendesse kindlasse ruumi ehitatakse, siis selline soojussüsteem, mis siis nagu nii-öelda õhuvahetuse korralikult tagab, aga nad on kallid, nende rent on päris kallis, et, et seetõttu me jah, et vaatame nagu väga hoolikalt, millised ruumid tõepoolest seda vajavad. Kangilaski lisab, et selliste süsteemide efektiivsust on raske hinnata enne sügist, kuna kooliruume veel ei kasutata. Haridus ja teadusministeerium on koostanud koolidele juhendi, kuidas toime tulla, kui ventilatsioon jääb vajaka. Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ütleb, et juhised on praktilised, kuid iga koolijuht peab ise vaatama, mida on võimalik rakendada. Et mida me oleme püüdnud, on tõepoolest lauskohustus ikkagi iga klassikomplekti lahkumise järel, kui õpilased klassist ära lähevad, tuulutatakse ruumi ja korralikult tuulutatakse. Et tunni ajal on ka akent lahti hoitud, aga noh, see on ju selge, et see sõltub hästi palju ilmast. Kui ilm läheb külmaks, siis selle akna lahti hoidmisega on murekoht mida kergem on teha, on hoida ust lahti ja siis koridori aken lahti, et, et seda me oleme ka katsetanud. Aga ütleme niimoodi, et noh, kui CO kahe mõõturiga mõõta, siis noh, päris täispikka tundi ikkagi siis läheb ikkagi üle normi. Veel soovitab ministeerium sundventilatsioonisüsteemid ümber seadistada töötama suuremal võimsusel. Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski sõnul kaasneb sellega suurem energiakulu. Pigem võrreldes nüüd kõige muuga, mida see epideemia kaasa on toonud, on need ikkagi suhteliselt nagu pisiasjad, et need energiaarved siis natukene suurenevad ja seda ka siis põhiliselt ikkagi külmadel, talvekuudel. Lisaks tuleb Kurnitski sõnul vanemates võimlates leida tasakaal kütte, võimsuse ja ventilatsiooni vahel. Osade süsteemide puhul sooja ja ka värsket õhku korraga ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Koolides on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tähtis hea õhuringlus. Tartus katsetakse sel sügisel koolides ajutisi ventilatsioonisüsteeme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nManifesti põhisisu on etteheide praegusele olukorrale, kus poliitilised erakonnad lahendavad pigem lühiajalisi jooksvaid probleeme kuid puudub julgus vaadata kaugemale tulevikku. Liikumise üks eeskõnelejatest Kristina Kallas ütles, et töökäte vähenemine tähendab, et samamoodi ei saa jätkata ja riigi toimimine tuleb põhjalikult ümber korraldada. Liikumisega on ühinenud umbes 60 inimest, kellest suure osa moodustavad teadlased ja ettevõtjad. Täna avalikustati vaid viis nime, ütles ERR-i veebisaates esinenud Kallas. Tõesti, neid inimesi, kes on kaasa mõelnud siin juba ligi pool aastat, on ligi kuus kuud, on need arutelud käinud, et neid on, neid on mitukümmend. Et eks, eks te kuulete, loodetavasti varsti ka nendest teistest inimestest, kes on oma ideedega panustanud. Kas selle nimekirjaga on seotud ka poliitikuid, näiteks selliseid poliitikuid, kes on teistest erakondadest välja astunud või kes on oma erakonnas sattunud mingil põhjusel opositsiooni noh, mõned nimed välja tuues? Margus Tsahkna. Marko Mihkelson, Hannes Hanso, Igor Taro Jah, need eri need, need nimed, keda te nimetasite, on nendel arutelu üritustel käinud ja on osalenud erinevatel üritustel aga kas nad selle liikumisega tahavad seotud olla või kuidas nad selle liikumisega seotud on, et ma arvan, et äkki peaks nende käest küsima? Kui vaadata praegu sotsiaalmeediat, siis üks arutelu ongi see, miks ülejäänud nimed on salajased. Aga nad ei ole salajased selles mõttes, et need inimesed on ikkagi selles mõttes riigi kodanikud, nendel enda õigus tulla oma nimega välja siis, kui nad seda õigeks peavad. Suhtekorraldaja ja politoloog Ott lumi ütles, et uuel liikumisel on hea võimalus Eesti poliitikas läbi lüüa, sest inimesed on senistest erakondadest tüdinenud. Puhtalt poliittehnoloogiliselt me oleme ju näinud viimase aasta jooksul, et selliseid makrooni sarnaseid liikumisi on saatnud nagu Euroopa poliitikas kõikjal nagu suur edu. Inimesed on sellisest poliit lämast kui nii väljendada. Suhteliselt tüdinenud ei olegi väga oluline, kas see on nagu varem või vasakpoolne jutt sellises kampaaniakeskkonnas kindlasti inimesed otsivad lihtsalt värskust. Praegu. Peaminister Jüri Ratas teatas, et ta tervitab uue liikumise teket, kuid ei nõustunud väitega, et inimesed on praegustest poliitikutest väsinud.", "role": "user" }, { "content": "Uue poliitilise liikumise Eesti 200 taga on ligi 60 inimest, liikumise juures on ka mitmeid tuntud poliitikuid, kes on oma koduerakondades pettunud. Liikumise eesmärk on asuda lahendama pikaajalisi probleeme, mitte tegeleda valimiste eel lihtsate lubaduste jagamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandusliku koostöö ja arengu organisatsioon OECD võrdleb ja analüüsib maailma riikide pensionisüsteeme. Eesti plaani kommenteerib tööhõive ja sotsiaalküsimuste direktoraadiökonomist Matchei lis. Nõnda. Pensionisüsteemi sissemaksmisel langeks kohustuslik osa 22-lt protsendilt 20-le. See ei ole optimaalne, mõeldes riigile, mis vananeb keskmises OECD tempos. Samuti imestab lis sellise tagasisammu üle pärast seda, kui paljuski on teise samba stardi kulud juba kantud ja leiab, et see võib kahandada usaldust pensionisüsteemi vastu. Kuigi pikas perspektiivis jääb pensionisüsteemi vähem raha, tuleb seda esialgu riiklikku pensionikassasse rohkem. Pensioni tõstmise vajadus praegu on samuti kaalukas argument. OECD ökonomist Macei lis. Eestis on praegu probleem madalate pensionide ja eakate vaesusega ning on olemas loogika soovis suurendada väljamakseid praegu, et kergendada eakate inimeste koormat. Sissemaksete suurendamine riiklikku süsteemi oleks lahendus. Sellest perspektiivist ei ole lahendus üheselt selge. Euroopa riikide võrdluses torkab Eesti silma kõrge eakate vaesuse poolest. Samuti on Eesti Euroopas tagumiste hulgas meie pensionikulutuste poolest ja pensionile jäämine tähendab inimesele järsku elustandardi kukkumist. Meie pensionisüsteem on üsna õhuke, on ühiskondliku kokkuleppe küsimus, kui suuri pensione me soovime tulevikus saada ja kuidas oleme valmis selleks panustama. Hollandi pensionisüsteemi peetakse üheks maailma parematest pensionitesse pannakse raha oluliselt rohkem kui Eestis ja riiklik pension ning kogumispension kokku jõuavad üsna lähedale keskmisele netopalgale. Praegu käib Hollandiski aga tuline pensionidebatt. Nimelt lubab pensionifond Hollandis inimesele teatud suurusega pensionit ja seadus nõuab fondist kohustuste arvestamist madalaima riskivaba intressimääraga, mis on praegu nullis ja inimesed on pahased pensionärid Margot ja kes. See oli hea süsteem, aga nüüd see läheb halvemaks. Madalad intressimäärad, see ei kompenseeri enam inflatsiooni pensionifondi BFCV direktor Peter Porgdorf Wing. Sis fifti last, sensor? Me arvame, et me peaksime sellest süsteemist loobuma. See pärineb eelmise sajandi 50.-test aastatest, selle aeg on läbi. Me peaksime liikuma pensionisüsteemile, mis võimaldaks järgida majandust. Kui majandusel läheb hästi, siis inimesed peaksid tundma neid tulemusi oma pensionis. Ja kui on majanduslangus, siis pension väheneb. See muudab aga pensioni kõikuvaks ja inimesed ei taha seda. Eesti pensionimuudatuste kohta küsib Borgdorf. Kas fondide ga seotud probleemide lahendamiseks on kaalutud muid alternatiive? Kas te olete kaalunud ka mingit muud lahendust kui inimestele raha tagasi andmist? Ma olen kindel, et nad tarbivad, me oleme kõik samasugused, kui meil on raha, siis me tahame tarbida Prantsusmaalt ja Hollandist rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand", "role": "user" }, { "content": "Majandusliku Koostöö ja Arengu organisatsiooni OECD pensioniekspert Maciej Lis ütleb, et Eesti valitsuse pensionimuudatuste kava vähendab sissemakseid pensionisüsteemi ja see ei ole vananeva riigi jaoks optimaalne. Samas võimaldab plaan leevendada tänaste pensionäride vaesust, mis on Eestis samuti terav probleem. Võrdluses mitmete Euroopa riikidega on Eesti pensionisüsteem üsna õhuke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa täna hommiku esitasin oma kavatsuse esimehe kohalt fraktsioonile, kes väga meeldivalt toetas minu senist tegevust ja teatasin neile ka, et ma kavatsen esmaspäeval siis seda esitada juhatusele. Miks, no selge on see, et valimistulemused nimelt Tallinnas, aga sellele on kogu tähelepanu ju keskendatud ja mitte üle ülejäänud Eestile. Mõõdukatel ei läinud väga hästi, mis ei läinud hästi, oli see, et meie väga sotsiaalne sõnum ei jõudnud kohale. Selge oli, et selles kampaanias mängisid teistsugused sõnumid palju olulisemat rolli sisu oli vähem tähtis kui see väline külg. Mõõdukat erakond ongi jäänud praegu selleks ainsaks erakonnas, kes tegelikult seisab töötavate inimeste eest nende inimeste ees, kes sõltuvad omanikest, mitte need, kes, kes ise on ettevõtjad. Kindlasti ei ole mõõdukad minu juhtimise piisavalt selgeks seda teinud, et Eestis on enamus inimesi töövõtjad ja et nende huvisid praegu ei arvestata. Ma ennustan väga pikka ja tugevat iga mõõdukatele. Samal ajal on selge, et minul see lähenemine ei vasta või ei vii piisavalt selgelt selle sõnumi kohale ja tuleb tunnistada, et kui peetakse mind niisuguseks õhus hõljuvaks intellektuaaliks, siis sõnum ei jõua kohale, aga sõnum on tähtsam kui erakonna juht. Sõnum on väga oluline ja seetõttu ma arvan, et selle pärast tulin ma järele, et ma astun tagasi rutates ette, see ei tähenda, et ma pühin tolmu oma jalgadel. Ei, ma kandideerin riigikogu valimistel. Ma jään mõõdukate juurde, kõik see jääb samaks.", "role": "user" }, { "content": "Mõõdukate erakonna esimees Toomas Hendrik Ilves otsustas kohalt tagasi astuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonda kuuluva justiitsministri Rein Langi hinnangul on Tallinna juhid tülis kaitseministeeriumiga miinisadama pärast käitunud ebaseaduslikult ning linnavalitsuse tegevust peaksid hindama õiguskaitseorganid tema erakonnakaaslasest. Kaitseministri Jaak Jõerüüdi sõnul esitas ministeerium ehitusloa taotluse miinisadama remondiks juba kevadel ja tööd oli kavas alustada suvel. Seni aga ehitusluba ei ole. Valitsus on kogu selle asjaga viivitanud meile arusaamatutel põhjustel. Justiitsminister Rein Lang märkis, et miinisadama osas on tegemist Tallinna volikogu poolt kinnitatud detailplaneeringuga, mille alusel tuleb ehitusluba välja anda 20 päeva jooksul või keelduda. Praeguseks ehitusluba antud ei ole, kuigi keeldumiseks pole ühtki seadusliku alust, sest linnavalitsusel pole õigust muuta volikogu kinnitatud detailplaneeringut. Linnapea Tõnis Palts lubas seadustest kinnipidamist kontrollida. Kui tõesti on mõni dokument ebakorrektselt vormistatud, siis ma juba andsin korralduse kõik dokumendid viie seadusega vastavusse, minul olevatel andmetel seadust on järgitud, aga praegu ikkagi tahetakse lihtsalt teemast kõrvale minna. Kas 10 päeva või viis päeva. Küsimus ei ole ju lõpuks selles, küsimus on selles, et kas me leiame koos sõjasadamale normaalse koha mitte Tallinna kesklinnas, kuhu ta tegelikult ju ei sobi. Jään oma seisukohtade juurde, et linn peab selle eest seisma, et Tallinn saaks merele avatud ja selline suurendatud ohuallikas, nagu sõjasadam ei tuleks Tallinna linna. Loomulikult me igati aitame kaasa selleks, et see uus koht leida sadamale, sest et sadamat on Eestil vaja. Kaitseminister Jaak Jõerüüt ei ole rahul, kui miinisadamat sõjasadamaks nimetatakse. Sõda on selles sadamas küll sama palju kui pikki poisse tuntud hakklihabaas nimega pikk poiss. See on Eesti ainus mereväebaas praegu ja see on korrektne väljend. Nii et, et me peame paraku küsima, miks aetakse segamini kaks asja. Üks asi on selle võimalik tulevik, kas on võimalik leida muud aadressi, kui palju see kolimine maksaks? Mis tuleks teha selleks infrastruktuurid seal ütleme, et tulevases sadama kohas võimalikus oleksid. See kõik on ju arutluse aine. Aga täna on meil tarvis remontida olemasolevat, nii nagu iga peremees hoiab oma vara, peab ka riik hoidma oma vara. Me ei saa mingil juhul lubada, et täna mingite ebamääraste tulevikuvisioonide tõttu kahjustatakse riigivara. Kui te kujutate ette, et teil on oma maja kusagil ja te tahate asuda vundamenti või katust remontima aga kohalik vallajuht või, või linnapea keelab selle teile ära ja te ütlete, et kas on teie maja ja teie raha, mille eest remondite ja teile teatatakse? Meie teame paremini, kuidas te oma rahaga oma varaga peate ümber käima. Olukord on ausalt öeldes sisuliselt kaunis absurdne, aga mis juriidilise poole puutub, siis eks kaitseminister umi juristid tegelevad sellega. Eelmiste kohalike volikogude valimiste eel rääkisid ka Reformierakonna poliitikud Tallinna mereäärsete alade avamisest kõigile linlastele. Praegune kaitseminister oli siis diplomaatilisel tööl ja Eesti poliitvõitluses ei osalenud. Kas aga ka praegu pole mitte tegemist lihtsalt valimiseelse poliitvõitlusega? Jaak Jõerüüt ja Tõnis Palts? Miinisadamat ehk meie mereväebaasi on tarvis arendada sõltumata sellest, millal parajasti järgmised kohalikud või riigi valimised tulevad. See on selles kohas olnud ju ju terve sajandi ja see ei ole teema, mida tuleks käsitleda kuumas valimiskontekstis. See on põhimõtteline asi. Peame rahulikult läbirääkimisi, kui selleks läheb üks aasta, kaks aastat, siis nii palju aega läheb, aga ennem tuleb see asi korralikult kokku leppida.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseministeerium ja Tallinna linn on tülis Miinisadama pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUmbusaldajaid esindas kõnepuldis keskerakondlane Marko Šorin, kes heitis Liina Kersnale ette rikkumisi kiirtestide hankel. Liina Kersna on riigihangete teostamise nõudeid rikkunud, ta on tekitanud riigile majanduslikku kahju. Lisaks testihankele heitsid umbusalduse algatajad ehk keskerakonna ja EKRE saadikud Kersnale ette ka seda, et too pole teinud piisavalt pingutusi eestikeelse hariduse vallas. Liina Kersna aga rõhus sellele, et kiirtestid päästsid tuhandeid kooliõpilasi distantsõppest. Meil oli tolleks hetkeks juba 144 aktiivset koolikollet. Kersna rõhutas, et pidas hankeid korraldada nõu nii rahandusministeeriumi, terviseameti kui riigi tugiteenuste keskusega. Endised koalitsioonikaaslased tegid Kersnale etteheiteid ka küsimuste vastuste voorus. Nii näiteks võttis sõna keskerakondlane Siret Kotka. Repinski. Mul on väga kahju, et te täna olete siin korduvalt valetanud, kas te saate panna praegu käe südamele ja vanduda oma abikaasa nimel? Tuleb taevas? Austatud Siret Kotka, panen käe südamele, võin oma abikaasa nimel, kui see teile nii kallis on, õnneks mul on abikaasa öelda, et loomulikult ei ole saanud ei mina ega Reformierakond sellest hankest mitte mingisugust. Kasu EKRE vaate võttis kokku erakonna esimees Martin Helme ning peagi pani riigikogu aseesimees Hanno Pevkur küsimuse hääletusele. Mina ei tea, kumb nüüd rohkem on, kas minister on lihtsalt täielikult ebakompetentne, ei saa aru, kuidas rahasid liigutatakse, ei saa aru, mis asi on seadus, mismoodi seda täidetakse, ei saa aru, kõige elementaarsemast hankeprotsessist ei saa aru, mitte millestki ei saa aru, või on ta täiesti süüdimatu, küüniline korruptant? Head kolleegid, enne kui läheme hääletuse juurde, tuletan meelde, et ministrile on avaldatud umbusaldust. Kui umbusalduse avaldamise poolt on riigikogu koosseisu enamus, mis tähendab siis 51 või enamat Häält. Umbusaldamise avaldamise poolt hääletas 39 riigikogu liiget, vastu oli 33 riigikogu liiget, seega riigikogu ei avaldanud haridus ja teadusminister Liina Kersnale umbusaldust. Hääletanud keskerakondlased ja EKRE liikmed valisid umbusaldamise, reformierakondlased olid sellele vastu, teised üldjuhul puudusid või jätsid hääletamata. Nii ka isamaalased, välja arvatud Tarmo Kruusimäe, kes umbusaldamist toetas Isamaa. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder kinnitab, et ka Isamaa on Kersna pihta kriitiline, aga umbusaldusega nemad ei liitunud, sest parasjagu peavad nad reformierakonna ga koalitsiooni kõnelusi. Küll aga usub seeder. Kersna peaks juba praegu tagasi astuma ning kui ta ka tagasi ei astu, siis uude valitsusse ei tohiks Kersnal seedri hinnangul asja olla. Minu arvates ei ole küll mõistlik, et see minister jätkab uues valitsus koalitsioonis ja toob kaasa ka need pinged uude koalitsiooni. Seda ei ole küll vaja.", "role": "user" }, { "content": "Ministri umbusaldamise poolt hääletas 39 ning vastu 33 Riigikogu liiget. Umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUued tarbesõidukid ja raskeveokid on muutunud oluliselt keskkonnasõbralikumaks. Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks tuleks vanad veokid vahetada uute gaasiveokite vastu. Skandinaavia tegevjuhi ja prokurist Janno Karu sõnul vähendaks gaasiveokite kasutamine oluliselt kasvuhoone gaase, mis tulevad maanteeveos. Põhiline osa CO kahest ikkagi tuleb raskeveokitelt, mis sõidavad kümneid kordi rohkem ja tarvitavad kümneid kordi rohkem kütust kui kui keskmiselt sõiduauto. Meie ettepanekud ongi suhteliselt laiapõhjalised, mis siis ühest küljest puudutavad nende soetamise toetamist, teisest küljest ka ringmajanduse arendamist, loomasõnnikust toodetud biometaanika veoki jalajälg on lausa miinusmärgiline. Karu kirjeldab, et erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest ei paku Eesti hetkel sellist toetust. Samas on meil põhjendatud mure, et, et ilma riigipoolsete täiendavate sammudeta Eesti oma võetud kliimaeesmärke siiski ei saavuta ja teiseks on muidugi oluline fookus ka see meie teedel sõidab täna tuhandeid 20 aasta vanuseid veokeid, mille jalajälg on väga palju suurem kui ka täiesti uuel fossiilsel diislil sõitval veokil. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Kailan kommenteerib, et riigi poolt ollakse valmis valdkonda panustama, ent muutus võtab aega. Et kui see nagu raamistik saab seal Euroopa pool lõplikult kinnitatud, et siis see annab meile sellise aluse nagu erinevate meetmete võib-olla sinna juurde disainimiseks saame ka siseriiklikult siis vaadata, et missugune variant maksu nii öelda osas meil kõige mõistlikum Eestis kasutusele võtta on. Kailen lisab, et nad on avaldanud Euroopa liidule muret, kuna Euroopas pole ühtset lähenemist, millist alternatiiv kütusetaristut peaks raskeveomarsruutidel arendama. Tema sõnul on läbirääkimised pooleli.", "role": "user" }, { "content": "Eesti maanteeveo sektor astub samme, et muuta valdkond keskkonnasõbralikumaks. Transpordiettevõtjad tegid riigile ettepaneku keskkonnasõbralike veoautode ostmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu politsei tegi kindlaks reede õhtul vahi tänaval abipolitseinikule otsa sõitnud ning sündmuskohalt põgenenud mehe põgenejaks osutus staažikas Lõuna prefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vaneminspektor Kalle Kolk. Lõuna politsei prefekti Aivar Otsalti kinnitusel on politsei usaldus saanud tugeva hoobi ning mundriau määritud. Tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga, kus meie asutuse töötaja sõitis otsa abipolitseinikule ja lahkus sündmuskohalt. Tegemist on jõhkra ja väga vastutustundetu teoga. Tänaseks on see politseinik töölt vabastatud ja, ja, ja käib kriminaalmenetlus. Kas kriminaalpolitseinik avaldas juhtumi kohta teile ka mingisugust kahetsust? Ja otse loomulikult ta kahetsust avaldas ja oli, oli ka ise juhtunu pärast šokis, see kindlasti ei, ei leevenda mitte kuidagi tema süüd. Te käisite täna hommikul abipolitseiniku ees prefektuuri nimel ka vabandamas, kas kannatada saanud abipolitseinik võttis vabanduse vastu? Jah, ma käisin vabandamas ühelt poolt ja teiselt poolt ma käisin temaga rääkimas huvi tundmas, milline on tema tervislik seisund. Me vestlesime omavahel, tema sai minu murest aru ja mina sain tema murest aru, nii et, et oli selline mõistev suhtumine ja õnneks oli abipolitseinik ka tänasel päeval optimistlik ja mina omalt poolt pakkusin siis mis tahes ka abi, et, et kui on võimalik meil kuidagi temale kaasa aidata, siis me seda loomulikult teeme. Me loodame ka mõne aja pärast hea koostöö jätku. Kas teie töötajad jõudsid otsasõitjale jälile või sellel kriminaalpolitseinikul hakkas ise südametunnistus piinama ja ta võttis politseiga ühendust? Me ise jõudsime nii autole jälile kui, kui ka otsesõitjale jälile Vanemprokurör Gretel Tamm esialgu algatati menetlus otsasõidu kohta tapmiskatse paragrahvi alusel, sest oli põhjust arvata, et abipolitseinikule otsasõit oli sihilik. Nüüd on algatatud liiklusõnnetuse alusel, miks. Kui politseile laekub informatsioon kuriteo toimumise kohta, siis on politsei kohustatud alustama menetlust ja esialgu määratletakse siis ka see paragrahv, mis kuriteoga võib-olla antud juhul tegemist. Sageli on see esialgne paragrahv kõige raskem võimalik asjasse puutuv paragrahv, kuid siis, kui hakatakse juba tõendeid koguma ja selguvad kuriteo toimepanemise üksikasjad siis tihtilugu see paragrahv muutub. Missugune on lõplik kvalifikatsioon, see tegelikult selle saab paika panna siis, kui kõik tõendid on kogutud ja eeluurimine on lõpule viidud. Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.", "role": "user" }, { "content": "Tartu politsei tegi kindlaks, et abipolitseinikule otsa sõitnud mees oli ise politseinik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba mõnda aega tuleb riigimetsa majandamise keskusel kohalike elanikega arvestada asustusüksuste lähedal asuvates metsades räägitakse kohalikega läbi ja proovitakse kokkuleppele jõuda, mil moel neid metsi majandada. Niisuguseid alasid on üle 130. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp tõdeb, et praegune seadus jätab mitmed otsad lahtiseks. On nurinat olnud selle üle, et kuidas sellised olulised alad siis kohalikele välja valitakse, kuidas toimub kaasamisprotsess ja, ja kellele jääb lõplik sõna. Läinud nädalal kooskõlastusringile saadetud eelnõu annaks RMK ja kogukonna suhtlemisele kindlad raamid. Kohalike elanike ja kogukondade kõige parem esindusorgan on kohalik omavalitsus, nendel on tõepoolest siis üldplaneeringu kaudu nüüd õigus või kohustus määratleda need olulised riigimetsaalad. Nendele aladele metsamajandamiskava koostades peaks RMK omavalitsuse kooskõlastuse saama. Lihtsustatult annaks see muudatus võimaluse määrata asustusüksuse lähedaseks metsaks kogu vallas laiuva riigimetsa. Võimalik oleks ka see, et kooskõlastamata jäetakse kõik metsamajanduskavad, kus mainitakse lageraiet. Tahaks loota, et seda nii-öelda võimalust ei hakataks siis nii-öelda kurjalt ära kasutama, vaid see ikkagi oleks siis seotud otseselt nende elanike, kas siis enda kodude lähiümbruses või neile nii-öelda muul viisil oluliste aladega. Riigimetsa majandamise keskuse juhil Aigar Kallasel on seaduseelnõu üle hea meel. Ta selgitab, et senine kord tekitas omajagu segadust. Sageli ongi juhtunud just see, et me oleme saanud osade inimeste huvi ja tähelepanu, oleme saanud nendega rääkida, läbi rääkida, kokku leppidagi ja siis on selgunud, et tegelikult on veel teisi inimesi ka, kes tahaksid ka kaasa rääkida, lihtsalt pole märganud. Kallas tõdeb, et kui viimane sõna metsa majandamisel jääb, omavalitsusele mitte RMK-le võib vaidlusi esialgu juurde tulla. Samas usub ta, et pikas plaanis jääb probleeme vähemaks. Enamus inimesi ikkagi on pragmaatilised ja aru saavad, kui nad ka kohe aru ei saa ja olemegi sunnitud siis tegema mingisuguse metsakasvatuslikust seisukohast vaadates rumaluse. See rumalus avaldub üsna kiiresti ja, ja ma arvan, et inimesed, kui nad näevad, et midagi on, need valesti on samamoodi õppimisvõime. Kodanikuühenduse Eesti metsa abiks esindaja Mati Sepp suhtub eelnõusse skeptiliselt. Ta märgib, et paljud üldplaneeringud on äsja kehtestatud või kohe kehtestamisel ja vaevalt neid metsade pärast uuesti lahti võetakse. Lisaks ei usu sepp, et omavalitsused on metsateemadel kaasa rääkimiseks niisama motiveeritud kui kohalikud elanikud. RMK-l kaob otsene vajadus pidada neid tuliseid debatte rahvaga seal nende raielankide üle põhimõtteliselt mina isiklikult esialgse hinnangul, mis võib olla küll ekslik, on see, et rahval jääb vähem võimalusi.", "role": "user" }, { "content": "Kui praegu otsustab selle, missugused metsaalad võivad inimestele eriti olulised olla RMK, siis edaspidi võivad need jõuda omavalitsuste üldplaneeringutesse. Eelnõu järgi peaks RMK enne nendes metsades raiumist omavalitsuselt loa saama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimistel osales 47 protsenti valijatest, mis on taasiseseisvunud Eesti madalaim osalusprotsent kohalikel valimistel. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Jõgevamaal 56,3. Kõige väiksem taaskord Tartu linnas 42,5. Üleriigiliselt toetati kõige enam keskerakonda. Nende kandidaatide poolt hääletas 126453 inimest ehk 25,5 protsenti valijatest. Reformierakonna poolt anti 16,9 protsenti häältest. Rahvaliitu toetas 12,5 protsenti valijatest, Isamaaliidu 8,6, Res Publica 8,5 ning sotsiaaldemokraate 6,4. Kõik kuus erakonda on esindatud ka Riigikogus. Kui Reformierakonna, Rahvaliidu, Isamaaliidu ja sotsiaaldemokraatide toetus kasvas, siis Keskerakonna toetus jäi samaks. Partei esimees Edgar Savisaar. Ma arvan, et see tulemus, mille me oleme riigis saavutanud see on juba niivõrd tipp, et meie eeskujule järgneda teistel parteidel võtab veel aega. Ma ise usun, et küll ka siin tuleb edasiminek, aga ka praegu, meie jaoks oli tähtis hoida oma positsioone ja sellega me saime hakkama. Ainsana vähenes drastiliselt Res Publica toetus, kuid partei juht Taavi Veskimägi oli valimistulemustega siiski rahul. Ma ei, ei eitanud mingit õhulosse, et Res Publica nendel valimistel teeb mingi suurepärase tulemuse. Minu eesmärk oli neli kuud tagasi, kui ma erakonna esimees kandideerisin nende kohalike valimistega tuua Res Publica välja sellest kriisist kuhu me langesime valitsuses olles ja valitsusest lahkudes. Loomulikult teeb murelikuks Tallinnas toimuv Keskerakonna selline väga ülivõimas tulemus. Noh, eks see näitab seda, et paremerakondadel on põhjust mõelda, et vast tuleb senisest tihedamalt koos töötada. Tallinnas kogus Keskerakond sama palju kohti kui eelmistel valimistel 32 mis on absoluutne enamus, kuid nii napp, et partei esimees Edgar Savisaar tunnistas eile õhtul, et pealinnas hakatakse endale otsima koalitsioonipartnereid. Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas eile, et on valimistulemustega rahul. Reformierakond sai kohalikel valimistel oma ajaloo parima tulemuse. Ta kommenteeris ka olukorda Tallinnas. Tegelikult tuleb tunnistada, et ka Keskerakonna ülisuur võit siin Tallinnas oli prognoositav. Alati on olnud Eestis nii, et kui valimiste keskne küsimus on, kes kellele ära paneb siis on võitjaks Edgar Savisaar ja Keskerakond. Kui keskne küsimus on seotud programmile seisukohtadega, siis ei pruugi see nii olla. Valijad asuvad emotsionaalselt selle poolele, keda ülearu tümitatakse ja nii juhtus see ka seekord ja nii on juhtunud see ka varasematel valimistel. Tartus jätkab liidripositsioonil Reformierakond, mis jäi volikogus 19 kohta, Isamaaliit teisena sai üheksa ning Keskerakond kaheksa kohta. Narvas jätkab linna ainuvalitsejana Keskerakond, ka Kohtla-Järvel sai Keskerakonnaga seotud valimisliit ühtsus kaks kolmandikku häältest. Pärnus võitis napilt Keskerakond, mis sai üheksa kohta. Reformierakond sai seal seitse ning Res Publica viis kohta.", "role": "user" }, { "content": "Kokkuvõte kohalikest valimistest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinistri otsus on hetkel selline, et et seda kiirgustegevusloa kasutamist mitte hetkel allkirjastada, see tähendab seda, et kuna meil hetkel on käimas ka siin veel kaks kohtuasja üks on, et eri poolt üles tõstetud, teine siis kohalike elanike poolt sauel siis võttes arvestades seda avalikku huvi ja, ja kohalike elanike muret selles küsimuses oleks väga hea teada ka kohtu seisukohti nendes küsimustes. Kaua teil nüüd aega on? 31, august on, tuleb kohtuotsus, mis puudutab sterikaebust ja 14 september tuleb kohtuotsus, mis kohalike elanike kaebust pärast seda siis saab otsustada ka kas see kiirgustegevusluba neile välja anda või mitte. Mis te ise näete praegu, et kas seda luba saab välja anda või mitte? Mis puudutab selle selle tegevusloa väljaandmise tehnilist külge, siis, siis minu seisukoht on selline, et et seal ei, seal ei ole probleeme ja selle selle kiirgustegevusloa põhimõtteliselt võiks nagu välja anda. Mis puudutab aga, aga avalikkuse huvi ja ja kohalike elanike muret, siis igal juhul arvan seda, et, et ka kohtu seisukoht siin siin selles küsimuses oleks oluline. Nii et kui kohus ei anna kohalikele elanikele õigust, siis te kirjutada sellele tegevusloale alla. No ma neid otseselt nii väga kokku ei seoks, aga, aga ikkagi ikkagi ma arvan, et kohtu seisukoht on siin oluline, seda enam, kuna need kohtuasjad on üles tõstetud ja nende nende otsuste langetamine on, on meil väga lähedal tulevikus. Siin ei ole sugugi palju aega, üks on 31 august ja teine on siis 14 september.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kommenteerib Indrek Kiislerile otsust, mitte anda veel steriliseerimistehasele kiirgustegevuse luba.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJärva vallavolikogu haridus ja noorsootöökomisjon, mida juhib endine Albu vallavanem Kalju Kertsmik, on esitanud volikogule ettepaneku viia koolivõrk vastavusse õpilaste arvuga. Järva vallas võiks olla tulevikus üks gümnaasium asukohaga Koerus. Järva valla hariduse spetsialist Elo Siska. Meil on 91 92 õpilast kolme gümnaasiumi peale kokku, mis teiste valdade mõistes on muidugi väga vähe ja et kui palju vaja oleks siis toetada meid nõustavatele ekspertidele, siis kindlasti 100 150 õpilast peaks olema vähemalt gümnaasiumiosas. Komisjon leiab, et juba järgmisel sügisel tuleks lõpetada õpilaste vastuvõtt Aravete ja Järva-Jaani kooli 10.