messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlvamaal hukkus tulekahjus eakas naine\n\n## Põhitekst:\n\nHäirekeskus sai kell 9.46 teate tulekahjust Soodoma külas, kus põles\nelumaja.\n\nPäästjad tõid majast välja hukkunud 78-aastase naise.\n\nTulekahju võis tekkida küünlast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaal Kanepi vallas Põlvamaal hukkus laupäeval tulekahjus eakas naine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus otsustab sarivägistaja vanglast vabastamise nädala pärast\n\n## Põhitekst:\n\nEero Pesur (39) kannab alates 2011. aasta 18. märtsist kaheksa-aastast vanglakaristust. Tema ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Tallinna vangla kui ka prokurör.\n\nKohus teeb määruse teatavaks 27. novembril, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.\n\nPesuri süüdimõistmine jõustus 2013. aasta septembris kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja Rein Kiviloo kaebust arutusele. Seetõttu jõustus Pesurile mõistetud 12-aastane vanglakaristus, mida küll lühimenetluse tõttu vähendati ühe kolmandiku võrra.\n\nKohus Pesuri üle oli kannatanute eraelu kaitseks kinnine ning avalikkusele protsessil toimuva kohta infot ei antud.\n\nERR-i andmetel kahetses Pesur kuritegusid ning hüvitas ka vabatahtlikult ühe kannatanu moraalse kahju nõude.\n\nPesur oli end varem tunnistanud süüdi neljast seksuaalkuriteost kahes. Pesur tunnistas end süüdi ühe naise vägistamises 2011. aasta 22. jaanuaril Pääsküla raudteejaamas ja sama aasta 18. märtsil Suur-Ameerika tänaval.\n\nPesur eitas vägistamist 2009. aasta 28. mail Rae vallas Peetri külas ja 2011. aasta 18. märtsil Kosmose kino lähedal.\n\nSüüdistuse järgi vägistas Pesur Tallinnas ja Harjumaal aastatel 2009-2011 kokku neli naist.\n\n2011. aasta 18. märtsi varahommikul vägistati Tallinna kesklinnas tunniajase vahega kaks naist. Esimene kuritegu toimus kella 4 ajal kino Kosmose läheduses, teine kella 5 ajal Suur-Ameerika tänava piirkonnas.\n\nEesti kiirendusvõitlustel tuntust kgunud Eero Pesur peeti nendes kuritegudes kahtlustatuna kinni päev hiljem Tallinnas.\n\nUurimisel lisandus talle süüdistus veel ühe naise suhtes toime pandud kuritegudes - sugulise kire vägivaldses rahuldamises ja ebaseaduslikus vabaduse võtmises.\n\nKriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus kaalus esmaspäeval nelja naise vägistamise eest pikka vangistust kandva Eero Pesuri enne tähtaega vanglast vabastamist ning teeb selle kohta määruse nädala pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri endine Tšehhi tennisestaar Jana Novotna\n\n## Põhitekst:\n\nTšehhitar võitis 14 aastat kestnud eduka karjääri jooksul 24 WTA tiitlit üksikmängus ja koguni 76 tiitlit paarismängus. Kui paarismängus õnnestus tal suure slämmi turniir võita kokku 12 korda, siis üksikmängus tuli ainus suure slämmi tiitel 1998. aastal Wimbledonis.\n\nNovotna nimel on ka kolm olümpiamedalit, kui 1988. aastal Seoulis võitis ta paarismängus hõbeda ning 1996. aastal Atlantas paarismängu samuti hõbeda ja üksikmängus pronksi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval lahkus raske haiguse tagajärjel alles 49-aastasena siit ilmast kunagine naiste tennise tähtmängija Jana Novotna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOma meeskonna kõige kasulikumaks tõusnud Laane aitas Ethnikose võidule\n\n## Põhitekst:\n\nTavapäraselt algviisikus platsile astunud Laane tõi 35 mänguminutiga 15 punkti (kahesed 3/4, kolmesed 3/5), 9 lauapalli ja 4 resultatiivset söötu ning tegi kolm viga ja vaid ühe pallikaotuse.\n\nEestlase kasulikkuse tegur oli 21, mis oma tiimis oli parim näitaja. Kostas Macheras kogus 22 silma ja 12 lauapalli, aga kasulikkuse tegur oli tal 20.\n\nEthnikos on liigatabelis kolme võidu ja kolme kaotusega 16 tiimi hulgas 6. kohal, Doukas on ühe võidu ja viie kaotusega eelviimane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kreeka korvpalli esiliigas aitas Eesti korvpallikoondise mängujuht Rait-Riivo Laane pühapäeval oma koduklubi Ethnikose koduväljakul 73:65 võidule Doukase üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVeideman ja Udine said lähirivaalilt valusa kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus platsile saanud Veideman mängis 32 minutit ning tõi selle ajaga 9 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 0/7, vabavisked 3/3), 4 lauapalli, 4 korvisöötu ja 2 vaheltlõiget ning tegi 4 pallikaotust.\n\nKyndall Dykes viskas Udine parimana 13 punkti ja hankis 7 lauapalli, Andrea Benevelli, Tommaso Raspino ja Ousmane Diop tõid kõik 10 silma.\n\nTabelis on Jesi kuue võidu ja kahe kaotusega nüüd vahetult Udine (5-3) ees 4. kohal.\n\nMontegranaro meeskonnas teenis kuus minutit mänguaega ka Eesti U-18 koondislane Kaspar Treier, kes punktiarvet ei avanud (kahesed 0/1) ning ka ühtegi muud numbrit statistikasse koguda ei suutnud.\n\nMontegranaro (6-1) võitis 86:80 tabeli lõpuosas paiknevat Orzinuovi (1-7) meeskonda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rain Veidemani koduklubi Udine pidi Itaalia tugevuselt teises liigas pühapäeval vastu võtma valusa 68:70 (25:15, 16:20, 15:19, 12:16) kaotuse Jesi linna klubilt ning nende viiemänguline võitudeseeria katkes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFeministeeriumi 13 filmisoovitust PÖFFilt\n\n## Põhitekst:\n\nFeministeerium i soovitused:\n\n1. \" Abielu\" (Blerta Zeqiri) Anita ja Bekib valmistuvad pulmapeoks ja abieluks, aga kui ootamatult enne pulmi tuleb välismaalt koju käima välja noore peigmehe Bekimi endine südamehärra. Film räägib armukolmnurgast enne ja pärast abielu sõlmimist poliitiliselt pingelises, traumaõhustikulises traditsiooniliste väärtustega ühiskonnas Kosovas.\n\n2. \" Lõpetamata minevik\" (Nathalie Teirlinck) Alice’i endine poiss-sõber hukkub ja naine kohtub ootamatult oma kuueaastase pojaga, kellest ta on pärast sündi vabatahtlikult loobunud. Tegelemine lapsega lööb segi ta hariliku päevakava eskortteenuste pakkujana, aga kisub esile ka tugevalt alla surutud emotsioonid ja kahtlused, mida ta ei aimanud, et tal on. Filmil on potentsiaali olla moraliseeriv õpetuslugu, aga pole seda mitte, vaid õrn ja ambivalentne.\n\n\" Lõpetamata minevik\". K aader filmist\n\n3. \" Räpane\" (Tereza Nvotová) Draama sellest, kuidas matemaatikaõpetaja vägistab keskkooliõpilase, ning Slovakkia aegunud vaimse tervise süsteemist ja ühiskonnast, mis juhtumit adekvaatselt vastu võtta ei suuda. Film on eriti kõnekas, kuna enamikku seksuaalkuritegudest politseile ei teatata.\n\n4. \" Elu teejuht\" (Ruth Mader) Midagi kapitalismihuvilisele! Film düstoopsest ühiskonnast, kus neoliberalism on peensusteni välja arendatud ja karjeristid tunnevad end õnnelikult, elades unistuste keskklassielu; vähema saavutuseduga inimesed on süstemaatiliselt vegetatiivseisundisse viidud. Siiski vallandab üks juhtum mässu idüllilises edumaailmas.\n\n5. \" Reeglid kõige jaoks\" (Kim Hiorthøy) 10-aastase Stormi maailm kaotab kontrolli, kui tema isa ja tolle armuke saavad äkki liiklusõnnetuses surma. Kui lapse ema proovib hingetühjust täita eneseabiguru kaudu, siis Storm kehtestab ise oma isikliku reeglite kogumi, mille abil isa surmaga toime ja kaosest välja tulla. Karm, aga samas soe ja humoorikas vaatamine.\n\n6. \" Parem homme kui täna\" (Haelim Jeon) Film meist paljude argipäevast – ebakindla tööga inimeste eludest ühiskonnas, mis pealtnäha paistab üliedukas ja särav. Lõuna-Korea on kiiresti Aasia väikeriigist majandushiiglaste edetabeli etteotsa tõusnud, aga see tee pole kulgenud ohvriteta. Film jutustab noorest töölisklassi naisest, kes juhuotsi tehes püüdleb parema hariduse poole, et elus edasi jõuda ja nürist oravarattajooksust välja saada.\n\n7. \" Ma ei ole nõid\" (Rungano Nyoni) Nõiaks kuulutatud 9-aastane Shula peab lahkuma oma kodukülast Sambia maapiirkonnas ja hakkama elama nõidadele mõeldud rändlaagris, mis on samal ajal ka turistiatraktsioon. Ebausust ja rituaalidest lähtuvalt peab ta valima, kas jääda nõiaks, või muutuda kitseks, kes võidakse iga hetk kinni püüda ja ära süüa. Režissöör on ainest saanud praeguseni eksisteerivatest misogüünsetest nõialaagritest.\n\n8. \" Otsides Oum Kulthumi\" (Shirin Neshat, Shoja Azari) Film portreteerib naisi filmina filmis ja kui kunstnikuid meestekeskses maailmas. Režissöör, kes püüab tabada Egiptuse masside lemmiku kultuslaulja elu ja loomingut, tehes temast filmi. Kultuslaulja imiži taga on palju seda, mida välja ei näidata.\n\n9. \" Kokku kootud\" (Naoko Ogigami) Kui 11-aastase Tomo ema jätab ta hooletusse, suundub hakkaja laps onu Makio juurde. Tomo saab üllatuse osaliseks, kui ta leiab tühja poissmehekorteri asemel eest Rinko, kes on Makio vastne transnaisest elukaaslane. Makiost ja Rinkost saavad justkui Tomo uued vanemad kuid kolmekesi tuleb neil vastu astuda nii iseenda kui ühiskonna eelarvamustele.\n\n10. \" Ooperi ekstremistid\" (Junko Emoto) Karmi ütlemisega Naoko on vastloodud alternatiivse, vaid naistest koosneva teatritrupi lavastaja. Esietendus on ukse taga ning trupil on puudu nii sisust kui ka vahenditest. Asja ei tee paremaks see, et Naoko suunab oma loomingulise energia uue näitleja Haru võrgutamisse. Mänguline ja musta huumoriga pikitud poolautobiograafiline draama räägib teatritrupi kurnavast, kuid kirglikust elust nii laval kui kulisside taga, lahates küsimusi võimust ja autoriteedist.\n\n11. \" Bombshell – Hedy Lamarri lugu\" (Alexandra Dean) Heddy Lamarr, 1940ndate Hollywoodi filminäitleja pälvib maailma kõige ilusama naise tiitli. Vähesed teavad, et Lamarr oli filmikarjääri varjus geniaalne teadlane, kes leiutas kommunikatsioonisüsteemi, mida kasutatakse wi-fi ja bluetooth seadmetes tänapäevani. Film on austusvaldus ja inspiratsioon kõigile julgetele ja geniaalsetele naistele, kelle tööd ja teeneid on ignoreeritud.