-sse klassi ja hiljemalt kolme aasta pärast jätkaksid need põhikoolina. Gümnasistid koonduvad koeru, kuna seal on kõige rohkem õpilasi ja hooned nüüdis ajastatud. Aravete gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Ema on tulenevalt oma huvidest juba otsustanud jätkata õpinguid Tartus ja tema klassivend mehis Otepääl. Kui läheb nii, et Järva valla gümnaasium hakkab paiknema Koerus. On see sinu meelest hea idee? Ma ei tea, mind see isiklikult ei mõjuta. Mul on ikkagi plaan tehtud, et siit ära minna. Ma ei näe põhjust, nagu miks peaks seda siit ära kaotama, sellepärast et siin praegu kõik toimib ilusti ja minu meelest võiks ikka siia nagu alles jääda, et ma küll selle poolt ei oleks, et siit ära kaotataks. Keskkool. Aravete kooli õppejuht Diana Liivat ütleb, et kuigi praegu õpib gümnaasiumi kolmes klassis kokku vaid 24 õpilast, oleks gümnaasiumihariduse kadumine Aravetel suur kaotus kogukonnale. Pealegi pole 30 kilomeetri kaugusel asuva Koeruga mingit bussiühendust. Kui ma rääkisin lastega, siis nad arvasid, et pigem on Paide, Rakvere, Viljandi selline suund ka Tartu, kus on ikkagi see ühendus olemas ja kus on suuremad keskused, et nad ei näe nagu mõtet, et minna Koeru keskkooli. Seitsme valla ühinemisel tekkinud Järva vallal on lisaks kolmele gümnaasiumile ka viis põhikooli. Kalju Kertsmiku komisjon leiab, et laste vähesuse tõttu tuleks ka Peetri, Ambla ja Albu põhikool muuta. Kuueklassiliseks vabaneva raha saaks aga suunata gümnaasiumi õpetajate palgatõusuks. Ühtegi otsust langetatud veel pole. Vallarahva avalikud arutelud algavad jaanuaris rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Aastaid Järvamaal vindunud gümnaasiumivõrgu korrastamise plaan võib saada lahenduse järgmisel sügisel, kui kahes Järva valla gümnaasiumis enam õpilasi kümnedasse klassi vastu ei võeta. Järvamaal tegutseb praegu viis gümnaasiumi, kuigi õpilasi jagub vaid ühe korraliku gümnaasiumi tarvis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna Euroopa Liit on sidunud rahastuse õigusriigi põhimõtete järgimisega ning Ungari ja Poola on selle sidumise vastu siis panidki nad eelarvele veto. Suvel olid kõik riigid justkui nii eelarve kui taastepaketiga nõus. Erimeelsusi enam ei olnud, nüüd on, ja nagu Urmas Reinsalu ütleb, põhjus on selles, et saadi erinevalt aru suvel kokkulepit. Sellest hoolimata tuleb lahendus leida. Kas see kokkulepe on konkreetselt selles küsimuses selles õigusakti tekstiga seonduvalt või on mingis muus probleemis leitakse lahendus, aga kindlasti kõigi asjaomaste riikide huvides on, et see lahendus võimalikult kiiresti leitakse. Kuidas see kõik Eestile mõjub, kui eelarvet esimeseks jaanuariks vastu võtta ei suudeta? Kehvasti, et kindlasti meie huvides on, ma arvan, kõigi Euroopa riikide huvides, et see lahendus leitakse. Eks pall ennekõike eesistuja riigi käest, kes peab muidugi ka europarlamendiga konsulteerima, et võimalik mingisugune noh, kokkulepe, mis võimaldaks edasi liikuda, oleks ka euroarlamendil aktsepteeritav. Venitamisel on kindlasti ebastabiilsust suurendavad otsesed mõjud. On see ka poliitiline kriis, kuna see debatt on käinud nii pikka aega selle õigusriigi teema ümber. Sest ta ei ole nagu midagi nüüd oma olemuselt tavatut suvel tegelikult ülemkogu järeldustes saavutati selles küsimuses kokkulepe, aga nüüd on küsimus erinevates interpreteeringutes, kuidas seda suvist kokkulepet tõlgendada, Poola Ungari tõlgendavad seda nõnda, et europarlamendi eesistuja kokkulepe läks liialt kaugele konkreetselt just nimelt selle õigusriigi kaitseasjade sissetoomisel mida omakorda siis Europarlamendi eesistuja vaates ei tehtud. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder peab ka tõenäoliseks, et läbirääkimiste käigus kokkuleppele jõutakse sest nii nagu Ungari ja Poola on huvitatud Euroopa Liidu rahade kasutamisest, nii on ka Euroopa Liit huvitatud uue finantsperioodi rakendamisest, et ei tekitataks mingit uut kriisi. Samas ütleb seeder, et õigusriigiga seonduvad vaidlused tuleb lõpuni ära vaielda. See vaidlus on olemuslikult siiski väga oluline ja et kui me läheme niisuguste sanktsioonide teed nagu nagu praegu Euroopa Liit on valimas, et me siis tunnetame seda piiri, kus niisuguse järelvalve ja tingimusliku mehhanismi rakendamisega ei minda ise vastuollu õigusriikluse põhimõtetega. Kui nüüd Euroopa Liit läheb seda teed, et kui tõlgendatakse enamuse poolt, et üks või teine liikmesriik rikub arusaami õigusriiklusest, et siis sanktsioone ritakse neid finantsvahendite mitteandmisega, ma arvan, et see peaks olema tõsine arutelu, kas see niisuguse õigusriikluse põhimõtte ja demokraatia põhimõttega väga kooskõlas ongi.", "role": "user" }, { "content": "Ungari ja Poola keeldusid andmast heakskiitu Euroopa Liidu seitsmeaastasele eelarveraamistikule, mille suurus on 1,1 triljonit eurot ja sellega seotud 750 miljardi eurosele majanduse taastepaketile. Mall Mälberg küsis välisminister Urmas Reinsalu ja Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi käest, milles nemad näevad blokeerimise tagamaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAhvenamaa on autonoomne rootsikeelne saar Soome koosseisus. Ühtlasi on Ahvenamaakadamilit metariseeritud ja neutraalne, mis tähendab, et sõjaväelasi seal ei ole ja Ahvenamaalased ei osale näiteks ka Soome ajateenistuses. Ahvenamaa kuulutati demilitariseeritu alaks juba 19. sajandi lõpus 1921. aastal. Kokkulepet ÜRO eelkäija rahvaste liit. 1940. aastal sõlmisid Soome ja Nõukogude Liit uue kokkuleppe, mille järgi Ahvenamaa neutraalsus on Venemaa järelevalve all ja seda järelevalvet teostab Venemaa konsulaat Marian Haminas. Seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale ja Soome sooviga NATO liikmeks saada on tõusnud päevakorda ka Ahvenamaa staatus. Juuni algul avaldati ti avaliku arvamuse küsitluse tulemused, mille järgi 58 protsenti soomlastest peab vajalikuks kaitsejõudude kohalolekut ahvenamaal. Seda enam, et sõjalise ohu korral on Soome kohustus ahvenamaad kaitsta. Välispoliitika instituudi teaduri Charli Salanius. Pasternaki hinnangul oleks praegu hea võimalus sellest ajaloolisest jäänukist loobuda, sest sellest kokkuleppest võidab ainult Venemaa. Ahvenamaa valitsusjuht Veronika Turnrus lükkas selle mõtte kindlalt tagasi. Ajalehe eildalehti teemat kommenteerides ütles Turnroose, et kui ahvenamaad rünnatakse, on Soomel kohustus viia sinna sõjajõud, aga neid ei tohi kohale viia. Varem. Ahvenamaa pidustustel osalesid nii Soome president Sauli Niinistö kui ka Rootsi kuningapaar. Niinistö sõnul ei ole praegu survet Ahvenamaa staatuse muutmiseks. Tema hinnangul ei tohiks see NATOga ühinemisel takistuseks saada. Soome ülesanne on muidugi kaitsta seda minitariseerumist, iseasi on see, kuivõrd see erineb üldises mõistes kaitsmiseks, ütles Niinisto. Pühapäeval saabub Soome NATO peasekretär Jan stolts Sütenberg ja see tõi Ahvenamaal toimunud pressikonverentsil kõne alla ka Türgi vastuseisu Soome ja Rootsi NATO-sse pääsemisele. Kuigi vastuseisu taga on peamiselt Türgi soov osta USA-lt hävitajaid, on Türgi esitanud muuhulgas nõudmise muuta Soome ja Rootsi seadusi välja vahetada Rootsi kaitseminister ning viivitamatult Türgile välja anda. Soomes elavad kurdid, keda Türgi nimetab terroristideks. President Niinistö ütles, et ootab ka ise huviga Stoltenbergi mõtteid. Kindlasti see praegune olukord häirib ka teda, pean silmas ajakava märkimisväärset venimist Türgi tõttu, ütles Niinistö. Ta lisas, et on endamisi arutlenud, kas Soome või Rootsi käituvad Türgi terrorismimurede suhtes kuidagi teisiti kui praegused NATO liike ning jõudnud järeldusele, et nii see ei ole. Teste. Net Turgi tüütuimet müüs, ei korista erit. Olen jõudnud järeldusele, et Türgi rahulolematus ei ole suunatud eriti või ainult Soomele ja Rootsile vaid paistab olevat laiem. Siit omakorda saab teha järelduse, et see on suunatud NATOle ja seetõttu on vestlus Soltenbergiga kindlasti väga huvitav, ütles Soome president.", "role": "user" }, { "content": "Kuna Soome soovib liituda NATO-ga, on päevakorda tõusnud ka Ahvenamaa staatuse teema. Juuni alguses avaldatud avaliku arvamuse küsitluse tulemused näitasid, et 58 protsenti soomlastest peab vajalikuks kaitsejõudude kohalolekut Ahvenamaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKalevi jalaväepataljon alustas kaitseväelaste väljaõpet jõhvi sõjaväelinnakus juba käesoleva aasta algusest ametlikult paikneti ümber aga pärast seda, kui maikuus olid Paldiskis reservi saadetud Kalevi pataljoni eelmisel aastal ajateenistust alustanud kutsealused. Jaanuarikuus alanud väljaõpe andis kinnitust, et Paldiskiga võrreldes on jõhvi üheks plussiks see, et väliõppealad asuvad Ida-Virumaal kaitseväe linnakule lähemal, ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem major Ain Tiidrus. Jaanuari kutse kindlasti elas kohe sisse oma uues kasarmus mis on väga positiivne ja teine asi on see, et head ja avarad lähiväljaõppealad tagavad tõhusama ja kiirema väljaõppe läbiviimise. Üks esimese jalaväebrigaadi jaanuarikuu 150-st kutsealusest Sten Vainos jätkab ajateenistust juulikuus kaitseväe tulevate noorsõdurite väljaõpetamisega. Tapal. Õppur Vainos nentis, et jõhvis on küll tore, kuid tema ootab keskkonnavahetust, mille üheks põhjuseks on see, et kodune Viljandi on tapale lähemal. Sten Vainos. Ootan tapale minekut väga uus kogemus, loomulikult siin jõhvis on oldud ka juba ja saab midagi uut jälle proovida. See ongi see kauguse vahe juba, et näiteks ja jõhvi on samuti umbes 168. Näiteks kui saaks tapale, sealt on juba vähe lühema, kiiremini saab koju vanemaid näha kõiki perekonda. Esimese jalaväebrigaadi väeüksustest paiknesid seni jõhvi sõjaväelinnakus Viru jalaväepataljon, tankitõrjekompanii ja tagalapataljon. Kalevi pataljoni lisandumine annab võimaluse omavaheliseks paremaks koostööks ja kulude kokkuhoiuks, sõnas Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tarvo Luga. See, et Kalevi pataljon siia tuli, mul on selle üle ainult hea meel, et, et see kvaliteedihüpe, mis me saame tänu sellele, et me teeme koos asju, et meil rühmaülemad töötavad samal tasapinnal nii-öelda üheskoos. Et see tulem, mina näen, et see on üks pluss üks, annab kindlasti kolm kokku, kui mitte isegi neli. Mina olen väga rahul. Kalevi jalaväepataljoni jõhvi ümberpaiknemisega tuli Paldiskist Ida-Virumaale umbes 40 uut töökohta Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväe jalaväeüksuste koostöö tõhustamiseks kolis 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kalevi jalaväepataljon Paldiski sõjaväelinnakust Jõhvi. Paldiski linnakus hakkab tegutsema kaitseväe toetuse väejuhatus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal ütlesid ligi 22000 inimest ja ettevõtet tanklatöötajatele, et nemad tegelevad põllumajanduse või kalapüügiga. Sellest piisas, et osta tavalisest mitu korda madalama aktsiisimääraga diislikütust, mis sellest siniseks või punaseks värvitud kütusest edasi sai, teavad ainult tankijad ise. Maksu ja tolliamet kontrollib eriotstarbelise kütuse kasutamist harva ja pigem juhuslikult. Läinud aastal karistas amet ligi sadat isikut, kes tarvitasid põllumajanduseks ettenähtud kütust maanteesõidul. Tõenäoliselt kasutatakse süsteemi ära hulga rohkem, selgitab maaeluminister Urmas Kruuse. Nii nagu uuringud on näidanud, siis tegelikult ligi kahe miljoni ulatuses on väärkasutust Võimalik oleks ju kontrolli tõhustada, kuid sellest võib tulu asemel hoopis kulu tulla. Tagantjärgi on kütuse väärkasutamist raske kontrollida ja kui maksu ja tolliamet rikkujale ka jälile saab, võivad menetluskulud trahvi tuludest suuremad olla. Niisiis on ametnikud ja põllumehed juba aastaid arutanud, kuidas reegleid muuta. Kaalutud on sedagi, et erimärgistusega kütus üldse ära kaotada. Sellisel juhul maksaks riik põllumehele ja kalurile osa aktsiisist hiljem tagasi. Urmas Kruuse. Me teame ju seda, et ka need käibevahendid, mis põllumehel kasutada on, ei ole väga laialt käes, põllumees oleks pidanud leidma veel neid täiendavaid käibevahendeid selle jaoks, et hiljem seda soodustust saada ja, ja selle tõttu ei peetud seda väga mõistlikuks. Erinevaid variante oli veel, kuid lõpuks jäi pinnale spetsiaalne ostuloaga isikute register. Sinna pääsevad automaatselt kõik ettevõtted ja inimesed, kes on taotlenud PRIAlt põllumajandustoetust. Täiendava taotluse peavad tegema need, kes PRIAs taotlusi ei küsi, aga toimetavad siis põllumajandussektoris, ehk on ostuõigusega ettevõtjad? Urmas Kruuse lisab, et ostuõiguse saamiseks ei piisa sellest, et inimene soovib traktoriga kodust kartulipõldu künda. Toodetakse turule ja see annab selle aluse võimaluse seda ostusoodustust saada. 2023. aasta alguses, kui plaanitud seadusemuudatus jõustub, tuleb värvitud kütuseostjal tanklas dokumenti näidata. Tankla töötaja peab kontrollima, kas inimesel või ettevõttel ikka on soodustuseks õigus ja kui ei ole, tuleb ostuhuvilisele ei öelda. Maaeluministeeriumi hinnangul jääb 22-st 1000-st ostja alles umbes 8900. Arvestades, et läinud aastal võis aktsiisisoodustusest nii-öelda kõrvale minna 1,6 miljonit ja ülemöödunud aastal üle kahe miljoni euro, loodab riik muudatustest olulist tulu. Samas tuleb arvestada ka kuluga. Ostuõiguse registri arendamine maksab umbes 850000 eurot. Hilisem süsteemi ülal hoidmine maksab umbes 240000 eurot aastas.", "role": "user" }, { "content": "Maaeluministeerium soovib muuta põllumajanduses ja kalanduses kasutatava diislikütuse müügikorda. Maaeluministeerium loodab sinise kütuse pettustele piiri panna nii, et seda lubatakse osta vaid spetsiaalsesse registrisse kantud inimestel. Registri loomine maksab ligi 800 000 eurot, samas pettustega kaotab riik iga-aastaselt üle miljoni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeledebati moderaator, Foxi uudistetoimetaja Chris Walles valis kokku kuus teemat ja neist igaühele keskenduti 15 minutit. Presidendikandidaadid läksid vaidlema kohe alguses, rääkides teineteisest pidevalt üle. Ühel hetkel soovitas Biden presidendil isegi vait jääda. Presidendikandidaadid olid eriarvamusel, kes peaks esitama uue ülemkohtuniku kandidaadi. Biden rõhutas, et kui praegune kandidaat Amy Coney Barret senatis ametisse kinnitatakse, siis on ohus eelmise presidendi tervishoiureform. Obama keer. President üritab praegu ülemkohtus tervishoiureformist lahti saada, mis jätaks 20 miljonit inimest tervisekindlustuseta. Donald Trump. Ati. Ma kärbin ravimite hindu. Ma tegin otsuse lähtuda rahvusvahelistest hindadest, mida ükski teine president ei ole julgenud teha, sest see tähendab suurte ravimitootjate vastuminekut. Tervishoiust rääkides liiguti kiiresti koroonaviiruse juurde. Trumpi hinnangul on tema administratsiooni töö olnud piisav. Me suutsime leida kitleid ja maske, tootsime hingamismasinaid. Mu vastas, kandidaat ei oleks hingamismasinaid tootnud ja nüüd oleme vaid nädalate kaugusel vaktsiinist. Joe Biden. President. Presidendil ei ole plaani, ta ei ole midagi esitanud. Ta teadis juba veebruaris, kui tõsine see kriis on. Ta teadis, et see on surmav haigus. Samuti ei nõustunud Trump New York Timesi hiljutise looga, mille järgi maksis ta 2016. ja 2000 seitsmeteistkümnendal aastal vaid 750 dollarit tulumaksu. Ma maksin miljonites dollarites makse, miljonitest dollaritest, tulumaksu. Mustanahaliste probleemidest rääkides rõhutas president, et ta on nende kogukonna heaks palju ära teinud tuueks näiteks kriminaalõigusreformi. Biden aga leidis, et trump on rassilõhesid hoopis suurendanud. Meil peab olema süsteem, kuidas inimesi vastutusele võtta, ja muuseas, vägivald ei ole kunagi õige vastus. Seda on rahulik meeleavaldus. Vägivald ei ole kunagi õige. Donald Trump. Mis asi on rahulik meeleavaldus, kui nad jooksevad mööda kesklinna ja põletavad poode ja tapavad inimesi. Real Clar politeci küsitluste keskmise järgi juhib üleriigiliselt Biden trumpi ees umbes kuue protsendiga. Presidendikandidaatide järgmine debatt toimub oktoobri keskel Floridas, mis on üks olulisem kaalukeele osariik rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ja demokraatide presidendikandidaat Joe Biden pidasid kaalukeeleosariigis Ohios esimese teledebati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et eelarve hetkel ei ole vaja küll ühtegi muudatust teha, kui me vaatame täna vaktsiini ostmiseks, oleme me juba ettemaksu teinud. Samas on valitsuse reservis praegu üle 100 miljoni euro just kriisi lahendamiseks ja lisaks on veel võimalus võtta vajadusel üle kahe miljardi euro laenu, mis on ka lisaeelarvevahenditega lubatud, et eelarve arvutamise ja arvestamise juures me arvestasime sellega, et, et võib olla kuni maikuu lõpuni selline eriolukord, kus turismisektoril on raskused ja, ja paljudes teistes sektorites ja mingil hetkel, kus ettevõtlus peab kaugtööle minema ja, ja igas sektoris ei ole võimalik kaugtööd teha, et nende teemadega on arvestatud ja, ja ma usun, et kui tekib ka erivajadus, siis kindlasti on võimalik veel teha lisaeelarve. Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene on teinud ettepaneku, et veel korraks võiks asjaosalised kokku saada valitsus, ettevõtjad ja tema loomulikult räägib ju eelkõige turismi sektori esindajate nimel. Kui nüüd on teada, et tõepoolest vaktsiin on käeulatuses, et siis võiks mingeid tegevusi teha teistmoodi. Kogu turismisektorit avaliku sektori rahaga ülal pidada järgmised kuus kuud nõuab väga suuri summasid ja, ja kui Tallink tuli küsima laenuraha, siis ma mäletan väga hästi, et tol hetkel küsiti laenuraha just terveks üheks aastaks, et, et see kriisiperiood ka arvestas Tallinki poole pealt järgmise aasta suvenii, et ma usun, et nemad oma laenu ja, ja uute investeeringute ja ettevõtetes inimeste koondamise kõige muuga on sellega arvestanud, et see kriis võiks laheneda järgmise aasta suvega. Aga laua taha istuda turismiettevõtetega on alati mõistlik. Sellepärast me muretsema ei pea, et meil vaktsiini ostmiseks raha ei ole. Raha ta kindlasti ei jää ja veel kord rõhutan seda ka, et täna on Eesti ka teinud ettemaksu vaktsiinide ostmiseks, et vajadusel investeerimisinna riigieelarvest veel vahendeid juurde. Täna on need vahendid riigieelarves olemas.", "role": "user" }, { "content": "USA ravimifirma Pfizer ja Saksa biotehnoloogia ettevõtte BioNTech teatasid esmaspäeval arendusjärgus koroonavaktsiini edukatest kolmanda etapi kliinilistest uuringutest. Sõlmimisel on ka eelostuleping Euroopa Liiduga. Kas riigieelarves tuleks teha muudatusi, arvestades koroonavaktsiinide võimalikku jõudmist Eestisse järgmisel aastal ?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaan urvet tuli Kihnu kooli tööle augustis 2018, enne seda oli ta ametis Ruhnu vallavanemana. Nüüd tõdeb urvet, et elu vajab muutusi. Et eks meil pisut võib-olla erinevad nägemused olid valla juhtkonnaga, koolikorraldusest ja kooli elust üldse, et mingil hetkel mõtled ikkagi, et kusagil on kai niinid maas, et millest nagu taganeda, enam ei taha. Palun urvetil tuua mõni näide, milles erimeelsused seisnesid. Ma ei ütlekski, et need, need väga erimeelsed olid, võib-olla ka segas see. Ma olin ju enne ikka pikalt väikesaare Ruhnu vallavanem ja tegelesin ka kooriga ja võib-olla läksin natuke rollid segamini, nii minul, et ma vaatasin võibolla asja ka rohkem nagu vallajuhina ja, ja võib-olla ka valla juhtkond võib-olla sättis ennast natuke nagu koolijuhiks ja, ja nii need asjad võibolla keeruliseks läksidki, konkreetset näidet ei ole tuua? Ei, ma ei tookski, teate, need ongi mõtteviisid, erinevad, eks me püüdsime selgitada ka ja võib olla ei jätkunud seda head tahet ja, ja koos ja sellist aega lihtsalt, et, et võib-olla praegu mõtleks, et kui saaks midagi tagasi keerata, siis ehk ei oleks seda otsust tulnud, aga need on juba uued väljakutsed ja eks ka väikesaare kogukond on selline, kuhu on väga raske siiski sisse sulanduda, sellepärast et Kihnu rahvas on ju niivõrd suurte kultuuritraditsioonidega oma juurtega, et, et ega võõralt tulnud ikka ega kihtlaseks sai hakkama ka ja, ja kui sa ei tunne nii-öelda kõiki neid struktuure ja, ja neid õmblused, mis seal valitsevad, siis on pisut kõrvalt tulijana siiski raske. Toit selga endale ja troi on täiesti olemas ja väga toredad sidemed jäävad sellepärast et ma lihtsalt naudin ja imetan Kihnu õpetajaid, kes õpetasid mind väga palju. Vallavanem Ingvar Saare ütles, et koolidirektori lahkumise taga pole kindlasti tema initsiatiiv. Avalduse kirjutas Urvet juba mitu kuud tagasi. Vallavanema jutu järgi sai Urvet oma tööga hästi hakkama, aga kuna ta lahkub, on konkurss uue direktori leidmiseks juba välja kuulutatud ja neli-viis inimest asja juba uurinudki. Direktorite kool kindlasti ei jää, sõnas vallavanem.", "role": "user" }, { "content": "Kihnu kooli direktor Jaan Urvet esitas lahkumisavalduse. Ta põhjendab seda vallavanema sekkumisega koolitöösse, kuid pole nõus ühtki näidet tooma. Vallavanem eitab lahkhelisid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisest sügisest Ida-Virumaal tegutsevas programmeerimiskoolis algas sel nädalal uue õppeaasta esimene kolmenädalane testperiood. Kokku on selliseid testaegu kolm, mille käigus tahetakse välja sõeluda kuni 400 õpilast. Üks uus sihtrühm, kelleni ingliskeelse õppekeelega kool tahab jõuda, on Ukraina pagulased, kellele see oleks hea võimalus saada kodumaalt kaugel olles teadmised, mida läheb ka tulevikus tarvis, ütles Goodjõhvi kaasjuht. Karin Künnapas. Meil on mõned, kes on tulnud saata katseperioodile ja tegelt meiega on ühendust võtnud erinevad inimesed, et kellel ongi kontakte Ukrainas, et mis variandid ja mis võimalused meil on Ukraina õpilastele, et me omalt poolt teeme ka seda, et seda infot nagu jõuaks võimalikult palju ka ukrainlasteni, et nad teaks, et selline koolivariant on olemas ja nad oskaks siia kandideerida ja samamoodi ma olen näiteks suhelnud ka Ukraina ajakirjanikega, et kui ongi kas mingid kohalikud sotsiaalmeediarühmad grupid, et kust saaks seda infot jagada, et me omalt poolt üritame seda levitada nii palju kui võimalik, aga järjekordselt, et võib-olla ka üleskutse, et kui inimesed teavad Ukraina põgenikke, kes võiks olla huvitatud IT õppimisest, et kindlasti saate nad meie kodulehe peale, kus seal on rohkem infot nii kandideerimise kohta, lasta neil teha see esimene samm läbi ja loodetavasti tulla koolikatsetele, et siis nad saaksid ka aru, et kas IT on üldse midagi, mis oleks neile sobilik, kas nad tahavad seda õppida ja loodetavasti tulevikus tulles koodijõhvisse õppima? Koodikool saab pakkuda põgenikele peale tasuta õppe muudki tuge. Karin Künnapas. Aga mida me omalt poolt teeme näiteks Ukraina õppijatega, et meil me saame neile pakkuda samamoodi kui nad kooli saavad tasuta elamist, samamoodi on meie partnerid valmis pakkuma neile stipendiumi, et kui kooli tulevad, et neil on võimalus tulla siia Eestiga õppida pärast kas rakendada Eestis või loodetavasti Ukrainasse tagasi minnes, et saada siit nagu piisavalt need praktilised oskused. Jõhvi IT -kooli saab kandideerida maikuu lõpuni Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Programmeerimiskool kood/Jõhvi julgustab IT-huvilisi Ukraina sõjapõgenikke kandideerima kooli, sest kool saab neile lisaks tasuta haridusele tagada ka elamiskoha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Arnold Rüütel rõhutas meie põhiseaduse seost kultuuriga, sest kultuur on olnud õiguspõhimõtete kujundamise taimelava ja põhiseadus on teeninud meid hästi. Punkt, mida president täna kriitiliselt rõhutas, oli kohalike omavalitsuste osakäsitlus. Põhiseaduse presidendi sõnul pole riigi ja kohalike omavalitsuste suhete lepinguline korraldus saanud piisavalt õiguslikku sisu. Oma nõuded põhiseadusele saab aga ka tulevik. Eesti pürgimine Euroopa Liitu tuleb vormistada ka õiguslikult. Presidendi sõnul seisame silmitsi küsimusega, kuidas muuta põhiseadust nii, et see tagaks meie iseolemise, rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eelkõige tuleks välja selgitada, missugust Euroopa liitu eurooplased tahavad. Sellest sõltub missuguseks, kujuneb liikmesriikide suhete korraldus. Nüüd, kui algatatud on põhiseaduse muutmine, peab president vajalikuks rõhutada järgmist. Kõigepealt rahvahääletuse ajastamine, see ei saa toimuda enne, kui Euroopa liit on end määratlenud sest vastasel korral rahvas ei tea, missuguse arengu tee on Euroopa liit valinud ja millised on tema suhted liikmesriikidega ilma usaldusväärse teabeta selle kohta tähendab jah, Planko volituse väljaandmise, mida rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana ei saa endale lubada. Meie põhiseaduse põhjalikum muutmine lükkub ilmselt aega, mille oleme saanud esimesed kogemused Euroopa Liidust ja NATO-st. Kiiremat lahendamist vajaksid aga põhiseaduslike institutsioonide pädevuse ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibi täpsustamine. Vabariigi presidendi otsevalimine, osalus, demokraatia juurutamine ja muud pakilised küsimused. Riigikogu esimees Toomas Savi ütles, et põhiseaduse muutmise eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise. Enne vastuvõtmist tuleb aga vaielda lõpuni kõik vaidlused. Toomas Savi tõi näiteks põhiseaduse esimese paragrahvi, mis sätestab Eesti suveräänsuse. Kas me kaotame oma suveräänsuse, astudes Euroopa Liitu? Euroopa Liit ei ole meie suveräänsuse piirang ega asendus vaid ta ongi meie suveräänsus 21. sajandi mõttes. Põhiseaduse assamblee esimees Tõnu Anton tõdes, et põhiseaduses ei ole sätet Eesti ei alistu iialgi. Kuid on usk, et Eestil jätkub jõudu ja mõistust ka edaspidi. Kui Eesti rahvas annab nõusoleku Eesti vabariigi ühinemiseks Euroopa Liiduga ei tähenda see allaandmist ja ka põhiseaduse muutu kehtetuks. Võitlus Eesti rahvuslike ja üldinimlike väärtuste eest saab ja peab jätkuma ka siis, kui mõnikord peakski Eesti selles võitluses alla jääma. On see vaid märguanne. Oleme vähe õppinud, oleme unustanud koostöö.", "role": "user" }, { "content": "Estonia kontserdisaalis tähistati aktusega 10 aasta möödumist Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlgatus Ukraina presidendi esinemiseks eduskunnas tuli Soomelt. Parlamendi esimees Matti Vanhanen märkis, et see on väga erakordne, et välisriigi esindaja eduskunna istungitesaalis kõnet peab. Ukraina president alustas oma kõnet meenutusega Putšast ja Mariupolist kirjeldusega evakueerimist ootavate inimeste ründamisest rongijaamas kohutava looga sellest, kuidas vene väed purustasid veehoidla ja tulistasid seejärel inimesi, kes läksid jõe äärde vett võtma. Sellenski hoiatas, et sama võib juhtuda ka Soomes ja igas teises riigis, mida Venemaa juhtkond võtab pähe rünnata. Ta tuletas meelde ka Soome talvesõja kogemust. Teie olete oma ajaloos üle elanud Venemaa kallaletungi, see oht on ka praegu alles selles sõjas võitleme mitte ainult Ukraina ja oma rahva tuleviku nimel vaid kõigi nende eest, kellel on ühine piir Venemaaga, rääkis Ukraina president. Zelenskõi lisas, et erinevalt teise maailmasõja ajast demokraatlik maailm praegu aru, et türanni tegude ees ei tohi silmi sulgeda vaid tuleb toetada neid, kes oma vabaduse eest võitlevad. Kahjuks mõistavad tavalised inimesed seda paremini, kui mõned mõjukad poliitikud ja väikesed riigid saavad sellest paremini aru kui suured, ütles Silenski tehes etteheiteid, et lääneriigid soovitavad Ukrainas ikka ja jälle oodata, küll kunagi ikka relvi antakse. Tema sõnum oli osaliselt mõeldud ilmselt ka Saksamaa presidendile Frank-falter Steinmeierile, kes koos Soome presidendi Sauli Niinistöga saalis viibis. Zelenskõi tänas Soomet selle ajaloolise otsuse eest, et esimest korda otsustati saata sõjamoona sõjas olevale riigile aga palus kasutada oma mõjujõudu Euroopa liidus, et Euroopa riigid katkestas id Venemaalt energia ostmise ja sellega vene sõjategevuse rahastamise. Ta palus survestada ka neid Soome ja muu Euroopa ettevõtjaid, kes jätkavad tegevust Venemaal. Soome parlamendiliikmed pidasid oma kommentaarides sümpaatseks seda, et selenski vaatas ka tulevikku ja rääkis ajast, mil sõda on läbi ja riik tuleb taas üles ehitada. Ka selles loodab ta Soome abile. Selenski sõnul on Soomes väga hea haridussüsteem, mis õpetab austama isiklikku vabadust, aga ka teisi inimesi ja keskkonda. Ning kui sõda läbi saab, ootab Ukraina avatud südamega Soome nõuandeid. Selle poolteise kuu Venemaa agressiooni jooksul on hävitatud 928 haridusasutust lasteaiad, koolid, ülikoolid, Teie ettevõtted, asjatundjad on teretulnud appi meie haridussüsteemi uuesti üles ehitama. Me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et isegi pärast seda üliulma sõda oleks meie rahval hea süda ja see oleks muule maailmale avatud, toonitas Ukraina president. Zelenski kõne ajal toimus küberrünnak Soome kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi vastu. Ka videoühenduses Ukraina ga oli paaril korral häireid. Hommikul rikkus Vene lennuk Porvoo lähistel kolme minuti jooksul Soome õhupiiri. Viimastel päevadel on eriti tugevalt esile tõusnud, et Soome kaalub NATO-ga ühinemist. Kreml ähvardas taas, et sellisel juhul tugevdab Venemaa oma läänetiiba, et ennast kaitsta.