\n\n12. \" Freak show\" (Trudie Styler) Vitamiinipomm, koos staaridega nagu Bette Midler ja Laverne Cox! Värvikas ja vaba õhkkonnaga harjunud Billy kolib väikelinna ja kõik muutub. Koolis on värviliste tualettide asemel turvalisem kanda teksasid ja polosärki ja olla üldse võimalikult vähe silmapaistev. Lõpuks saab noormehel sellest kõigest kõrini ja ta otsustab kandideerida kooli kokkutuleku kuningannaks põhisõnumiga: \"Hääletage friigi poolt, kes elab teis endas!\"\n\n\"Freak show\". Kaader filmist\n\n13. \" Metsikud roosid\" (Anna Jadowska) Kui Ewa naaseb pärast äraolekut oma kahe lapse juurde väiksesse Poola külla ning koju jõuab ka Ewa Norras töötav abikaasa, tõusevad paari lahkukasvamisest pinged. Film räägib noore naise sisemisest heitlusest oma ihade ja soovide nimel konservatiivses ning kuulujuttudest vohavas Poola kogukonnas, mis ootab talt normide järele paindumist ning oma ihade allasurumist. Lisaks sellele huvitav näha, kuidas muudab Eestiski aktuaalne pendelränne peresuhteid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taas on käes see aastaaeg. Feministeerium annab soovitusi neile, kes ei tea, mille kasuks sadade valikute seast otsustada. Võib muidugi ära vaadata kõik 62 naissoost režissööride tehtud filmi – klõpsa lingile ja näed kogu nimekirja (filme on PÖFFil kokku 233). Aga eriti soovitame vaadata neid 13 filmi, mis ühel või teisel viisil üht feministi kõnetada võiksid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeelesäuts. Sõnad tuleb järjekorda panna\n\n## Põhitekst:\n\nMida teile selle lausega öeldi? Öeldi selge sõnaga, et Yoann Barbereau põgenes möödunud reedel. Kui aga artiklit lugeda, siis reedel rääkis ta põgenemisest, aga põgenemine ise toimus juba taevas teab millal.\n\nMeenub ka üks teine lause: Politsei tabas härra X-i alkoholijoobes auto roolist. Alkoholijoobes juhtidest on kuulda iga päev, aga alkoholijoobes autost kuulsin sellest lausest esimest korda. Just nii meile öeldi- härra X tabati alkoholijoobes autost. Eeldatavasti taheti siiski öelda, et härra X oli alkoholijoobes.\n\nMis neis lauseis siis valesti on? Vastus- sõnade järjekord on vale. Eesti keeles on aga sõnade järjekorral sisuline tähendus ja kui lause moodustatakse vale sõnajärjestusega, on mõte metsas. Kirjutaja või rääkija võib ju mõtte õigeks mõelda, aga kui kirja pannakse või öeldakse valesti, siis on lugejale või kuulajale antud valeteavet.\n\nNiisiis pakun, et politsei tabas autoroolist alkoholijoobes härra X-i ning Yoann Barbereau rääkis möödunud reedel oma põgenemisest Venemaalt.\n\nKuulake varasemaid säutse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Palun lugege järgmist lauset: Yoann Barbereau rääkis oma põgenemisest Venemaalt möödunud reedel. Mida teile selle lausega öeldi?",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda\n\n## Põhitekst:\n\nBartram võrdles Kesk- või Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse sisserändajaid Kesk- või Ida-Euroopasse jääjatega, ning selgus, et väljarändajad on üldjuhul õnnelikumad kui kojujääjad.\n\nSamas tuleb enam kui pool sellest erinevusest väljarändajaid ja kojujääjaid iseloomustavate omaduste erinevustest: väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad.\n\n\"Väljarändajad on reeglina nooremad ja tervemad ning seetõttu ka õnnelikumad kui kojujääjad.\"\n\nSiiski on väljarändajad enamikust riikidest tunduvalt õnnelikumad kui kojujääjad isegi siis, kui need erinevused väljarändajate ja kojujääjate vahel on analüüsis arvesse võetud.\n\nTeisalt peab enne järeldamist, et väljarändajad on saanud õnnelikuks rikkamasse riiki kolimise tõttu, kaaluma ka teist võimalust: väljarändajad võisid olla kojujääjatest õnnelikumad juba enne väljarändamist.\n\nBartrami analüüsist selgub, et see oletus peab paljude riikide puhul tõepoolest paika ning Bulgaariast, Eestist, Poolast, Slovakkiast, Türgist ja Ukrainast väljarännanute puhul võib tegelik olukord olla isegi nii, et väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus.\n\n\"Eestist väljarändamisega kaasneb hoopiski õnnelikkuse langus ja mitte tõus.\"\n\nBartram selgitab, et väljarändajate elu võib küll paraneda suurema objektiivse heaolu mõttes, kuid subjektiivsest vaatevinklist vaadatuna selgub, et rändega võib kaasneda hoopis märkimisväärne pettumus.\n\nÜks võimalik seletus võib olla, et õnnelikkus sõltub inimese sotsiaalsest positsioonist. Kuigi väljarändaja absoluutne sissetulek võib olla pärast väljarändamist suurem, leiavad paljud väljarändajad ennast olukorrast, kus nad peavad leppima suhteliselt madalapalgalise tööga, ning sel võib olla nende heaolu tunnetusele negatiivne mõju.\n\nSoovitame lugeda heaolu kohta ka Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginevat leheküljelt.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLonzo Ball kerkis LeBroni kõrvale, soomlane püstitas punktirekordi\n\n## Põhitekst:\n\nBall sai kirja 11 punkti, karjääri parimad 16 lauapalli ja 11 korvisöötu, kui Los Angeles Lakers (7-10) mängis võõrsil 127:109 üle Denver Nuggetsi (9-7). Kaheksa päeva tagasi sai Ballist Milwaukee's kõigi aegade noorim NBA pallur, kes kolmikduubli kogunud.\n\nBall liitus nüüd eksklusiivses seltskonnas legendaarse Magic Johnsoniga, kui vaid nemad kaks on Lakersi särgis oma debüüthooajal suutnud teha rohkem kui ühe kolmikduubli. Johnson sai neid kirja seitse ning Ballil on praeguseks kaks olemas.\n\nVõitjate resultatiivseimaks tõusis 24 punkti, 7 lauapalli ja 5 korvisööduga Julius Randle, Brook Lopez kogus 21 silma ja Jordan Clarkson lisas 18 punkti.\n\nDenveri meeskond oli hädas ka oma emotsioonide talitsemisega, kui juba teise veerandi keskel eemaldati mängust nende tsenter Nikola Jokic ning peatreener Mike Malone.\n\nMeie põhjanaabrite rõõmuks oli heas hoos üks teinegi uustulnuk, kui soomlane Lauri Markkanen viskas oma senise lühikese NBA karjääri punktirekordiks 26 silma ning hankis lisaks ka 13 lauapalli. Chicago Bulls (3-11) pidi vastu võtma aga järjekordse kaotuse, kui Phoenix Sunsile (7-11) jäädi alla 105:113.\n\nTulemused:\n\nToronto - Washington 100:91\nMiami - Indiana 95:120\nBrooklyn - Golden State 111:118\nMinnesota - Detroit 97:100\nPhoenix - Chicago 113:105\nLA Lakers - Denver 127:109\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA kordas paljuräägitud uustulnuk Lonzo Ball LeBron Jamesi rekordit, kui kogus oma karjääri teise kolmikduubli 20 aasta ja 23 päeva vanusena.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nWinter Grind toob Saku Suurhalli elektroonilise muusika maailmanimed\n\n## Põhitekst:\n\nWinter Grind on tantsumuusika fännidele suunatud sisefestival, mis toimub esmakordselt järgmise aasta 23. veebruaril. Saku Suurhalli peasaal ja kõrvalalad muutuvad erilahenduste abil efektseks ööklubiks.\n\nFestivali peaesineja on elektroonilise muusikamaailma nimi Knife Party. Bändi moodustavad legendaarse Pendulumi liikmed Rob Swire ja Gareth McGrillen. Knife Party debüütsingel \"Internet Friends\" ning sellele järgnenud \"Bonfire\" lennutasid mehed jäädavalt elektroonilise muusika tippu. Winter Grindi peaesinejana lubab Knife Party tuua Saku Suurhalli Austraalia kuumuse ja ennenägematu lava show.\n\nEsmakordselt näeb Winter Grindil esinemas Eestis loodud elektroonilise muusika artisti Lemon Fighti. \"Lemon Fight teeb hetkel kiiret lendu ja on Universalis oluline prioriteet, kelle peale me uuel aastal oma panused paneme. Teades poiste potentsiaali ja millist energiat nad endas peidavad, siis tuleb sellest raudselt üks eepiline etteaste - vitamiinilaks on garanteeritud,\" lubas Universal Music Balticsi esindaja Leen Kadakas.\n\nArtistide nimistusse kuuluvad ka lugematuid tantsumuusikahitte loonud Netsky, SikDope, Macky Gee, Tungevaag & Raaban.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "23. veebruaril täitub Saku Suurhall Tallinnas tantsumuusikaga, kui üritustesari Grind toob lisaks Eesti paremikule lavale tantsumuusika maailmanimed Knife Party, Netsky, Tungevaag & Raabani, SikDope'i ja Mackye Gee.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhan Kivirähk: Kas Eesti poliitikamaastik on valmis saanud?\n\n## Põhitekst:\n\nJõuvahekorrad, mis selgusid valijate otsuste tulemusel 15. oktoobril kohalikel valimistel, peegelduvad laias laastus vastu ka küsitlustulemustes – ehkki loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et neil valimistel said hääletada ka paljud need, kellel riigikogu valimistel valimisõigus puudub. Viimase asjaoluga saab suuresti selgitada Keskerakonna ülekaalukat edu teiste erakondade ees.\n\nSellegipoolest on ka novembri küsitlustulemuste põhjal riigikogu valimistele vastu minnes selge liider Keskerakond, mille poolt annaks hääle 27 protsenti valimiseelistust omavatest vastajatest. Teisel kohal asub nende põline konkurent Reformierakond, mis saavutas erakondade seas teise tulemuse ka KOV valimistel, ehkki tegelik teine koht kuulus valimisliitudele.\n\nKindla kolmanda positsiooni riigikogu valimiste arvestuses on sisse võtnud EKRE 13 toetusprotsendiga. EKRE edestab oma reitinguga juba septembrist alates neljandal positsioonil olevaid sotsiaaldemokraate (10 protsenti).\n\nVõrreldes aasta esimese poolega on oma seisu tublisti parandanud Isamaa ja Res Publica Liit, mis vahepeal kõikus suve hakul ähvardavalt valimiskünnise (5 protsenti häältest) piiril. IRL-i toetas novembris 8 protsenti küsitletutest. Endiselt jäävad alla valimiskünnise Vabaerakond ning Eestimaa Rohelised vastavalt nelja ja kolme protsendiga.\n\nKohalikel valimistel tegelikult saavutatust erineb kõige enam EKRE küsitlustulemus. Ühelt poolt seletab seda mittekodanike osalemine KOV valimistel – viimaste hulgas EKRE-l tõesti eriti palju poolehoidjaid ei leidu. Kuid mittekodanikud ei toeta ju ka Isamaa ja Res Publica Liitu.\n\nEKRE tagasihoidliku tulemuse põhjus oli eelkõige karismaatiliste ja tuntud poliitikute nappus erakonna liikmeskonnas - Helmeid igasse valimisringkonda lihtsalt ei jätku. Küsitlustes kogub EKRE protestihääli valijate käest, kes tänase Eesti elus paljugagi rahul ei ole ning kes EKRE liidrite kriitilistele sõnavõttudele meelsasti kaasa noogutavad. Konkreetses valimissituatsioonis on aga lisaks erakonna juhtide suust kuuldud sõnumitele tarvis ka usaldusväärset kandidaati konkreetses valimisringkonnas. EKRE üle võetud Rahvaliidu organisatsiooni kuuluvad tuntud kohalikud liidrid on kohalikel valimistel traditsiooniliselt kandideerinud pigem valimisliitude nimekirjades.\n\nIsamaa ja Res Publica Liit ja sotsiaaldemokraadid suutsid just seetõttu EKRE-st edukamad olla, et nende nimekirjadesse kuulus rohkem kogu riigis tuntud poliitikuid.\n\nSeega võib öelda, et kõik erakonnad, välja arvatud EKRE, realiseerisid kohalikel valimistel oma küsitlustest selgunud potentsiaali (kusjuures Vabaerakond jättis selle vabatahtlikult tegemata). Tegelikult ongi erakondade toetused juba pikka aega püsinud küllaltki stabiilsed, kusjuures märkimisväärset muutust ei suutnud jõuvahekordades kaasa tuua ka valimised. Stabiilsed ei ole seejuures olnud mitte üksnes erakondade toetusprotsendid, vaid ka erakondade toetajate sotsiaalne baas. Küsitlusest küsitlusse korduvad samad mustrid selle osas, mis soost, vanusest, haridusega ja sissetulekuga valijad ühte või teist erakonda keskmisest enam toetavad.\n\nVõiks arvata, et Eesti poliitiline maastik ongi valmis saanud? Tõenäoliselt siiski mitte ja küllap saame eelseisva aasta jooksul näha mitut ümberrivistumist erakondade toetuste pingereas. Tõsi, vaevalt et kahes peamises esikohapretendendis muutusi tuleb. Peamised võitjasoosikud ka 2019. aasta riigikogu valimistel on Keskerakond valitsuskoalitsiooni ja Reformierakond opositsiooni juhtjõuna. Küll aga tuleb parema tulemuse nimel omavahel rinda pista ülejäänud riigikogu erakondadel.\n\nKui vaadata viimase küsitluse toetusprotsente (vt. tabel artikli lõpus), avastab tähelepanelik lugeja, et riigikogus esindatud 6 erakonna toetus kokku moodustab 84 protsenti ehk nende seast ei ole endale meelepärast esindajat leidnud tervelt 16 protsenti neist vastanutest, kes mingit eelistust omavad. Lisaks on ligi 30 protsenti selliseid valijad, kes ei oska oma eelistust öelda või kes väidavad, et nad ei toeta kedagi – nende osakaal tabeli jaotustes ei kajastu.\n\nSeda, et viimases küsitluses andis oma toetuse üksikkandidaadile tervelt kümme protsenti vastanutest, võib lugeda kohalike valimiste järelmõjuks. Hääletas ju seal suur osa valijaist mitte erakonna, vaid valimisliidu poolt. Kuid on ju teada, et parlamendivalimistel üksikkandidaadid enamasti ilma ei tee ja valimisliidud seal kandideerida ei saa.\n\nSee 15 protsenti valimissooviga valijaid, kes riigikogu erakondade seast sobivat valikut ei leia, on valijaskond, mille poolehoiu nimel tasub pingutada kõigil valimistel kandideerivatel erakondadel. See võib viia ka mõttele tulla valimisteks välja mõne sootuks uue jõuga - ka sellist mõtet on poliitilistes kuluaarides juba mõlgutatud.\n\nKindlasti ootab meid ees poliitiliselt põnev aasta! •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seekordset arvamusküsitlust erakondade toetuse kohta võib vaadelda ühelt poolt kui KOV valimiste järgset, kuid teiselt poolt ka kui esimest riigikogu valimiste eelset küsitlust. Riigikogu valimisteni jääb tänase seisuga veidi enam kui 15 kuud ning küsitlustulemuste põhjal võib hakata arutlema järgmise riigikogu võimaliku koosseisu üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti korvpallikoondislased olid välismaal peamiselt võidukad\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaal võitis Keltern pühapäeval kodus tabeli kolmandat TH Wohnbau Angelsit 93:79. Mailis Pokk mängis 25 minutit ja tõi 9 punkti (kahesed 3/3, kolmesed 1/4), 2 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu.\n\nSoome Korisliigas võitis Hyvinkää Ponteva laupäeval võõrsil tabelis allpool olevat Espoo Basket Team'i 85:81. Annika Köster veetis platsil 18 minutit ja kogus 7 punkti ning 6 lauapalli. Tema +/- näitaja +15 oli naiskonna parim.\n\nUSA üliõpilasliigas NCAA sai Duquesne Dukes 77:81 kaotuse ETSU naiskonnalt. Kadri-Ann Lass kogus 36 minutiga 13 punkti (kahesed 5/11, kolmesed 0/2, vabavisked 3/5), 10 lauapalli, ühe korvisöödu ja neli pallikaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia naiste korvpalliliigas võitis Castors Braine reedel võõrsil Jeugd Gentsonit 94:47. Merike Anderson tegi kaasa 13 minutit ja viskas 5 punkti ning jagas ühe korvisöödu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLaura Alba lõpetas Soomes ka jälitussõidus esikümnes\n\n## Põhitekst:\n\nVantaa Suusaklubi värvides sõitev Alba kaotas 9. kohal finišisse jõudes võitjale lõpuks 1.08,2. Jälitussõidu puhas aeg oli Albal 12.\n\nVõidu eest pidasid põneva heitluse maha esimesena ja teisena rajale pääsenud Laura Mononen ja Kerttu Niskanen, kui vaid 0,1 sekundiga võttis võidu Niskanen. Anne Kyllönen kaotas kolmandana juba 20 sekundiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rovaniemis toimuval murdmaasuusatamise Soome karikaetapil laupäeval naiste 6 km klassikadistantsil kaheksanda koha saanud Laura Alba jõudis esikümnesse ka päev hiljem peetud 9 km vabatehnika jälitussõidus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"PÖFFi kaheksa ja pool\" avasaade pööras pilgu Flandriasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"PÖFFi üks ülesandeid võikski olla vaadata sinna, kuhu tavapilk peatuma ei jää ehk siis sügavamale kui on geograafiliselt ja poliitiliselt määratletud riigid,\" ütles Tiit Tuumalu.\n\n\"Flandria on üks omanäolisemaid kinematograafe Euroopas, ta on küll Belgia üks osa, kuid on suutnud nende aastatega suutnud säilitada täiesti oma näo,\" kinnitas PÖFFi direktor Tiina Lokk ja tõi välja, et Belgia kino on väga soe ja inimlik.\n\nKadri Kõusaar soovitas Flandria filmiprogrammist linateost \"Segaduses\", mis räägib kolme 17-aastase noormehe elust. \"Alguses ma võib-olla suhtusin sellesse suure skepsisega, et mis seal siis ikka, kolm tiinekat telefonidega heaoluühiskonna, pole neid häda midagi,\" sõnas ta.\n\nSamuti rääkis Kõusaar filmist \"Lõpetamata minevik\", kus debüütrežissöör Nathalie Teirlinck käsitleb oma poja hüljanud ema temaatikat. \"Poeg on elanud kogu aeg, aga pärast isa traagilist hukkumist üritavad sugulased 6-aastast poega emaga kokku viia.\"\n\nFilipp Kruusvall arvustas Vene režissööri Boris Khlebnikov linateost \"Arütmia\", mis on tema sõnul saanud juba legendiks. \"See on film, mis kõneleb suhtest, kus mees ja naine on mõlemad arstid,\" lisas ta ja sõnas, et film näitab ühest küljest meditsiinitöötaja elust, kuid selle foonil käib ka ühe suhte lugu. \"Kaks inimest on selle metsiku tempoga elus teineteisest kaugenenud.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Igal PÖFFi argipäeval läheb ETV2-s eetrisse lühisaade \"PÖFFi kaheksa ja pool\", mis vaatab sisse festivalil toimuvasse ning jagab soovitusi. Avasaatest selgitati, miks on seekordseks festivali fookusmaaks Flandria.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKlavan valiti tuntud jalgpalliportaali nädala sümboolsesse koosseisu\n\n## Põhitekst:\n\nKlavan pääses tänu Liverpooli nullimängule ja enda heale esitusele koos kaitseliinikaaslase Alberto Morenoga Goal.com portaali Inglismaa kõrgliiga nädala meeskonda. Liverpoolist pääses sümboolsesse koosseisu ka ründaja Mohamed Salah.\n\nSalah, De Bruyne and Hazard in the same team? ???????? Jose Mourinho might need to look away here! ???????? #CFC #MUFC pic.twitter.com/2ll4yic2Yu\n\n— Goal (@goal) November 19, 2017\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuntud jalgpalliportaal Goal.com hindas Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Ragnar Klavani laupäevast esitust 3:0 võidumängus Southamptoni üle väga kõrgelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 näitab uut Eesti animatsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nNeli lühifilmi esindavad kodumaise animatsiooni absoluutset tippu ning on ühtlasi võitnud tunnustust ja auhindu lugematutelt rahvusvahelistelt festivalidelt.\n\n\"Piano\"\nKell 22.30\n\nPeategelaseta film, kus peakaotanud tegelaste elud põimuvad dramaatilisel ja vähem dramaatilisel kombel ühes tavalises paneelmajas. Režissöör Kaspar Jancis.\n\n\"Tühi ruum\"\nKell 22.40\n\nKümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud… Dokumentaalne animatsioonfilm jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ja mis nüüd läbi filmi ka lõpuks täitub. Režissöör Ülo Pikkov.\n\n\"Linnugripp\"\nKell 22.50\n\nLugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ning lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ning juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Režissöör Priit Tender.\n\n\"Amalimbo\"\nKell 23.00\n\nLootuses näha uuesti oma hiljuti surnud isa, püüab viieaastane tüdruk Tipuana minna “teisele poole” ning kogeb surnute ja elavate vahele jäävat maailma. Lugu leiab aset määramatus maailmas ja määramatus tulevikus. “Amalimbo” segab julgelt, mänguliselt ja maitsekalt erinevaid animatsioonitehnikaid ning visuaalseid esteetikaid. Film esilinastus ülimainekal Veneetsia filmifestivalil ja kandideeris parima lühifilmi kategoorias Euroopa Filmiauhinnale. Režissöör Juan Pablo Libossart.