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas kõne Soome parlamendile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast on veerandsaja aasta jooksul kujunenud oluline kompetentsikeskus, kus töö nii kultuuripärandi säilitamise, muinsuskaitsepoliitika kui ka pärandi ja turismikorralduse aktuaalsetel teemadel on kooskõlas UNESCO eesmärkidega. UNESCO õppetoolide programm käivitati 1992. aastal ja see hõlmab üle 800 õppetooli 100 seitsmeteistkümnest riigist ning edendab rahvusvahelist ülikoolide vahelist koostööd. EKA UNESCO õppetooli koordineerib muinsuskaitse ja konserveerimisosakonna dotsent Riin Alatalu. Küsisin, milliseid muutusi või kohustusi uus vorm kaasa toob. EKA s on pärandiõpe olnud siiamaani vägagi tugeva missiooniga, et neid kohustusi me tegelikult väga palju ei lisandugi, et meil lisandub võimalusi teha paremini koostööd teiste rahvusvaheliste ülikoolidega, olla rohkem nähtaval. Üks näide koostööst Unesco ga on Tallinna Sadama ala. Selleks, et saada UNESCO õppetooli, me peame näitama, et meie töö on ühiskonnale oluline. Ja selle üks hea näide on siis koostöö Tallinna sadamaga. Tallinna sadam on rahastanud meil juba kolmandat aastat siis ühte uurimisprojekti, mis keskendub sellele, kuidas kaitsta Tallinna vanalinna, kuid turismi sihtkohta, nii et selle pärandi väärtused oleks kaitstud. Meil on olnud väga-väga hea koostöö siis vanalinna kogukonnaga. Meil on olnud väga hea koostöö erinevate partneritega siis meie enda, arhitektuuriosakonna, urbanistide ja sisedisaineritega kui ka siis tehnikaülikooli sotsioloogidega, et me oleme juba Eesti-siseselt seda võrku päris kõvasti kasvatanud. Ja selles uurimustöös jõutakse reaalsete ettepanekuteni, mida saaks teha Tallinna linnas teisiti, et turism ei segaks kohalikku elanikku, ütleb Riin Alatalu. Aga jätkub ka mõisapärandi ja monumentaalkunsti uurimine. EKA eestvedamisel korraldati suvel ka töötuba, kus arutati pärandi häirete süsteemi rakendamist. Mis on siis teema, kuidas teavitada avalikkust ja, ja mõjutada otsustajad, kui mingisugune pärandikoht üle maailma on ohus? Ma olen, ma olen täiesti veendunud, et see oli erakordselt hästi õnnestunud töötuba, tõsine kasu oli sellest tudengitele ma ütleks, et eriti Eesti tudengitele, et me väga palju ikkagi ei tea, mis toimub mujal maailmas. Et me oleme üsna Eesti ja Euroopa kesksed, et, et panna nagu seda suurt pilti kokku, mis, mis maailmas toimub. Aga, aga sellest oli loomulikult kasu ka ka nendele pärandikohtadele, mida siis reaalsete näidetena kasutatud sai, selles töötoas.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kunstiakadeemia avab UNESCO pärandiuuringute õppetooli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo eks iga riigikogu juhatus, riigikogu esimees koos aseesimeestega ja kujundab oma tööd ja oma käekirja. Minu jaoks on oluline see, et, et riigikogu esimees on kõigi riigikogu liikmete esimees sõltumata sellest, kuhu siis, mis konkreetsete erakonda. Ma kuulun, see juhtimine peab olema kindlasti selline tasakaalukas. Nii nagu Eesti põhiseaduses on kirjas, et Eesti on parlamentaarne riik ja need demokraatlikud õigusriigi väärtused peavad kindlasti ka siin saalis olema, aga loomulikult ka väljaspool siin saali. Ma arvan, et riigikogu esimehe üks roll on olla aktiivne. Kui me räägime ka istungi juhtimisest väljaspoolt, siis nii Eestimaal, aga loomulikult ka läbi välissuhtlus. Esimest korda on riigikogu esimees ka ühe erakonna esimees. Kas see segab, kas te näiteks hakkate koalitsiooninõukogus paralleelselt tegutsema? Ma olen olnud ka ju peaminister erakonna esimehena ja ma arvan, et olen näidanud seda, et ma teen oma tööd selle nimel, et kõigil Eestimaa inimestel seista nende eest ja kõigi Eestimaa erinevate paikade eest. Ja kindlasti seda ma oma riigikogu töös, sellest ma ka oma riigikogu toos lähtun. Et riigikogu esimees peab kindlasti olema selles mõttes kõrgemal ühe erakonna poliitilises programmis, kui ta siin istungeid juhatab, aga kindlasti ma teen ka erakonna esimehe tööd edasi. Enn Põlluaasa üks meeldejäävamaid tegusid oli Euroopa lipu valgest saalist eemaldamine. Kas nüüd tuuakse see tagasi? Jah, et kindlasti on ka erinevatel märkidel väga suur tähendus. Ma olen väga uhke, ma arvan, meil on kõige armsam ja kaunim lipp, sinimustvalge lipp ja kindlasti selle eest ma seisan, et see oleks ka riigikogu saalis ja valges saalis, aga tõsi on see, et ma pean õigeks taastada see põhimõte, et, et valges saalis on nii Eesti lipp, sinimustvalge lipp aga on ka Euroopa Liidu lipp.", "role": "user" }, { "content": "Jüri Ratas (Keskerakond) sai salajasel hääletusel 63 häält ja tema vastu kandideerinud Henn Põlluaas (EKRE) 20 häält. Kehtetuid sedeleid oli 15. Uku Toom sai uue Riigikogu esimehe korraks telefonile ja küsis, kas uue juhatuse valimisega ka juhatuse töös midagi muutub?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäesoleva aasta aprillis karistas valitsus Harju maavanemat Värner Lootsmanni noomitusega puuduliku järelevalve eest Sakala keskuse lammutusloa väljastamise üle. Tookord ütles alles ametisse astunud regionaalminister Vallo Reimaa, et protsess ei ole veel lõppenud. On tegemist ainult ühe juhtumiga päris mitmete teiste hulgas, millega tegelemist on juba meie spetsialistid alustanud ning ka nendest tuleb jõuda konkreetsete lahendusteni, nii et sellega ei ole veel protsess lõppenud. Need teised juhtumid näiteks on seotud ka tema enda abikaasa üle teostatud järelevalvega, saan ma õigesti aru? Kaitsepolitsei leidis, et teostades järelevalvet oma abikaasa valimise üle Loksa linnapeaks rikkus Värnar Lootsman korruptsioonivastast seadust ja karistas teda 3000 krooni suuruse trahviga. Ka kohus jõudis järeldusele, et selline karistus oli õiguspärane. Seejärel analüüsis korruptsioonijuhtumi toimikut siseministeeriumi õigus osakond, seegi analüüs on nüüdseks lõppenud. Regionaalminister Vallo Reimaa ütles täna, et juristid jõudsid järeldusele, kui maavanem praegu vallandada, tooks see tõenäoliselt kaasa kohtuloo, mille võitmine on kahtlane. Probleem on selles, et kui septembris 2006 alustati sisulist järelevalvet selle juhtumi üle, siis käivitus see kuu aega, mis on antud distsiplinaarkaristuse määramiseks. Kui vastav kuu sai mööda, siis mingit distsiplinaarkaristust ei järgnenud millega üheselt nagu see protsess sai mööda ja anti ka mingi hinnang, et see ei kuulu distsiplinaarkaristuse alla. Teiselt poolt, kui kaitsepolitsei menetles antud juhtumit, siis toimus kuuendal novembril 2006 kiirmenetlus, mille vormistas kaitsepolitsei komissar ning vastavalt sellele kiirmenetlusele määrati rahvaühik 3000 krooni. Oleksin tegemist olnud vähemalt kohtuotsusega, oleks jälle lihtsam olnud. Aga kiirmenetluse viis läbi ametnik kaitsepolitsei komissar, see ei ole samaväärne kohtuliku aluse. Ning siit tulenebki see järeldus, et kohtusse kaevates, mis ilmtingimata juhtuks, kui selle Loksa juhtumi põhjal toimuks näiteks ametist vabastamine, siis on see väga väikeste lootustega võita see kohtuprotsess ja praegu see hea tahe, mis on täiesti olemas ja mida me avaldasime viis analüüsi tulemusena selleni, et õigete aegade möödalaskmisel on meie võimalus oma head tahet otsuste näol realiseerida väga väikseks muutunud. Nii et sisuliselt oleme me olukorra ees, kus meil on ametis maavanem, kes on rikkunud korruptsioonivastast seadust, aga tema vastu midagi ette võtta ei saa. Ette võtta saab sel hetkel, kui möödub aasta aega uue ministri ametisse astumisest ning see on selline hetk, kus on võimalik ministril väga selgelt kujundada oma seisukoht vabastada maavanemat või maavanemaid. Noh, näiteks usalduse kaotamise korral see aasta järjest tiksub, millal regionaalministril tekivad uued võimalused?", "role": "user" }, { "content": "Kuidas edeneb initsiatiiv vabastada ametist Harju maavanem Värner Lootsmann.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonsul Mart Lätte võeti ajutiselt vahi alla teisipäeval Peterburi riiklikus polütehnilises ülikoolis. Venemaa julgeolekuteenistus väitis, et konsul tabati salastatud materjalide hankimisel. Eesti välisministeerium lükkas kategooriliselt Venemaa väited tagasi, öeldes, et tegu oli FSB provokatsiooniga Eesti diplomaatilise esindaja vastu. Sama meelt on ka kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Konsul Mart Läte kinnipidamine FSB poolt ja Venemaalt välja saatmine ehk soovimatuks isikuks kuulutamine on kahtlemata vaenulik akt Eesti suhtes ja põhjendamatu. Aga see on osa suurest pildist, kui me vaatame Venemaa uut riikliku julgeoleku strateegiat, mida võeti vastu eelmisel nädalal mis kinnitab Putini režiimi niisugust kindlat kavatsust jätkata vastasseisu läänega. Meenutagem, et hiljuti toimus ju ka Suurbritannia sõjalaeva Eemeste Fenderi kiusamine mustal merel ja üleüldse see on üks väga pikk provokatsioonide rida mis on seni toimunud ja mis kindlasti jätkub ka tulevikus. Kuna konsul Mart Lätti sunnitakse Venemaalt lahkuma, siis see samm Eesti poolt vastuseta ei jää, rõhutas peaminister Kaja Kallas. Kui üks pool saadab välja, siis sellel on sümmeetrilise vastus ka teiselt poolt, nii et jah, meil on ka siis siis plaan selline samm astuda, et see esindaja tegi oma tavapärast tööd sihtriigis ja vastavuses siis nende õigusaktidega, mis sellist tegevust registreerivad. Me kindlasti mõistame sellise tegevuse hukka, tavaliselt siis neid diplomaatilistest sammudest nii avalikult rohkem ka ei räägita või ei kommenteerida, aga, aga sellist sümmeetrilist vastust kindlasti on oodata.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa kuulutas Peterburis teisipäeval ajutiselt kinnipeetud Eesti konsuli Mart Lätte soovimatuks isikuks, mis tähendab tema riigist välja saatmist. Eesti pool astub nüüd vastusamme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Afganistanist Eestisse toodud inimesed siia jõuavad, mis toimingud nendega tehakse? Kui inimesed saabuvad, siis me võtame isikud vastu toimetaja kinnipidamiskeskusesse ja viime seal läbi 48 tunni jooksul esmased menetlustoimingud, see tähendab isiku samasuse tuvastamist vestluse intervjuu läbiviimist, kus me siis viime kokku tema nii-öelda isikuandmeid ja tema kohta käivaid andmeid siis isiku enda ütlustega ja ühtlasi ka tuvastame võimaliku ohuisiku, kus tulenevad siis avalikule korrale riigi julgeolekule. Kinnipidamiskeskus kasutame selles protsessis sellepärast, et seal on meil võimalik tagada siis menetluse läbiviimine ja nende isikute privaatsust. Me saame seal pakkuda isikutele ka ja peredele ka sobiliku majutustingimusi. Seal on olemas arstiabi, vajadusel psühholoogiline abi ja tõlgid. Kui pikk see protsess võiks olla, mis siis võiks lõppeda rahvuse kaitse andmisega nendele isikutele? Esmased menetlustoimingud viime me läbi nende isikute osas 48 tunni jooksul ja pärast seda toimetatakse inimesed siis majutuskeskusesse, kus nende inimeste eest hoolitseb juba edasi sotsiaalkindlustusamet. Meie ülesanne on siis seesama 48 tunni jooksul kõik rahvusvahelise kaitse andmist välistavad asjaolud välja selgitada või siis, kui me näeme, et mingid asjaolud selles on ebaselged, mis vajavad põhjalikku uurimist, siis alustada nagu põhjalikumat menetlust eesmärk nende saabujate osas on 48 tunni jooksul nii-öelda eelotsus selgeks saada, kas nendele isikutele antakse rahvusvaheline kaitse või mitte. Millest oleneb see, kas nad saavad ühe või kolme aastase kaitse. Kui lugeda rahvusvahelise kaitse andmise seadust, siis on erinevaid liike ja kaitse vajadusi, ehk siis kas sa oled näiteks tagakiusatud, seal on sul on oht elule, tervisele ja nii edasi, et sõltub nüüd sellest isiku individuaalsetest asjaoludest ja vastavalt sellele antakse isikule siis elamisluba kas üheks või kolmeks aastaks, pärast mida on võimalik inimesel kasutada täpselt samasuguseid hüvesid, nii nagu igal teisel Eestis elamisluba omavahel isikul töötada, reisida ja nii edasi ja pärast selle ühe või kolme aastase elamisloa kehtivusaja lõppu on isikul võimalus taotleda kas siis uuesti selle rahvusvahelise kaitse alusel antud elamisloa pikendamist või taotleda juba elamisluba näiteks mõnel muul alusel.", "role": "user" }, { "content": "Mis neist Eestis edasi saab?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinnas oleks arvestuslikult vaja 200 kuni 220 perearsti. Tähtajaks, esimeseks septembriks esitas avalduse perearsti praksisega alustamiseks tuleva aasta algusest 179 arsti. Kõik kandidaadid nõuetele ei vastanud, nii et tuleva aasta algusest on kõik kombes, kokku 96 perearstiga. Abilinnapea Ants Leemets. Kui jääb see 96, siis ligikaudu pool turust, on siis esimesest jaanuarist perearstide käes teine pool turust jääb polikliinikute kätte, aga ka polikliinikutes on oluline muudatus, mille puhul me võime öelda, et see on ettevalmistus meie teiseks etapiks. Polikliinikute jaoskonna arstid, kes jäävad tööle jaoskonna arstidena, nendele kinnitatakse ka nimistud ja neid rahastatakse läbi selle järgmise aasta. Hiljemalt esimene oktoober on siis täiesti selge see, et Tallinn läheb üle 90 protsendi osas perearstidel. Meie ei olegi tahtnud sellel aastal seda reformi nii oluliselt kiirendada, vaid me tahtsime gi. Me saaksime murrangu teha, sest nende asjadega ei tohi väga tormata. Kas ka kodanik peab tervishoiureformi edendamiseks midagi senisest teisiti tegema? Meie sõnum on täiesti selge, mitte keegi ei pea mitte midagi tegema. Kõigil on õigus valida endale arst, mitte kohustus, me küll väga soovitame. Meie ei taha, et toimub mingi massiline ümberregistreerumine, kes tahab muuta, palun väga, kõik süsteemid jätkavad töötamist. Neile, kes oma soovist mõne kindla perearsti nimistusse sattuda avaldusega märku pole andnud, saadetakse jaanuarikuu jooksul koju teatis selle kohta, millise arsti piirkonda teda on arvestatud. Iga perearst saab nimistusse ka oma piirkonna kindlustamata isikud. Nimistusse kantud inimese pealt saab perearst niinimetatud pearaha. Arvestatakse 16,3 krooni korda 2000, siis see on 32600 krooni kuus pluss on 18 protsenti uuringute raha, mis teeb siis 5868. Peale selle on baasraha 5000 krooni tunnistuse või diplomiraha, ütleme siis 1000 krooni ja kokku teeb see 44468 krooni keskmiselt ühe inimese kohta kuus, siis 22, kaks krooni 23 senti. Suur number, aga kuhu see kulub? Eesti Perearstide Seltsi Tallinna Ühenduse esimees ädala perearstikeskuse arst Pille Öpik Kõik inimesed ei oma ravikindlustust, perearst nende inimeste eest ei saa mitte sentigi ja uuringute raha, see 18 protsenti läheb kohe sinna laborisse või sellele arstile, kes reaalselt selle uuringu on ära teinud. Lisaks sellele pearaha sees on ka terve loetelu analüüse, uuringuid ka perearst ostab. Lisaks sellele peab ka perearst ära maksma oma kommunaalkulud. Rendi peab ostma kõik töövahendid. Sotsiaalministri määrusega on kehtestatud loetelu töövahenditest, mis peab igal perearstil olema. Samas on tarvis osta töövahendeid lisaks veel juurde, mis ei ole seal loetelus kas või sidumismaterjalid, kas või ravimid ka oma tööriided oma töökittel tuleb ka osta. Perearsti enda perearstil on päris palju kulutusi. Seni pole reformijad ametnikud Pille Öpiku sõnul juba tegutsevate perearstide kogemuse vastu huvi tundnud. Praegu momendil küll niisugust otsest koostööd perearsti ja reformi läbiviijatega ei ole, kuid me loodame, et see koostöö tuleb ja need praegu töötavad perearstid on ellu jäänud nende ael aastate jooksul. Nad töötavad edukalt tõepoolest perearstitöö kohustusi on rohkem kui tavalisel jaoskonna arstil ja vastutus on tunduvalt suurem. Sellega tuleb ka ära harjuda, et tegelikult vastutab kõige oma tegude eest mina ise.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Perearstide Liidu Tallinna ühenduse esimees Pille Öpik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEriolukord Lätis pidi lõppema 11. jaanuaril ja valitsusel oli valmis ka piirangute leevendamise kava kuid Omikron tüve leviku tõttu ei õnnestunud seda ellu viia. Eile andis nakkusega proovi ligi 1900 inimest, vaktsineerituid on haigestunute seas nüüd juba kaks korda rohkem kui neid, kes pole saanud ühtki kaitsesüsti. Küll aga oli seitsmeteistkümne surnu seas vaid üks vaktsineeritud inimene. Eriolukorra ja karmide piirangutega tuleb nüüd leppida vähemalt veebruari lõpuni. Läti terviseministeeriumi prognoos lubab õige pea juba 3000 uut nakatunut päevas. Läti terviseminister Daniels, Pavluts. Et hakkasime Riia lennujaamas õigel ajal testima riiki saabujaid, õnnestus meil teiste maadega võrreldes välismaalt sisse toodud omikrundile levikut Lätis aeglustada, kuid viimasel ajal levib hommikron jõudsalt ka Läti sees ja nakatumis. Allikat pole paljudel juhtudel võimalik selgitada, räägib minister Paulus. Meesmatras. Läti seadis piirid ka vaktsineerimistõendite kehtivusele, Jansseni vaktsiini puhul kehtib tõend viis teiste puhul üheksa kuud kusjuures see aeg on tähtis teenuseid saades ja kultuuriüritusi külastades. Tööl käimiseks kehtib range soovitus teha selle aja möödudes tõhustusdoos pisut leevenesid laste huvihariduses osalemise nõuded, pikeneb ka seniste toetuste saamise aeg. Peaminister Krisenis Karin. Niikaua kui meil on jõus piirangud ja keelud ettevõtluse le, jäävad jõusse ka majanduse toetusmeetmed. Praegune eriolukord pikeneb 28. veebruarini ning senised piirangud kestavad mõne erinevusega edasi. Eriolukorra. Riia lennujaamas säilib vabatahtliku testimisvõimaluse kõrval ka valikuline kohustuslik testimine. Peagi peab Lätis kandma vaid meditsiinilist maski või FFB kaks respiraatorit. Koalitsioon kaalub võimalust muuta vaktsineerimine vanemaile kui 60 aastastele kohustuslikuks.", "role": "user" }, { "content": "Läti valitsus pikendas koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorda veebruari lõpuni ja jättis jõusse senised piirangud. Lätti saabujate testimise kohustus pärast 11. jaanuari osaliselt kaob, sest valdavaks on muutunud omikroni tüve riigisisene levik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlustus on esitatud omastamises ametiisiku poolt ning lisaks riigisaladuse salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises ja omastamine puudutab mitmete aastate vältel siis ametiisiku poolt riigivara enda kasuks pööramist. Kas see hõlmab pelgalt välisministeeriumi krediitkaardiga vabamat ümberkäimist, kui ametijuhend ette näeb, või kahtlustatakse siin ka mingit kinnisvara omastamist või mingit muu vara omastamist? Paraku tänases menetlusstaadiumis ei saa ma kahtlustuse sisu täpsustada. Saan kinnitada seda, et hõlmab see pikemat perioodi. Prokuratuur on ka välja toonud selle, et tegu on esialgse kahtlustusega mõlemal puhul see on nii omastamises kui ka riigi saladuse salastatud välistada käitlemise nõuete rikkumises. Need kahtlustus ed kindlasti täiendavad ajas, võib-olla ka muutuvad mingis mõttes. Kas Klaid kulli kahtlustatakse ka välisriikidele riigisaladuse edastamises või piltlikult öeldes ikkagi nii-öelda konfidentsiaalsete dokumentide kojutoomises ehk lihtsalt riigisaladusega lohakalt ümber käimises? Prokuratuur saab öelda täna seda, et me kontrollime riigisaladuse salastatud välisteabenõuete rikkumise ja käitlemise nõuete rikkumise kontekstis kõike, mis tegelikult seadusandja sellise kontrolli või sellise kriminaalmenetluse puhul on kontrollimiseks ette näinud. Muuhulgas näeb seadus ette ja kohustuseks paneb menetleda ka selle, et kontrollida sedasama vaadet, et kas selliseid dokumente ehk siis salastatud teavet võib olla liikunud ka kõrvalistele isikutele kättesaadavaks. Milliseid selgitusi Klaid kull ise andis ja kuivõrd ta oli valmis ikkagi koostööks? Kahtlustatav kull andis ütlusi nende ütluste sisu kriminaalmenetluse huvides ja ka isiku süütuse resolutsiooni silmas pidades avada võimalik ei ole. Omastamise kahtlustus, kas me räägime siin suurusjärgus tuhanded sajad tuhanded eurod? Täna me saame rääkida pigem tuhandetest, tegu on esialgse kahtlustusega. Millised sammud nüüd menetluses järgnevad? Loomulikult kontrollime me koostöös välisministeeriumiga neid aspekte, mis puudutavad etteheidet kullile, riigivara omastamises ning mis puudutab riigi aladuse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuetele viitavaid dokumentide leidmist siis siin on võtmeküsimus nendes hinnangutes ja kontrollimistes, mida siis juba dokumendi valdajad või salastajad meile siis annavad selle menetluse tarbeks.", "role": "user" }, { "content": "President Kersti Kaljulaid allkirjastas neljapäeval otsuse kutsuda tagasi Eesti suursaadik Prantsusmaal Clyde Kull. Prokuratuur on Kulli osas algatanud kriminaalmenetluse. Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul hõlmab diplomaat Clyde Kullile esitatud kahtlustus tuhandete eurode omastamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNägemus Eesti raadio tulevikust on, on rahulik selles mõttes, et Eesti raadio täna oma nelja programmiga toimetab ju väga hästi ja see, mis on hästi, seda ei, ei pea hakkama kohe kohe muutma Ma või, või uutma. Et, et tuleb edasi minna, need voorused ja tugevused, mis täna Eesti raadiol on, neid tuleb edasi arendada. Tuleb mõelda selle peale, et kui reklaam läheb välja esimesest jaanuarist raadio kahest ja raadio neljast, et kuidas siis neid programme veelgi nagu avalik-õiguslikumaks teha ja, ja rohkemat ja loomulikult tuleb mõelda selle peale, et kuidas ühineda Eesti televisiooniga, sest põhimõtteline otsus ju ühinemiseks on, on tehtud ja nüüd tuleb ette valmistada ühinemiseks ja tuleb ette valmistada selliselt, et, et selle ühinemise protsessis ei oleks nagu kaotajaid. Ma tean, et Eesti Raadio töötajate enda hirm on just selles osas kõige suurem, et arvatakse raadiokaotust suuremaks, kui kui ta peaks olema, tuleb teha kõik nii, et sellel ühinemisprotsessil on ainult võitjad. Te ütlesite, et Eesti raadio tugevusi tuleks arendada, missugused need tugevused teie meelest on? Noh, ennekõike ma pean silmas seda, et vikerraadio on täna suutnud valida formaadi, mis meeldib hästi paljudele kuulajatele. Ja seda, seda formaati tuleb nagu katsuda hoida. Missuguseid programme te ise kuulate? Kuulan kõiki programme peale raadio nelja ma tunnistan ausalt, et raadio nelja olen ma ainult aeg-ajalt niimoodi vajutanud hästi lühikeseks ajaks. Ander mõni lemmiksaade ka Eesti raadios Oh ei, ma seda küll ei taha praegu öelda. Kuidas saab Reformierakonda kuulumisega, sest et teada on, et on olnud muret sellest, et see võib hakata muutuma poliitiliseks ametikohaks, kui teie sellele ametipostile asute. Ma erakonda kuulumise küll palun peatada. Aga küsimus ei ole ju selles, et kas üks inimene kuulub erakonda või mitte, et kas ta, kas tal on, kas ta on mingis nimekirjas või ei ole selles nimekirjas. Kui Eesti raadio kohale keegi kandideerib see esimehe kohale, keegi kandideerib, siis see on reeglina inimene, kellel on oma maailmavaade välja kujunenud maailmavaade, omad eelistused, omad sümpaatiad ja ükskõik, kas need on kuidagi paberil ka fikseeritud või mitte, et see ei oma nagu tähtsust, tähtsust omab see, kas suudetakse teha suudetakse korraldada asju nii, et oleks taga või, või, või garanteeritud lausa programmide selline tasakaalustatus ja, ja erapooletus. Et see on palju olulisem ja, ja iga inimene, ma arvan, kes tuleb Eesti raadio või Eesti televisiooni etteotsa tahab ju oma tööd teha, hästi, tahab teha seda nii, et, et ta ei satuks kuidagi avaliku rünnaku objektiks, aga ta satub selleks igal juhul, kui ta hakkab sisse tooma mingeid oma isiklikke eelistusi, olgu need poliitilised või mingisugused muud eelistused. Ma arvan, et mul on seda, seda, seda ühelt poolt tarkust, aga teiselt poolt ka julgust. Korraldada asju, nii, et ükski selline poliitiline eelistus küll ei, ei hakka mõjutama raadio igapäevast tööd. Miks töö linnavalitsuses enam ei rahulda? Ma ei ütle seda, et töö linnavalitsuses ei rahulda, aga mind on köitnud väga, väga kaua ja väga pikalt töö raadios näiteks või ma olen sellest olnud huvitatud.", "role": "user" }, { "content": "Ringhäälingunõukogu valis Eesti Raadio juhatuse esimeheks Margus Allikmaa. Tema nägemus Eesti Raadio tulevikust Kai Varele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõne viimase nädala jooksul on kaart ravimiameti kodulehel tundmatuseni muutunud. Punased ringid, mis tähistasid sadu veel hulgimüüjatele kuulunud apteeke, on värvunud roheliseks ja märgiva nüüd proviisorapteeke. Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ütleb, et homme jätkab vähemalt 457 apteeki aga mõned taotlused apteegiomandi ümbervormistamiseks on veel töös. Ehk viimane seis selgub hommikul. Ettevõtjad on teatanud, et 24 apteeki paneb oma uksed kinni kusjuures Tallinnas suletakse kuus ja Tartus viis apteeki. Üldse ilma rohupoeta ei jää ükski asula, mis võisid apteegid maksta, kas need üldse müüdi või hoopis kingiti ära, sellele ei oska vastata ei Kristin Raudsepp ega ka Eesti apteekide ühenduse juht Timo Tanilov. Küll aga on teada, et suur osa uusi omanikke võttis üle hulgimüüjatele kuuluva kaubamärgi. Ehk sõlmis frantsiis lepingu. Kristin Raudsepp. Kas nüüd see frantsiisileping tekitab valitsevat mõju, seda apteekide puhul hindab konkurentsiamet ja kõigil apteekidel, kes homme jätkavad seda valitsevat mõju hulgimüüja poolt tuvastatud ei ole. Proviisorite koja esimees Karin Alamaa-Aas ei usu, et hulgimüüjate mõju värskete apteegiomanike üle frantsiis lepingutes peituks. Pigem on sidunud võib-olla mingid muud lepingud, aga mitte frantsiisilepingud sellest punktist siit nüüd algab väga suur töö selle nimel, et need proviisorid oleksid päriselt sõltumatud. Aga sisuliselt, mis siis homme apteegikülastaja jaoks paremaks muutub. Kristin Raudsep ütleb, et apteegiteenus on meil ka seni väga hea olnud ja seda, kuidas proviisorid oma uusi vabadus nüüd pikas plaanis kasutama hakkavad, näitab aeg. Aga apteegikülastajana võime nüüd olla hoopis kindlamad, et meile ravimeid soovitades lähtub proviisor parimast meditsiinilisest teadmisest mitte hulgimüüjast omaniku müügisurvest. Sama usub ka Karin Alamaas. Eesti apteekide ühenduse juht Timo Tanilov küll niisugust muutust ei ennusta. Tema rõhutab, et mingit survet pole ka seni olnud. Katanilov usub, et homme päev ei muutu suurt midagi aga pikas plaanis võivad tema hinnangul tõusta ravimite hinnad. Kulubaas läheb apteegisektoris kõrgemaks, oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et see hakkab ravimi hinna tõusu kiirendama võrreldes tavapärase, siis nii-öelda sellise inflatsioon.", "role": "user" }, { "content": "Homme jõustub viis aastat ette valmistatud apteegireform. Erinevatel põhjustel suleb uksed kakskümmend neli apteeki. Ükski piirkond apteegita ei jää.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustraalias on praeguseks kahes osariigis Quinslandis ja New South Welsis välja kuulutatud hädaolukord. Kas see olukord on väga hull või on see nii, nagu igal aastal? Mõnes mõttes on nagu igal aastal, et suured tulekahjud nagu suveelamused, aga seekord on jah olukord erakorraline, sellepärast et suvi pole nagu veel alanudki, kui juba suured tulekahjud ja väga väga paljudes kohtades on ka puhkenud, raske on öelda, miks neid tulekahjusid nüüd nii järsku on, nii palju temperatuur ei ole nii väga kõrge olnud, mõned päevad on meil olnud siin 30 kraadi, võib-olla üle, aga mitte midagi väga erakorralist. Meil on ka kaua aega juba põud olnud, niimoodi, et see metsaalumine kõik on väga kuiv ja kõige hullem selle tulekahjude levimise juures on see tugev tuul. Need tulekahjud, kõik, kas need on põhiliselt, ongi, metsad, on need farmid, kes kõige rohkem kannatab nende all, mitte linnad, eksole. Linnas, jah, mitte, ma olen Sydneys praegu õhus, on vingu ja natukene suitsu on õhus, aga kõige rohkem kannatavad maainimesed ja eriti farmerid veel. Siin Sydneyst natukene põhja pooles on suured hobusefarmid, kus kõik hobused on laiali jooksnud või kukkunud, kõik tallid on maha põlenud. Kuidas tuletõrjujad kõige sellega toime tulevad? Raske on öelda täpselt, väga raske on muidugi sellepärast, et need tulekahjud on niivõrd võimsad, et nendel on nagu oma kliima tekkinud see tulekahju tormab peale, järsku tuleb tuul puhub ühes suunas ja siis puhub teises suunas ja siis kuna keris käib ka ja niimoodi täitsa kaootiline olukord on selle tulekahju vahetus läheduses see tule rinne võib liikuda kuni 100 kilomeetrit tunnis ja kuna see metsaalune, pahna, lehed ja kõik on õudselt kuivad ja Eukalüpti lehed on nagu seal on õli sees, et see põleb nagu kuidagi plahvatuslikult.", "role": "user" }, { "content": "Austraalia idarannikul möllab eri andmetel 150-170 metsatulekahju, millest on haaratud 970 000 hektarit. Hävinud on 150 elamut, tuhanded inimesed on kodudest lahkunud, 10 inimest on viimastel andmetel hukkunud. Tuletõrjujatele on appi tulnud ka sõjavägi ja Uus-Meremaa tuletõrjujad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDigieelses muusikatööstuses tegid inimesed ostuotsuseid paljuski muusikakriitika ja ajakirjanduse pinnalt. Kui traditsioonilise trükimeedia ajastul kätkes muusikale pühendatud tekstimaterjal endas üksjagu loomingulisust siis voog, edastus platvormide võidukäigu järel. Sellise kriitika turgu enam praktiliselt ei eksisteeri. Ma väidangi seda, et Facebook on üks vähestest kohtadest, kus seda veel leida, eks sa, sa näed seal niisugust kontekstualiseeritud, kohaliku muusikakultuuri mitmekesisust, ka tekstuaalset narratiivset, sotsiaalset, et see on kõik see, mis nagu sportify nii-öelda tarbimisplatvormina, mida ta pigem nagu ei võimalda. Doktoritöös analüüsis Madis Järvekülg, kuidas tegutsevad Facebookis muusika kriitikud, muusikatööstuse eestvedaja ning muusika fännidest tavakasutajad. Märgates, kuidas kõik need rollid vahetuda ja omavahel seguneda võivad, arendas värske doktor nähtu kirjeldamiseks analüüsiraamistiku mille üks eesmärk oligi näidata Facebooki rollikäitumise mitmetahulisust. Uurija tõi muusika ettevõtjate näitel välja, kuidas mõnikord on nende tegevus killustunud rohkem kui 10 fännilehe grupp ja ürituse vahel. Järvekülje sõnul oskavad nii mõnedki kasutajad taolist rollide paljusust ära kasutada loominguliselt. Promo eesmärkidel. Gruppide näol loovad nad Facebookis kogukondi, kes on ka nende toodete teenuste tõenäolised tarbijad. Järvekülje sõnul soodustab rollide paljusust Eesti muusikaturuväiksus. Nii juhtubki sageli, et üks entusiastiõib tegutseda muusikaväljal nii promoja fänni kui ka ajakirjanikuna. Nende entusiastide abil on aga omakorda võimalik ülal hoida. Muusikalisi nišikultuure jätkab Madis Järvekülg. Mingi osa sellest võimaldab sellest rollide nii-öelda sulandumisest teatud tegutsejate puhul, eks ju võimaldab tegelikult neid nišikultuure alles hoida, mis on väärtus, sest kuskil mujal neid nagu eriti digimeedias, nagu sellisel kujul säilitada kuidagi süstemaatiliselt ei püüta.