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "20. novembri õhtul näeb ETV2 ekraanil valikut paari viimase aasta hinnatud Eesti animatsioonidest. Näitamisele tulevad \"Piano\", \"Tühi ruum\", \"Amalimbo\" ja \"Linnugripp\"",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEksperdid: riik eeldab, et iga telefonikasutaja on võimalik õigusrikkuja\n\n## Põhitekst:\n\nAprillis 2014 tunnistas Euroopa Kohus andmete lauskogumist lubanud EL-i direktiivi räigelt inimõigustega vastuolus olevaks, sest olenemata üllast eesmärgist aidata raske kuritegevuse vastu võidelda tõi direktiiv kaasa inimeste põhiõiguste ulatusliku ja raske rikkumise, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja vandeadvokaat Carri Ginter Eesti Päevalehe arvamusloos.\n\n\"Olgugi et direktiivi järgi ei kuulunud säilitamisele sideseansside sisu, võimaldavad kogutavad sideseansi metaandmed koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad. Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse,\" märgivad eksperdid.\n\nEkspertide sõnul lubas nüüdseks kehtetu direktiiv andmeid koguda ainult raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, kuid riigi piires muutus telefoni positsioneerimine ja kõneväljavõtete tegemine kiiresti mugavustõendiks menetlustes, millel pole raskete kuritegudega mingit pistmist.\n\n\"Selle asemel, et piirduda ainult raskete kuritegudega, kasutatakse Eestis sideandmeid väärteomenetlustes, kalakaitses, turvateenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks, finantsinspektsiooni järelevalve tegemiseks, maksudega seotud süüteomenetluses ja täiesti tavaliste tsiviilõiguslike kindlustusvaidluste lahendamiseks,\" nendivad eksperdid.\n\n\"Olgugi, et direktiivi kehtetuks tunnistamisest on möödas juba üle kolme aasta, ei ole enamik Euroopa Liidu liikmesriike riigisiseseid seaduseid muutnud. Privaatsust kärpida ja ulatuslikult andmeid koguda on üldiselt omane totalitaarsetele režiimidele, kelle huvides on, et ei väljendataks võimule mittesobivaid ideid ja seisukohti. See, et riigile on kõigi oma kodanike viimase aasta käimiste ja suhtlemiste andmed igal ajal kättesaadavad, ei tohiks olla 21. sajandi demokraatliku ja inimõigusi austava lääne ühiskonna uus reaalsus,\" leiavad eksperdid.\n\nSiitam-Nyiri: sideandmete olulisust kriminaalmenetlustes kinnitavad kõik EL-i riigid\n\nJustiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul kinnitavad sideandmete olulisust kriminaalmenetluses kõik EL-i riigid ja ka Euroopa Kohus ei öelnud, et andmete säilitamine kui selline on ebaseaduslik.\n\n\"Vastupidi, kohus rõhutas, et andmete säilitamine võib olla vajalik ja sobiv meede raske kuritegevuse vastases võitluses. Küsimus on tasakaalu leidmises,\" nentis ta.\n\nSiitam-Nyiri sõnul on Eesti EL-i nõukogu eesistujana viimase poole aasta jooksul juhtinud töögruppi, mis pakub lahendusi sideandmete säilitamiseks, nii et Euroopa kohtu seatud kriteeriumid oleksid täidetud.\n\n\"Peamine proovikivi seisneb selles, kuidas võiks praktikas välja näha andmete sihistatud kogumine - ei ole ju ette teada, kes ja millal paneb toime kuriteo, et saaks just tolle isiku andmed salvestada. Just nende arutelude tulemusel saavad kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, oma riigisisese õiguse üle vaadata. Sideandmete õigusliku raamistiku revisjon seega juba käib,\" kinnitas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektroonilise side seaduse alusel kogutakse endiselt andmeid ning Eestis kehtivad ikka veel normid, mis kohustavad sideteenuste osutajaid üldiselt ja vahet tegemata ühe aasta ulatuses säilitama kõigi kasutajate sideandmeid olenemata sellest, kas neil kasutajatel võib olla otsene või kaudne side raskete kuritegude, terrorismi või üldse õigusrikkumistega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna linnahalli grafiti osas algatas prokuratuur kriminaalmenetluse\n\n## Põhitekst:\n\nKinnitame, et kõnealuses juhtumis laekus avaldus, mis sisaldab kuriteole viitavaid andmeid, ütles ERR-ile prokuratuuri pressiesindaja.\n\nSelle kontrollimiseks on tema sõnul alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku 204. paragrahvi tunnustel, mis on algfaasis. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Põhja prefektuur.\n\n204. paragrahv käsitleb kultuurimälestise, museaali ja muuseumikogu rikkumist ja hävitamist. Karistusena seisab kriminaalkoodeksis sellise teo eest kuni viieaastene vangistus, juriidilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus.\n\nMuinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles ERR-ile, et nad soovisid algselt väärteomenetluse algatamist Tallinna Linnahalli AS-i suhtes, kuid nad põhjendasid ameti jaoks toimunut ning kuna grafiti tegemine toimus nende kirjaliku nõusolekuta, siis piirdusid nad ettekirjutusega.\n\nEttekirjutus näeb Raie sõnul ette seda, et Tallinna Linnahalli AS peab teatud aja jooksul kogu hoone grafitist ja muudest sodimistest puhastama ja tagama kaitsealuse objekti säilimise ja heakorra territooriumil.\n\nPRDS Eesti OÜ katkestas oktoobri keskel linnahalli lääneküljelt maalingute maha pesemise. Ettevõtte juhatuse liige Rene Leet teatas, et firma kaktestab lepingulised tööd, sest ei saanud riigikogu kultuurikomisjonilt luba maalingut säilitada.\n\n\"Lõpetasin Tallinna Linnahalli EV 100 supergraafika seinamaalingu maha pesemise lepingu, sest riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must koos oma komisjoniga ei saa midagi teha kollektiivse pöördumise heaks,\" kirjutas Leet sotsiaalmeedias. \"Kas tõesti? Üle tuhande inimese annab 85 tunniga digiallkirjad, et linnahalli seinamaalingud saaksid lõpuni viidud ja säiliksid, kuni tehakse remont või midagigi selle suure kolliga seal mere kaldal aga teha ei saa midagi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnahalli lääneküljele grafiti tegemise osas on prokuratuur muinsuskaitseameti avalduse alusel algatanud kriminaalmenetluse. Uuritakse maalimise organiseerinud PRDS Eesti OÜ tegevuse seaduslikkust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Aegkood\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nEksperimentaalne film jagab ekraani neljaks ja näitab seal paralleelselt nelja tegelase lugu. Lisaks sellele on kõik neli lugu filmitud vaid üheainsa katkematu kaadrina ja käes hoitud digikaameraga, dialoog on suuresti improviseeritud ning vaatajale võimendatakse parasjagu kõige sobivamat heliriba.\n\nLugu ise leiab aset Los Angeleses ja tegelasteks on filmistuudio boss, tema naine, üks näitlejanna ning naine, kellel on oma roll kõigis põimuvates juhtumustes. Lisaks näeme paljusid filmistuudio tegelasi promomas ideid oma uue filmi jaoks.\n\nRežissöör Mike Figgise film \"Aegkood\" on ETV2 ekraanil 20. novembril kell 23:15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "20. novembril jõuab ETV2 ekraanile Milleniumiklassika filmiprogrammi raames Mike Figgise eksperimentaalfilm \"Aegkood\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar ja South Carolina lõpetasid Puerto Ricos võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nSouth Carolina võitis avapoolaja küll vaid ühe punktiga, kuid lükkas teisel poolajal just rünnakul otsustava käigu sisse.\n\nAlgviisikus platsile pääsenud Kotsar mängis 29 minutit ning kogus selle ajaga 6 punkti (kahesed 3/7, vabavisked 0/3), 4 lauapalli, 2 vaheltlõiget, ühe bloki, ühe pallikaotuse ja kolm viga.\n\nVõitjate parimatena kogusid Chris Silva ja Wesley Myers mõlemad 14 punkti ja 5 lauapalli.\n\nKuigi South Carolina avamäng Puerto Ricos oli pettumus, siis ülejäänud kaks kohtumist võideti kindlalt.\n\nJärgmise mängu peab South Carolina 28. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Miamis asuva Florida Intl. Golden Panthersi meeskonnaga (2-3).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "South Carolina Gamecocksi (4-1) korvpallimeeskond lõpetas Puerto Rico miniturniiri 5. kohaga, kui pühapäeval alistati viimases kohtumises Western Michigan Broncos (2-3).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Karjatse PÖFFi-minutid: \"Külmutatud karpkala\", \"Meremadu\" ja \"Paganad\"\n\n## Põhitekst:\n\nTänane esimene filmisoovitus tuleb homsest kavast Vladimir Koti filmile \"Külmutatud karpkala\". Tegemist on Vene filmiga, kus peaosades vanemale põlvkonnale väga tuntud näitlejad Marina Neyolova ja Alisa Freindlich.\n\n\"Külmutatud karpkala\" on traditsioonilist filmikunsti austav linatöö, kui see oleks Eesti film, oleks selle režissöör näiteks Peeter Simm või Mart Kivastik, kes on samu teemasid käsitlenud. Film räägib üksi kolkakülas elavast endisest õpetajast Jelenast, kes saab oma arstilt teada, et tervisenäitajad on väga halvaks läinud ja süda võib iga hetk üles öelda. Järve äärest möödudes kingib küla kalur talle trööstiks uhke karpkala, kes on aga tegelikult sama visa nagu armsalt asjalik Jelena ise. Jelena võtab aga hoiatust tõsiselt ja asub oma kadumiseks ettevalmistusi tegema, seda enam, et ärimehest pojal (Jevgeni Mironov) ei pruugi ema hinnangul tema jaoks aega olla.\n\nAlisa Freindlich mängib Jelena naabrit ja sõbrannat, nende kahe naise vahel toimub tragikoomilisi episoode, mis on ühtaegu absurdsed ja teiselt poolt väga lihtsalt inimlikul tasemel mõistetavad ja lahendatavad. Teise tegevusliini moodustab Jelena ja ta poja vaheline suhtlus.\n\nLinateos on kantud murest inimlike väärtuste kadumise pärast kasuahnusele orienteeritud ühiskonnas. 44-aastane režissöör läheneb sellele lõhele vanema põlvkonna vaatevinklist, see on konservatiivselt kriitiline pilk enesehävitusele, kuhu hoolimatus ja ahnus võib viia. Samas on siia pandud palju muhedat huumorit, mille läbi režissöör annabki mõista, et kõik ei pruugi üleüldse olla nii halb, kui seda esmapilgul võib arvata.\n\n\"Külmutatud karpkala\" linastub 21. novembri õhtul kell 18.30 Apollo kinos, Tallinnas.\n\nFilipiinide lavastaja Joseph Israel Labani \"Meremadu\" on film neile, kes hindavad eksootikat ja antropoloogilist lähenemist.\n\nÜhendriikides filmitegijaks õppinud Laban räägib loo ühest rannikukülast, kus elatusvahendiks on veel traditsiooniline kalapüük. Suur maailm surub aga peale hõlpsamate ja ohtlikumate tuluteenimisviisidega nagu narkokaubandus.\n\n\"Meremadu\" räägib kolme, teismeliseikka jõudnud lapse loo, kes ootavad merelt koju oma isa. Meri toob neile aga isa asemel kilode kaupa õunu, just selliseid, mida isa tõi oma merereisidelt. Laban läheneb laste murelikule ootusele pieteeditundega, laste lein on sama tasane ja sügav nagu meri, mis on tervele kogukonnale elatusallikaks, sõbraks ja mõistetamatuks vaenlaseks. Ühel päeval avaneb ka müstiliste õunte saladus. \"Meremadu\" on tagasihoidlik aga visuaalselt haarav linatöö. Laban ühendab antropoloogilise vaatluse sotsiaalselt aktuaalse konteks tiga, tuues välja need valupunktid, mis traditsioonilisi kalurikogukondi ja elamisviisi ähvardavad.\n\nRežissöör on pühendanud selle filmi neile, kes on kaotanud merele oma lähedasi. See on ühtaegu mõtlik ja kurb, kuid samas ka poeetiliselt kaunis film ühe ajastu murdepunktist.\n\n\"Meremadu\" linastub 21. novembril kell 21.15 Kinos Artis. Kohal on ka filmi tegijad.\n\nKolmandaks filmiks, mida võib PÖFFi kavast soovitada, on seekord taas Vene film – Moskva Teatrikunsti Kooli lõpetanud Lera Surkova esimene täispikk linatöö \"Paganad\".\n\nSee on heas mõttes teatraalne, täpsemalt öeldes kammerlik film ühest perekonnast tänapäeva Venemaal ja muutuvas ajas. Filmi teevad nauditavaks just näitlejad, kes on filmi aluseks olnud näidendit etendanud ka teatris. Näidendi kirjutas Ukraina näitekirjanik Anna Jablonskaya ja see on olnud menukas ka lavalaudadel.\n\n\"Paganad\" kustub mõtlema selle üle, mida tähendab tänapäeva inimesele religioon ja kuidas peaks hoidma sidet oma juurtega. Religiooni \"päästvat\" jõudu kehastab justkui sümboolselt viisteist aastat omaette elanud vanaema, kes ühtäkki ilmub oma poja linnakorterisse ja püüab poja perekonda omamoodi aitama asuda.\n\nTõepoolest, korraks lööbki kõik särama – kinnisvaraga tegelev pereema saab suurtellimuse, muusikuamb itsioonidega pereisa saab töö ja isegi korterisse remonti tegema palgatud töömees võõrdub viinast, kuid sellel kõigel on oma karm hind, mis tuleb ilmsiks pere nooremate liikmete läbi. Näitlejad annavad oma rollid edasi hästi vahetult, kuigi toimuval on teatud fabritseerituse maik.\n\nGroteski ja ka traagika kaudu annab Surkova edasi põlvkondade vahelise sideme hääbumist, justkui kutsudes üles märkama ning abistama oma igapäevaste tegemiste ja murede kõrval ka teisi pereliikmeid.\n\n\"Paganaid\" võib näha 22. novembril kinos Wõprus ja siis juba tuleval nädalal. 28. novembri seansile on oodata ka režissööri ennast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõnu Karjatse seekordsete PÖFFi näpunäidete seas on kaks Vene filmi ning üks kammerlik Filipiinide linalugu kalamehest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTööstustoodangu tootjahinnad tõusid oktoobris aastaga 3,7 protsenti\n\n## Põhitekst:\n\nTootjahindu mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, teatas statistikaamet.\n\nEelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.\n\nEkspordihinnad tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4 protsenti.\n\nEelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam muude erinevate tööstustoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning elektroonikaseadmete hind, samas langes elektrienergia, jookide ja ravimpreparaatide hind.\n\nImpordihinnadi tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,4 protsenti.\n\nEelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahktoodete ja jalatsite ning keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, muude erinevate tööstustoodete ja elektroonikaseadmete hind.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööstustoodangu tootjahinnad tõusid oktoobris võrreldes septembriga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,7 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMarten Liiv püstitas kolm Eesti rekordit ja täitis olümpianormi\n\n## Põhitekst:\n\n500 meetri sprindis andis aeg 35,72 sekundit CanAm Internationali võistlusel 108 lõpetaja hulgas seitsmenda koha, kaks korda pikemal võistlusmaal sai ta ajaks 1.09,32 ja oli 81 uisutaja hulgas teine. Uut Eesti rekordit tähistab ka 1500 meetri distantsil näidatud resultaat 1.46,37, kirjutab Delfi Sport.\n\n1000 ja 1500 meetri distantsil täitis Liiv ka olümpianormi, 500 meetri sprindis jäi kaks sajandikku puudu. Eriti tubli on 1000 meetri aeg. Varasem rekord 1.10,51 oli välja sõidetud kuu aega tagasi Austrias Inzellis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiiruisutaja Marten Liiv rõõmustas olümpiahooajal pöidlahoidjaid ilusate sõitudega Calgarys.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiametite juhid saavad palka vahemikus 3000-7000 eurot\n\n## Põhitekst:\n\n\"Riigiameti juhtide palga määramiseks pole kindlat reeglistikku, palk määratakse nõudmiste ja võimaluste vahel tasakaalu leida püüdes,\" ütles riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn Postimehele.\n\nLimbach-Pirni sõnul võetakse riigiameti juhile palga määramisel arvesse organisatsiooni suurust, vastutuse ulatust, ülesannete keerukust ja selle valdkonna üldist palgataset ning on üsna klassikaline fenomen, et uus töötaja võetakse kõrgema palga peale kui lahkunud töötaja ning ametis oleval töötajal on tema sõnul raskem nõuda radikaalset palgatõusu kui uuel tulijal.\n\n\"Nii juhtubki, et turul palgad tõusevad ja uus tulija nõuab seda palka, mida turul makstakse. Riik peab leidma uued juhid ametisse ja tahab saada parimaid võimalikke kandidaate,\" selgitas ta.\n\nRiigikogu põhiseaduskomisjon tegeleb praegu seaduseelnõuga, mis muudab kõrgemate riigiteenistujate, nagu presidendi, riigikogu liikme, riigiprokuröri jt palku, kuid analoogse süsteemi loomist riigiametite juhtidele peab põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL) mõttetuks.\n\n\"Ma arvan, et me jõuame absurdini, sest ei ole mõtet kõike, mis pähe tuleb, omavahel suhtesse panna,\" ütles Pomerants ja lisas, et selline palgasüsteem oleks väga kunstlik, sest kogu maailma ei ole võimalik Exceli tabelisse mahutada.\n\n\"Mina endise sotsiaalministrina ei tunneks end väga halvasti, et haigekassa juht teenib sotsiaalministrist enam, sest haigekassa nii ära juhtida, et inimesed saaksid parimat arstiabi ja järjekordi ei oleks, on raske probleem,\" tõi ta näiteks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui presidendi, ministri ja riigikogu liikme palk on seadusega kindlaks määratud, siis riigiameti juhi palk sõltub läbirääkimisoskusest ning nii saab mõne ameti uus juht peaaegu kaks korda rohkem palka kui tema eelkäija. Juhtide palgad jäävad vahemikku 3000-7000 eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga kuus inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 14.20 juhtus liiklusõnnetus Valgas Kuperjanovi tänaval, kus 44-aastane mees ei andnud Chrysleriga teed peateel liikunud mopeedile, mida juhtis 32-aastane mees. Mopeedi juht ja kaasreisija, 60-aastane mees, toimetati Valga haiglasse.\n\nKell 17.32 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Vigala vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 87. kilomeetril, kus 26-aastane mees tegi Volkswagen Passatiga möödasõitu ja põrkas kokku Renault Lagunaga, mida juhtis 52-aastane mees. Sama ajal sõitis Volkswagenile otsa Ford Transit. Volkswageni juht ja kaasreisija, 19-aastane naine, ning Renault Laguna juht ja kaasreisija, 47-aastane naine, said raskele vigastada ja nad toimetati haiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval juhtus üle Eesti kaks raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku kuus inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIndoneesia vahistas riigi raha varguses kahtlustatava kõrge poliitiku\n\n## Põhitekst:\n\nKatsed Setya Novantot kinni pidada võtsid neljapäeva õhtul ootamatu pöörde, kui ta sai liiklusõnnetuses väidetavalt kannatada ja toimetati haiglasse.\n\nNovanto advokaat ütles, et tema klient sai raskelt vigastada, kuid korruptsioonitõrjekomisjoni kõneisik Febri Diansyah teatas esmaspäeval, et sõltumatu arstlik komisjon jõudis järeldusele, et poliitiku viibimiseks haiglas pole vajadust.\n\nDiansyah ütles, et Novanto toimetati pühapäeva kesköö paiku kinnipidamiskohta.\n\nNovantot süüdistatakse kuulumises nende 80 inimese hulka, kes kasutasid 440 miljonit dollarit maksma läinud ID-kaardi süsteemi kasutuselevõtmist, et varastada rohkem kui kolmandik eraldatud rahast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Indoneesia võimud vahistasid kõrge poliitiku, kes oli nädalaid vältinud küsitlemist oma rolli kohta riigi raha varastamises umbes 170 miljoni dollari ulatuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTšiili presidendivalimiste esimese vooru võitis Sebastián Piñera\n\n## Põhitekst:\n\nKui loetud oli üle 90 protsendi häältest, toetas Piñerat 36,6 protsenti hääletanutest.\n\nTeise koha sai sõltumatu kandidaat Alejandro Guillier, keda toetab ametistlahkuva presidendi Michelle Bacheleti Sotsialistlik Partei. Tema kogus 22,2 protsenti häältest.\n\nKolmandaks jäi vasakäärmuslaste kandidaat Beatriz Sánchez.\n\n\"Täna õhtul saavutasime suurepärase valimistulemuse ja ennekõike seepärast, et me oleme avanud uksed, mis viivad meid parematesse aegadesse,\" ütles aastatel 2010-2014 Tšiili riigipeaks olnud Piñera oma poolehoidjatele.\n\n\"Tulemus on väga sarnane sellele, mis meil oli 2009. aastal, ja 2009. aastal me võitsime valimised ja suutsime tõsta oma riigi jalgadele ja panna käima,\" lisas ta.