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Ülikooli nooremteadur Madis Järvekülg uuris oma doktoritöös, kuivõrd on muusikakriitika üle kandunud Facebooki ja milline näeb välja muusikakultuur sotsiaalmeedia ajastul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLähenevad jaanid ning valitsev soe ilm meelitab inimesi veest jahutust otsima, mistõttu paneb G4 SEesti kommunikatsioonijuht Reimo raja südamele, et alkohol ja ujumine kokku ei käi. Kui me vaatame uppumissurmasid neid õnnetusjuhtumeid, siis umbes pooled neist ongi ju juhtunud inimestega, kes on olnud alkoholijoobes. Oht seisnebki selles, et hästi lihtsalt öeldes inimene, kes on alkoholi tarvitanud, peab end sageli väga heaks ujujaks. Aga tegelikkus on see, et alkoholijoobes inimesed on kõige halvemad ujujad üldse. Päästeameti lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi uustalu tõi lisaks alkoholijoobele murekohana välja ka kodu lähedased veekogud, kus leiab aset enamus traagilisi veeõnnetusi. Eeskätt just eakad, ütleme veekogu kaldal olles on kas libastunud, kas on olnud kaldad liiga järsud, ütleme, kaldad puhastamata, sinna rämpsust või siis on ka purdelt olnud sellised vettekukkumise, see on üks nii-öelda selle aasta märksõna. Selleks, et taolisi veekogusid paremini kaardistada, kuulutas päästeamet eelmisel nädalal välja kampaania märka veeohtu. Tuleks siis saata pilt inimeste poolt avastatud ohtlikust kohast, kus võib siis selline uppumisoht varitseda, mis iganes need olla võivad sellised kohad, kas tiigid, ujumiskohad, kraavid, katmata kaevud, katkised purded nende ohtlikumate kohtade osas, siis me püüame koostöös omavalitsuse või, või selle veekogu omanikuga mingisugused lahendused leida, kuidas seda ohtu siis vähendada? Ametlikesse ujumiskohtadesse on veeohutuse teadlikkuse tõstmiseks ning turvalisuse tagamiseks püstitatud ligi 600 veeohutusstendi, millest kolmandik on uustalu sõnul probleemsed. Praegu koostöös kohalike omavalitsustega käib ka nende vahendite uuendamine meie poolt on siis on infotahtlite uuendamised omavalitsuse või teistel stendi omanikele veel nende puhul, siis on meil soov, et vahendid tagasi toodaks või, või hangitakse uued päästerõngad, viskeliinid oleksid ilusasti olemas seal, et, et on lootust, et koostööpartneritega koos saame 100 tükki. Orienteeruvalt neid veeutustende veel korda seada.", "role": "user" }, { "content": "Suurem osa õnnetusi juhtub kodulähedastes veekogudes. Ujuma minna soovijate arv on suur, aga osa nendest ei tohiks minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina mäletan väga hästi oma eelmist rahvaloendust tuli proua minu meelest pruuni kohvriga koju. Istusime laua taha, ta pani kõik kirja. See näeb hoopis teistmoodi välja seda pruunikohvriga prouat tõenäoliselt näevad väga üksikud inimesed Eestimaal. Seekordne rahvaloendus toimub registripõhiselt. Me alustame sellega, et küsime inimestelt väikese elektroonilise ankeedi kaudu neid küsimusi, mida me registritest kätte ei saa. Näiteks murdekeeled on selline valdkond, mille kohta me ei saa registritest andmed, mille kohta veel ei saa inimese enda hinnang oma tervislikule seisundile näiteks samuti nagu oma usulised veendumused. Ka teine emakeel on selline küsimus, millele ma registritest täna vastust ei saa. No Eestis on pea pool elanikest 60 pluss paljud neist ei ole arvutiga sina peal, paljudele võib-olla isegi pole seda postkasti või ei oska nad Eesti ees minna, et kuidas nende loendamine hakkab välja nägema. Nendega on lugu selline, et me palume siis, et nende inimeste, kas siis lapsed või lapselapsed oleksid need tugiisikud, kes aitaksid nemad ka otsapidi nii-öelda e-riiki, sest tõepoolest, seekord ei ole võimalik sellele küsitluse osale vastata mitte ühelgi muul moel kui ainult elektrooniliselt. Mis muidugi ei tähenda seda, et inimesed ei saaks üle loetud. Nagu ma ütlesin, rahvaloendus toimub kombineeritult ja kõik need tunnused, mis on kohustuslikud ka rahvusvaheliselt me loeme üle registrite põhiselt.", "role": "user" }, { "content": "Kõik Eesti elanikud on oodatud täitma elektroonilist küsimustikku. Veebiküsitlusele vastamine on enamikule vabatahtlik, aga kohustuslik on see juhuvalimisse kuuluvatele inimestele, keda on 61 000. Küsimustikku saab täita 22. jaanuarini. Statistikaameti direktor Urmet Lee ütles, et seekord on rahvaloendus hoopis teistsugune kui varem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokku esitati kahtlustus valimisvabaduse rikkumises kahele inimesele. Lisaks Sergei Korlatsile peeti 48-ks tunniks kinni 66 aastane Natalja, kes samuti valijate mõjutamises osales, räägib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp. Kahtlustatav koos siis ühe naisterahvaga organiseeris umbes 40-le Narva inimesele päevase bussireisi spaasse, mille käigus siis oli neil võimalus hääletada konkreetse poliitiku poolt. Hääletamine toimus bussis arvutis, see oli siis kõigile inimestele, kes seal koha peal olid, avalik, samuti viibis antud poliitika hääletamise juures, mis siis kindlasti ei kvalifitseeru valimisvabadusena, vaid tekkis inimestel teatud kohustus. Spa väljasõit toimus valimisnädalal ning kahtlustuse kohaselt juhendati inimesi kaasa võtma ID-kaart ja pinkoodid ning hääletamiseks oli väljasõidule kaasa võetud sülearvuti, jätkab Ats Kübarsepp. Kahtlustuse järgi oli seal bussireisis circa 40 inimest, kellest siis umbes pooled oma hääle andsid. Esialgu võib rääkida 15 20 hääle ostmisest. Reformierakondlane Sergei Korlats osales valimistel Katri Raigi valimisliidu nimekirjas ja pääses volikokku. Katri Raigi kommentaar. Kui see kahtlustus leiab tõendamist ja pöördub süüdistuseks, see on vaieldamatult tegemist äärmiselt kahetsusväärse looga. Häälde ostmise osas peab olema nulltolerants, me teame, et Narvas olnud ei ole. Mul on väga kahju, et Me teatud viisil oleme alt vedanud Narva valijat, lubades uut poliitikat ja ise siis selle kuldreegli vastu eksinud, kui see nii läheb. Ja kui see nii on. Täna oli kavas allkirjastada koalitsioonileping Kadri Raigi valimisliidu ja erakonna Eesti 200 vahel. Sergei Korlatši kinnipidamine lükkas lepingu sõlmimise määramata ajaks edasi. Selles olukorras, kus nii palju küsimusi on, on õhus ei ole mõistlik koalitsioonilepingut sõlmida ja on ju ka teada, et Sergei Korlatš oli kandidaatvolikogu esimehe koha peal ja me täna õhtu kohtume oma koalitsiooni partneriga uuesti Eesti 200. Me püüame siitkohalt edasi minna, on täiesti arusaadav, et sellises olukorras Sergei Kolledž kõigi eelduste kohaselt loobub oma mandaadist ja me läheme edasi ilma Sergei Kolladžita. Sergei Gorlatš kogus valimistel Narvas 408 häält ja saavutas Katri Raigi nimekirjas raigi järel teise tulemuse. Valimisvabaduse rikkumise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Poliitiku kinnipidamine nurjas tänase koalitsioonileppe sõlmimise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaal on lähisuhtevägivald nii suureks probleemiks, et sel aastal on Kirde-Eestis toimunud peretülidest tapetud juba kaks inimest. Vestlustes koduvägivalla all kannatanud naistega tõusis esile, et oma muredes ollakse üksi, sest ei osata leida abi. Seda enam, et vägivaldsed mehed on sageli oskuslikult manipulaatorid, räägib sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusosakonna peaspetsialist Roman Krõlov. Kui see ei ole võimalik või inimene ei soovi või ei saa helistada, ei ole valmis helistada üks, üks kaks numbrile siis selleks on näiteks olemas ohvriabi kriisitelefoninumber üks üks, kuus null null kuus, mis on ööpäevaringne ning kus nõustajad vastavad eesti, vene ja inglise keeles ning samuti on võimalik külastada ka palunabi.ee veebilehe, kus töötab veebija. Jõhvi politseijaoskonna välijuhi Pavel Reskini sõnul on õnneks ühiskond muutumas ja aina vähem aktsepteeritakse Ida-Virumaalgi vägivaldset käitumist pereelu loomuliku osana. Kuigi endiselt tuleb enamik kõnesid ohvritelt, on hakanud lähisuhtevägivallast teavitama ka need, kes pole probleemi keskmes. Tavaliselt ikkagi kutsuvad kannatanud ise, aga mis väärib nüüd tähelepanu, see, et ka naabrid hakkasid kutsuma, on olnud ka juhtumeid, kus siis sugulased andsid ka teada oma oma siis sugulastest, kes siis vägivallatsevad. Kuigi perevägivallas ei saa süüdistada vaid mehi, koorub statistikast välja, et suuremad probleemid oskamatusega oma käitumist kontrollida on just meestel. Seetõttu ongi kampaania olev meesmai löö keskendunud meeste teadlikkuse tõstmisele, kuna Ida-Virumaal töötab palju mehi. Põlevkivitööstuses, tuli teabe meesteni viimisel appi Eesti energia. Eesti energias on olemas eetikakomitee ja eetika koodeks. Eetikakomitee on grupp inimesi, kes käib regulaarselt koos ja me saame aastas läbi vihjeliiniga vihjeid circa kuni 100 vihjet aastas ja kahjuks nende vihjete hulgas on ka vihjeid koduvägivalla kohta. Nii rääkis Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Lähisuhtevägivalla ja paljude teistegi traagiliste tagajärgedega probleemide ennetamine muutuks lihtsamaks, kui riik vaataks üle suhtumise alkoholipoliitikasse, tõdes ida prefekt Arvo Gruup. Meie siseturvalisuse probleemid, väga paljud algavad alkoholist ja mitte ainult politsei töömaalt, aga ka näiteks päästetöömaalt uppumissurmad, tulesurmad, liiklussurmad, vägivallaga seotud surmad, kõik nad on valdavalt seotud alkoholiga ja selle liig tarvitamisega, mina prefektina siin tunnen. Alkoholipoliitika vajab ümber vaatamist ja, ja tugevat diskussiooni, kas me peame midagi ette võtma alkoholi kättesaadavuse osas või me lepime olukorraga ja, ja püüame siis kasutada väga kallist reageerivat ressurssi, selleks et selle alkoholismiga toime tulla. Ida-Virumaalt raadiouudistele Räne Kundla", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa on Eesti maakondadest kõige rohkem hädas lähisuhtevägivallaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi no täitsa suur üllatus ei olnud, et kindlasti andis meeletu positiivse emotsiooni see Valga võistlus, kus ma hakkasin endale natukenegi selgeks tegema, aru andma, et on võimalus võidelda väga kõrge koha eest ja see ka medal. Ma arvan, et kui sportlane ja peab väga tugev isik siis olema ja ei tohi kunagi viimasel hetkelgi alla anda, et võrreldes minu hooaja algus peab lihtsalt tugev olema ja nendest rasketest hetkedest üle olema. Igaüks võib-olla ei saa sellega hakkama. Kui aus olla, läks kõik plaani kohaselt, aga kõige magusam on ikkagi esikoht, millest ei saa enam kõvemat kohta olla, aga hõbemedal ka paha ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Odaviskaja Andrus Värnik võitis kergejõustiku MM-l Pariisis hõbemedali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜldiselt tundub, et noored ainult arvutis elavadki ja peaksid õpetajatest selles vallas targemadki olema. Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laan pere sõnul näitab uuring aga, et see on osaliselt müüt. Noored on kindlasti arvuti kasutamisest paremad kui nende õpetajad teatud kitsastes nišides, mis puudutavad arvutimänge, arvutialast suhtlust, aga nagu asi, läheb natukene tõsisemaks ja, ja puudutab näiteks keerulisemaid infootsingu oskusi, sest noh, Google'isse oskab igaüks lüüa mingisuguse võtmesõna sisse, aga see ei pruugi tihtilugu olla kõige efektiivsem otsingustrateegia. Või siis näiteks, kui asi puudutab mingisuguse tekstidokumendi korrektset vormistamist või elementaarset andmetöötlust, siis neid oskusi üldjuhul õpilased ei omandab. Laanpere lisas, et koolide probleemid hakkavad juba info ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri ebaühtlusest. Paljud omavalitsused ei ole sellesse valdkonda piisavalt investeerinud. Päris paljudes koolides ei ole olemas veel traadite andmesidevõrku, see tähendab kohe seda, et ainekabinetti es ei ole internet kättesaadav. Ainekabinettides ei ole Tata projektoreid, see tähendab kohe, et ei saa teha esitlusi, mis on kõige levinum arvuti kasutamise viis ainetundides. Aga muidugi teisest küljest mõjub IT ja meedia kui läbiva teema õpetamisele halvavalt ka see, et riiklikus õppekavas on suhteliselt lahtiseks jäetud siis see, et kes ja kuidas siiski peaks õpetama seda teemat ja, ja võibolla veel olulisem on see, et ei ole selge, et kuidas seda peaks hindama. Teadlastel on ka konkreetsed soovitused, kuidas olukorda parandada. Esiteks annaks teha näiteks natukene ühtlustatumad soovitused omavalitsustele tagamaks IT-infrastruktuuri miinimumtaset kõigis koolides, kindlasti tuleks midagi ette võtta infojuhtide koolitusega, et tagada infojuhi korralik tugi siis kooli ITinfrasti kultuuri arendamisele, siis annaks võtta ette ka uue riikliku õppekava raames üht-teist, mitte ainult IT ja meedia, vaid ka teiste läbivate teemade väljundi mõõtmise või hindamise osas. Et meie ettepanek on iga õpilane peaks koostama siis põhikooli või gümnaasiumi lõpuks oma portfoolio, mille abil ta siis tõestab oma pädevusi ja oma saavutusi kõigi läbivad teemade raames riiklikusse õppekavasse võiks veel kaaluda ka kaheksandas ja üheteistkümnendas klassis üleminekueksami asemel kõigis koolides ühtlaselt uurimistöö või arendusprojekti sisseviimiseks me avastasime, et kõige süsteemsemalt õpitaksegi neid IT ja meedia pädevusi just nimelt uurimistöö tegemise käigus erinevates koolides. Mis veel tahaks mainida, on see, et siin mõni aeg tagasi eelmiste valimiste eel osad poliitilised parteid meil siin heietasid sellist ilusat ideed, et õpilased võiks varustada laptop idega. Meie oma uuringu põhjal võime küll praegu öelda, et Eesti kool ei ole valmis õpilaste lubamiseks ainetundi laptop idega.", "role": "user" }, { "content": "Eesti koolid ei anna noortele piisavalt teadmisi infotehnoloogia vallas ja ülikoolid peavad hakkama sisseastujaid ise koolitama, et nad arvutioskust nõudvate ülesannetega hakkama saaksid. Tiigrihüppe Sihtasutus ja Tallinna Ülikooli Informaatika instituut on viinud läbi uuringu, kuidas olukorda parandada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti põllumeeste keskliidu teatel on põllumehed tähelepanelikult jälginud Rimi tegevust kodumaise liha müügilt kõrvaldamisel ja selle asendamisel tuhandeid kilomeetreid tarbimiskohast eemaltoodetud lihaga. Keskliidu aseesimees Jaan Sõrra ütles, et ta ei saa aru Rimi väitest, et eestimaine liha ei ole piisavalt kvaliteetne. Oleme siin rääkinud ka maaülikooli teadlastega ja me teame seda, et näiteks eriti sealiha osas on Eestis tõuaretus väga heal tasemel. Väga palju sealiha läheb Venemaale just sellepärast, et meie sealiha kvaliteet on, on väga hea. Võib-olla, kui me räägime nüüd veiselihast, siis ka lihaveiste kvaliteet on hea. Aga võib-olla siis tõesti seda lihaveiseliha meile nii palju ei jätku. Kõigepealt peaksid hääletama tarbijad oma jalgadega, et on ju ka teisi poekette olemas, miks siis osta seda liha? Rimist võib minna kõrvalpoodi. Rimi kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja aga kinnitas, et kogu lugu on kahetsusväärne ning siin on olnud vääriti mõistmisi. Me ei ole seda öelnud Eesti liha kvaliteedil ei ole mitte midagi viga. Et ma usun, et neid ei ole õige süüdistada sellises väites, et meil hetkel käivad läbirääkimised siis Eesti suuremate lihatööstustega ja jutt käib siis sellest, et mitte lihtsalt müüa Rimi liha ainult Eestis olevatesse kauplustes se vaid siis ka välja ala. Ehk et on väga arusaamatu täna põllumeeste suhtumine, et nad üritavad siis vastupidiselt kutsuda üles inimesi boikoteerima ja et nähes siis kaks sammu ette, et hoopiski nende enda juurde tullakse varsti küsima oluliselt suuremaid koguseid. Kui nad on siis täna müünud. Kuid veel 19. märtsil rääkis Evelin Mägioja järgnevalt. Soovime olla kindlad oma poolt müüdavas liha kvaliteedis. Lisaks see samm annab meile väga suure võimaluse pakkuda oluliselt rohkem veiseliha, kui see on olnud senini. Põllumeeste esindajad kritiseerisid täna ka Eesti poliitikuid selle eest, et kuigi välismaise toodangu müüki keelata ei saa, siis vähemalt saab olla solidaarne oma tootjatega. Sellele reageeris põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Eesti liha on väga kvaliteetne liha, mina arvan, et mitte ainult poliitikud ei peaks nii-öelda avaliku arvamuse ja hoiakuga arvestama, vaid ka ärimehed ja ma arvan, et selles sõjas nagu ka möödunud piimasõjas kaubanduskett võitjaks ei jää. See ei ole mõistlik otsus.", "role": "user" }, { "content": "Kaubandusketi Rimi otsus lõpetada eestimaise liha müük oma lettidel on tekitanud põllumeestes ja avalikkuses pahameeletormi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNarva elektrijaamad toodavad vesiniku oma tarbeks alates jaamade käikulaskmisest suure soojusjuhtivusega vesinikku kasutatakse generaatorite jahutamiseks. Aktsiaseltsi Enefit baueri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul on elektrolüüsi teel saadud vesinik kõrge kvaliteediga ja seda võiks juba praegu vesinikubusside tarbeks pakkuda. Iistranspordi buss näiteks see umbes aastas tarbiks seal 10 tonni vesinikku. Me suudame täna kahe elektrijaama peale kokku toota seal umbes 20 25 tonni aastas. Et see on see skaala, aga meil enda tootmisprotsessi mõistes, me oleme täna võimelised seda kindlasti ka müüma, sest meie enda tarbe vesiniku jaoks on palju väiksem kui meil endal. Täna olemasolev tootmisvõimsus. Praeguse tootmisvõimsuse juures võiks Narva elektrijaamad toota vesiniku kütuseks vaid mõnele bussile, kuid kuna tulevikus võib transpordis kasutatava vesiniku järele nõudlus palju suurem olla, siis kavandatakse eraldi vesiniku tootmist. Küll, aga me näeme selles perspektiivi ja näeme täiesti ärivõimalust ja me praegu töötame välja koos partneritega just nimelt seda vesinikutootmist enda balti elektrijaama juures ja kui me räägime nagu transpordi juurdepääsust, et võimalikud vesiniku tsistern, autod võiks liikuda näiteks Tartu vahele, ma tean, et Tartu linn plaanib võtta kasutusele esimesed kolm vesinikubussi siis see oleks just see võimalus, kus me saaksime sellest alustada. Nii et eelkõige see, et Baltis on meil ainult üks blokk alles ja meie vesinikuvõimekus täna juba on suurem, kui meil oma tarve on. Kuigi Narva elektrijaamades on vesiniku elektrolüüsitud juba üle poole sajandi, on laiem huvi selle vastu tekkinud koos rohepöördega. Mõni aeg tagasi näidati vesinikutootmist Narva jaamu külastanud president Alar Karisele. Käivad, ja nagu ma ütlesin, Tartuga on tehtud juba leping, kus esimesed kolm vesinikubussi peaksid liikuma hakkama, sest hetkel on võimsust neil täpselt nii palju, et need kolm bussi saaks aastas ära sõidutada. Aga kui see katse õnnestub, siis kindlasti on võimalik ju siit edasi liikuda, sest küsimus ei ole mitte vesiniku tootmises, vaid kuidas seda transportida. Aktsiaseltsi Enefit poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul ongi praegu vesiniku kasutamise juures suurimaks probleemiks tankimine ja transport, millele püütakse lahendust leida koos partneritega Alexela ja Go Groupiga. Enefit Poveri ülesandeks jääks tootmine ja vesiniku transportimiseks vajaliku taristu ehitus. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti vesinikubussid leiaksid vajaliku kütuse Narva elektrijaamadest, millel on vesiniku tootmises ajalooline kogemus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu räägitakse nii palju, et on teada 12 surnut, nendest kaks politseinikut ja haavatuid neli viis, aga võib-olla isegi rohkem, et keegi ei tea seal siseruumis, võib-olla leitakse neid veelgi. Ja need isikud, kes siis tulistasid neid, oli kaks esialgsetel andmetel nüüd ikkagi juba öeldakse, et on kolm, nad on praegu põgenenud põgenemas, siin näitab telepilt, et nad istusid autos ühe väikese musta autosse ja sõitsid kuhugi siis nad ilmselt vahetasid autod ja ühesõnaga praegu nad on kuskil ei tea kus ja kardetakse ka seda, et neil on ju raskerelvastus praktiliselt kalašnikovi ja et nad võivad veel mingisuguseid terroriakti sooritada. Ja sellepärast on siis praegu Pariisis ja mujal ka Il du Francis oluliste objektide majade juures kuldusasu, et suured kaubamajad, ajalehtede toimetused on siis selline eriline julgeolek. Asi on ka veel selles, et näiteks see Charlie Hebdo, see ajaleht, kus toimetuse nüüd see tulistamine toimus. See on selline hästi satiiriline ja hästi terav ja uuriv ajaleht, mis ilmub nädalas korra ja nende hoones oli juba tulekahju kolm aastat tagasi tahtlik tulekahju, sest nad avaldasid Muhamedi kohta ühe pilapildi ja nende maja oli kaitstud politsei valve all. Need kaks politseiautot oli seal ja sellepärast üks politsei saigi surma või isegi kaks, aga üks oli siis kohe sel momendil, kui need tüübid tulid. Kas on juba spekuleeritud, et kes need ründajad võisid olla, oli tegemist islamiäärmuslastega? Ja, ja noh, siin on nüüd see on nagu need hääled on kuulda, et kuna olid, eks ole, need turvaaparaadid igal pool väljas, et keegi sõikas alla akpaar, et noh, arvatavasti isegi vist enam-vähem kindel, et need olid mingid islamiäärmuslased. Aga siis president Hollande võttis ju kohe sõna ja ütles, et see on selline tõeline barbaarne ataks. Ja prantsuse rahva vastu lausa, aga täna siis kell 14, no nüüd kohe on siis valitsuse kriisikoosolek õhtul kell kaheksa siis siin on nagu aktuaalne kaamera või põhiuudistes, siis Holand võtab sõna ja siis nüüd öeldakse, et üks asi on see, et anda siis ülevaade, mis toimus mida teatakse samal ajal ka rahustada rahvast. Ja kolmas asi, et katsuda siis nagu kuidagi neutraliseerida tõenäoliselt siis seda kasvavad islamifoobiat, et ei tekiks selliseid lausa kodusõjameeleolusid.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal avasid relvastatud isikud tule satiirilise nädalalehe Charlie Hebdo toimetuses, tappes vähemalt 12 inimest ja haavates veel paljusid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraegusel hetkel on hävitamata 5849 rahatähte ja miks ma jätan hävitamata, asi on selles, et Eesti Panga hoidlas on hetkel kaks miljonit ühikut 90 90. aasta 100 krooniseid, mida me pole jõudnud veel läbi vaadata, aga kõik need rahad on nüüd tulnud tagasi Eesti raha ringlusest, me arvame, et kindlasti suur osa sellest 5849-st on juba jõudnud Eesti panka tagasi ja lihtsalt nüüd võtab mõnda aega, enne kui me oleme kõik selle linna saanud läbi vaadata. Miks avastatud seda defekti varem, kui needsamad rahatähed olid teie varahoidlas koguni kuus aastat? Ükski keskpank ei kontrolli üle seda raha, mis tuleb siis trükikojast, seda tehakse küll pisteliselt, aga jällegi reeglina usaldatakse seda toodangut, mida siis väljastavad rahatrükikojad. Mis kaitseb edaspidi Eesti kodanikke selle eest, et nende kätte ei satu teie enda pangast defektiga rahatähti? Me oleme nüüd kogu selle probleemi lokaliseerinud ja, ja tõesti, ka oleme veendunud, et nüüd see kogus, mis, mis meil tarniti, see on ka kõik, arvestades ka seda, et meil nüüd ikkagi juba on plaanis minna esimesest jaanuarist 2007 üle eurole, siis see tähendab ka ka ütles seda, et Eesti krooni juurde trükkimise vajadust enam ei ole. Mis juhtub inimesega, kelle käest leitakse täna veel defektiga raha? Alates oktoobrist kui tõesti tuli välja, et probleem on just defektiga rahas, et tegu ei ole siiski võltsingutega ja oleme pakkunud oma operatiivset abi nende juhtumite lahendamisel, kui neid peaks veel üles tulema kuskil. Kui täna peaks keegi inimene veel sattuma sellisesse olukorda, siis politsei on juba sügisest alates formeeritud, et tõenäosus, et tegu on ikkagi defektiga rahaga see on väga suur. Kurb öelda, aga, et me olime siiski mõnevõrra rumalas olukorras siin sügisel, kui see asi ilmnes, et, et me ei teadnud, mis, mis täpselt ikkagi on selle probleemi ulatus. Mis hetkel siiski sai teile selgeks see maht, kui suur see on? Ma ei usu, et see sai selgeks teile eelmisel reedel. See sai lõplikult selgeks Bundestruk ry kinnitusel 12-l jaanuaril, et nende nende kokkuvõte sellest juhtumist valmis 10. jaanuaril ja 12. jõudsid Eesti Panka. Viis inimest on käinud ka Eesti pangas oma raha ringi vahetamas, aga me kindlasti tahame nendega veel kokku saada ja siis mõelda, kuidas siis see asi ära lõpetada, et edastada siis meie veel kordsed vabadused sobival moel, mis. Kuid konkreetset kahjusummat neile välja maksta ei kavatse. Kui meie poole pöördutakse sellise sooviga, siis me arutame seda, sest me ei eita, et need inimesed on väga ebameeldivaid hetki läbi elanud ja me ei taha seda seda vastutust kellegi teise peale lükata.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots kinnitab Hanno Tombergile, et defektiga rahatähtede suhtes on nüüd kõik kontrolli all.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel eelmisel sügisel põhjustas põllutehnika hinnatõusu niinimetatud kiibikriis siis nüüd on kallinemise taga metalli hinna kasv ja see on tingitud Ukrainas toimuvast sõjast. Põllumajandustehnika müügi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Tatoli projektijuht Urmas Oja. Hinnatõusud, niisugune 10 protsenti on miinimum kuni 30 protsendini on erinevatel toodetel hinnad muutunud ja paistab, et seda lõppu veel ei olegi. Ja see kehtib siis kõikide selliste kaubagruppide kohta, mis põllumajandustehnika puhul on. Ütleme, traktorite pool ja ütleme, suuremad masinad, vähem väiksemad masinad, rohkem. Poolas põllutehnikat maale toova OÜ Nordamus omanik Aarne Karuse ütles, et metalli kallinemise ja kättesaadavuse tõttu on hinnatõus olnud koguni 50 protsenti. Hiina tehnikal on isegi juurdehindlused väiksemad praegu Hiina niidukitel näiteks hinnatõusud on võib-olla siin 30 protsenti, poolakatel on ikkagi 50 vähemalt praegu metalli hinnad on tõusnud ju kuni viis korda, noh just selle sisendmetalli, mis, mis tehase kasutab. Oja märkis, et tarneajad on pikenenud ja neis on juhuslikust üha rohkem. Seetõttu võib tulevikus põllutehnika hind kerkida sellisele tasemele, et ostjaid jääb vähemaks. Niikuinii on juba sellest koroonaajastu, ütleme, tellimisajad kipuvad aastani, et selles suhtes jälle ütleme, on neid juhtumeid rohkem, et see, see isegi see kuupäev, mis on antud, et see ei ole päris see, et, et mingi jupi tarne võib olla, jääle viibib ja, ja, ja siis sellega ka masinatarne, et me ei räägi ainult nagu elektroonikatest, vaid seal on ka, ütleme siis juba muud metalli tarnimised. Karuse sõnul on erinevatel tootjatel ka väga erinevad tarneaja pikkused, mis võivad ulatuda 72-st tunnist kuni kahe aastani. Täna ongi nagu väga erinevad olukorrad erinevatel tootjatel ja eks ta ole inimlikest otsustest ja kõik, kuidas nad enne töötasid, kui suured olid neil varud rauavarud ja, ja see on väga erinev kõik. Sõda Ukrainas tähendab ka seda, et Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast põllutehnikat Eestisse ei jõua. See aga tähendab, et varem nendesse riikidesse antud tellimused tuleb ümber vormistada ja otsida alternatiive mujalt. Sealt ju ikkagi tehnika, mis pidi tulema Ukrainast või Valgevenest, et see enam ei liigu, eks inimene peab siis jälle ümber normeeruma, et mis siis, mis siis asenduseks võtta.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainas toimuv sõda on kaasa toonud põllumajandustehnika märkimisväärse hinnatõusu ja tarneaegade pikenemise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko nentis, et sotsiaalmeedias on tema kohta öeldud igasuguseid asju, kuid ühel hetkel sai piir ületatud. Väidetavalt viidati ühes kommentaaris sellele, et ta on võtnud altkäemaksu ja selle peale otsustas Jantšenko kohtusse kaevata. Sotsiaalmeedia grupi administraatori Sergei Butšinski. Põhjuseks oli see, et Facebookis oli süüdistatud mind, et ma sain altkäemaksu seoses sellega, et mul on nagu huvi huvi, et oleks ehitatud tehas ahtme linnaosas ja see oli juba laimamine. Ja sellepärast ma andsingi kohtusse nagu era eraisik selle inimese vastu, kes lubas oma Facebooki leheküljel seda avaldada ja tegi sinna ka märkuse, et temale see meeldib. Kuigi Ljudmilla Jantšenko toonitas, et ta pöördus kohtusse mitte kui linnapea, vaid kui eraisik, jäi grupi Kohtla-Järve uuseluadministraatorile Sergei Butšinskile Jantšenko positsioon mõistatuseks. Minu arvates on kummaline, et positsioneerib end eraisikuna, aga kohtuasjas käib pidevalt läbi sõna linnapea. Lisaks tuli teda kohtusse esindama linnasekretär, mis tundub ka väga imelik. Kohtla-Järve linnapea ei pidanud kummaliseks, et kuigi ta läks kohtusse eraisikuna, esindab teda kohtus Kohtla-Järve linnasekretär, räägib Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko. Ta esindab mind ka kui eraisik. Ma tegin talle volituse, tegin temaga lepingu ja tema on praegu puhkusel, aga samas nõustute kõrvalt vaadates natukene lik ei ole. See on inimene, kes on kõrg kõrgharidusega jurist ja kelle, keda ma usaldan. Kui üks osapool nõuab vabaduse palumist, siis teine osapool ei mõista, mille eest tuleb andeks paluda. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko. Ma arvan, et ta peab paluma andest ja selgitama inimestele, et see on valeinformatsioon. Sotsiaalmeediagrupi Kohtla-Järve uus eluadministraatori Sergei Putšinski seisukoht oli järgmine. Ta nõuab, et ma kirjutasin grupis, et ta pole võtnud altkäemaksu. Kuidas ma saan seda kinnitada, kui ma pole sellist asja isegi rääkinud? Tundub nagu linnapea tahaks võimu puhtaks pesta minu abiga sealjuures ähvardas mind kohtuga, see on väga kummaline. Kohus teeb oma otsuse 13. novembril Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko taotleb kohtu kaudu, et tema laimamise eest sotsiaalmeedias (Facebook) vabandust palutaks. Kõnealuse Facebooki grupi administraator ei mõista, miks ta peab andeks paluma selle eest, mida tema pole kirjutanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndla küünis mängitavat etendust vaatab publik hinge kinni pidades seda nii meisterlikult kirjutatud loo kui ka näitlejate mängu tõttu. Jane napp ja Jaan Rekkor teevad seda maksimaalse sisseelamisega. Lavastaja Ott Raidmets ütleb, et valis selle näidendi lavastamiseks tooni auhinna 2005. aasta nominentide hulgast. Teema paelus teda ja ta tõlkis selle eesti keelde. Näidend on mõistagi armastusest. Ott Raidmets. Ja ma arvan, et see tükk peakski ka siis vaatajas tekitama küsimusi, et kas armastus kui selline on üldse võimalik lapse ja täiskasvanu vahel ja et millised on sellised ohtliku suhte tagajärjed ja kui see tekitab kannatusi, siis milles need kannatused seisnevad? See näidend on minu arust väga hästi kirjutatud, sest see annab hea sissevaate sellisesse suhtesse ja sissevaatega sellesse, mis siis tegelikult nende kahe inimese vahel toimus. Raidnats ütleb, et ehk toob lavastus selgus sellesse, kust sellises suhtes piir jookseb või kust see võiks joosta. Lavastamise juurde viis teda aga uudishimu ja rahutus, mis on temas olnud kogu aeg. Ma tundsin, et ma tahan teada või ma tahan katsetada või proovida, mida see amet ikkagi endast kujutab. Eks ma ise tundsin ka näitlejana vahel mingites hetkedes, et ikka see teine plaan käib ja nüüd on selles mõttes hea võimalus olnud ise olla nii-öelda siis ühe protsessi idee algataja ja noh, ütleme siis nagu peremees Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Endlas jõudis lavale šoti näitekirjaniku David Harroweri draama \"Must lind\". Näidend räägib alaealise neiu ja täiskasvanud mehe ammusest suhtest, mida naine 15 aastat hiljem klaarima tuleb. See on Ott Raidmetsa esimene lavastajatöö.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIisaku lähistel asuv rüütli soo niinimetatud lageraba, millel on kaunid soosaared. Ühel neist toimuski Alutaguse huvikeskuse RMK koostöös. Esimene Alutaguse pööripäeva kontsert, räägib Alutaguse pööripäeva kontsertide korraldaja Grete habakukk. Pööripäeva kontserdi idee ongi see, et tähistada siis ka aastaaegade vaheldumist ja tervitada uut aastaaega ja siis looduses me nagu tunnetamegi seda vaheldust ja muutust nagu kõige paremini siis ongi idee, et tuua need kontserdid õue ja tutvustada Alutaguse valda. Meie idee ongi nagu, et seda formaati hästi lihtsana hoida, et me väga ei too võimusi ja et oleks kõik selline hästi loodus lähedane. Et kindlasti see on keerulisem, aga tänasel päeval, kui selline viirus levib, siis ma arvan, et selline õue kontsert on nagu igati kohane. Sügisese pööripäeva kontserdil esines tšellist Johannes Sarapuu ning luulet lugesid Iisaku etlejad. Järgmiste kontsertide esinejad on veel lahtised. Selles mõttes ei ole mingit kindlat reeglit, pigem tahaks tuua kuulajateni midagi sellist, mida nad varem ei ole kuulnud, et mitte nii tuntud esinejad. Korraldajate ennustuse kohaselt on pööripäeva kontsertidest just järgmise detsembris toimuva muusikaõhtu korraldamine kõige keerulisem. Grete Habakukk. Kui on ikka selline kõva pakane, siis kindlasti pille mäe ilmselt ei saa ju tuua loodusesse, aga et on ju inimene olemas, et siis võib-olla kooride peal mängida või noh, ideid on, et vaatame Rüütli soost raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal Alutaguse rahvuspargis pandi alus uuele kultuuritraditsioonile. Rüütli rabas asuval soosaarel peeti sel nädalal esimene Alutaguse pööripäevakontsert.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui palju veel eestlasi välismaal on, kes tuleb koju tuua? Meie poole on üldse praeguseks hetkeks kokku pöördunud üle 2300 inimese ja üle 1500 inimese küsimused oleme me saanud lahendatud. Praegusel hetkel on neid, kes vajavad täpsemat juhendamist ja, ja abi 225 inimest. Ja ülejäänud on siis parasjagu kas lendamas või teel Eesti poole. Ja nendega me hoiame pidevalt kontakti, et vajadusel saaksime siis kohe aidata, kui peaks tee peal tekkima mingisuguseid tõrkeid. Kust nad peamiselt tulevad, nüüd praegu veel? Praegu on tegelikult liikumist ikkagi üle kogu maailma, aga suuremas osas Aasias Okeaania riigid, saared, Ladina-Ameerika, et sellised kaugemad paigad. Te saate kohalikelt saatkondadelt ju ka abi. Ja Eesti saatkonnad on oma riigis aktiivselt tegutsemas nende inimestega, kes siis seal on endast märku andnud ja soovivad Eestisse tagasi tulla näiteks Indoneesias, Bali saarel, kus on ikkagi hulk turiste. Nendega tegeleb Eesti saatkond Kanberras. Ka Vietnamis ja Tais on inimesi ja nendega tegeleb Eesti saatkond Pekingis. Filipiinidel tegeleb Eesti saatkond Tokyos. Helistasin hommikul Tokyo saatkonda ja nagu teisedki saatkonnad, kõik nad levitavad välisministeeriumi seda hädaabi numbrit. See on nüüd tõsiselt kasutuses. Jaa, see on väga tõsiselt kasutuses ja see on selline keskne number kuskil info kokku koondada ja edasi juba anda vastava riigi Eesti saatkonna konsulile ja riigid, kus meil oma saatkondi ei ole, me kaasame ka oma aukonsuleid. Meil on inimesed töötamas ööpäevaringselt kõik kõned ja kirjad, mis meile saabuvad, me nendega tegeleme. Kas on olnud juhuseid, et ei saa aidata? Jah, selliseid juhuseid tekib, kui lennud kõik on katkenud ja ei ole ka koheselt teada mingisuguseid erilende aga nende juhtumitega me tegeleme ükshaaval edasi ja ikkagi aktiivselt otsime lahendusi.", "role": "user" }, { "content": "Välisriikidest kojusaamisvõimalusi ootab veel 225 eestlast, kõige enam Aasiast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlukord on masendav ja meil on kõigil selline niisugune arusaam, et see ei ole enam meie sõda. Me ei saa enam täita neid ülesandeid, mis meile on pandud. Aga vaatame, ootame käske ja korraldus ülevalt poolt, et mis saab edasi. Kui tihti varem on olnud, et ÜRO vaatlejad tule alla jäävad või egokooli haavata saavad või surma? Neid on igal aastal on mingi juhus, kas hooletult astutud teelt kõrvale ja mingi maamiini peale või on oldud lihtsalt valel ajal vales kohas. Aga et sellist juhust, kus otseselt oleks ÜRO rahuvalve vaatlejaid rünnatud. Ma ei oska praegu kohe ütelda, et millal viimane kord selline sündmus oli. Kas teil on midagi konkreetsemat selle kohta öeldud? Meil on juhtkond ütelnud seda, et see ei saanud olla kogemata, kuna kui 19 15 algas tulistamine, siis võeti läbi sideohvitseri nendega ühendust ja paluti tuli lõpetada, et nad tulistavad vale sihtmärki. Seda ei tehtud, seal on mingisugune kommunikatsioonihäire või on see tõesti tahtlikult tehtud. Kuidas on nüüd teie minema saamisega sealt baasist, et paar päeva tagasi, kui me rääkisime, te ootasite ikka vahetust ja varustust ja midagi ei olnud veel. Õnneks tuli prantsuse pataljoni soomusautot meie baasi täiesti ootamatult ja, ja võtsid mind ja ühte teist rauavalve vaatlejat peale. Meile toodi vahetus ja toodi ka kõiksugu varustust ja vett, nii et sellega on nagu asi korras. Mina olen nüüd juba peabaasis. Nakuras. Kus see teie baas praegu asub? Mere kaldal kaks kilomeetrit Liibanoni ja Iisraeli piirist põhjal. Liibanoni territooriumil mis on teie uued ülesanded nüüd? Võib-olla tuleb vahetust minna tegema jälle kuhugi patrullbaasi aga see kõik oleneb sellest, et kuidas otsustatakse meie missiooni jätkamise sest meil on neljast patrullbaasist on tegelikult kaks täiesti rivist väljas. Nii et kui palju seal nüüd tegevust üldse saab olla ja noh, lähtuvalt veel sellest, mis eile õhtul juhtus, siis ei taheta enam kedagi sinna patrullbaasi saata.", "role": "user" }, { "content": "Iisraeli-Liibanoni piiril hukkus tule all 4 ÜRO vaatlejat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui parematel aegadel tootsid Eesti põlevkivielektrijaamad aastas üle 10 teravat tunni elektrienergiat, siis mullu vaid kaks ja pool teravat tundi. Tootmise mahu langust põhjustas aktsiaselts Enefit Boueri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul eelkõige koroonapandeemia, mis kahandas energiatarbimist üle maailma. Aga ka ilmastikuolud, pehme talv palju vett ja tuult, mis elektri hinda alandasid ja põlevkivielektriturule pääsemist raskendasid. Kuid alates sellest aastast peaks turuolukord Narva elektrijaamade jaoks paranema, ennustab Andres Vainola. See talv on juba alanud korralike külmadega, kus on hästi palju tuulevaikseid perioode ja kus on nõudlus konditsionaalsete energiatootmisüksustesest tulenevalt tootmise vastu suurenenud ja kindlasti ka siin hüdrotasakaalu, nii et mitmed asjaolud viitavad ka sellele, et see turuhind on ja nõudlus turul tõusmas. Ametist lahkuva valitsuse ülesandel peavad Narva elektrijaamad kuni 23. aasta lõpuni varustuskindluse tagamise eesmärgil töökorras ja käivitusvalmiduses hoidma 1000 megavati jagu energiaplokke. Andres Vainola hinnangul näitas praktika, et see oli Eesti Energia julgeoleku seisukohast õige otsus. Eelmine nädal ju nägime, kus siin elektrienergia hinnad paukusid kõvasti üle 100 euro megavatt-tunnist nii mitmelgi tunnil ja kui me vaatame ka eelmise nädala energiabilanssi, siis ma väidan, et tänu ka selle 1000 megavatti juhitavate võimsuste turule paiskamisel me saavutasime tegelikult kaks eesmärki. Me leevendasime ka elektrienergia hinda siinsel kohalikel turul meie peamistele tarbijatele klientidele. Ja kui vaadata selle elektri kulgemissuunda, siis päris, mitte mitmel päeval. Tegelikult kattis Eestile pakutav elekter Soome defitsiiti aga ka täna, kus elektrisüsteemi ja kõik ülekandevõimsused riikide vahel töötavad korrapäraselt, oleme me pea 600 megavatiga turul. Koos vanade energia plokkidega on kolmel põlevkivielektrijaama praegu pakkuda 1400 megavatti võimsust elektri ja õlitootmist ühendavas Eesti Energia tütarfirmas Enefit bauer töötab praegu veidi alla 1600 inimese Neist elektrijaamades ligi 700 uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Energiajulgeoleku seisukohalt on Narva elektrijaamad endiselt vajalikud. Põlevkivielektri tootmine vähenes mullu enam kui 40 protsendi võrra, kuid Eesti Energia hinnangul peaks lähiaastate kasvav nõudlus Narva elektrijaamade väljavaateid elektriturul parandama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMali põhjaosas Nigeri jõe ääres on umbes 50000 elanikuga Kao linn. Kao lennuvälja kõrval asub üks piirkonna olulisemaid sõjaväebaase. Alates 2018.-st aastast kaitsevad baasi teiste seas Eesti jalaväelased. Kuna Prantsusmaa teatas, et tuleval aastal Balkani operatsioon lõppeb Pole teada, kas ja kui palju meie jalaväelasi piirkonnas vajatakse. Sestap on pisut eriline ka eelnõu, millega kaitseministeerium tuleva aasta malioperatsiooniks mandaati küsib. Eelnõu järgi peaks Prantsusmaa juhitud operatsioonilile alles jääma 75, meie kaitseväelast aga kaitseminister umi. Kaitsepoliitika asekantsleri Kadi Silde sõnul võib see arv enne eelnõu riigikogule esitamist veel väheneda. Kuna operatsioon on muutumises, siis oleme hetkel Prantsusmaa ga konsultatsioone pidamas, et mis on täpsed võimevajadused edaspidiseks ja seetõttu võib siis ka Eesti panuse iseloom ja suurus muutuda. Prantslased ise plaanivad oma seni umbes viie tuhandepealist väekontingenti pea poole võrra vähendada, aga sealsamas, meie jalaväelaste töökohast umbes kilomeetri kaugusel on pisut väiksem maliarmee baas, kus teiste seas treenib kerge kaugluure kompanii. Selle kompanii väljaõpetamine on usaldatud meie erioperaatorite kätte. Erioperaatorid tegutsevad Malis läinud aastal asutatud sihtüksused Ta Kuuba ridades. Prantslased on kinnitanud, et kui parkan ka lõpeb, siis takuba jääb alles. Niisiis jagub tööd ka meie eriväelastele. Ka raames tehtav väljaõpe pole päris tavaline drillimine, vaid kohalike võitlejatega käiakse ka baasist väljas operatsioonidel. Põhieesmärk on muidugi see, et need maliüksused suudaks neid operatsioone edaspidi läbi viia ka iseseisvalt, mistõttu muidugi ei tee nende eest nende tööd ära, aga vajadusel muidugi neid maliüksusi julgestatakse, toetatakse ja sekkutakse ise ka operatsioonidesse. Paljudeks ülesanneteks peavad meie erioperaatorid koos prantslaste ja kohalike võitlejatega reisima umbes 100 kilomeetrit lõunasse, sinna, kus keset kõrbeliiva kohtuvad Mali, Nigeri a, Purkina Faso piirid. Ja senimaani, Eesti mandaat oli piiritletud vaid tegevusega Malis, mis ei andnud tegelikult meie üksusele piisavalt paindlikkust. Et seetõttu oleme me nüüd järgmise aasta mandaatideks küsinud ka seda, et meie üksus saaks vajadusel liikuda niseri territooriumile ja siis järgneda sinna nendele terroristlikele võitlejatele.", "role": "user" }, { "content": "Pole veel teada, kas ja mida hakkavad tuleval aastal Malis tegema meie jalaväelased. Aga sihtüksus Takuba jätkab piirkonnas tööd ning see tähendab, et meie eriväelased jäävad Malisse. Kaitseministeerium küsib Riigikogult mandaati, et eriväelased saaks vajadusel ka Nigerisse minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMadal nafta hind on kasulik eeskätt tarbijale, sest inimesed kulutavad vähem, räägib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. See aeglustab inflatsiooni ja see omakorda peaks siis mõjuma positiivselt tarbimisele ehk siis tavainimestele positiivne külg võib-olla ka selle läbi, et see hoiab intressimäärasid madalal siis laenu tagasimaksmise kulud on siis madalal. Tavaliselt tähendab nafta hinnalangus ka madalamat kütusehinda, kuid koroonaviiruse ajastul ei pruugi sellest kasu olla, selgitab Eesti Panga majanduspoliitika ja prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai. Kui meil on tegemist üsna tõsise viiruspuhanguga, siis inimesed liiguvad vähem kütuseid ostetakse vähem, seega võit ja nafta hinna langusest ei ole sedavõrd suur kodutarbijate jaoks, sest et nii ehk nii ostetakse kütuseid vähem. Suurt peavalu on madal nafta hind alati tekitanud põlevkiviõli tootjatele ja läbi selle ka kaevuritele, sest mida madalam hind, seda mõttetum on õli toota. Põlevkiviõlitooted moodustavad aga Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul kümnendiku Eestis toodetud kaupade ekspordist kuid ka taastuvenergiale pole madal nafta hind soodne. Tõnu Mertsina. Kui fossiilsete kütuste hinnad püsivad väga madalal, siis see võib halvendada tegelikult ka kliimaeesmärkide saavutamist maailmas, sellepärast et taastuvenergia hind võib siis vastu väga odavat, et nafta hinda muutuda vähem konkurentsivõimelisemaks. Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur nimetab kütusehindu ja õlitootjate vaevusi nafta hinna otseseks mõjuks, kuid tema hinnangul on tähtsam vaadata, kuidas nafta hind mõjutab Eestit läbi maailma majanduse. Pidev madalal hoidmine võib turult välja viia terve hulga tootjaid, tekitada probleeme pankadele, tervetele äriahelatele ja pärast, kui olukord on tasakaalustanud, tuua kaasa senisest kõrgema hinna. Tootjaid on vähe, pakkumine väiksem ja hinda on võimalik tõsta. Kuid jah, lühikeses perspektiivis ja ainult Eesti-siseselt on asi selge. Tarbijad võivad tunda head meelt, aga Ida-Virumaa mitte. Milline nafta hind kas kõrge või madal, oleks, aga Eesti majandusele kokkuvõttes kasulikum? Heido Vitsur. Eestile on kasuks stabiilne majanduskeskkond, mitte ühele poole kaldu või teisele poole kaldu hind, sest see tagab meile tervikliku arengu seeläbi, et maailma majandus on siis stabiilsem. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Maailmaturu naftahinnad langesid taas, samuti langesid USA tähtsamad aktsiaindeksid. Toornafta-tehingute hind New Yorgi börsil odavnes 1,38 dollari ehk 4 protsendi võrra ja on nüüd 32,9 USA dollarit barrelist. Madalast nafta hinnast võidavad tavaliselt tarbijad ja kaotavad õlitootjad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki välismaalt Eestisse tulnutele on tehtud erinevaid erandeid, kehtib suuremale osale reegel, et pärast piiriületust tuleb minna eneseisolatsiooni. Alates homsest jõustub aga senistest eranditest. Suurim isolatsioonist pääsevad need, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse läbi põdenud või selle vastu vaktsineeritud. Eesti inimestele on nii vaktsineerimise kui läbipõdemise tõendamine lihtne, piisab tervise infosüsteemi väljavõtteks. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Seps selgitab, et välismaalased peavad esitama vaktsineerimise järel antud sertifikaadi väljatrüki. Milles siis kajastuvad kas siis eesti-vene või inglise keeles selle isiku isikuandmed ja siis samuti, mis haiguse vastu see inimene on imuniseeritud, millal see vaktsiin on tehtud, missugust vaktsiini kasutati samuti siis vaktsineerija andmed ja siis selle vaktsiini, selline partiinumber? Tänaseks on Euroopa ravimiametilt müügiloa saanud kolm koroonavaktsiini aga erinevates maailma riikides kokku lubatakse vähemal või rohkemal määral kasutada üheksat vaktsiini. Hanna Sepp kinnitab, et isolatsioonist päästavad ka need vaktsiinid, millel Euroopa ravimiameti heakskiitu pole. Ka selleks, et tõendada viimase kuue kuu jooksul läbipõedud koroonaviirust ei piisa kohaliku perearsti kirjast. Hanna Sepa sõnul peavad dokumendis olema konkreetsed andmed positiivse koroonaproovi kohta. Dokument peab olema Eesti-vene või inglise keeles ja ladina või slaavi tähestikus. Tehakse sellest väljatrükk, mis samamoodi siis kajastab meile, et millal see test on tehtud, kus see tehti, mis labori poolt ja mis meetodil? Homme jõustuv erand puudutab umbes kaheksakümmet miljonit vaktsineeritud 60-st riigist ja 70 viit miljonit haiguse läbi põdenud inimest enam kui 200-st riigist. Hanna Sepp ütleb, et päris ühtset sertifikaadivormi maailmas ei kasutata. Tuleb arvestada, et on väga palju erinevaid laboreid, kes neid tulemusi väljastavad. Aga kuidas siis aru saada, et see, mida piiri peal näidatakse, on ikka päris sertifikaat, mitte inimese enda kirjutatud või kusagilt ostetud võltsing. Kuna meil on infovahetus teiste riikidega, siis sellist infot liigub, et on tuvastatud mingit võltsitud sertifikaate ja jagatakse nii-öelda pildimaterjali nendest võltsingutest, siis me teame siinkohal olla tähelepanelikumad. Terviseameti palvel kontrollib koroona reeglite täitmist politsei ja piirivalveamet. Nende ülesandeks saab ka hinnata, kas Eestisse soovija paber ikka on päris ning terviseamet lubab kogu kontrollimist lihtsustava info politseile edasi anda. Lõuna prefektuuri teabebüroo juht Veiko Järva ütleb, et tervikliku andmebaasi eri riikide dokumentidest politsei ilmselt looma ei hakka. Meie usaldame tegelikult inimest ja tema käesolevat dokumenti, mis visuaalsel vaatlusel meile kahtlust näiteks ei avaldab ja kui inimene on ka väliselt terve haigustunnuseid, tal ei ole, siis politsei vaates me mingisuguseid täiendavaid piiranguid inimesele nagu ei sea.", "role": "user" }, { "content": "Alates homsest tuleb politseil ja Terviseametis orienteeruda kõigi maailma riikide tervisetõendites. Nimelt ei pea meil enam isolatsiooni jääma need, kes esitavad tõendi, et on viimase poole aasta jooksul vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoodav haridus ja noorteamet ühendaks piltlikult öeldes ühe katuse alla Eesti noorsootöö keskuse sihtasutuse, Archimedese, hariduse, infotehnoloogia sihtasutuse ja sihtasutus Innove. Ühe katuse alla koondub amet just piltlikult öeldes, sest haridus ja teadusminister iumi kantsler Mart Laidmets ütleb, et loodav haridus ja noorteamet hakkab Tallinnas tööle kahes kohas. Tõnismäel ja Ülemiste keskuses, jätkab Mart Laidmets. Me oleme juba osa samme tegelikult enne astunud, kui praegune sihtasus Archimedes kolis mitmes ajast siis Tõnismäele koos ka haridus, teadusministeeriumi, Tallinna esindusega. Ja lisaks sellele on tõepoolest praegu on sihttud in nove Ülemiste keskuses ja isa Mustamäelet, seal tundub tark olema siis, et need, kes on praegu Mustamäe, kolivad ka siis Ülemiste keskusesse, mis on selline Tallinna suur uus arenev piirkond, praegu rohkem selliseid kolimise vajadusi nagu ei näegi. Kantsleri sõnul on uue ameti loomiseks paralleelselt käimas kaks protsessi. Esiteks kõik tegevused, mis eelnevad sellele, et eelnõu paari nädala jooksul valitsusse viia. Samal ajal käivad koos ka kõikide ühinevate asutuste töörühmad, kus siis arutatakse, millised teenused need on, mida haridus ja noorteamet Eesti rahvale tulevikus pakkus. Kuma hakkab. Laidmetsa sõnul ollakse tegevustega ajagraafikus ja uus amet alustab tööd esimesel septembril. Jah, praeguse seisuga pole küll selliseid märke, et see nii juhtuda ei võiks, et osapooltel on muidugi erinevaid arvamusi teatud detailide osas, kuidas miski võiks välja ala. Aga üldjoontes tundub küll, et kõik mõistavad, et selline koos tegutsemine on mõistlik. Millised aga on siis need ülesanded, mida haridus ja noorteamet täitma hakkab või milliseks kujuneb ameti struk, kuktuur ja personalipoliitika, seda saab Laidmetsa sõnul öelda lähikuudel. Ka hitsast ja Archimedesest kinnitati Eesti rahvusringhäälingule, et töötajaid ja ametistruktuuri puudutav peaks selguma märtsis, aprillis. Siiski ei välista Laidmets, et mõningatel ühinevate asutuste inimestel tuleb aasta teises pooles leida uus väljakutse. Kui paljudel ja kellel täpsemalt ka see on lähikuude? Praegu me juba näeme seda protsessi, kus riigi tugiteenuste keskusesse liiguvad siis senised arhimedes ja Innove struktuurivahendite rakendamisega tegelenud inimesed ja ka seal oli see noh, oli valikuvõimalus. Päris kõik ei, ei, ei soovinud, ei saanud jätkata, aga mingisugust mõõdikut ei ole nüüd ette antud, see ikkagi sõltub sellest, mida on teha vaja, kes seda teha oskavad, aga seda ei saa nüüd garanteerida, et 100 protsenti samad meeskonnad jätkavad.", "role": "user" }, { "content": "Uue ameti struktuur ja personalipoliitika saab paika lähikuudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjendatud Venemaa rünnakust Ukrainale on mitmed riigid teatanud kaitsekulutuste tõstmisest. Näiteks plaanivad kaitse alla kulutada kaks protsenti SKT-st Saksamaa ja Rootsi. Ka Eesti poliitikud arutavad miljardi euro suurust riigikaitselaenu. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütleb, et vaja on kas või laskemoona. Õhutõrje tankitõrje on ka vajadused, mis on ammu tuvastatud ja, ja sinna ei saa ka kunagi liiga palju raha panna. Jällegi küsimus on laskemoona, eelkõige siis sideluure ja, ja soomustamine on, on veel sellised valdkonnad, siin peab muidugi vaatama, et mida kiiresti on võimalik teha, et see ka sisuliselt koheselt või vähemalt lähiaastatel mingisugust efekti annaks. Ootamatu kaitsekulutuste tõus toob hurda sõnul tõenäoliselt kogu kaitsetööstuses hinnatõusu. Et hinnatõusu on oodata, nõustub ka riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Valdemar Saar. Sõja tõttu võivad ka kerkida lisaks kaitsetööstuse toorainete tarneraskused. Siiski ütleb Saar, et turule tekivad ka uued võimalused. Ma ei ütleks, et see on täitsa kindel, et me saame sama raha eest vähem, kindlasti on mingeid kohti, kus, kus vastab tõele, kindlasti on mingeid teisi kohti, kus vastupidi on mingisugune mastaabisääst. Näiteks saab teha naaberriikidega, ühishankeid nii hulgi ostes saab odavama hinna, koostöövõimaluste suhtes jääb hurt aga skeptiliseks. Mõtleme nüüd natukene kaks aastat minevikku, et mis juhtus siis, kui pandeemia järsult tabas kõiki riike ja järsku avastasid kõik, et laod on tühjad ja on vaja kiiresti midagi osta, et ega siis riigid ei hakanud omavahel koostööd tegema, et siis oli ikka, et kes ees see mees ja siis seal piiranguid omaenda tööstusele, et sa ei tohi eksportida. Et kõigepealt sa müüd omaenda riigile ja alles seejärel, kui midagi üle jääb, siis võid eksportida. Saar ütleb veel, et kaitsetööstus on pika vinnaga, seni pole hinnatõusu näha, seda kinnitab ka kaitsetööstusettevõte Milrem robotiks tegevjuht Kuldar Väärsi. Eelkõige sellised kaitsekulutuste suurendamise toovad kaasa esimeses laines selle, et hangitakse juurde juba olemasolevat varustust, On see siis laskemoon, raketid või või, või midagi muud. Ja järgmises laines siis tegelikult ka sellist uut tehnoloogiat. Mis siis analüüsides, mis toimub täna Ukrainas, mis võimaldaks meil täna nii-öelda samasugust olukorda paremini lahendada. Värsi sõnul tuleb see esimene laine veel selle aasta sees, teine ühe kuni kahe aasta jooksul. Hurt lisab, et kulutusi ajastada ei saa. Hinnatõus tuleb alla neelata.", "role": "user" }, { "content": "Üha rohkem lääneriike on teatanud kavatsusest tõsta riigikaitsekulutusi. Nõudluse kasvu tõttu on tõenäoline ka hinnatõus kaitsetööstuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelarve maht on üle 110 miljoni euro. Põhitegevuse tuludest moodustab kõige suurema osa ligi 46 miljonit füüsilise isiku tulumaks. See moodustub füüsilise isiku brutotulust kohalikele omavalitsustele eraldatavast 11 koma 96-st protsendist. Linna palgatöötaja keskmine brutotulu oli eelmisel aastal ligi 1202 eurot kuus. Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kukk. Omavalitsustele üksikisiku tulumaksu laekumine on olnud väga hea ja prognoose ületav tuleval aastal maksutulu me oleme kavandanud kasvavana üle kuue protsendi. Igapäevaeluks on linn kavandanud kulusid 82 miljonit eurot ja siis muidugi investeeringud. Kõige kaalukam on Pärnu kolmanda silla ehituseks kavandatud üheksa miljonit, meil on kahe kooli renoveerimine käsil ja erivajadustega laste päikesekooli ehitamine ja ajaku katame laenuvahenditega. Uut laenu on kavas võtta 12 miljonit sillaehituseks ja rääma kooli renoveerimiseks. Töötasude konkurentsivõimelisena hoidmiseks on arvestatud neli lisamiljonit. Sotsiaalvaldkonnas kasvavad tööjõukulud üheksa, hariduses 8,4 protsenti. Kõige suurem palgatõus on kavandatud erialase kõrgharidusega sotsiaaltöötajatele, kelle alampalk peaks tõusma 930-lt eurolt 1142 euroni.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnavalitsus saatis volikokku 2022. aasta eelarve projekti, milles on arvestatud allasutuste töötajate palgatõusu ja uue silla ehitamisega. Esimene lugemine toimub volikogus 16. detsembril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinnast viimasel ajal lennureisile läinud inimesed on märganud, et lennujaama vaiksetest koridorides käib jälle elu. Tallinna Lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul on juulis läinud tõepoolest hästi. Tallinna lennujaamas on pilt viimase pooleteist aasta kõige parem, praegu nii suurt reisijate arvu kui meil tuleb praegu juulikuus ei ole ma väga ammu näinud. Me eeldame umbes 150000 või isegi üle 150000 reisija juulis, samas kui me võrdleme 2019. aastaga, siis reisijate arv on ikkagi poole väiksem, kui ta kunagi oli. Nii et kasvuruumi on veel kõvasti. Tallinna lennujaama kaudu reisivad praegu peamiselt Eesti inimesed. Kui me vaatame tänast põhilist reisija profiili, siis see on ikkagi Eestist puhkusele suunduv inimene kõige parema täituvusega ja, ja kõige nõutumad ongi puhkuse sihtkohad sinna, sinna Vahemere ja, ja lõuna suunda ja sisenevat turisti on ikkagi oluliselt vähem kui, kui kaks aastat tagasi. Et tänasel hetkel jah, eestlased lähevad pigem puhkama. Reisimise reeglid on viimasel ajal Euroopas ühtlustunud, aga Eero Pärgmäe rõhutab, et reisile minnes tuleb kindlasti sihtriigi nõuded endale selgeks teha. Lennufirmad lähtuvad samuti riikide ettekirjutustest. Lennufirmade ja lennujaamade nõuded on suht sarnased, et on üks põhinõue ehk siis lennukis tuleb kanda maski. Riikide nõuded on jätkuvalt veidi erinevad ja, ja need ka ajas muutuvad, sõltuvalt siis, mis viiruse olukorras see riik parasjagu on. Nii et iga sihtkoha riigi nõuded peaks enne reisi kindlasti üle vaatama näiteks et, et kui vanad lapsed tuleb ära testida ja mis vanuseni ei tule lapsi testida, et sellised asjad tuleb enne selgeks teha? Sügise kohta prognoose teha on keeruline, möönis Eero Pärgmäe. Sügisel hakkab väga palju turg sõltuma ärireisi ja tagasitulekust ja, ja see on jätkuvalt väga suur küsimärk, sest ega me ju ei tea, kuidas siin järgmised viiruselained arenevad ja kui palju näiteks konverentse sügisel saab Eestis üldse korraldada ja mujal maailmas. Ma arvan, et puhkusereiside hooaeg kuni septembri lõpuni läheb väga hästi. Aga oktoober, november on, on täna veel küsimärgid.