\n\nLisaks presidendivalimistele toimusid pühapäeval Tšiilis ka kongressi vahevalimised.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tšiili presidendivalimiste esimese vooru võitis miljardär Sebastián Piñera, kuid uus riigipea selgub alles 17. detsembril peetavas teises voorus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMõõdetamatu kasu: EAS hindab välisreise ettevõtjate rahulolu järgi\n\n## Põhitekst:\n\nEAS-il on välisinvestoreid, ekspordipartnereid või väliskliente otsivatele ettevõtjatele korraldatavate kontaktreiside tõhususe mõõtmiseks kasutusel vaid tagasisideküsitlus. Sisulist ja rahalist ülevaadet, palju investeeringud välisreisidesse otsesemalt ettevõtjatele ja kaudsemalt Eesti majandusele tagasi toovad, ei ole. Vastust, kuidas välisreisidest saadavat kasu täpsemalt mõõdetakse, ootas ERR EAS-ilt ligi kolm nädalat.\n\nOmavahelist koostööd edendama\n\nEAS-i nõukogu esimehe juhitud ja Taavi Rõivase osalusel toimunud kurikuulus äridelegatsiooni visiit Malaisiasse, mis siiani kõneainet pakub, ja paraku mitte selle ärilise edu tõttu, on üks seitsmest EAS-i tänavu korraldatud äridelegatsiooni visiidist, mis välisinvesteeringute valdkonnas on tehtud. Kolm neist kaubandus-tööstuskojaga kahasse.\n\nÄridelegatsiooni visiitidel osalustasu puudub, delegatsiooni kuuluv ettevõte tasub oma reisikulud (lennukipiletid, majutus, viisa, kindlustus) ise. Delegatsioonijuhi eest, kelleks on kas mõni minister või muu kõrge riigiametnik, tasub mõistagi riik.\n\nVisiidi planeerimise käigus pannakse paika olulisemad sektorid ning osalejate valikul eelitatakse neid ettevõtteid, kellel on sihtriigis juba koostööpartnerid või projektid olemas.\n\n\"Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö.\"\n\nEAS katab visiidi käigus delegatsiooni kohaliku transpordi, seminari korraldamisega seotud kulud, kohvipausid, visiidil korraldatava vastuvõtu kulud, ametliku lõuna- või õhtusöögi kogu delegatsioonile. Lõuna- või õhtusöögikulude eest tasub EAS juhul, kui need kuuluvad programmi ametlikku kontaktide loomise kavasse.\n\nTänavu kulutab EAS selliste visiitide peale umbes 62 000 eurot. ERR-i huvitas, mis on nende reiside eesmärk ja kuidas nende täitumist mõõdetakse ehk millised on efektiivsuse mõõdikud.\n\n\"EAS-i välisinvesteeringute keskuse poolt korraldatavate äridelegatsioonide visiitide eesmärgiks on tutvustada Eestit kui atraktiivset välisinvesteeringute sihtkohta ning usaldusväärset ekspordipartnerit,\" sõnastab EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand eesmärgi.\n\n\"Ministrite, riigi- või valitsusjuhiga toimuvate äridelegatsioonide visiidid sihtriikidesse on väga olulised, kuna annavad potentsiaalsetele ja olemasolevatele partneritele ning avaliku sektori esindajatele positiivse sõnumi Eesti riigi toetuse ning riigi ja ettevõtjate hea koostöö kohta,\" lisab ta.\n\nKuidas neid eesmärke siis mõõta, kas sõlmitud lepingute, leitud koostööpartnerite, Eestisse tehtud välisinvesteeringute mahu või veel millegi järgi?\n\n\"Iga visiidi puhul mõõdame äridelegatsiooni rahulolu visiidiga (soovitusindeks, hinnangut programmi sisule ja visiidi korraldusele). Tagasisidet küsime vahetult pärast visiidi toimumist ning täiendavalt ühe aasta möödumisel visiidist. Kuna ärilised tulemused realiseeruvad pikema aja jooksul - läbirääkimised kestavad tihti mitmeid aastaid -, siis ei saa visiidi tulemuslikkust mõõta vahetult pärast selle toimumist,\" ütleb Selirand. \"Tänu visiitidele on lisaks kasvanud Eesti ettevõtjate omavaheline koostöö.\"\n\nMis aga aasta pärast visiiti selgunud on ja mida selle infoga peale hakatakse, näiteks kas midagi visiitide korraldamisel selle tulemusel muudetakse ka, jätab EAS avamata.\n\nPaljud ettevõtjad käivad EAS-i delegatsiooniliikmetena visiitidel korduvalt, kuid statistikat, palju korduvosavõtjaid on, EAS ei tee.\n\nKasu on visiitidest aastate jooksul kahtlemata olnud. Nii on varasemate visiitide vältel loodud kontaktid toonud EAS-i andmetel kaasa näiteks Mistletoe ja Draper Associationi investeeringud Funderbeam'i, Rakuteni investeeringu Linqvisti, koostöö Cleveroni ja Bell and Howelli vahel või Nortali koostöö Omaani tööjõuministeeriumi ning infotehnoloogia haldusasutusega kohaliku tööjõu planeerimise ja haldussüsteemi loomiseks.\n\nNumbritesse seda kasu aga EAS metoodiliselt ei pane.\n\nEttevõtjad teevad ka ise palju tööd, et visiitidest maksimum võtta. Näiteks Singapuris toimunud äriseminaril soovis viis ettevõtet tutvustada end kohalikele potentsiaalsetele koostööpartneritele ja Slush Singapore ’il leppisid ettevõtjad endale ärikohtumised ise kokku.\n\nTurismisektor panustab Aasiale\n\nTurismisektori välisvisiidid on valdavalt messi vormis, ent EAS korraldab ettevõtjatele ka ringreise. Üksi oleks neil soovitud ärikontaktideni jõuda nii kulukam kui ka keerulisem.\n\nJooksvad kulud sellistel reisidel, nagu toitlustus ja õhtused baariarved, samuti majutus- ja transpordikulud on ettevõtjate kanda. EAS tasub messistendi ehitamise ja kohapealsete üritustega seotud otsesed kulud. Sageli maksavad ettevõtjad piiritaguste ürituste puhul ka osalustasu, mille suurus sõltub sihtkohast - mida kaugem turg, seda väiksem on osalustasu ettevõtjale, sest omakulu majutuse ja transpordi näol kujuneb niigi kõrgemaks.\n\nEt kontaktreisile pääseda, peab ettevõtjal olemas olema välisturule sobiv teenus. Eeliseid annab mõnda erialaliitu kuulumine ja ringreisi puhul soov külastada kõiki plaanitud linnu.\n\n\"Lepingute sõlmimine messide või muude ärikontaktide ürituste tulemusena on pikemaajalise viitega tegevus - täna loodusturismi ettevõtjate workshop 'ilt leitud kontakt võib tehinguni viia aasta ja suurenenud kasumini kolme aasta pärast,2 tõdeb EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.\n\n\"Küll aga küsime pärast iga sündmust ettevõtjatelt vahetut tagasisidet, kui kasulikuks nad reisi pidasid. Lisaks küsime täiendavat tagasisidet 6-12 kuud pärast üritust, et saada esmane ülevaade üritusel osalenud ettevõtja reaalsetest tulemustest,\" lisab Mutso.\n\nKevadel korraldas EAS turismiettevõtjatele mitu üritust Aasias: Jaapani seminar, Hiina roadshow, mess ITB China ja workshop Koreas. Üks kaasas käinud ettevõtja on EAS-ile öelnud, et Aasia turult on seepeale tulnud juba rohkem nii päringuid kui külastajaid. Samuti on jõutud tulevikuäri puudutavate lepinguteni. Nii mõnigi turismiettevõtja on EAS-i kontaktreisidel käinud korduvalt, kuid jällegi, täpsemat statistikat EAS selle kohta ERR-ile pea kolmenädalase ootamise peale ei väljasta.\n\nKeskmine hinne 4,21\n\nKa ekspordivaldkonna kontaktreiside tõhusust mõõdab EAS tagasisideküsitlusega. Tänavused kontaktreisid viivad ettevõtjad Taani, Suurbritanniasse, Norrasse, Iirimaale, Hollandisse, Jaapanisse ja Hiinasse.\n\nEesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes.\n\n\"Eesmärgid sellistele kontaktreisidele on seatud üldsõnaliselt ja tagasihoidlikult nagu Eesti sportastel olümpiale minnes.\"\n\n\"Eesmärk on uue eksportturuga tutvumine, oma tootele või teenusele tagasiside saamine potentsiaalsetelt klientidelt ning arusaamine oma võimalustest konkreetsel turul,\" loetleb EAS-i ettevõtluskeskuse direktor Tanel Rebane.\n\n\"Eesmärk on osalenud ettevõtete eksporditulu kasv uute kontaktide kaudu,\" lisab ta siiski.\n\nTavapäraselt on ühe kontaktreisi grupis kuni kümne ettevõtte esindajad kes igaüks kohtuvad ligi nelja kuni viie sihtturu ettevõttega.\n\nSel aastal on ekspordi kontaktreisidel osalenud kokku 60 ettevõtet. Möödunud aastal käis kontaktreisidel 43 ettevõtet ning EAS-i reisikulu oli kokku 177 000 eurot. Palju neist korduvreisidel käis, EAS-i ülevaatest ei selgu.\n\nEuroopa kontektreisil osalemine maksab ettevõtte jaoks tuhat eurot, hinnale lisandub käibemaks. Aasia kontaktreisidel osalustasu ei ole, aga ettevõte kannab ise oma reisi- ja majutuskulud.\n\nEttevõtjad hindasid reisi kasulikkust viiepalliskaalal keskmiselt hindega 4,21. Tagasisides hinnati ettevalmistust, kontaktreisi üldist korraldust sihtriigis, kohapeal toimunud seminari sisu ning saadud kontakte.\n\nLisaks abistavad Eesti ettevõtteid tegevuse laiendamisel välisturgudele ka EAS-i ekspordinõunikud, kes resideeruvad praegu 12 riigis: Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Jaapanis, Hiinas, Indias ja Singapuris.\n\nEkspordinõunikud saavad ettevõtjaid abistada tegevuse alustamisel või uute partnerite otsimisel.\n\nKokku kulub aastas 12 riigis välisesinduse tööjõu, tegevus- ja halduskuludeks 1,43 miljonit eurot. Neilt saab abi kokku 700 ettevõtet aastas, kellest umbes 80 kasutab ekspordipartneri sihtotsingu teenust.\n\nLean-juhtimise ekspert: peamisi eesmärke hinnatakse kaudselt\n\nLean-meetodil juhtimisefektiivsuse koolitaja Marek Bankiir ütleb, et ühest küljest on ta positiivselt üllatunud, et EAS hindab mitmeid tegureid, iseäranis pikemas perspektiivis, teisalt aga ei vasta mõõdikud püstitatud eesmärkidele.\n\n\"Mõõdik ei vasta püsitatud eesmärgile ega anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest.\"\n\nAinus valdkond, mis on ka EAS-i kodulehele kontaktreiside eesmärgid ja soovitud tulemused välja pannud, on eksport.\n\n\"Sooritust saab hinnata vaid püstitatud eesmärkidest lähtuvalt. Järelikult ka mõõdikud peavad olema koostatud selliselt, mis mõõdaksid ehk näitaksid eesmärgi ning soovitud tulemuste täitmist. Muud faktorid stiilis “kas jäid rahule ettevalmistustega” on tagasiside mõttes küll olulised, kuid teisejärgulised,\" kommenteerib Bankiir.\n\n\"Ei küsita, kas saadi täpset informatsiooni ettevõtte võimaluste kohta konkreetses riigis ega ka, kas sihtturg oli tema toote või teenuse jaoks sobiv või mitte. Veebilehel püstitatud eesmärki ja tulemust tegelikult otseselt ei mõõdeta,\" tõdeb koolitaja.\n\n\"Neid peamisi eesmärke hinnatakse pigem kaudselt ja selleks kasutatakse \"saadud kontaktide\" küsimust. Iseenesest on see parem kui mitte midagi, kuid siiski ei vasta püsitatud eesmärgile ning ei anna head ülevaadet eesmärkide täitmisest,\" juhib koolitaja tähelepanu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EAS korraldab ettevõtjatele aastas kümneid välisreise ja -seminare, ent peamiseks mõõdikuks reiside tulemuselikkuse hindamisel on ettevõtjate rahulolu viiepalliskaalal. Ehkki selle järgi otsustades on ettevõtjad reisidega rahul, ei selgu metoodikaga saadav majanduslik kasu, mis peaks pikas perspektiivis iga ettevõtte eesmärgiks olema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia vajas Austria alistamiseks lisaaega\n\n## Põhitekst:\n\nMängu normaalajal sai ainsana palli puuri Austria, kuid Marko Arnautovici 65. minuti tabamus tühistati suluseisu tõttu.\n\nLisaajal said Itaalia päästeingliteks vahetusmehed: 95. minutil tabas Federico Chiesa ja 105. minutil Matteo Pessina.\n\nSaša Kalajdzic avas 114. minutil ka Austria väravaarve, aga lisa sellele ei tulnud.\n\nVeerandfinaalis läheb Itaalia kokku kas Belgia või Portugaliga.\n\n1/8-finaal\n\nItaalia\n\n95' Chiesa, 105' Pessina,\n2\n\n120:00\n\nAustria\n\n114' Kalajdzic,\n1\n\nEnne mängu:\n\nItaalia läbis alagrupi kolme võiduga, alistades 3:0 nii Türgi kui Šveitsi ning viimases mängus 1:0 Walesi. Itaalia on EM-i ajaloos esimene meeskond, kes läbinud alagrupi niimoodi, et endale pole ühtegi väravat lüüa lastud.\n\nAustria sai alagrupis kaks võitu, olles avamängus 3:1 parem Põhja-Makedooniast ja alistades viimases mänguvoorus 1:0 Ukraina. Hollandile jäädi alla 0:2. Austriale on see esimene EM, kus nad on alagrupist edasi pääsenud.\n\nVarem on Itaalia ja Austria omavahel mänginud 36 korda ja Austria on neist võitnud 12, viimati aga saadi itaallastest jagu 1960. aasta detsembris peetud sõprusmängus. Viimased 13 mängu on aga Itaalia Austria vastu kaotuseta püsinud. Viimati olid nad vastamisi 2008. aasta augustis, kui Nice'is mängiti sõprusmängus 2:2 viiki.\n\nEM-il on varem mängitud kahel korral – 1972. aasta valiksarjas. Itaalia võitis toona avamängu 2:1, korduskohtumises mängiti 2:2 viiki. Neljal korral on mängitud ka MM-matšides ja nendes kõikides on Itaalia peale jäänud.\n\nItaalial on ühtlasi käsil 30-mänguline kaotuseta seeria ning 11 mängu järjest on võidetud endale väravat lüüa laskmata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia ja Austria jalgpalli EM-finaalturniiri teise kaheksandikfinaali normaalajal väravaid ei löönud. Lisaajal saavutas favoriit Itaalia 2:1 võidu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKerber võitis üle kolme aasta taas tiitli, Medvedev triumfeeris Hispaanias\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 2018. aasta Wimbledoni turniiri turniirivõiduta olnud Kerber (WTA 28.) alistas Saksamaal Bad Homburgi finaalis 6:3, 6:2 Katerina Siniakova (WTA 76.), mis tähistab ühtlasi 33-aastase sakslanna 75. võitu murul. Enam on saanud vaid õed Serena ja Venus Williams.\n\nKüllaltki lihtsa võidu teenis ka Daniil Medvedev (ATP 2.), kes alistas Mallorca tenniseturniiri finaalis Sam Querrey (ATP 60.) 6:4, 6:2.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Anett Kontaveidi kaotusega lõppenud Eastbourne'i turniirile mängiti tennisefinaale ka mujal. Angelique Kerber võitis üle pika aja taas tiitli, Daniil Medvedev alistas Hispaanias Sam Querrey.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak laupäeva järel: tiimi vaatepunktist on oluline lõpuni jõuda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Üsna pea pärast katse starti hakkas sadama ja paraku mu aknaklaasi soojendaja ei töötanud. Küsisin Martinilt [Järveoja - toim], kuhu tee läheb, aga kahjuks ei saanud me seda 30 kilomeetrit libedates oludes teha,\" sõnas Tänak.\n\n\"Pidime peatuma, puhastama ja lahendust leidma. Katsel läks kaua aega ja see oli keeruline. Homme on nõudlik päev ja tiimi vaatepunktist on oluline finišisse jõuda, seega hoiame fookust.\"\n\nSeis pärast laupäevast võistluspäeva:\n\nwrc seis Autor/allikas: kuvatõmmis\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keenia MM-rallil päeva viimasel katsel sõitjaid tabanud tugeva hoovihma tõttu pjedestaalilt välja langenud Ott Tänaku sõnul on kõige olulisem finišisse jõuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti 3×3 korvpallikoondis pääses EM-finaalturniirile\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis alustas päeva 22:5 võiduga Rootsi üle, seejärel võeti vastu viimase sekundi 16:15 kaotus 3×3 korvpallis olümpiamängudele jõudnud Hollandi koondise käest. Alagrupi edasipääsu nimel kohtuti Küprose võistkonnaga, kelle käest saadi tänu Rauno Nurgeri viimase sekundi tabamisele pääs veerandfinaali.\n\nOtsustavas veerandfinaalis võitis Eesti 21:15 Lätit ja sai sellega piletid Pariisis toimuvale finaalvõistlusele, kirjutab basket3x3.ee.\n\n\"Tegemist oli väga suure võiduga Eesti korvpallis, sest 3×3 korvpallis pääseb EM finaalturniirile vaid 12 riiki ning viimati pääsesime sellele 2014. aastal,\" ütles Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juht Reigo Kimmel. \"Tegelikult said täna Pariisi pääsmed koguni kaks Eesti meeste võistkonda, kuna Haapsalus Siim Sander Vene juhtimisel toimunud Haapsalu Lite Questil sai 10.-11. juuli Pariisis toimuvale Challengerile koha võistkond Avis/Treimix,\" lisas Kimmel.\n\nEesti 3×3 meeste koondis, koosseisus Jaan Puidet, Rauno Nurger, Karl Johan Lips ja Rait-Riivo Laane jõuavad Eestisse tagasi pühapäeva öösel / esmaspäeval kell 00:30 lennuga Frankfurdist.\n\nHomme alustab 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalpääsme püüdmist Eesti naiste 3×3 koondis, kelle alagrupivastasteks on Kosovo ja Valgevene. Naised, 3×3 peatreener Siim Raudla ja füsioterapeut Risto Jamnes jõuavad Eestisse tagasi esmaspäeva öösel kell 00:05 lennuga Riiast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste 3×3 koondis tegi täna ajalugu, kui Rumeenias toimunud FIBA 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril saadi üle seitsme aasta taas pääse 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, mis toimub 10.-12. septembrini Pariisis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nToijala: võitlus EM-koondisesse pääsemiseks on juba alanud\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusmeeskond teeb korvpallikodus tööd 23. juulini ning seejärel mängitakse kolm kontrollkohtumist – 29. juulil minnakse ametlikus maavõistlusmängus vastamisi Islandiga ning 2. – 6. augustini osaletakse kontrollturniiril Helsingis, kus vastasteks on Soome ja Taani.\n\n\"Kahjuks peame toimetama kahes grupis – need, kes saavad täies mahus trenni teha ja need, kes taastuvad vigastustest. See suvi tuleb natuke teistsugune kui möödunud aastal,\" ütles rahvusmeeskonna peatreener Jukka Toijala portaalile Korvpall24.ee. Taastujate hulka kuuluvad Siim-Sander Vene, Martin Paasoja, Kregor Hermet, Sten-Timmu Sokk, Siim-Markus Post, Tanel Kurbas, Kaspar Treier ja Sander Raieste.\n\nKuigi korvpalli EM-finaalturniir leiab aset alles tuleva aasta septembris, on käesolev suvi mängijatele parim aeg tõestamiseks. \"Järgmisel suvel keskendume rohkem mängudele kui treeningutele. Ütleme nii, et võitlus koondisesse pääsemiseks on juba alanud. Mängijad peavad igal treeningul näitama, et nad tahavad rahvusmeeskonda kuuluda. Minu jaoks saab olema raske otsus enne EM-I 12 meest välja valida,\" sõnas soomlane.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti meeste korvpallikoondis alustab täismahus suvise treeningprogrammiga tuleva nädala esmaspäeval. Eesti koondise peatreener Jukka Toijala rõhutab, et tänavune suvi on järgmise aasta EM-finaalturniiri silmas pidades äärmiselt oluline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJulgeolekujõud võtsid Istanbuli Pride marsil kinni AFP fotograafi\n\n## Põhitekst:\n\nAFP võttis ühendust Türgi võimudega, nõudes Bülent Kiliçi vabastamist.\n\nOrganisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud (RSF) Türgi haru nõudis samuti Kilici vabaks laskmist.\n\n\"Me mõistame hukka AFP ajakirjaniku Bülent Kilicii kinnivõtmise, kes kajastas Pride'i marssi Taksimis,\" ütles RSF, viidates Istanbuli kesklinna piirkonnale, kuhu meeleavaldajad kogunesid nõudma suuremaid õigusi LGBTQ inimestele.\n\nAktivistide teatel võtsid julgeolekujõud kinni mitu meeleavaldajat.\n\nPärast rohkem kui 100 000 inimese osalemist Istanbuli Pride marsil 2014. aastal on Türgi võimud selle ürituse viimastel aastatel ära keelanud, põhjendades seda julgeolekuprobleemidega.\n\nLGBTQ ühendused süüdistavad Türgi valitsust vihakampaanias ja vägivalla julgustamises nende vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi julgeolekujõud võtsid laupäeval Istanbulis kinni uudisteagentuuri AFP fotograafi, kes kajastas võimude poolt keelatud seksuaalvähemuste marssi, teatasid pealtnägijad ja ajakirjandusvabaduse aktivistid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKõrgliiga parim noormängija jätkab uuel hooajal Pärnu Sadamas\n\n## Põhitekst:\n\nMullu teenis väga võitluslik ja noore mehe kohta väga hästi füüsiliselt meeste mänguks valmis olev Toom Pärnu peatreeneri Heiko Rannula usalduse ja oli ka play-off'ides tiimi põhirotatsioonis kindlalt sees, vahendab Korvpall24.ee.\n\nLõpuks kogunes noore mängumehe arvele 25 Eesti-Läti liiga kohtumisega keskmiselt 18,1 minutit, 4,1 punkti ja 2,5 lauapalli. Eestikatel sai Toom kirja veel 17 matši ning neis keskmiselt 18,2 minutiga 5,9 punkti, 2,5 lauapalli, 1,1 resultatiivset söötu ja 0,9 vaheltlõiget.