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Lennujaama läbis juulis üle 150 000 reisija. Tallinna Lennujaamas on liiklus elavnenud, peamiselt liiguvad Eesti reisijad, välisturiste on vähe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas Isamaa esimehel Helir-Valdor Seederil võiks olla õigus, et siseminister Mart Helme väljaütlemised on vaid osa EKRE juhtide tähelepanu võitmise taktikast ja neid tuleks kui tühiseid ignoreerida? Muidugi oleks seederi soovituse järgi palju lihtsam ja kergem elada. Esiteks kodanikuühiskonnal siis ei pea vabakond muretsema, kas Eestis kuivab vabadus kokku, kui siseminister soovitas geider Rootsi joosta või seal joosta, pole vahet, sest siseminister lisas, et tema vaatab seksuaalvähemuses tõesti ebasõbralikult. See ei ole põhiseaduse kohane ülestunnistus valitsuse liikmelt, kes ametivannet andes tõotas jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale. Põhiseaduse järgi on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Selles riigis ei tohi kedagi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Nii ütleb põhiseadus. Ministri sõna on aga ministri tegu. Kui ta annab intervjuus mõista, et tema arvates võiks sarnase sättumusega Eesti kodanikud või püsielanikud kodumaalt ära sõita sest neil on selline sättumus, siis rikub see põhiseaduse sätet ja mõtet, et ärme pööra tähelepanu valitsusliidu teised osapooled Keskerakond ja Isamaa hingamiskergendatult. Praegu on peaminister Jüri Ratas jälle nagu klassijuhataja, kes avalikkuse ees noomib pahandust teinud õpilast ja meenutab, et too rikkus kooli sisekorraeeskirja. Homme-ülehomme tuleb Ratasele aga hakata tasandama pingeid koalitsiooni sees, kus Viktoria Ladõnskaja Kubits isamaast kirjutas siseministri kohta ametisse mittesobiv ja Yana Toom imestas avalikult, kust tuleb see arusaam, et Keskerakond lõpmatuseni tolereerib, seda koalitsiooni? Kindlasti ei mõtle ratas vähemusvalitsusele, nagu soovitas Lauri Läänemets sotside seast. Küll aga võib ta mõelda, kas poleks parem, kui Mart Helme lahkub siseministri kohalt riigikokku. Ilmselt algatab opositsioon Mart Helme umbusaldamise, mis ilmselt ei lähe läbi, aga selle hääletus näitab tema toetajate hulga kokku kuivamist. Kui keegi ütleks, et ärme tee koolikiusamisest välja, sest need kiusajad tahavad tähelepanu ja näidata, kui kõvad tegijad nad on ning ignoreerimine on parim võimalus nende ohjeldamiseks, siis mida me arvaksime? Ilmselt ei nõustuks, sest kiusamisvaba kool tunduks sümpaatsem. Kodanike enamusele tundub sümpaatsem ka kiusamisvaba valitsus.", "role": "user" }, { "content": "Poliitikavaatleja Toomas Sildam räägib oma nädalakommentaaris EKRE-sse kuuluva siseministri järjekordsest väljaütlemisest, mis püüab Eesti ühiskonda lõhestada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriministeerium pidi kulusid järgmise aasta riigieelarves kokku hoidma umbes 700000 eurot. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et inimeste pealt ministeerium kokku ei hoia, pigem lükatakse edasi remonte ja investeeringuid hoitakse kokku ka lähetuskuludest, koolituskuludelt ja esinduskuludelt. Kinnisvara kokkuhoiuks mõeldud summasid vähendati nii Eesti rahvusringhäälingul kui ka Eesti kontserdil. Eesti rahvusringhäälingul oli investeeringuteks näiteks ette nähtud 1,9 miljonit eurot, nüüd on see summa aga 100000 euro võrra väiksem. Ka Eesti Kontserdi järgmise aasta investeeringuteks ette nähtud summa on 100000 euro võrra väiksem. Enne oli see 500000 eurot, nüüd on aga 400000 eurot, kõneleb Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. Alguses oli plaan, et teeme jõhvi kontserdimajale põhjalikuma remondi järgmisel aastal, aga seda meil teha ei õnnestu ja mitte ainult sel põhjusel, et see investeeringute raha kärbe tuli, vaid ka sel põhjusel, et tänavu suvel tegime suure remondi Pärnu kontserdimajas. Aga nagu kõik midagi remontijad või ehitajad ju teavad, on remondi ehitushinnad pööraselt tõusnud. Ehk et me plaanitust saime teha ära umbes pool. Orro sõnul lepiti ministeeriumiga kokku, et Pärnu kontserdimaja remont lõpetatakse ära. Järgmisel suvel tehakse korda ka Estonia kontserdisaali orel. Jõhvi kontserdimaja remont lükkub aga aasta võrra edasi. See ei ole aga Eesti kontserdi suurim mure. Kõige tõsisem mure on täna selles, et kuidas me suudame oma kontserdimajad üleval pidada tingimustes, kus ülalpidamiseks kõik vahendid, me teenime ju ise ja nagu teistelgi kultuurivaldkonnas oma tulud on nii drastiliselt langenud. Rahalises väljenduses on see Eesti kontserdile see langus kaks miljonit eurot aastas, aga kulud tuleb ju ikkagi kanda ja majad tuleb üleval pidada ja kui me vaatame tänast energiahinna tõusu siis pigem on see mure, et kuidas siin nüüd jätkusuutlikult edasi toimetada, et kontserdimajad saaksid olla töös, saaksid olla köetud ja saaksid olla valged. Protsentuaalselt on kaks miljonit eurot umbes 57 protsenti langust võrreldes pandeemia eelse ajaga. Seetõttu on Eesti Kontsert natuke ka kontserttegevust juba praegu pidanud koomale tõmbama. Eesti ertu Orro sõnutsi püsikuludest neil kuskilt kokku hoida enam ei ole. Kuna viimase nelja aasta majandustulemused on olnud väga head, siis järgmine aasta saadakse veel hakkama. Edasi on olukord aga väga keeruline. Seetõttu ootab amet järgmisel aastal Kultuuriministeeriumilt kindlasti lisaraha. Aga seda, kui palju me ootame, see, see tuleb nüüd täpselt välja arvutada, kui on saamas ka selgemaks, küttekulude kasvu või siis stabiliseerumistrend, et, et see sõltub kõik sellest", "role": "user" }, { "content": "Kui algselt oli Eesti Kontserdil plaanis teha järgmisel aastal Jõhvi kontserdimajas põhjalikum remont, siis nüüd on see aasta võrra edasi lükatud. Ka Pärnu kontserdimaja remont valmib aasta hiljem. Põhjuseks nii kerkinud ehitushinnad kui ka Kultuuriministeeriumi kärped.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühing vana aja maja, Eesti Apostlik-Õigeusu kirik ja kohalik kogukond algatasid Lalsi kiriku restaureerimise viis aastat tagasi. Kiriku katus oli nii kehvas seisus, et võlvlagedes haigutasid juba suured augud. Andres Uus mittetulundusühingust vana ajamaja. Aga õnneks see põhikupli osa on kavala niisuguse ehituskonstruktsiooniga, mis niimoodi alt tundus, et kukub kohe kokku, aga tegelikult sisemine ring veel hoiab veel tükk aega üleval, et aga põhimõtteliselt jah, ega oli, oli avariiline. Hoone taastati võimalikult algupäraselt, kasutati vanu töövõtteid ja õigeid materjale. Tänapäeval on lihtsalt natukene häda selles, et kiirus on peal, et siis ei ole aega, võib-olla neid kuivamist nii palju oodata, aga siin siin seda ohtu ei olnud, et eks me tasapisi ja mitmete aastate jooksul tegime. Kiriku taastamise eestvedaja Sven Andresson ütleb, et teda on Lalsi kiriku tornide rohkus alati lumanud ja et vanaaja maja kiriku kordategemise ideega kaasa tuli, läksidki tööd lahti. Kolmandik kõigist töödest tehti talgute korras, mis toimusid viiel suvisel nädalal. Iga kord oli umbes 30 osalejat. Renoveerimise suurimad rahastajad on muinsuskaitseamet ja Suure-Jaani vald. Vana aja maja meister Andres Uus korraldaja Piret, uus on aidanud seda süsteemi niimoodi toimida, et kes tulevad siia, et siis nad ühelt poolt annavad oma tööpanuse aga teiselt poolt saavad ilmselt ka üsna hindamatu kogemuse, sest et ei ole palju neid inimesi, kes saavad kirikut restaureerida. Suuremat tööd Lalsi kirikus on nüüd tehtud, tuleb veel uksed korrastada ja üle värvida. Laupäeval alustati kiriku, ikooniseina ja muu kunstivara korrastamist, selgitab ennistuskoja Kanut konservaator Tuuli trikant. Esimese reaikoonid on väga heas seisus, Alter ja maaliaraam on väga heas seisus. Kõige keerulisemas olukorras on ikoonisein, mis on siis katuseleketest tingitud veekahjustuste tõttu. Palju kadusid on ja palju irdunud värvi ja krundikihte, kuna see ekonostaaž on säilinud oma esialgses asukohas, et sellepärast on ta kindlasti suur väärtus. Puhastatud ikoonid pannakse oma kohale tagasi juba neljapäeval ja siis saab kogudus hakata taas kirikus teenistusi pidama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt.", "role": "user" }, { "content": "Viljandimaal lõpesid Lalsi õigeusu kiriku renoveerimistööd. Kiriku kordategemisel kasutati kümnete vabatahtlike abi, kes tegid kuue kupliga sakraalhoone päästmiseks umbes 5000 tasuta töötundi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse leviku plahvatusliku kasvu esialgsetel hinnangutel jõulupühad ja aastavahetuse veetmine kaasa ei toonud, kuid lõplikke järeldusi on veel vara teha. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrjeosakonna juhataja Marian Härma rõhutas, et viiruse levik on Eestis endiselt laialdane, kuid on mõningaid lootustandvaid märke, et olukord stabiliseerub. Näiteks pole enam kiiresti kasvanud haiglaravi vajavate inimeste arv. Hea märk on ka see, et meil on püsinud viimastel nädalatel stabiilne üle 60 aastaste inimeste osakaal, kes vajab siis järgmisel nädalal haiglaravi. Sellest võib siis ka eeldada, et järgnevatel nädalatel ei ole väga suurt juurdekasvu vanemaealiste seas. Hoolekandeasutused on meil endiselt suurima riskiga kohad, kus meil ka haiglaravi vajavate inimeste meeste arv kasvab. Nädalas lisandub keskmiselt 130 klienti viimastel nädalatel ja, ja natukene alla 40 töötaja. Ka sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas vajadust tegeleda kiiresti hooldekodude kaitsmise ja sealsete elanike vaktsineerimisega. Meil ei ole täna alustatud laiapõhjalist riskirühmade vaktsineerimist nii-öelda või perearsti nimistute juures, vaid me täna oleme keskendunud tervisetöötajatel, perearstid, pereõed, samamoodi haiglate töötajad ning nüüd oleme üha enam ju ette võtmas ka hooldekodusid. Sel nädalal tegime algust ja teeme jätkuvalt järgmise nädala juba laiendame. Eesmärk on vaktsineerida ära nii saarte hooldekodud kui ka suuremad hooldekodud üle Eesti, et võimalikult kiiresti ennetada seal täiendavate viirusekollete teket. Karm statistika näitab, et ligi 40 protsenti kõigist Eesti Covid 19 surmadest on olnud hooldekodudest. Samas on palju nakatumisi endiselt ka töökohtadel. Üks meede, mis peaks aitama tõbistel inimestel lihtsamini koju jääda, on haiguspäevade hüvitamise korra muutus alates esimesest jaanuarist, ütles haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann. Mis on oluline sõnum haigekassa poolt, et kuna haigekassa arvutab sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi inimeste haigushüvitisi siis need nendel, kellel inimestel, kellel algab haigusleht või töövõimetusleht sellel aastal siis nemad peavad veidi ootama sellega, et kui maksu ja tolliamet kogub andmed kokku eelmise perioodi kohta et see on iga-aastane viivitus olnud aasta alguses, aga, ja see ei ole kuidagi seotud Covidiga, et see on täiesti tavapärane töö, mis on olnud esimene neli kuud, tõesti, on erisus, et esimene päev inimese, oma vastutus edasi tasub tööandja ja kuuendas päevas, siis Eesti haigekassa", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse leviku olukorrast ja vaktsineerimisest rääkisid tänasel pressikonverentsil sotsiaalminister Tanel Kiik ja Terviseameti esindajad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakond on jätkuvalt selle eelnõu suhtes väga kriitiline ja seda on tugevalt laiendatud. Meil on tegelikult täna olemas piisavalt palju kanaleid, kus on võimalik rikkumistest või võimalikest kuritegudest teada anda. Nii et peab mõtlema, kuidas selle eelnõuga edasi minna. Tänasel kujul keskatsioon jätkuvalt sellega nõus ei ole. Meil on ühiskonnas piisavalt palju kontrollmehhanisme. Aga kas fraktsiooni seisukoht on see nagu täies ulatuses tagasi lükata? Me pigem mõtleme, kuidas seda teema paremaks teha ja arusaadavamaks teha, et et ta on saanud praegu sellise pealekaebamise eelnõu sildi ja, ja see, kui sinna sisse vaadata, siis see mõjub tõesti isegi päris veenvalt ja usutavalt, et luua nagu lisakanaleid ettevõtetes ja kohalike omavalitsuste juurde, et inimesed saaksid minna siis mingit rikkumisest teavitama. Täna on olemas piisavalt palju neid erinevaid telefone, kuhu teavitada ütleme, keskkriminaalpolitsei, prokuratuur, politseiamet, allika puutumatus on täna minu arust piisavalt hästi tagatud, ei ole mingeid tagakiusamisi ja pigem me peame vaatama, et me ei soodusta lihtsalt pealekaebamist, et me peame suhteliselt läbipaistva ja ausa ühiskonna tagama niimoodi, et ei tekitaks juurde hirmuõhkkonda. Nii et meie oleme nõus eelnõud edasi viima. Sel juhul, kui me saame eelnõu eesmärgist paremini aru ja, ja seda eelnõud, siis kuidas me suudame neid parandusettepanekuid teha nii et ka, et justiitsministrium oleks sellega nõus, seda näitab siis lähitulevik, aga praegusel kujul me sellega eelnõuga nõus ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Keskfraktsioon arutas täna niinimetatud vilepuhumiseelnõu ja kuulas ära justiitsminister Maris Lauri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPolitoloog Rein Toomla seletab, et väiksemates kohtades saadab valimisliite suurem edu kuna kohalikud valivad pigem tuntud tegijaid, kes ise sageli ei pruugi erakonda kuuluda. Erakondlik nimekiri, ükstaskõik, kus kohas see üles seatakse, on see nüüd mõnes väiksemas kohas või mõnes suuremas kohas saab ikkagi tugineda ju ka üleriiklikule toetusele oma erakonnas, aga seesama see valimisliit kuskil väiksemas kohas, noh ta on ainukene, aga paraku ta ei saa kuskilt mingisugust tuge, noh ennekõike me saame rääkida teadmistele, baseeruvat tuge, nii et tänu sellele, jah, erakonnad on, on rohkem pildil, aga umbes neljandik valijaskonnast eelistab ikkagi valimisliitusid. Suuremates linnades aga jäävad inimesed anonüümseteks ja erakonnad on paremini esindatud. Toomla sõnul on nii ka Tartus ja siin on valimisliitudel raske künnist ületada. Neli aastat tagasi, noh see on nagu pigem erand see, et nad said nüüd eelmistel valimistel noh, ka sellise esindatuse noh, ütleme, et see väga suur nüüd just ei olnud, aga ikkagi kahe nimekirja peale viis volikogu liiget, noh, ütleme, et see on laias laastus 10 protsenti, see oli nüüd märkimisväärne saavutus, aga kas seda õnnestub korrata? Mina pigem arvan, et mitte. Eelmistel valimistel tegi parima tulemuse Tartu valimisliitudest valimisliit Tartu heaks. Tänaseks on nende nimekirjas kandideerinud kolmest volikogu liikmest kaks liitunud Isamaa fraktsiooniga. Valimisliidu esindaja Jüri Ott Salm ütleb, et seekord liitvalimistele ei lähe. Kõik, kes asutajad olid, nende seas, ei ole seda eestvedajat, kes siis uutele valimistele Tartu heaks viiks. Tartus kahtlemata on uusi tulijaid ja see on väga hea, nimetame kas või siis Eesti kahtesadat ära. Me vaatame ka seda, et et ega väga paljude valimisliitude tekkimine või osalemine ei ei pruugi ka kasuks tulla valimisliitudele endale. Valimisliit Tartu eest on volikogus esindatud kahe kohaga liidu eelmiste valimiste linnapeakandidaat Hannes Klaas ütleb, et nemad püüavad sügisel taas tartlaste hääli. Meie nägemuses täna kesklinna parki ei peaks täis ehitama maju, täpsemalt siis seda kultuurikeskust, mida planeeritakse südalinna, me ei ole ka nurka visanud Arena Tartu ideed mis oleks mootor kogu Lõuna-Eestile, mis toob siia nii raha kui inimesi, ka ütleme, ettevõtluse arendamine, et miks meil on vaja näiteks rattaringluse jaoks tellida Kanada firmalt rattaid. Selle asemel võiks ju võtta ja arendada siia Tartu külje alla ja tootmise, mis ise toodab näiteks neid samu rattaringluse jalgrattaid. Kuigi Tartu eest pole veel oma esinumbrit valinud, on nad koostanud 11 punktiga programmi, millega valimistele vastu minnakse.", "role": "user" }, { "content": "Valimisliidud võitsid eelmistel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tartus kokku viis kohta. See oli erandlikult suur edu, suuremad linnad on pigem erakondade haardes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdgar Savisaar, kas tänases rahvahääles toodud andmed selle kohta, et 20. jaanuaril 94 asutati Raplas aktsiaselts Eesti sõnumid ja asutajad olid kolm meest, Allar Lind, Edgar Savisaar ja Vambola Kolbakov? Teate, ma ei ole kunagi varjanud oma kavatsusi varem või hiljem ajakirjandusse tulla ja ma olen sellest rääkinud mitmes intervjuus hommikulehes aasta tagasi, 23 jaanuar 93 kirjutati, et neid väga rõõmustab Savisaare lubadus tulla ajakirjandusse. Ja tõepoolest selle aasta algul, kui me nägime, kuidas mitmed ajalehed, raadio, televisioon järjest rohkem püütakse neile dikteerida neid valitsuse kontrolli alla ja et objektiivset infot jääb vähemaks siis me leidsime, et on vaja laiema pinnaga lehte ja me lõimegi aktsiaseltsi, mille nimi oli sõnumid, mitte Eesti sõnumid. Esialgu jah, me kavatsesime luua Eesti sõnumid, aga me loobusime sellest kahel põhjusel. Nimelt meie taotlused olid avaramad, me tahtsime mitte ainult Eesti sõnumeid, vaid ka kogu maailma informatsiooni käsitleda. Ja teine põhjus oli selles, et meile tehti selgeks, et kui aktsiaseltsi nimetuses on sõna Eesti sees, siis tema registreerimine on palju keerukam. Ja seetõttu me jäime siis sõnumite juurde ja asutajaid oli kolm inimest, kõik ajakirjanduse ga vähem või rohkem seotud olin mina, ma olen elupildiga. Tegelen edasi allar, lind, kes on äripäeva asutaja ja oli selle väljaandja. Java, Pola Kolbakov, kes on teatavasti edu ajalehe Liivimaa kroonika üks põhilisi omanikke oli kolmas mees. Nüüd muidugi sellise ajalehe väljaandmine nõuab suuri investeeringuid ja loomulikult me pöördusime pankade poole päris mitme pangaga, hoopiski mitte ainult sotsiaalpangaga on peetud läbirääkimisi, need on praegu pooleli ja ma loodan, et me ikkagi raha saame. Selleks, et sellist suurt ajalehte sügisel käima saada. Selles artiklis on ka üks aktsiaseltsi asutaja Vambola Kolbakov andnud siis väga avameelse intervjuu ja selles ta väidab siiski seda, et aktsiaselts sõnumid ja teie isiklikult võtsite siiski sihikule rahva hääle ja isiklikult asusite töötlema. Toomas Leidut. Teate, minu meelest on see kõige avameelsem jutumärkides kõige avameelsem intervjuu, mis üldse Eesti pressis kunagi ilmunud on ja ma ei tea, miks Vambola kolbak Barkov selle intervjuu andis ja kas teda on õieti selles intervjuus tsiteeritud, see on tema ja Peeter Raidla asi. Aga üldiselt see Peeter Raidla kirjutis hommikulehes, mis ajutiselt nimetab ennast rahva hääleks on võrdlemisi ski sofreeniline. Mis küsimustes? Esiteks meil ei ole olnud mingeid sidemeid, ei rahvahääletusetajaga. Teiseks, meil ei ole olnud mingid usaldatavat või mitteusaldatavat suhet riikliku ettetevõtte, Eesti metallieksportdirektori Robert Lepiksoniga. Ma ei välista seda, et me oleksime võib-olla tõesti osalenud, kui erastamiskonkurss oleks välja kuulutatud uuesti rahvahäälele, aga see oleks tähendanud seda, et nii Toomas Leito kui ka Peeter Raidla oleksid seal siis olnud pigem meie konkurendid. Edasi ma ei tea mitte midagi kavatsusest tõmmata lehe lugejate hulka vene kogukond. See on üldse absurdne niimoodi rääkida, kuna jutt oli eestikeelsest päevalehest ja mul on jäänud mulje, et need paljastused, mida siin tehakse, on võrdlemisi skisofreenilised ja on kantud sellest eesmärgist siduda võimalikult ühte punti. Metalli maffia, Edgar Savisaar, Toomas Leito, vene kogukond ja kõik see, mis võib veel tekitada negatiivseid emotsioone. Aga kes see siin see skisofreenik on, kas Vambola Kolbakov või Peeter Raidla? Seda nad peavad ise omavahel klaarima, mina rääkisin Kolbakoviga viimati telefonis esmaspäeval. Siis ta ei olnud ei pettunud ega väsinud, nagu ta nüüd kirjutab, vaid ta oli projekti aktiivne vedaja. Milles siin asi on? Ma arvan, et asi on selles, et Ühe päevalehe tegemine on eelkõige ikkagi äriprojekt ja konkurents on nendes asjades võrdlemisi kiskjalik ja Meie varakapitalistlikul ajal ei panda üldiselt imeks, kui keegi äkki meelt muudab ja sõna ei pea või alt veab ja võib ainult oletada, mis tingis Golbakovi võimaliku meele muutust? Ma siiski väga ei tahaks arvata, et Kolbakovi jutt on mõjutatud sellest, et sõprus Kaido kamaga on ärimehele kindlasti kasutoovam kui tutvus opositsioonipoliitikutega. Või tuleb see sellest, et Ta on üsna aktiivselt tegev erapanga tehingutes aga selle panga omanik ja tema hea sõber Andres Bergman on ühtaegu ka hommikulehe omanik. Nii et siin põhjusi võib oletada, mitte. Meid, aga ma ütlen veel kord ei ole minu asi neid oletusi teha küll, aga ma võin arvata, miks Peeter Raidla selle kirjutise nõnda konstrueeris. Raidla teab hästi, et järgmisel esmaspäeval võetakse Riigikogus valitsuselt aru, milliste rahadega eraaktsiaselts hommikuleht ikkagi rahva häält välja annab. Sellele küsimusele saab olema raske vastata, sest meie teada tehakse seda riigi rahadega. Ja nii oligi Raidlal vaja nüüd vett segada ja avalikkuse tähelepanu asjast kõrvale juhtida. Aga ma siiski arvan, et selle looga mindi alt, sest see konstrueeritud skeem on liiga lihtne. Aga asi on niisugune, tõde on alati vastuoluline ja vale on see, mis on selge ja esimesel pilgul lihtne. Üldiselt mind ei üllata, et püütakse niisuguseid kahtlusi külvata. Minu arvates on eesmärgiks ikkagi nurjata Eesti sõnumite lugejate ümberregistreerimiskampaania, mis seni on arenenud päris edukalt. Selleks püütakse neid kahtlusi külvata. Mujal maailmas nimetatakse seda kõlvatuks konkurentsiks. Ja teie kinnitate siis, et Edgar Savisaar või temaga seotud isikud ei ole praeguse lehe Eesti sõnumid taga ei poliitiliselt ega finantsilised. No see on, ma kordan veelkord skisofreeniline väide ja mul oleks hea meel, kui Raidla või keegi teine püüaks peale lahmimise seda kuidagi tõestada. Aga millist väljapääsu nüüd Edgar Savisaar isiklikult ja teie keskerakond näeb sellest rahva hääle juhtumist. Peame seda praegust juhtumit väga kahetsusväärseks ja me arvame, et see on tõsine proovikivi demokraatiale Eestis. Meie taotlused seoses sellega on niisugused, kõigepealt me tahaksime, et peatataks rahva hääl, juhatuse tegevus, kuna selle tegevusega on tekitatud palju kahju riigile ja on tekitatud ka rahvusvahelist kahju. Teiseks me taotleme, et lõpetataks endise rahva hääle, nüüd siis Eesti sõnumite töötajate terroriseerimine. Nii ähvardused, telefonid välja lülitada, elekter välja lülitada, füüsiliselt inimesed välja visata. Kolmandaks me pöördume õiguskantsleri poole, sest meie arvates siin on tarbijakaitseseadus tõsiselt rikutud. Toodet müüakse võõra nime all, kaup, mida pakutakse, ei ole see, mida lugeja tellis. Siin on see selgelt näha. Ja me nõuame ka, et tühistataks see leping, mis tegelikult ju me maksame kõik selle kinni, kus tegelikult riik maksab kinni eraaktsia poolt välja antavat leht. Sellega tekitatakse riigile kahju ja ma arvan, et siin on valitsus riigi rahadega lubamatult ringi käinud. Mulle on öeldud, et selle asja taga on otse peaminister Laar ning Isamaa fraktsiooni esimees Sinisaar, kes on ju ka endine raadiotöötaja ise. Ja veel üks taotlus, mis on see skisofreeniline materjal, mis täna ilmus hommikulehes, mis nimetab ennast rahva hääleks. See tuleb muidugi anda kohtusse sellisel Köbersi tüüpi valel Eestimaal ei tohiks kohta olla. Ja nagu te mainisite, rahva hääle juhtum tuleb siis riigikogus arutlusele esmaspäeval.", "role": "user" }, { "content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Peeter Raidla kirjutis Rahva Hääles Edgar Savisaare seotusest Eesti Sõnumitega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud talveks kuuri varutud küttepuud hakkavad otsa saama ja sügiseni on jäänud vaid loetud kuud. Aga kuiva halu rumeeter maksab pisut rohkemgi kui aasta tagasi. Kuiva lepa saab veel 50 kuni 55 euroga, aga kuiva kasehind küündib kohati üle 65 euro. Ehk oleks mõistlik sügiseni oodata, vastab siis odavamalt. Aga Esna talu peremees Teet Killing suurt lootust ei õhuta ning ütleb, et sügisene kuiv puu on tehtud sellest toormest, mis oli kallis juba kokkuostus. Ühinenud metsaomanike Raplamaa osakonna juhataja Valdu Reinhaas soovitab neil, kes alles sügisele mõtlevad, täna toorest halgu osta, sest ega sügisel ostetud kuiv puu sellest ei erine. Ega need küttepuu tegijad, täpselt samasugust niinimetatud kuiva puud müüvad nad sügisel, see, mis kevadel on lõhutud ja tehtud, seda nad sügisel müüvadki kuivanud eriti palju. Ma ei usu, et küttepuumüüjad võtavad nüüd niiskuse mõõt ja näitavad, et mul on see puu 18 protsendilise niiskuse sisaldusega. Aga suve ju ette ei tea, ehk on kuur sügiseks poolkuiva halgu täis ja siis tuleb ikka seda päris kuiva juurde osta ja kuhu see kõik mahutada või kütta siis ikkagi poolkuivaga ja lõhkuda ahju. Pealegi kulub puust vee välja aurutamisele hulk kallist ahjusooja. Teet Killing rahustab, et kui nüüd osta sellist puud, millel harvester juba talvel koore katki lõi, siis see kuivab sügiseks ära. Küll oleneb muidugi, kuidas ladustada. Põhiline on see, et sellele ladustatud puule sademed ei tohi piltlikult öeldes ülalt pähe sadada. Ja kõige hullem on see, et ta ei tuuldu aga selline kuur, mis on hästi hõredate seintega katus peal. Kõige ideaalsemaid kuivatamiskohti. Kindlasti tasub märga puud osta neil, kel ruumi ettenägelikust ehk kes mõtlevad juba ülejärgmise talve peale. Aga siin on seesama küsimus, et kas 40 kuni 45 eurot toorest lepast või 50 kuni 60 eurot toorest kaseruumist ikka on see mõistlik tasu ehk läheb peagi odavamaks? Teet Killing seda ei usu. Küttepuu kokkuostuhind. See, mida makstakse kolmemeetrise toore puutihumeetrist, pole oluliselt langema hakanud. Läinud aastaga kerkis ta varasema 20 euro pealt 32 euroni ja nüüd püsib juba mõnda aega sealkandis ja ega ta peagi langema hakka, ütleb Killing. Kelgutamiseks suusatamiseks võis ju möödunud talv sobida, aga korralikult külmast tundsid metsamehed ikkagi puudust ning ehkki nii-öelda saak võiski eelmisest talvest parem olla, on nõudlus sellesama kolmemeetrise palgi järel laes. Hinna määravad suured kokkuostjad. Ja paistab, et Eesti graanulitootjatel on hea aeg, et nad on saanud päris korralikud, pikaajalised lepingud endale selja taha, sest täna läheb enamus kolmemeetrist lehtpuu kütet. Mul on küll selline tunne, et see läheb purustitest läbi ja sellest tehakse graanulit, mis siis müüakse välismaale mingitele biojaamadele?", "role": "user" }, { "content": "Graanulitehased hoiavad metsast toodud puu kokkuostuhinna üleval ning nõudluse langust lähiajal ei paista.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusministeerium esitas täna valitsusele teise pensionisambaga seotud seaduseelnõu. Rahandusminister Ivari Padari sõnul fikseeriti selles ära esmaspäeval kokkulepitud põhimõtted. Maksed peatatakse kaheks aastaks ja maksed kompenseeritakse alates 2014.-st aastast ja terve rida veel selliseid erimeetmeid nende jaoks, kes jätkavad kahe protsendi maksmist nende jaoks 2014 2017, riik omalt poolt maksab juurde kuus protsenti ja need, kes siis ei jätka, nende puhul siis jätkatakse 2014 2017 süsteemiga kolm protsenti siis inimeselt kuus protsenti riigilt. Ja siis veel üks selline eriregulatsioon vanema generatsiooni teise samba liitunutega ehk siis inimestega, kes on sündinud aja 1000 heks 142951, kus on avalduse alusel võimalik jätkata tänast süsteemi kaks pluss neli ja see on alates siis 2010. aasta esimesest jaanuarist selline täiesti totaalne külmutamine praegu toimub pooleks aastaks ja 2010.-st aasta esimene jaanuarist, siis hakkavad kehtima kõik need lisaregulatsioonid. See oli praegu parim kompromiss, mis me saime teha selle nimel, et sambad saaksid edasi areneda. Keegi ei tea, mis majandusolukord riigis on aastal 2014, kui riik on lubanud, et hakkab tagasi maksma kuni kuus protsenti, et kas on päris õige anda sellist luba. Noh, me oleme ka siin ühe regulatsiooni sisse kirjutanud, mis puudutab, et, et mõõdetakse ka majandus olukorda, et kui majanduse nominaalkasv on teatud kindlasti parameetritest väiksem, siis sellisel juhul võib valitsus võtta otsuse edasi lükata ühe aasta protsessi edasi. Aga üldiselt on niimoodi, et see nominaalkasvu määr on õige väike viie protsendiline määr, mille puhul riik saab vastuseid vastu võtta nii kaua kui on demokraatiat, nii kaua on võimalusi, et võetakse vastu ka seadusemuudatusi. Aga selge, et riik peab olema siin väga ettevaatlik ja ükski majanduskriis ei saa ju igavesti kesta. Stabilisatsioonireservi kasutuselevõttu seoses teise pensionisamba ga põhjendas rahandusminister majanduse riski stsenaariumi sügavusega. Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole selle kasutuselevõtus midagi ootamatut. Stabilisatsiooni ja reserv omal ajal loodi põhimõtteliselt noh, eelkõige selleks, et kanda pensionireformiga seotud kulutusi tulevikus, hiljem mõeldi maavärinad ja sõjad ja kõik muu sinna juurde, aga esialgne stabilisatsiooni reservi loomise idee oli ikkagi pensionireformi üleelamine, sest et siis, kui seda pensionisammaste süsteemi välja mõeldi, siis nähti ette seda, et sissemaksed ei kata väljamakseid aastatel 2005 kuni kuni 2016. Mõned arvutused isegi ütlesid, kuni 2027 ei jätku raha.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kinnitas teise pensionisamba sissemaksete peatamise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSAS-i 70 kohaline lennuk Ater 72 lendab Pärnu ja Stockholmi Arlanda lennujaama vahet 25.-st juunist 16. augustini. Lennud toimuvad teisipäeviti ja laupäeviti. Lend kestab tund ja 20 minutit. Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe. Jutud SASiga algasid tegelikult kolm aastat tagasi, kui Pärnu lennujaama renoveerimisprojekt algas, siis me juba mainisime SAS'ile, et on tulemas selline võimalus ja nad võiksid avada Pärnusse liini ja kolme aastase töö tulemusena. Täna me olemegi seal punktis, kus sellel suvel need lennud hakkavad toimuma. Viimased kaks aastat on olnud kogu lennundus ja turismisektorile väga-väga keerulised ja selles osas tuleb SASile au anda. Et nad tänasel hetkel ikkagi julgevad seda riski võtta. Hooaeg on küll lühikene, aga ma arvan, et see annabki sellise hea tunnetuse, et kas nad tahavad siia tagasi tulla ka järgmine-ülejärgmine aasta ja, ja töö käib juba ka selle nimel. Teha ühele Põhjamaade suurimale lennufirmale selgeks, et Pärnu on selline koht, kuhu nad võiksid suvel lennata, et see ei olnud kindlasti mitte lihtne ülesanne, aga, aga Pärnu on Rootsis tuntud, seda nüüd see uudis kindlasti näitab, et meid teatakse ja, ja meie potentsiaali usutav lend kestab Stockholmis Pärnusse tund ja 20 minutit. Alternatiivina jõuab Pärnusse rootslane noh sisuliselt pooleteise päevaga, eks ju, edasi-tagasi kolm päeva, siin on väga lihtne teha sellist lühikest nädalalõppu puhkust Pärnus, et selles mõttes aeg on meie põhine konkurentsieelis. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Lennufirma SAS avab suvel Stockholmi ja Pärnu vahel hooajalise lennuliini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiinimetatud valgusfoori koalitsiooni juhtpartei sotsiaaldemokraatlik erakond kiitis koalitsioonileppe heaks laupäeval. Selle poolt hääletas ligi 99 protsenti delegaatidest. Eile andsid rohelise tule vabad demokraadid, kus poolt hääle andis veidi üle 92 protsendi delegaatidest. Roheliste liikmeskonna küsitluste tulemus peaks selguma täna. Loodetavasti allkirjastatakse koalitsioonileping juba homme ning kolmapäeval valitakse Olaf Shorts liidukantsleriks. SPD erakorralisel parteipäeval ütles Olav Sol, et uus koalitsioon on tulnud kokku selleks, et sõbralikult koos töötada ning saada ka tagasi valitud. Sotsiaaldemokraatide juhid näevad parteile uues valitsuses pigem eestvedaja ja mitte pelgalt valitsuse ruuporirolli. FTP näeb endale aga nii-öelda keskjoone hoidmise rolli, et vältida Saksamaa kaldumist vasaksuunale. Parteid on mõista andnud, et ehkki koalitsiooni liikmete vahel on mitmes küsimuses erimeelsused, on suudetud viia koalitsioonileppesse sisse olulisi teemasid, mis esindavad eri vaatenurki, kuid samas täiendavad 11. Heaks kiidetavas koalitsioonileppes on rohkelt tähelepanu pööratud majandusele ja kliimakaitsele, samuti sotsiaalprobleemide leevendamisele. Kolm erakonda soovivad lõpetada kivisöe kasutamise aastaks 2030 ning selleks ajaks peaks teedel liikuma ka vähemalt 15 miljonit elektriautot. Suurenema peaksid kulutused ühiskondlikule transpordile. Et eluaseme põuda leevendada ja kulusid taskukohastena hoida, on seatud eesmärgiks 400000 uue korteri ehitus aastas. Neist 100000 oleks subsideeritud avalikust rahakotist. Miinimumtunnipalk peaks tõusma 12 euroni. Lisaks on leppes kirjas ka pensionitõus ning kodanikupalk, samuti hooldustoetuste tõus. Et võidelda keelatud aine levikuga, soovib koalitsioon legaliseerida kanepi täiskasvanud tarbijate jaoks. Loobuda kavatsetakse ka vastuolulisest abordireklaami keelust ehk trahviseadustiku kuulsast paragrahvist 219 A. See, kuidas jagunevad uues valitsuses ministrikohad, on kokku lepitud. Saksa meedia hinnangul oli suurim üllatus see, et algselt rohelistele mõeldud transpordi ja digitaliseerimise ministeeriumi saab FTP. Samas kui viimastel algselt mõeldud kaitseministeerium jääb SBD ministri juhtida. Roheliste valitseda jääb aga näiteks uus moodustatav superministeerium, mis hakkab vastutama majanduse ja kliimamuutuste eest. Kokku saavad vabad demokraadid juhtida nelja ning rohelised viitministeeriumi SPD, kes saab lisaks kantsleri ja kantsleri büroo juhi kohale. Ka seitse ministri kohta teeb konkreetsed nimed teatavaks täna.", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal asub ametisse Saksamaa uus valitsus. Valitsusliidu moodustavad sotsiaaldemokraadid koos vabade demokraatide ja rohelistega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu võib valitsus biomassist taastuvenergia tootmist toetada juhul, kui raha küsitakse uue seadme kasutamiseks. Kolmapäeval teisele lugemisele jõudev eelnõu muudaks reegleid nii, et toetus saaks pakkuda ka vanadele seadmetele. Sisuliselt tähendab see, kui seadusemuudatus riigikogus vastu võetakse, võib valitsus teha niisuguse toetusmeetme, millest saaks kasu ainult Eesti energia, majandus ja taristuminister. Taavi Aas ütleb, et see ongi plaanis. Siin on mitu põhjust, et üks peamistest on loomulikult Narva kütte hind, mis tänu CO hinnale on oht, et märgatavalt kasvab biomass, saaks kindlasti seda hinda hoida stabiilsena. Teisalt. Meil on kindlasti vaja tagada see, et olemasolevad katlad oleksid töös, sest et energiajulgeoleku huvides meil on vajalik ikkagi jätkuvalt hoida kuskilt 1000 megavatti reservis. Eelnõu järgi võib järgmise kahe aasta jooksul toetada Eesti energiat 1000 gigavatt-tunni energia tootmisel kokku 10 miljoni euroga. Võrdluseks. Läinud aastal toodeti Eestis üldse 2200 gigavatt-tundi taastuvenergiat. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots suhtub eelnõusse kriitiliselt. Kui on poliitiline otsus toetada Narva elektrijaamasid, siis see on absoluutselt arusaadav. Mis konkurentsiametile muret teeb, on see viis, kuidas soovitakse toetada. Märt Ots selgitab, et kui riigikogu soovib luua alused Eesti energia toetamiseks, siis tuleks selleks ka eraldi seaduseelnõu koostada. Praegu antakse valitsusele nii-öelda plankoveksel ehk kui valitsus heaks arvab, saab ta suunatud toetusmeetme avada ka mõnele teisele ettevõttele. Linna X või Y on selline tootja, eks ju, eraettevõte pöördub näiteks ma ei tea, valitsuse poole või ministeeriumi poole, ütleb mul on raske, soovin saada toetust, siis jah, probleem ongi see, et kui me nüüd kuulutame sellele konkreetsele kohale toetuse meetme välja, siis seal ongi ainult üks ettevõte, kes sellele pakkuda saab. Hoopis omaette küsimus on, mis saab kahe aasta pärast ehk siis, kui eelnõus lubatud toetusperiood läbi saab. Eelnõu seletuskirjas toodud probleemid alates sellest, et tarvis on rohkem juhitavaid võimsusi või et Narva elanikud võivad tööta jääda, kuni selleni, et kallinevad CO kahe pärast, Narva soojahinnad tõusevad, ei kao paari aastaga kuhugi. Taavi Aas ütleb, et tulevikus võiks Narva soojamure lahendada uus koostootmis jaam. Kolmandal aastal, võimalik, et veel mitte, aga niipea, kui on võimalik selle protsessiga edasi liikuda, siis kindlasti tahaks seda teha.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu majanduskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mis lubab toetada Narva elektrijaamas puidu põletamist. Järgmise kahe aasta jooksul võib Eesti Energia saada kuni kümme miljonit eurot toetust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal müüdi umbes 9000 autot vähem kui aasta varem. Põhjus viiruskriis ja selle mõjul ka globaalne majanduskriis, nii ütleb ammserv Grupi tegevjuht Rene Varek. Kui eelmine aasta autoturg jäi sinna 20-st 1000-st autost allapoole, et siis see aasta võiks autoturg kujuneda 25000 autot ja rohkem aga trend on sinnapoole, et üha rohkem ja rohkem auto ostjaid eelistab keskkonnasõbralikke autosid. On need siis hübriidautod, osaliselt ka elektriautosid. Fookuses on ennekõike just keskkonnasäästlikkus. Et õhk oleks puhtam, näeb autode müügi ja ettevõtete liidu juht Arno Sillat, et toetusi võiks jagada veidi laiemalt. Mitte ainult elektriautod, aga ka pistik, hübriidid, miks mitte ka biometaani kasutavad autod. Miks mitte maksta toetust natukene nendele, kes oma vana ja elu ära elanud auto tahaksid viia Kuusakoskisse stimuleerimaks seda, et meil autosid jääks, tänavatele vähem meil on täna sõiduautosid üle 800000. Elektriautode turuosa oli eelmisel aastal alla kahe protsendi, esiteks on ta kallim. Teiseks ei ole ta päris universaalne näiteks praegustest talvistes oludes. Teisalt, vältimaks ühistransporti ja võimalikku kokkupuudet koroonaviirusega, osteti perekonda lisaks teine auto, ütleb Varek. See oli selline fenomen, mis 2020 aastal Eestis ja mitte ainult Eestis kogu Euroopas tegelikult järsku tõusis, kuid üldjuhul ikkagi auto ostja on teadlik ja, ja, ja võiks öelda nii, et eelistatakse uusi autosid, uue tehnoloogiaga autosid. Kas nüüd ei või tekkida olukord, kus viiruse vaibudes tuuakse need teised ja kolmandad autod tagasi? Täiesti võib selline olukord juhtuda, nii et ma olen kindel ka, et nendel autodel on ostjad olemas. Eks meie autoturg üldse Baltikumis on keskmiste autode osas suhteliselt kõrge. Olgugi, et autosid osteti vähem, jäi liisingute mahte samaks, leiab Swedbank liisingu juhatuse esimees helisilluta. Tundub, et pigem selline väike keskklass on see, mida soetatakse. Esiteks ja teiseks varasemast rohkem soetati kas kahekütuselisi või siis elektriautosid, sest elektriautodele oli tegelikult ju toetus, mis oli küll Euroopa mõistes nagu väike, aga siiski aitas sellele kaasa. Kevadel oli ju maksepuhkust moratoorium ja kui inimesel olid raskusi, siis ta sai lihtsalt võtta kuni pooleks aastaks maksepuhkust.", "role": "user" }, { "content": "Uute autode müük Eestis kukkus eelmisel aastal ligi 30 protsenti. Tänavuseks prognoosivad automüüjad kümne kuni viieteist protsendi suurust kasvu. Kõige enam on ostjate huvi kasvanud hübriidautode vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatavasti on teie erakonda kuuluv regionaalminister Siim-Valmar Kiisler teinud ettepaneku radikaalseks üle-eestiliseks haldusreformiks mis tähendaks ka omavalitsuste sundühendamist enne volikogu algust. Ma kuulsin kuluaaridest, et võib tulla päris äge arutelu, milline oli arutelu tegelikult. Arutelu oligi väga äge, aga siis, kui jõuti otsustamiseni, siis oli otsus väga üksmeelne. Praktiliselt kõik volikogu liikmed toetasid Siim-Vallmar Kiisleri ettepaneku, ainult üks liige jäi erapooletuks, et meie peame vajalikuks selle reformi läbiviimiseks. Üsna üksmeelselt leiti, et praegune olukord üle 200 ulatuvat omavalitsustega on loonud olukorra, kus omavalitsustest ei sõltu esiteks nii palju Eesti elust kui peaks. Nad ei suuda endale pandud ülesandeid täita. Ning kui me ei taha tõesti hakkama omavalitsuselt funktsioone riigile võtma, siis tuleb luua sellised omavalitsused, mis on tugevad. Ja selleks ei piisa paraku ainult vabatahtlikust ühinemisest. Selleks tuleb ka koostada üks ühtne ja selge plaan, kust ei jääks üks või teine omavalitsus välja või mingid Eesti piirkonnad välja ja selle ühtse plaani alusel siis võimalikult loomulikult ühinemise kaudu vajadusel ka tõesti administratiivset liitmist kasutades see asi ära teha. Ehk siis tuleme uuesti nende kaartide ümberjoonistamise juurde. No ühel hetkel peab sellele tulema, aga neid kaarte ei ole mõtet joonistada, kui ei ole olemas alust selleks, et me seda teeme. Tuletame meelde Tarmo loodus, omaaegset reformi, mis oli praktiliselt puudu, ainult üks haamrilöök, selle teostamine, seda tuletati ka täna meelde ning ka seda, et üldiselt arvatakse, et kui oleks omal ajal ära tehtud, oleks Eestis praegusel hetkel probleeme tunduvalt vähem. See jäi kahjuks tegemata. Seks jäigi just selle ühe küsimuse taha, kas seda administratiivset liitmist kasutada või mitte, et sellel korral alustada õigest otsast. Kõigepealt lepime selles aluses kokku ja siis hakkame vaatama, milline on see omavalitsuste arv. Peame selle dispuudi maha. Niipea kui tulevad jaatavad vastused, siis need ettepanekud esitatakse, arutatakse läbi ja siis langetatakse otsused selleks, et võimalikult kiiresti edasi liikuda. Olete te veendunud, et vastused tulevad jaatavad koalitsioonipartneritelt? Elame-näeme, sellest oleks äärmiselt kahju, kui see niimoodi ei oleks. On selge, et kõikide nende reformide reas, mida tuleks teha selleks, et Eesti praegused siis kas või laiemas mõttes Eesti soovid võimalustega vastavusse viia, on haldusterritoriaalne reform üks vajadus number üks ja kui isegi selles ei suudeta kokkuleppele jõuda, kui isegi selleks ei ole valmis siis mingeid otsuseid teha, siis on loomulikult väga raske. Ausalt öeldes arvata, et me teistel aladel suudame teha. Missugust ajakava peab IRL võimalikuks või vajalikuks, ehk siis teisipidi küsides, kas veel enne järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisi? Kui praegusel hetkel tuleb jaatav vastus, siis on teoreetiliselt selline kiirem meetod võimalik, kas see osutub, see sõltub jälle sellest, milline on koostöö käik põhimõtteliselt. Minister on valmis ka väga kiireks tegutsemiseks.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu avaldas toetust omavalitsuste sundliitmise kavale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii võttis rahvas vastu kuninganna ja prints Philipi tervitus oli kõrvulukustav ja nii algas kontsert. Kuninganna käis selle tervituslaulu saatel läbi pika rivi inimesi, kes olid teda tervitama tulnud ja talle lilli toonud. Raekoja platsil oli tuhandeid inimesi. Neid õnnelike, keda kas tema või prints Philip kõnetasid, oli samuti. Küsis, mis kui ka kooli ja, ja väga uhke tunne tantsida talle lilled, seisis mees ja. Ja rõõm oli teda näha ja, ja nii lähedalt ma tulin poolteist tundi varem, ma sain siia ette näha. Olen Viljandist ja ma tulin hommikul, olen ka printsi jahi ja Rootsi kuninganna juures ka käinud siin ja kuidas teile meeldis vapustav, väga. Leheme roosi talle üle üks roosa roos, aga see ka tähendas talle palju ja ta võttis selle vastu, ütles Thanke Berymach. Kontsert, mida Briti kuningapaarile kuulata anti, oli suurepärane, et selle nimi oli Eesti laulab, siis laulis ka rahvas kaasa. Kontserdi kunstiline juht oli Aarne Saluveer, laulsid seitsmesajaliikmeline ühendkoor ja solistid Elizabeth, teine tegi sissekande Tallinna külalisteraamatusse ja kuninganna sai kätte ka Eesti kunstiakadeemia tudengite valmistatud salli. Kuninganna ärasaatmistseremoonia toimus Tallinna sadamas Briti laeva liverpool, pardal. Kuninganna eemaldas katte Eesti mereväe uusima laevavapilt. Tegemist on ühega kolmest endise kuningliku mereväe miinijahtijast, mida Eesti ostab Suurbritannialt. Tarmo kõuts ütles, et esimese laeva nimeks otsustati anda admiral et meenutada vabadussõja ajal meile appi tulnud Briti laevastiku juhti ja kõiki neid Briti meremehi, kes siin hukkusid. Kuninganna Elizabeth ja prints Philip kohtusid sadamas ka Afganistanis koos Briti sõduritega teeninud Eesti kaitseväelaste ja nende peredega ning kuninganna leidis pärast ametlikku osa lõppaega nendega ka paar sõna vestelda. Enne Eesti ja Briti riigitegelaste ehvasti jättu sooritasid ülelennu kaks Eesti õhuväe ja üks Liverpooli helikopter ning neli hävitajat. Seejärel istus kuninganna Elizabeth teine autosse ja sõitis lennuväljale. Teda jäid saatma 21 aupauku ja soe tunne inimeste südames.", "role": "user" }, { "content": "Kuninganna Elisabeth II Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult on see pikalt kaalutud otsus. Ma olen selle nii-öelda skandaali algusaegadest erakonnale välja pakkunud, et ma võiks astuda tagasi ja, ja tänaseks olen ma siis ikkagi läbikaalumise tulemusena sellise isikliku otsuse teinud ja, ja olen sellise avalduse peaministrile esitanud. Mis põhiline põhjus just, miks ma selle otsuse langetasin, on see, et ma näen ikkagi põhimõttelist muudatuste vajadust just õiguskaitse valdkonnas ja iga inimese põhiõiguste kaitsel. Ma olen selleks teatavaid muudatusi teinud, justiitsministeerium on selleks teatavaid muudatusi teinud. Aga neid muudatusi on vaja jätkata ja, ja kui need rünnakud on seotud minu isikuga, siis ei ole mul võimalus neid muudatusi teha ja, ja seetõttu langetasin ma selle otsuse, sest ma pean neid muudatusi põhimõtteid olulisemaks kui kui ministri isik, millised need muudatused veel peaksid olema, et, et mis teil need pooleli jäid ja mida tuleks nüüd ka tänase tagasiastumise ja teie otsuse valguses edasi viib? No üks protsess, mille ma olen täna algatanud ja millest on ka pressis juba räägitud, ongi seesama küsimus, et kuidas kriminaalmenetlustes tagatakse inimeste põhiõigusi, kui kiired on kriminaalmenetluses, et täna me ju tihti näeme seda, et kriminaalmenetlused venivad ja nende käigus tegelikult ju stigmatiseeritakse inimesi, noh, pressivaenlasena võin ma selle väikse kiviheitega pressi, kapsa aeda, et väga tihti, kui inimest uuritakse, peetakse teda ette süüdi olevaks. Ma heidan ka võib-olla natukene ette seda, mida on ka Greco näinud oma esialgsetes hinnangutes, et eetikakoodeksi järgimine inimesi tuleks siiski kohelda kriminaalprotsesside riigi poolt erinevas repressiivprotsessides tuleks kohelda inimesena ja, ja eeskätt just austada nende põhiõigusi. Ja, ja ma arvan, et selles mõttes võib-olla on ka justiitsministri peal sellise süütuse presumptsiooni järgi proovimine järgi katsumine võib olla olnud ka vajalik. Peaminister Andrus Ansip tunnistas, et Michali tagasiastumist on arutatud ka president Toomas Hendrik Ilvesega kuid tegemist on siiski Michali isikliku otsusega. See on Kristen Michali enda otsustus. Me ju kõik näeme, et Eesti õigussüsteemis on puudusi üksjagu palju. Meie menetlustähtajad on kohati absoluutselt mitte aktsepteeritavad, inimesi on ruineeritud aastaid ja sellele on järgnenud õigeks mõistev otsus või teisi on uuritud aastaid ja uurimine on lõppenud ilma igasuguste tulemusteta, ehk konstateeringuga, et süüks panna, pole midagi. Meil on väga aktuaalsed proportsionaalsuse küsimused. Palju on küsitud seda, kas saab pidada proportsionaalseks olukorda, kus suurima opositsioonierakonna kontorit otsitakse paarikümnekesi läbi. Need küsimused tuleb lahendada. See ei ole mitte ühe isiku küsimus, vaid Eesti kui demokraatliku õigusriigi saatuse küsimus. Kristen Michal ütles, et läheb tagasi nüüd Riigikokku. Kes võiks saada uueks justiitsministriks, pole veel teada. Homme arutab uue ministri kandidaati Reformierakonna juhatus ja presidendi juurde läheb peaminister esmaspäeval.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Kristen Michal astus tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui Euroopa liidus toota elektrit, tsementi, terast, väetist või alumiiniumi peab tekkinud heite eest maksma. Nii on liiduvälistel riikidel eelis ja kaupade tootmine võib liikuda piiri taha. Siis saastab tarbimine Euroopa liidus nii nagu enne, ainult heite tekkimise koht on teine, piirimeetme mõte on seda vältida. Rahandusministeriumi tolli ja aktsiisipoliitika spetsialist Velda Puldas selgitab Ta siis toimib koos selle heitkogustega kauplemise süsteemiga ja kaitseb Euroopa Liidu siseturgu, pannes need kolmandate riikide tootjad samasse olukorda, kui on Euroopa Liidu tootjad. Meede on esialgu mõeldud just neile viiele tootele. Eestis kasutatud väetisest 60 protsenti pärineb Venemaalt. Rahandusministeeriumi hinnangul võib meede tõsta väetise impordihinda kolmandiku võrra. Toiduainete kallinemist võiks ta siis mõjutada nii et need teatud teraviljatooted ja, ja köögiviljad, mida see väetise olemasolu kõige rohkem mõjutab. Et nende hinnad siis üks protsent aastas selle 10 aastase perioodi jooksul võiksid suureneda, samas noh, see ei pea nii minema, sest kui me hakkame kasutama nagu vähem saastavalt toodetud väetisi, et siis ei ole kindlasti see kasv protsent, vaid on oluliselt väiksem Siiski ei tea keegi täpselt, kui palju Venemaa tehased saastavad. Hinnanguid on tehtud, et iga tonni väetise tootmisel tekib heidet 0,23 tonni või lausa kuni kolm tonni. See tuleb korrutada süsihappegaasi kvoodi hinnaga, mis praegu on 90 eurot ehk ühe tonni väetise hinnale võib lisanduda kuni 270 eurot. Sellele lisaks tõik, et kui suvel oli väetise tonni hind veel 300 eurot, on see tänaseks kaks või kolm korda kõrgem. See kõik teeb põllumajandus ja kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse murelikuks. Süsiniku piirimeetme puhul meile kõige rohkem valmistabki muret see, et Ühelt poolt väetiste impordile tahetakse seda rakendada, aga samal ajal toidu või impordile seda ei rakendata, mis ju tähendab seda, et et kolmandates riikides pärit toit saab konkurentsieelise meie siseturul. Ma ei julgeks olla nii optimistlik, et nüüd see piirimeede ainult üheprotsendilist lisakulu tekitab. Lootus on, et kõrged hinnad innustavad Euroopa väetise tootjaid keskkonnasõbralikumat tootmist suurendama kuid ka selles sõrmus kahtleb. Eesti valitsus toetab piirimeetme rakendamist. Kui ka teised liikmesriigid on päri, loodab Euroopa komisjon meetme ga alustada 2023. aastal. Esmalt formaalselt tasusid küsitakse 2026.-st aastast.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni pakutud süsiniku piirimeetme eesmärk on liidu kaubanduspartnereid innustada saastamist vähendama. Põllumehed on mures et, tulemuseks võib olla hoopis Eesti põllumajanduse kokurentsivõime langus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa kontrollikoja liige Juhan Parts rääkis vikerraadio saates uudis pluss, et peagi lõpetavad Narva jaamade kolm vana katelt ning järgmisel kümnendil ilmselt ka need, mis tehti tema peaministriks oleku ajal. Partsi hinnangul ei ole sajaprotsendiliselt taastuvenergiaga võimalik ei Eestis ega mujal Euroopas hakkama saada. Ta küsis, milline on baasreserv, kui pole tuult ning pole ka salvestustehnoloogiat. Partsi sõnul pole teist võimalust, kui ehitada uus auverelaadne elektrijaam, milles saab kasutada erinevaid kütuseid. Ei, ma ei räägi põlevkivist, me võime panna sinna biomassi, millele töötasid vastu ja ma tean, kes sellele vastu töötasid. Miks see hagu seal ütleme, metsa all mädaneb? Okei, metsaressursil on tekkinud kahtlus, et tuleks lahti arutada, praegune valitsus peaks sellega tegelema, saavutada ühiskondlik arusaam, mis see tõde siis on, võib kasutada mingil osaliselt põlevkivi utte gaasi on ju muud tahkekütus, prügi, mida iganes on ju, see on tahkekütus, see on kaasaegne jaam, mis me tegime, selleks on vaja otsustajaid, on ju, kes suudab sellele suhteliselt labasele ärihuvile kõigepealt sirge selja vastu seista, onju, aga me peame vaatama ka, meil on ka oma väliskaubandushuvid. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul tuleb Narva jaamade vanade põlevkiviplokkide sulgemise tõttu kindlasti otsustada, kuidas edasi minna. Energiasõltumatuse seisukohast on tema sõnul küsimus, kui palju soovitakse seda hoida ja kui palju usaldatakse välisühendusi, mille kaudu elektrit sisse ostetakse. Samuti on küsimus selles, milliseid tehnoloogiaid eelistada. Sutteri sõnul oli juba auverejaama ehituslepingusse kirjutatud võimalus rajada ka teine energiaplokk, ent sellest loobuti praegu nii-öelda teise auverejaama rajamist eest. Energia strateegilistes plaanides pole selle taas päevakorda kerkimine eeldaks Suteri sõnul korralikku poliitilist kokkulepet. Aga isegi kui see nagu tuleks, siis ma arvan, et täna sellist globaalset reaalsust vaadates, et see kindlasti ei saaks põhineda nii-öelda põlevkivi otsepõletamisel vaid ta tõesti peaks olema siis selline mitmete kütuste kasutamise võimekusega jaam ja siis peab olema ka kindlus, et need kütused on saadavad ja, ja, ja selleks on ka kokkulepe, et, et neid kütuseid Eestis kasutatakse, ma ütlen siin ennekõike biomassi. Kui sellist poliitilist kokkulepet ei ole, siis pole mõtet seda mõtet kellelgi edasi mõelda, sest sest lihtsalt, et tegemist oleks päris suure elektri tootmisüksusega ja ta tarbis ka päris palju kütust, nii et kui sellist kokkulepet ja valmisolekut ei ole, siis pole mõtet seda edasi mõelda. Auvere elektrijaama rajamise kulu oli umbes 600 miljonit eurot kogu protsess jaama rajamise otsustamisest kuni selle ametliku vastuvõtmiseni vältas üheksa aastat.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Kontrollikoja liige, endine peaminister Juhan Parts arvab, et Eestisse tuleks kindlasti ehitada ka teine Auvere-laadne elektrijaam. Eesti Energia strateegilistes plaanides seda praegu pole. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul eeldaks selle teema taas päevakorda kerkimine poliitilist kokkulepet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii pidulikult ei ole saadetud teele vist ühtegi trolli siit Tallinna trolli depoo väravast, kui seda tehakse praegu. Uhke uus skoda on väravas. Ees on tammevanik küljele kirjutatud skoda 10000 ja kohe avab piduliku teele saatmist tseremoonia Tallinna täitevkomitee kommunaalmajandus valitsuse juhataja Anti Oidsalu. Täna on väga meeldiv ja erutav päev teie peres ja sellepärast juba, et teie koostööpartnerid Tšehhoslovakkiast on usaldanud teie kätesse teele lasta 10 tuhandete trollibussi. See fakt ise enesest räägib enda eest ja arvame, et seda prestiisi, seda au, seda töökus on hinnanud tšehhi kolleegid õiglasel ja soovin teile kõigile, et te jätkaksite samas vaimus. Tallinna trammi ja trollibussi valitsuse juhataja Juri Savitski kuidas praegu on lood Tallinnas trollidega? Kõik me tahaksime näha selliseid uusi ja uhkeid skood, trolle rohkem. Me saame neid meie arvates täitsa küllaldaselt, nii et kõik ma võin öelda, et meie tellimused rollide osas täidetakse peaaegu sajaprotsendiliselt. Ja Tallinn saab uusi trolli 15. See on lõik trollid, mis võimaldab vad meid välja vahetada. Pikad kaksikud trollid ja kindlustada inimeste vedu Tallinnas. Ütleme nüüd raadio kaudu ära ka, kes seda uut ja uhket rolli Tallinnas juhtima hakkab. Minu nimi on Greel, Meie ja vahetus on mul langer, vanne. Ja kui kaua teie olete trolli rooli hoidnud? 20 aastat? No liiklus on tihedamaks läinud, liine on juurde tulnud. Bussid on moodsamaks läinud. Alguses olid ainult siud meil, kui ma hakkasin sõitma, siis alles tulid skoodad. Ja nüüd on koodad veel moodsamad. Juhikabiin on eriti hea soe talvel. Niisiis, kõike head ja trollijuhile tuleb samuti öelda nael kummi. Jaa, seda kindlasti. Kõik on valmis, uksed sulgusid ja. Troll number kuus. Garaažinumbriga 272 asub täitma oma igapäevaseid ülesandeid, see troll on üks 150. trollist, mis iga päev sõidab Tallinna tänavatel.", "role": "user" }, { "content": "Helilõik uudistesaatest 16.06.1987. 10000. trollibuss Škoda Tšehhoslovakkiast Tallinnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTegemist on euroliidu kollektiivse vastusega Venemaa hiljutisele memmole, mis saadeti Euroopa Liidu maadele. Igale eraldi vastusele on alla kirjutanud Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borel. Poliitiku andmetel rõhutatakse kirjas, et Euroopa Liit on äärmiselt mures kujunenud olukorra pärast ning usub, et erimeelsusi saab lahendada dialoogi ja diplomaatiaga. Kremli kutsutakse üles, et see lõpetas vägede koondamise Ukraina ümber samuti Valgevenes. Kirjas kinnitatakse veelkord, et koos NATO partneritega ollakse valmis Venemaaga dialoogi jätkama. Vene president Vladimir Putin on teatavasti keeldunud vägesid tagasi tõmbamast, kui NATO ja lääneliitlased ei vähenda oluliselt oma sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas ning esitanud arvukalt nõudmisi, mida lääs ei pea võimalikuks. Lääneliidrid on otsesõnu keeldunud andmast Venemaale soovitud garantiid. Ukraina ei ühine NATO-ga. Sellegipoolest on mõlema poole diplomaadid teinud viimastel nädalatel jõupingutusi, et leida närviliste kohtumiste ja kirjavahetuse uus õhkkonnas võimalike läbirääkimiste valdkondi. Brüsseli viimane kiri teeb ettepaneku jätkata kõnelusi läbi mitme formaadi, sealhulgas eriti läbi OSCE samuti läbi valitsustevaheliste gruppide ja ka NATO-Vene nõukogus. Seni on diskussioonid lahenduste otsimiseks läbi kukkund kukkunud. Brüsseli vastuses ei osutata täpsemalt Vene välisministri Sergei Lavrovi tahetud kokkulepetele kuid märgitakse, et edasised kõnelused annaksid võimaluse nendest rääkida. Samuti teistest võtmedokumentidest, mis on Euroopa julgeoleku aluseks. Josep Borel ütles, et Venemaa ei tunnista Euroopa Liidu osa läbirääkimistel Ukraina üle ning just seepärast saadeti kirjad igale riigile eraldi, mitte euroliidule kui institutsioonile. Venemaa jaoks, ütles Borrel. Euroopa ei eksisteeri või pole oluline. Boreli sõnul näitab Brüsseli ühine vastus selgelt, et tegemist pole 27 eri maa, vaid liiduga. See on miski, mida Venemaa ei taha aktsepteerida. Samas lisas Porel, et Lavrovi kiri liikmesmaadele avab uue suuna dialoogika.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit on valmis jätkama ametlikke läbirääkimisi Vene vägede koondamise üle Ukraina piiridele, teatab Brüssel vastuseks Vene välisministri Sergei Lavrovi kirjadele. Samuti kutsutakse taas Moskvat oma vägesid tagasi tõmbama. Poliitikaväljaanne Politico on Euroopa Liidu vastust näinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallid kaasmaalased. See on hüvastijätu õhtu. Esmaspäeval, kaheksandal oktoobril kella kolme ja nelja vahel annab ametivande Eesti vabariigi president Arnold Rüütel. Ta on meie seitsmeteistkümnes riigipea ja kolmas president. Tema hoida jääb Eesti vabariigi järjekestvus millele me panime aluse 24. veebruaril 1918. See järjekestvus ei ole üheks hetkeks kunagi katkenud. Mina võtsin Eesti riigipea teatepulga üle kaheksandal oktoobril 1992 Vabariigi peaministri presidendi ülesannetes Heinrich Marga käest ma võtsin ta vastu lugupidamisega autundega. Ma annan selle ametikoha üle samasuguse lugupidamise ja autundega vabariigi presidendile Arnold Rüütlile, kes on valitud ausates demokraatlikes valimistes teie endi valijameeste poolt. Praegune tund on niisugune lahkumise tund. Ja kui ma läbi vaatasin, kõik need kirjad ja soovitused, mida mu kantselei inimesed ja mu sõbrad on mulle saatnud siis ma nägin, et see oli nagu mingisugune kokkuvõte Eesti ajaloost ja eriti laiem kokkuvõte viimasest 10-st aastast. Ma arvan, et me ei lähe ajalukku. Ma tahaksin teiega rääkida silmast silma. Kõige parema meelega tahaksin ma teil kätt suruda ja teile öelda, kui õnnelik ma olen. Et te olete mind usaldanud, et te olete minuga harjunud, et te olete jaganud neid nägemusi, mis on Eesti vabariigile ainuõiged ja mis viivad Eesti vabariigi tänu teie tööle ja teie usule Eesti vabariiki. Edasi jõukate Euroopa riikide hulka. Mida rääkida presidendist? Ega see töö ei olnud mitte lihtne. Algul küsid endalt, kas neid liiga vähe? Ja siis küsida endalt, kas neid liiga palju. Ja kui vaadata natukene ringi, mida televisioon või raadio või ajakirjandus ütles siis tundus, et neil oli alati etteheiteid ükskõik milliseid, peaasi aga et etteheite. Kõige kummalisem, et sellega harjub aegamööda ära. Harjub ära siis, kui teie häält kuulda, teie pilkusid näha teie toetust, usaldust ja armastust, tunda. Presidendi amet on juba niisugune meie parlamentaarses vabariigis et ta erineb parlamendiametist ja ta erineb vabariigi valitsuse ametist. Sest need mõlemad on seotud ühe teise loogikaga. Nad mõtlevad valimistest valimisteni mis on kõikjal nii. Peamiselt selle tõttu on ka erinevalt sellest pisut koomilisest ajakirjanikust, kes arvasid, kas Eestil üldse ongi riigipead vaja on kõikjal, nii et riigi järjekestvus ja eriti oskus vaadata. Üle valimiste üle mitmete valitsuste ja endalt küsida, mida vajab see rahvas, mida vajab see riik? See paratamatult jääbki riigipea hoolde, kes on väljaspool erakondi ja kes on väljaspool valitsust. Ma olen püüdnud seda rolli täita. Nii hästi, kui ma seda vähegi uskusin. Ja sellest tulid mõnikord teised pahandused. Äkki heideti ette, et ma teen liiga palju. Edit ette muidugi ka seda, et ma teen liiga vähe. Mul on olnud erinevad vaated valitsusest, näiteks niiskusele küsimusele nagu energi. Ja ma pean ka praegu valitsuse poliitikat energia osas vääraks. Aga ma ei taha praegu rääkida minevikust. Ma tahan mineviku kaudu õieti rääkida tulevikust. Kui mõelda, kus me praegu oleme aastal 2001 siis me võime kõik käe südamele asetades öelda, et me oleme teinud määratu suure hüppe edasi. Ja me oleme ristteel. Kõik teed on meile avatud. Ma tahaksin teile öelda, me oleme alati rist eel, mitte ainult valimiste eel või valimiste järel. Me oleme ka oma igapäevases elus oma igapäevaste otsustustega alati risteel. Ja meist oleneb kas Eesti sammub jõudsalt edasi mööda seda ainsat teed, mis säilitab Eesti vabariigi sõltumatuse nimelt Euroopa ühenduse suunas ja NATO suunas. Või hakkab Eesti selles kahtlema. Ja kahtlustes eriti Eesti enda rumaluses on kõige suuremad ohud meie sõltumatuse püsimisel. Sellepärast ma räägingi teiega nii rõõmsalt ja nii rahulikult. Meie käes on meie tulevik ja see Eesti jonnil on üht ja teist ette heita Euroopa liidule. See kuulub asja juurde. Alati on võimalik kõike paremini teha, aga mitte kunagi ei saa Eesti oma ülesandeid ja oma tulevikulootusi teostada nii, nagu oleks Eesti üksinda käsit suurt ookeanit. Me oleme olnud osa Euroopast. Me oleme praegu Euroopa riik kes on taas avastatud pärast seda, kui Eesti oli praktiliselt unustatud. Ja me võime juba selle peale olla määratult uhked. Ma räägin teiega enesekindlalt ja väga õnnelikult. Ma peaksin siia ja see võib-olla ei kuulugi selle viimase kõne juurde, aga ikkagi ma tahaksin teid tänada selle kõige kaunima aja eest, mis mu presidendiaastatel oli. Ja see oli muidugi murtud rukkilille aeg kui ma kõik maakonnad läbi sõitsin. Ja nii paljudel, kes ikka veel on elus ja kannavad endas Eesti vabariigi igavest tuld mu juurde tulid. Ja ma sain suruda küll väga noorte kätt, kes olid Siberis sündinud või ka väga vanakeste kätt, kes tulid ratastoolis ja Mu kätt suru. Ma tahaksin teile ju palju rääkida. Ma oletan, et inimesed võib-olla ootavad minult poliitilist testamendi. Niisugust testamenti ei tule, ei tule kahel põhjusel. Homsest alates on vabariigi president. Ausalt valitud Eesti riigipea. Aga ega mina ei kavatse surra. Ma jään Eestisse, ma olen teie hulgas. Te võite mind kõnetada kui president Meri. Te võite mind kõnetada kui Lennart, sõltuvalt sellest, kuidas me teineteist tunneme. Aga kõik Eesti rõõmud ja mured jäävad endiselt teie ja minu ja ennekõike vabariigi president Arnold Rüütli kanda. Ma enesestmõistetavalt eeldan teilt kõigilt täielikku lojaalsust ja sedasama armastust ja usaldust härra vabariigi presidendi Arnold Rüütli suhtes, mida mul nii paljude aastate jooksul oli rõõm teie enda käest kogeda. Ma tahaksin veel kord rääkida sellest, et me seisame. Seisame ristteel. Eesti on loonud endale head võimalused. Neid häid võimalusi tuleb teostada ja neid tuleb teostada targast. See, mis mulle muret teeb? On Eesti liigne enesekindlus. Ja meie. Kummaline suhe haritlaskond. Haritlaskond on see osa meie rahvast kes kannab südames muret tuleviku pärast. Kes näeb kaugemale, kes teab, missugused probleemid varitsevad meid 10 ja 20 aasta pärast. Ja sellepärast on mul nii rõõmutu rääkida täna et Eestis on jälle maad võtmas. Tõusin likkus seesama tõusiklikkus, mis ei olnud võõras ka meie vabariigile enne teist maailmasõda. Aga küsige vanemate käest, kes oli teise maailmasõja eelses Eesti ajakirjanduses kõige tuntum nimi. See oli kori lakkamatult naeruvääristas kõiki neid tõusikuid, tänu kellele on meie noh, ütleme lollide küla tõusnud. Kui te tahaksite veel midagi kuulda. President Päts oli kord nii kergemeelne, et ta saatis lennuki Taani, et endale värsket kartulit tuua. Ja nagu näete 60 aastat hiljem või 70 aastat hiljem ei ole see ikka veel meil meelest läinud. Eesti ei ole mitte kunagi olnud maa, kes lepiks tõusikutega. Ja mida ma ootasin teilt, ma ootaksin teilt palju tugevamat moraalset vastusurvet sellele. Ma ootaksin teid teilt seda truudus, mida eestlane on alati tulnud oma kooliõpetajate ja oma teadlaste vastu. Ma tahaksin, et just neile toetudes Teil on alati selge, missuguses suunas Eesti ennast peab teostama. Ja et iga päev seisab teie ees valikuvõimalus. Kas te langetate oma valiku Eesti tuleviku kasuks? Või Eesti tuleviku kahjuks? Me oleme väga palju saavutanud Meil jääb niisama palju ja veel rohkem teha. Ja selleks, et see tegevus oleks tõepoolest jõuline, ongi igal riigil vaja riigipead. Sest vaadake, kuidas riik toimib, ta toimib oma parlamendi ja oma valitsuse kaudu. Ja valitsusel ja parlamendil on heal juhul üle poole rahvast selja taga. Mis aga tähendab, et rahva teine pool ei tarvitse olla selle valitsuse ja parlamendi selja taga. Teiste sõnadega. Riigi tegevus ei ole mitte ainult ühendamine. See ei ole mitte ainult integratsioon. See on samal ajal ka lahutamine või polarisatsioon. Kuid Teie kui vabariigi kodaniku usaldus riigi vastu õigusriigi vastu õiglase riigi vastu. Sotsiaalset mõtted, iva riigi vastu on seda suurem. Mida rohkem te tunnete, et need küsimused, mida te ise ei ole suutelised lahendama on hästi lahendatud vabariigi valitsuse ja parlamendi poolt. Nüüd ma rääkisin, et mis tahes otsuse seaduse vastuvõtmisel on tegemist alati kahe poolega. Ja teerull ei ole mitte integratsioonitööriist. Me peame leidma selle koosmeele, mis ühendab nii koalitsiooni kui ka opositsiooni üheks koosmeelseks Eesti riigi ja eesti rahva tahteks. Me tuleme sellega toime. Ka erakonnad õpivad ja kui nad ei õpi, siis nad kaovad. Praegu juba on Eesti silmapiiril tekkimas uued erakonnad. Mul ei ole neisse suhtumist. Aga see tõsiasi, et on tekkinud uued erakonnad, kõneleb ju ainult sellest, et väga paljud ei ole mitte rahul seniste erakondadega. See ei tähenda, et senised erakonnad peaksid kaduma. See tähendab ainult, et seniste erakondade kahe kõne teiega Eesti vabariigi kodanikuga peab olema palju tugevam. Ja see kahe kõne peab üle kanduma ka meie riigikokku. Ta peab olema see koht, kus toimub just kahe vastandliku nägemuse integratsioon. Ja nende tunnetega. Ma tervitangi homme tööle astuvat Eesti vabariigi presidenti Arnold Rüütlit. Soovin talle jätku. Tööle jõudu. Soovin talle Eesti rahva täitusaldust. Ja soovin teile, mu kallid kaasmaalased, kogu südamest, palju tänu selle kauni aja eest, kui me vedasime ühiselt seda vankrit mäkke üles.", "role": "user" }, { "content": "President Lennart Meri teleesinemine oma ametiaja lõppemise puhul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValde alberi Charsid on tuttavad kõigile, kes maalehte käes hoidnud, need Tallinna asemel aga hoopis Alberi kodusaarel. Hiiumaal hästi joonistatud Shars nõuab, et kunstnik tabab portreteeritavale iseloomulikud kuid moonutusest hoolimata jääb inimene äratuntavaks, jätkab näituse autor Valde kalber. Portreed joonistavad, näed, et oh, tuleb välja küll, et siis mõtled, et joonistajaks nüüd niimoodi, et noh, et kuidagi nagu huvitavam olnud või, või groteskset. Et sealt see kuidagi on tulnud, et aga see on nagu enda proovilepanek mõnes mõttes, et sa suudad selle inimese ikkagi ära tabada. Lehe veergudel kujutatud persoonid pole Sarside pärast alberiga pahandanud. Et võib-olla toimetusel on mõni auto või, või siis inimene öelnud, et jah, et, aga ma ei tea küll, aga, aga kui ma olen nagu tänaval või üritustel joonistanud, et, et noh, siis on igasugu tagasisidet, et kas meeldib või, või üldiselt ikka meeldib või kuidagi inimesed saavad ikka huumorist aru, ma loodan, ma loodan väga, et nad saavad. Lisaks 76-le maalehes ilmunud Sharsile on näitusel ka üks äsja valminud teos, see on pühendatud hiljuti lahkunud kunstnik Ott Lambingule. Näitus 76 pluss üks on avatud Kärdla kultuurikeskuses neljanda jaanuarini rahvuse häälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Kärdla.", "role": "user" }, { "content": "Karikaturist Valdek Alber avas Kärdla kultuurikeskuses näituse \"76 + 1\", kus on üleval valik šarže, mida ta on viimase kümne aasta jooksul Maalehele teinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTere hommikust. Täna on stuudios teadustaja Elsa Pant ja Leo Känd ja toimetaja Riina Eentalu. Viies oktoober on teele läinud ja ometi on päev veel nii noor, et saame praegu rääkida, mida ta teha kavatseb ning juhatada, millal miski põhjalikumalt kõneks on. Nüüd pilk saatesse. Välisinfotoimetuse peamised teemad on Nõukogude Liidu ja USA Genfi läbirääkimiste jätkumine Nõukogude delegatsiooni juhi asetäitja Oleg tro janovski sõnavõtt ÜRO peaassamblee istungjärgul ja järjekordne relvarahu rikkumine Liibanonis. Lehti loevad kõik oma valiku järgi küllap ise. Mõned teemad valisime siiski üleliidulistest ja vabariigi keskajalehtedest lühirefereerimiseks. Praeguseks on meieni jõudnud veel teated Bakuus jätkuvast rahvusvahelisest seminarist, Interdisain 83 Türil avatava uuest suurest kauplusest, Saksa demokraatliku vabariigi raamatu dekaadi avamisest Tallinnas uuest rahvaülikoolist, Ugala esietendusest ja sellest, et Tartu Kekis öeldakse aitäh ettevõtte tööveteranidele ja et täna saab kokku Asclepiuse klubi. Nõnda ja nüüd sõna välisinfo toimetuse hommikubrigaadile, Peeter Kaldrele ja Aado Hiie tammele. Täna jätkuvad Genfis Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise ja vähendamise üle. Delegatsiooni juhtide kohtumisega algab kõneluste viies voor. Siit sõnajärg Aadu Hiietammele. Nagu hästi teada ei ole möödunud suvel alanud läbirääkimistel seni edu saavutatud. Ummikseisu on põhjustanud USA hoiak, mis lähtub eesmärgist saavutada läbirääkimiste tulemusena NSV Liidu suhtes strateegiline ülekaal. Jurian Tropov ütles nädal tagasi tehtud avalduses. Me ei näe Ameerika poolel soovi tõeliselt tegeleda strateegilise relvastuse piiramise ja vähendamise probleemi lahendamisega. Praegu ollakse USA pealinnas ametis, Muuga seatakse konveierile ka nende relvade üha uute süsteemide tootmist. Tulekul aga on nende niisugused liigid, mis võivad üldse põhjalikult kummutada ettekujutused strateegilisest stabiilsusest ning tuumarelvastuse efektiivse piiramise ja vähendamise võimalikkusest endast. USA presidendi Ronald Reagani eilne esinemine kinnitas seda hinnangut. President väitis, et tema poolt tehtud uued ettepanekud annavad tunnistust USA positsiooni paindlikkusest ja siirast soovist saavutada kokkulepe strateegilise relvastuse piiramise ja vähendamise kohta. Jättes kõrvale nende ettepanekute täpsema sisu, milles momendil on veel palju ebaselget, võib öelda, võttes vaatluse alla vaid ühe nendest järgmist. USA ettepanek vähendada uute kontinentidevaheliste rakettide ülesseadmise korral seni olemasolevaid rakette suhtes üks kahele. See tähendab iga uue raketi paigaldamise korral likvideeritakse kaks vana raketti on kantud soovist iga hinna eest jätkata võidurelvastumist strateegilise relvastuse vallas. Eelkõige soovib Washington anda rohelise tee superrakettide MX programmi elluviimisele. Tervikuna viiks Washingtoni ettepanekute realiseerimine selleni, et NSV Liidu USA vastasseis strateegilise tuumarelvastuse osas ei leevenduks vaid vastupidi hoopiski saavutas senisest veelgi kõrgema taseme. Seda aga ei saa lugeda mitte kuidagi läbirääkimiste tõeliseks eesmärgiks. ÜRO peaassamblee 38. istungjärgul esines Nõukogude delegatsiooni juhi asetäitja, NSV Liidu alaline esindaja ÜRO-s Oleg Trojanovski. Ta tegi Nõukogude Liidu nimel ettepaneku võtta istungjärgu päevakorda kaks olulist küsimust tuumasõja hukkamõistmise ja tuumarelvade praeguse taseme külmutamise kohta. USA president Ronald Reagan pidas eile Washingtonis läbirääkimisi Saksa Föderatiivse vabariigi presidendi Karl Carstensiga. Räägiti ida ja lääne suhetest peamiselt kavatsusest paigutada Lääne-Euroopasse uued Ameerika tuumaraketid. Carl Carstens kinnitas uuesti Bonni toetust Washingtoni raketiplaanide. Soome president Mauno Koivisto lõpetas USA visiidi ja lendas kodumaale. Koivisto võttis osa ÜRO peaassamblee istungjärgust ning kohtus USA juhtidega. Nii ÜRO-s, läbirääkimistel kui ka intervjuudes rõhutas Soome president vajadust suurriikidevahelise leppimuse järele, mis hoiaks ära tuumasõja. Soulis jätkub parlamentidevahelise liidu ipu 70. konverents. USA õhutusel lülitati selle päevakorda resolutsiooniprojekt, mis käsitleb vahejuhtumit Lõuna-Korea lennukiga. USA erisaadik Lähis-Idas Robert Mc Farlein kohtub täna Beirutis Liibanoni julgeolekukomitee esindajatega. Eile rikuti Liibanonis jälle relvarahu. Suurtüki tulevahetus puhkes Beirutist lõunas. ÜRO peasekretär perste Guerler kutsus suurriike üles tegema jõupingutusi Liibanoni kriisi lahendamiseks. Täna tehakse teatavaks rahvusvahelise Nobeli rahupreemia laureaadid. Üles on antud ligemale 70 isikut ja organisatsiooni. Teenindusprobleemid on ajalehe Pravda juhtkirja aineks olnud viimasel ajal nii mõnigi kord täna ka. Ajaleht märgib, et viimastel aastatel on see rahvamajandusharu teinud märgatavaid edusamme, kuid nagu hiljuti NLKP keskkomitee poliitbüroo nentis, ei ole elanikkonnal võimalik veel paljusid teenuseid kasutada. Samuti ei ole sageli tasemel teeninduskultuur. Näiteks Novosibirski ja mitmete teiste suurte tööstuskeskuste elanikud peavad teenindusettevõtete läbi mõtlematu spetsialiseerumise pärast viima oma külmklapid, pesumasinad ja televiisorid remonti linna teise serva. Kompleks. Tellimuspunktide võrk areneb aeglaselt. Pravda märgib, et rahvasaadikute nõukogud peavad pidevalt hoolt kandma teeninduse kõrge taseme eest. Otstarbekas on korraldada elanike küsitlusi, et välja selgitada, kuivõrd rahuldab neid teeninduse korraldus. Tuleb ka aktiviseerida alatiste komisjonide tegevust ja sisse seada tõhus kontroll teenindusettevõtete tegevuse üle. Tänane isvestija toob ära intervjuu NSV Liidu riikliku plaani komitee osakonna juhataja asetäitja Moskalenkoga, kes vastab küsimustele, mis puudutavad töö tasustamist. Paljud lugejad on huvitatud, miks just praegu kerkib nii teravalt üles küsimus tööviljakuse kasvu tõusust võrreldes palgatõusu ga. Seltsimees Moskalenko selgitab, et nende kahe näitaja vastavusse viimine on kogu sotsialistliku majanduse juhtimise eelkõige aga planeerimise tähtis tingimus. Viimastel aastatel on aga ilmnenud ebasoovitav tendents. Paljud ministeeriumid, koondised ja ettevõtted on oma plaanides rikkunud tööviljakuse tõusu ja palga suurenemise proportsioone. Sagenesid juhud, mil töötasu suurenes palju kiiremas tempos kui tööviljakus. Intervjueeritav selgitab nende nähtuste tekkimise põhjust ja räägib, mida tehakse praegu, et normaliseerida olukorda. Mis kodustest lehtedest lugeda on? Luua uut, hoida vana, nii on pealkirjastatud tänase rahva hääle juhtkiri. Selles öeldakse ja muudab küla nägu iga päevaga. Ta loob kodu neile, kes harivad maad, kasvatavad karja ja teevad muud selleks, et rahva toidulaud oleks rikkalik. Tema rajatud hoonetes peetakse loomi, remonditakse ja hoitakse masinaid, säilivad põlluained. Kaotatud päeva ei anna enam keegi tagasi, seda mõistab enamik maa ehitajaid. Pärnu kolhooside ehitus. Te andis eelmisel aastal tellijatele üle neli rajatist enam kui kavandatud. Aastaplaan ületati 1,2 miljoni rubla võrra. Üleliidulises sotsialistlikus võistluses saavutati esikoht. Viljakalt on töötatud ka tänavu ehitajate aja sihipärast kasutamist on soodustanud töövõtumeetodi rakendamine ja seoses sellega suurenenud vastastikune nõudlikkus, toonitatakse juhtkirjas. Vaevalt tasub ehitada ühtegi hoonet põhimõttel häda ga ajab asja ära. Siit tuleneb projekteerija, tellija ja ehitaja ühine vastutus, millele peab liituma nende tihe koostöö. Aga tasub ka põhjalikumalt kaaluda, mis on igal konkreetsel juhul tasuvam. Kas ehitada uut või kohendada vana, öeldakse juhtkirjas lõpuks. Adasi kolhoosi tuntakse Lätimaal hästi. Selles majandis toodeti möödunud aastal põllumajandus kõlvikut iga 100 hektari kohta 400 tsentnerit liha ja 1500 tsentnerit piima. Taimekaitses tuli iga töötaja kohta toodangut 6300 rubla eest loomakasvatuse suletuse arv 10500-ni. Pikemalt on selle kolhoosi töö pere ettevõtmistest ja tulemustest, milleni jõutud lugeda tänase Savetska Estonia veergudelt. Kirjutis kannab pealkirja sotsiaalselt tagatud edu ja see avaldatakse rubriigis toitlustagramm naabrite kogemusi. Iga 10. Tallinna koolilaps käib mõnes Tallinna pioneeride ja koolinoorte palee huvialaringis. Loeme tänases noorte hääles avaldatud reportaažist. Neid ringe nimetatakse kokku ligi 60 erinimega, aga gruppe on kogunisti kolme ja poolesaja ümber. Rohkem kui kuut tuhandet huvilist juhendab umbes 130 oskajat ringijuhti. Kas praegu ka veel ennast kuhugi ringi pakkuda tohiks, seda küsimust peetakse üsna valusaks, sest kuigi tahtjaid leidub, pole enam ruumi ega võimalusi ringidesse vastuvõtuks. Üleliiduline raadio teatab disainerite rahvusvahelisest koostööst. Bakuus jätkub täna rahvusvaheline seminar Interdisain 83. Sellest võtab osa spetsialiste Ungaris, Saksa demokraatlikust Vabariigist, Tšehhoslovakkiast, Jaapanist ja Nõukogude liidust. Seminari ajal töötatakse välja arhitektide, disainerite, põllumajandusspetsialistide ökonomistide ja sotsioloogide loomingulise koostöö meetodid. Paku lähedase maa-alusa maa-asula projekti täitmise eeskujul. See projekt võib saada etaloniks analoogiliste ülesannete lahendamisel teistes maades. Ja täna kodus kuigi kauplemisettevõtetest Paide Tarbijate kooperatiivis siiski ikka veel vajaka jääb, teeb uus suur kauplus ometi rõõmu. Seda kinnitati Gunnar Paalile telefoni sisse küll. Hallo, kas Paide tarbijate kooperatiivi ja paljuksin kooperatiivi esimees Kalju peremeest? Täna siis teie rahval tore päev. Türil avatakse uus moodne kauplus. Ja Türil me saame uue toiduainete kaupluse, mille ehitas Paide rajooni põllumajandustehnika tootmiskoondis ja mis riikliku komisjoni poolt sai väga hea hinde. Türi senini on üks noh, halvemate kaubanduslike pindadega linn. Ja nüüd uus toiduainete kauplus, mis on tegelikult noh, Tallinnas olevate ABC tüüpi kaupluste koopia, see on suur noh kui heategu Türi linnarahvale, mida tootmiskoondis seal ära teeb. Ja kui üldse rääkida praegu Paide rajooni kauplustest, missuguses olukorras need on ja missugused on perspektiivid? Noh, ütleme kehtivate normatiivide järgi, kui me Paide linnas on praegu 208 ruutmeetrit iga 1000 inimese kohta kaubanduslikku pinda, siis Türi linnas on 169 normatiivide järgi peaks olema praegu kusagil 228 nii ühes kui teises linnas. Nii et, et niisugune kaubanduslike pindade juurdeehitamine, see on ainult teretulnud meie rajooni inimestele ja muidugi kooperatiivsele kaubandusele ka. Millal täna siis kauplus avati? Täna me avame õieti lindi lõikame läbi kella 15 ajal ja peale seda lindi lõikamist hakkame ka kohe kauplema. Nüüd pilk Päevalehe sõnumite abiga. Eesti näituste konverentsisaalis alustab täna tööd uus rahvaülikool, mis on mõeldud näitusetöötajatele, kuid osaleda võivad ka inimesed, kellele näituste tegemine huvi pakub. Kuulajad teevad tutvust kujundamise, üldpõhimõtete ja kujundussüsteemidega, valgustustehnika kasutamise värvus, psühholoogia, põhimõistete ja muuga. Loengutel käsitletakse ka ideoloogilise võitluse päeva probleeme. Räägitakse sellest, milline koht on Eesti NSV-l NSV Liidu väliskaubanduses ning näituste osast väliskaubanduse laiendamisel ja riikidevahelise teaduslik tehnilise koostöö süvendamisel. Huvilisi oodatakse täna sinise paviljoni konverentsi saali esimesele loengule kell 15 30. Seitsmendal oktoobril tähistab oma 30 neljandat aastapäeva Saksa demokraatlik vabariik. Seda tähtpäeva märgitakse ka meie maal. Eestis korraldatakse sel puhul traditsioonilisi raamatu dekaade vennasmaa uudiskirjanduse tutvustamiseks. Järjekordne saksa demokraatliku vabariigi raamatu dekaad avatakse täna pidulikult Tallinna raamatukaupluses sõpruse kuid raamatu dekaad hõlmab ka teisi meie vabariigi keskusi. Nii võivad kirjandushuvilised endale meelepäraseid teoseid hankida ka Tartus, ülikooli kauplusest, Pärnus, loomingust, Võrus, Koidust, Haapsalus, Helgist. Täna ja homme esietendub Ugalas Kiplingi kass, kes kõndis oma pead. Tartlastest teatri ja kirjamees kulno Süvalepp on kassiloo ümber kirjutanud põnevaks inimsuhete arengu ja kodumõiste tekkimise näidendiks. Lavastus pakub õpetlikku iva ja emotsionaalset kaasaelamist suurtele ja väikestele. Lisame, et raamatu dekaadi avamisest kuulete täpsemalt päevakajas ja Ugala esietendusest loodame põhjalikumalt rääkida juba vikerkajas. Et Tartu KEKis täna oma teenekatele tööinimestele aitäh, öeldakse, siis võtsime telefonikõne KEK-i juhatuse esimehele Agu Tanile, kes pisut oma ettevõtte tööveteranidest rääkis. Täna on Tartu Kekis plaanis läbi viia tööveteranide austamise päev. Esimest korda toimus ta möödunud aasta oktoobris või hakatakse iga aasta oktoobrikuus tööveteranide austamise päeva tähistama. Tartu Kekis on loodud tööveteranide klubi, klubisse kuulub praegu 72 inimest. Tööveterane on tegelikult tunduvalt rohkem, aga, aga kõik ei ole veel klubi liikmeks astunud. Ja ma arvan, et peale tänast päeva tõenäoliselt klubiliikmete arv suureneb. Muide, KEK-i tööveteranide kohta peab veel seda ütlema, et Nad on väga uudishimulik rahvas. Kohtumisõhtutele oleme me kutsunud esinema arste, sest tööveteranid tunnevad meditsiiniprobleemide vastu suurt huvi. Näiteks on esinenud meditsiinidoktor Vello Salupere meditsiinikandidaat Artemi Vapra nõelraviarst Evans. Ja paljud teised teadlased ja kirjanikud ja niisugused tuntud inimesed. Muidugi võib ka tekkida küsimus, et mis selle KEKI töö, veteranide klubi mõte on? Mõte on muidugi säilitada sidet endise töökohaga. Rääkis KEK-i juhatuse esimehe abi Agu Tani. Kuidas aga tööveteranide austamise päev algas ja mis täna koos tehakse, sellest saame juttu vikerkajasse. Ja veel üks teema ootab lahtirääkimist vikerkajas. On Kreeka mütoloogias arstikunstijumal või arstiteaduse jumal Apolloni poeg ja siit ei ole vist raske mõistatada, et askleepiuse klubi ühendab meedikuid arste. Asclepiuse klubi tegutseb meil juba 1968.-st aastast ja klubil on tõesti oma patroon seon asklepius. Müüdi järgi lõi eus all ilma jumala kaebuse põhjal askleepiuse piksega sellepärast just surnuks. Et ta oma kunsti varal surnuid üles äratas ning seega kartust tekitas, nagu inimesed võiksid surma meele vallast noh, üldse pääseda. Ja kui nüüd Asclepius aitaks meil ka tänapäeval mõningaid inimesi, kelle inertsuse taga asjad kinni seisavad, lihtsalt unest või inertsusest äratada, siis mida paremat me üldse võiksime soovida? Meie vestlusringe on olnud üldse arvult juba 13. Ja tänane on siis 14.. Niisiis Asclepiose klubist ja selle tegevusest räägime ka vikerkajas. Nüüd aga on meil telefonil sünoptik Aina Laas, palun. Eilse päeva ja tänase öö jooksul on igal pool Eestis sadanud sooja seenevihma. Tänane öö oli veelgi soojem kui eilne. Minimaalsed õhutemperatuurid olid kuue kuni üheksa kraadi vahel. Täna oli õhutemperatuur kogu Eestis väga ühtlane, umbes 10 kraadi sooja. Ja oluline on märkida, et õhurõhk hakkab langema. Saartel langeb juba tugevasti. See õhurõhulangus on seotud madalrõhkkonnaga, mis tekkis eile Inglismaa põhjaosa kohal ja praegu asub Norra mere lõunaosa kohal. Ja see madalrõhkkond süveneb ja selle tõttu Läänemerel tugevneb lõuna ja edelatuul. Tuule tugevnemist ootame pärastlõunal, kuigi puhangud saartel juba ulatuvad 14 meetri ni sekundis. Aga pärastlõunaks saame lõuna ja edelatuult 12 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur päeva jooksul on 11 kuni 16 kraadi vahel. Kohati võib sadada nõrka vihma ja hommikutundidel nüüd kuni lõunani veel võib esineda udu. See on kõik. Aitäh teile, palun. Ja ütleme veel, et Tallinna linna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee palub meelde tuletada, et NSV Liidu konstitutsioonipäeva tähistamiseks tuleb heisata riigilipud seitsmendal oktoobril kell kuus ja langetada kell 22. Ja nüüd palume teid veel kuulata teateid.", "role": "user" }, { "content": "Uudised ja ajaleheülevaateid loevad teadustajad Elsa Pant ja Eldur Ploompuu (Leo Känd). Tartu KEK-i hoolitsusest tööveteranide eest räägib KEK-i juhatuse esimehe abi Agu Tani. Saates on viiteid \"Vikerkajale\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAga mis lubab meil nagu rahulikumalt asjasse suhtuda, et seda tõusu peamiselt veavad ikkagi noored inimesed, et, et ütleme, nakatumisi sellises vanusrühmas nagu 70 pluss või, või isegi 50 pluss on, on suhteliselt vähe, et et see omakorda tähendab siis seda, et, et haiglate koormus on päris mitu nädalat olnud üsna üsna stabiilne või, või haiglas on enam-vähem 15 19 või 15 kuni 20 20 inimest ja, ja suremuse näitajad on ka väga väikesed. Nii et, et see on, see on nagu positiivne pool, aga, aga jah, nakatumine on tõusuteel ja ega meie vaktsineerimise näitajad küll ka väga kõrged ei ole, isegi mitte eakamates vanusegruppides, nii et, et praegu veel on võimalus neid nakatumis vaktsineerimisi teha. Kui on väga kõrged nakatumisnäitajad, siis on palju raskem ka vaktsineerida. Kuidas näeb välja praegu teadusnõukoja töö koos valitsusega, et nõustaja te neid saate te kokku annate soovitusi või, või praegu see pool on ära jäänud. Me oleme kokku küll ka korra saanud, aga, aga niisugune meilitamise ring käib meil peaaegu iga päev. Et me omavahel neid mõtteid vahetame kindlasti ja, ja terviseametile ka kindlasti ka oma mõtteid, mõtteid jagame ja terviseamet minu arusaamist järgi jagab see neid meie mõtteid ka valitsusele või noh, kujundab siis nagu ühtse ühtse seisukoha, aga valitsuses jah, me praegu ei käi. Aga mis teie soovitused praeguses olukorras valitsusel oleks? Vaktsineerida vaktsineerida, vaktsineerida. On kõige olulisem soovitus, et, et, et praegu tuleb seda aega ära kasutada, ma ei arva, et meil oleks veel piiranguid tarvis, aga aga ma ei arva ka, et, et me peaks võtma suhtumise, et kõik on möödas.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul 81 inimese nakatumine koroonaviirusega. Viroloogiaprofessor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et koroonaviirusega nakatumine on Eestis tõusuteel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhikooli ja gümnaasiumiastmete lahutamine uues seaduses on tekitanud suuri vaidlusi ja vastuseisu. Täna Tartus toimuval hariduskonverentsil teatas haridus ja teadusminister, et ta loobub selle nõude sätestamisest seaduses. Kuigi minister Tõnis Lukas ise pooldab puhtalt gümnaasiumite asutamist, loobus ta selle läbisurumisest seaduse jõul. Sellisele otsusele jõudis Lukas peale mitmeid arupidamisi. Kuigi vahepeal tundus, et asi on selge juba eelnõu esitamiseks oli ju mitmed tõuked ka Eesti koostöökogu vastav ettepanek lahutada põhikooli gümnaasiumi haridusfoorumite jutt ka Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publica liidu valitsus koos ju tegi selle seadusettepaneku. Aga inimesed on nüüd, kui asi on tegelikuks, läinud, pisut mõtlikuks jäänud ja, ja tagasi tõmbunud asju tuleks veel arutada. Ministri sõnul peavad nüüd omavalitsused ise otsustama, kas kasulikum on hoida koole koos või eraldi. Ka on nüüd kadunud takistus seaduse vastuvõtmiseks. Seda kinnitas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg. See lahutamise protsess on niivõrd ettevalmistamata, et kui ta oleks jäänud nüüd sisse, siis seaduse menetlemine oleks läinud erakordselt kaua ja kõik need positiivsed asjad, mis seal on ja milles on kokkuleppele jõutud, need oleks lihtsalt jäänud ellu viimata, nii et oleks võinud veel varem selle tagasi võtta ja meil oleks see seadus juba vastu võetud. See on tõesti põhiline takistus, kuigi seal on paar suurt probleemi veel, aga ma arvan, need ei ole nii olemuslikud, et seal riigikogu pool saali rivistuks nüüd teise poole saali vastu üles. Et lähevad siis nii nagu lähevad. Minul on igal juhul optimism taastunud, et me saame mingi suhteliselt normaalse eelnõu vastu võtta. Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur aga ministri otsusega rahul pole. Mina selle üle otseselt ei rõõmusta, sellepärast et see oli tagasiminek sellistes kontseptuaalsetes asjades ja kuigi minister rõhutas pidevalt, et küll nii-öelda karbipõhiselt nagu mina tõlgendan ja majadepõhiselt sellist tsentraliseeritud lahutamist ei tule, siis õppekavade põhine ja selline kontseptuaalne käsitlemine on ikkagi eraldi ja see nüüd ei välista kusagil lahutamist küll, aga ta annab ikkagi nagu suunised ja võimalused kohtadel omavalitsustel teha omad otsused. Samas on kooliastmete lahutamise kava suhtes vastuseisu avaldanud nii koolijuhid kui mitmed organisatsioonid. Toomas Kelt Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Ministri sõnul on nii kõrvaldatud peamine takistus seaduse vastuvõtmiseks.", "role": "assistant" } ]