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Sadama korvpallimeeskond andis reedel teada, et mullu koduses korvpallis kõrgliiga kõige paremaks noormängijaks nimetatud Hugo Toom jätkab ka uuel hooajal suvepealinna tiimi esindamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVabaduse väljakul näeb jalgpalli EM-i otsustavaid mänge suurelt ekraanilt\n\n## Põhitekst:\n\nÜlekannete algus Vabaduse väljakul on kaheksandik- ja veerandfinaalide päevadel kell 18:30 ja poolfinaalide ja finaalipäeval kell 21:30. Ülekannete lõpuaeg on ca kell 00:00.\n\nTallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on jalgpalli EM vaieldamatult selle suve esimese poole maailma üks olulisemaid spordisündmusi. \"Koroona piirangutest tingituna ei saanud jalgpallifännid pikalt staadionitel tribüünilt ega ka telerist mängude jälgimiseks koguneda. Nüüd on võimalused taas avanemas ja tavapäraste asukohtade kõrval on sellel aastal võimalus jalgpalli suursündmusest osa saada ka Tallinna südames Vabaduse väljakul,\" ütles Belobrovtsev. \"Oleme korraldanud ühisvaatamisi 2018. aasta MM-i ajal ja need osutusid väga populaarseks. Seega otsustasime jätkata seekord EM-i mängudega. Soovin kõigile ägedaid jalgpallielamusi!\"\n\nKesklinnaosavanem Monika Haukanõmm peab oluliseks, et koroonapiirangute leevenemise järgselt elu ja tegevused kesklinnas võimalikult ruttu taastuksid: \"Avalikud sündmused ja kontserdid on kesklinnas osa suvetegevustest, mis ühelt poolt pakuvad külastajatele mitmekülgseid elamusi ja teisalt on eluliselt tähtsad siin tegutsevatele ettevõtetele,\" ütles Haukanõmm.\n\n\"Perioodil, kus linna külastavate turistide arv on olulisel määral langenud on kandev roll täita Tallinna enda elanikele suunatud sündmustel. Kutsun kõiki kesklinna nautima siinset melu, mille üheks oluliseks osaks on juuni lõpus ja juuli alguses jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ühisvaatamine Vabaduse väljakul,\" lisas Haukanõmm.\n\nÜlekanneteks on saadud luba Euroopa Jalgpalli Liidult (UEFA) ja Eesti Rahvusringhäälingult (ERR). Ühisvaatamise ajal ei müüda Vabaduse väljakul sööke ja jooke. Tallinna linnavalitsus tuletab kõigile Vabaduse väljakut külastada plaanivatele jalgpallifännidele meelde, et sündmusel osalejad jälgiksid kehtivat hajutatuse nõuet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 26. juunist on võimalik Tallinnas Vabaduse väljaku väliekraanil näha jalgpalli EM-i mängude otseülekandeid. Suurelt ekraanilt saab jälgida turniiri kõiki edasisi põnevuskohtumisi ja ERR-i jalgpallistuudiot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli EM-il jõudis esimesena veerandfinaali Taani\n\n## Põhitekst:\n\nKasper Dolberg viis Taani 27. minutil juhtima ja kasvatas kohe teise poolaja alguses eduseisu veelgi.\n\nKaks viimast väravat lõi Taani mängu lõpus: 88. minutil oli täpne Joakim Maehle ja üleminutitel ka Martin Braithwaite.\n\nWales lõpetas kohtumise kümnekesi, sest Harry Wilson teenis 90. minutil punase kaardi.\n\nTaani jääb nüüd ootama vastast paarist Holland - Tšehhi.\n\n1/8-finaal\n\nWales\n\n0\n\n90:00\n\nTaani\n\n27' Dolberg, 48' Dolberg, 88' Maehle, 90+4' Braithwaite,\n4\n\nEnne mängu:\n\nNii Wales kui Taani läksid kaheksandikfinaali oma grupist teisena. Wales kogus neli punkti alagrupis, kus kõik kolm mängu võitis Itaalia ning Taani tuli kolme punktiga teiseks samuti kõik mängud võitnud Belgia järel. Taanist sai ühtlasi esimene meeskond finaalturniiridel, kes jõudnud alagrupist edasi pärast seda, kui turniiri alustati kahe kaotusega.\n\nTaanlased said viimasest võidust võimsa emotsionaalse laengu. Vaid üheksa päeva varem olid nad kaotamas väljakul oma head sõpra ja meeskonnakaaslast Christian Erikseni, kelle elu suudeti päästa. Nii dramaatilise sündmuse järel pole jalgpallimängu kaotamises midagi hirmutavat. Just sellise suhtumisega valmistuvad taanlased peatreeneri sõnul eelseisvaks kaheksandikfinaaliks.\n\n\"Jalgpallis võib võita ja kaotada, me ei karda seda. Oleme valmis mängima ja andma endast parima,\" lausus peatreener Kasper Hjulmand. \"Ja loodame, et see on piisavalt hea, et võita. Ma arvan ja loodan, et on. Aga see on jalgpall. Ma ei karda midagi.\"\n\nTaani ja Walesi kohtumine toimub Amsterdamis ning võitja sõidab veerandfinaali mängima Bakuusse – järgmiseks vastaseks tuleb Holland või Tšehhi. Sama tabelipoole kaheksandikfinaalides on vastamisi Rootsi – Ukraina ja Inglismaa – Saksamaa.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Taani jalgpallikoondis võitis EM-finaalturniiri esimeses kaheksandikfinaalis Walesi lausa 4:0.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nStaadionirekordi püstitanud Vetter viskas Kuortanes üle 93 meetri\n\n## Põhitekst:\n\nVetter alustas võistlust 88.96 meetri pikkuse viskega, kuid teisel katsel purustas täpselt poole meetriga Aki Parviainenile alates 1999. aastast kuulunud staadionirekordi. Rohkem sakslane tulemusi kirja ei saanudki, kuid võiduks sellest piisas. Teise koha sai samuti korraliku tulemusega 89.12 m Keshorn Walcott, kolmanda koha teenis Neeraj Chopra 86.79 meetrise viskega.\n\nVetter on käesoleval hooajal olnud uskumatus vormis. Hooaega alustas sakslane veebruari alguses 87.27 meetri pikkuse viskega ning edasi on kõik võistlused lõppenud tulemusega üle 90 meetri. Alates 24. aprillil Saksamaal toimunud võistlusest on Vetteri visked olnud 91.50, 91.12, 94.20, 93.20, 96.29 ja nüüd Soomes 93.59.\n\nKõrgetasemelises kettaheitevõistluses võitis rootslane Daniel Stahl 70.55 meetri kaugusele kandunud heitega. Kaugele ei jäänud aga Kristjan Ceh, kes püstitas isikliku rekordi tulemusega 70.35.\n\n22-aastane sloveen polnud enne Kuortane võistlust kordagi ketast üle 70 meetri heitnud, kuid laupäeval tegi ta seda lausa kahel korral. Lisaks isiklikule rekordile ka viimases voorus heidetud 70.22 m. Seejuures jäi Ceh võidust ilma just viimases voorus, mil Stahl oma senist parimat 70.21 m piisavalt parandas.\n\nCehil on ka side Eestiga, sest tema tüdruksõber on vasaraheitja Anna Maria Orel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel hooajal uskumatut hoogu näitav Johannes Vetter viskas Kuortanes oda kuuendat võistlust järjest enam kui 90 meetri kaugusele ja püstitas tulemusega 93.59 uue staadionirekordi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de France algas suurte kukkumistega, avaetapi võitis Alaphilippe\n\n## Põhitekst:\n\n198 km pikkusel avaetapil Brestist Landerneausse põhjustas 47 kilomeetrit enne finišit pealtvaataja suure kukkumise. Plakatit käes hoidnud fännile sõitis otsa Tony Martin ning temaga koos kukkus kümneid rattureid. Nende seas ka etapi võitnud Alaphilippe.\n\n#TDF2021 - Live pics of the idiot causing the crash. Wasn't even looking at the race. #LFRLive pic.twitter.com/PNziTvKiz9\n\n— La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021\n\nVaid kaheksa kilomeetrit enne lõppu toimus järjekordne grupikukkumine, mis veel kümneid rattureid endasse haaras. Kukkujate seas olid ka Andre Greipel ja tuuri neli korda võitnud Chris Froome. Froome vajas ka arstiabi ning kaotas väga palju aega, kuid suutis lõpuks siiski üle finišijoone veereda.\n\nAvaetapi võitis paar kilomeetrit enne lõppu rünnanud Alaphilippe (Deceuninck–Quick-Step), kes saab pühapäevasele sõidule vastu minna kollases liidrisärgis. Teisena lõpetas Michael Matthews (Team BikeExchange), kolmas oli Primoz Roglic (Jumbo-Visma).\n\nWhat finish! Relive the final KM as @alafpolak1 attacked to grab the win on the 1st stage and take Yellow!\nQuel final ! Revivez le dernier KM ! @alafpolak1 attaque, remporte la 1ère étape et prend le @MaillotjauneLCL! #TDF2021 pic.twitter.com/aZVtn3B3gT\n\n— Tour de France™ (@LeTour) June 26, 2021\n\n\"See ei olnud lihtne, tahtsin sprinteritest lahti saada ja vahe sisse teha,\" lausus Alaphilippe pärast finišit. \"Olen nii õnnelik, see oli väga eriline võit.\"\n\n#TDF2021 - GC after Stage 1 pic.twitter.com/cLsG8m3xdV\n\n— La Flamme Rouge (@laflammerouge16) June 26, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval alanud Prantsusmaa velotuuril toimus mitu karmi grupikukkumist, millest ühe põhjustas hooletu pealtvaataja. Tour de France'i esimese etapi võitis Julian Alaphilippe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit ja treener Suurthal koostööd ei jätka\n\n## Põhitekst:\n\n\"Aneti koostöö Ainiga sai testiperioodiga läbi,\" kinnitati ERR-ile Kontaveidi tiimist. \"Anett tänab teda abi eest, mis ta sai. Kindlasti aitas Ain lihvida tema tehnikat, aga Anetile on ikkagi vaja WTA Touri kogemustega treenerit.\"\n\nTiimiliige lisas, et nüüd otsitakse uut treenerit WTA karussellilt. Esmaspäeval algaval Wimbledoni suure slämmi turniiril on Kontaveidi kõrval tema füüsilise ettevalmistuse treener Tarmo Tiits ning lisaks on abis sparringupartner Austraaliast.\n\nEastbourne'i turniiri finaalis pidi Kontaveit tunnistama lätlanna Jelena Ostapenko 6:3, 6:3 paremust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireketi Anett Kontaveidi koostöö treener Ain Suurthaliga sai läbi. Nende viimaseks ühiseks turniiriks jäi Eastbourne, kus Kontaveit jõudis finaali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVerstappen teenis teist nädalavahetust järjest parima stardipositsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nVerstappen oli kvalifikatsioonis ülekaalukalt kiireim, saades ainsana kirja ringiaja alla minuti ja nelja sekundi. Belglase parim tulemus oli 1.03,841. Mercedese piloot Valtteri Bottas sai kirja paremuselt teise ringiaja 1.04,035, kuid peab karistuse tõttu alustama põhisõitu viiendana. Kolmas oli soomlase meeskonnakaaslane Lewis Hamilton ajaga 1.04,067.\n\nEnne Austria GP-d juhib üldarvestuses Verstappen 131 punktiga. Teine on Hamilton 119 ning kolmas Sergio Perez 84 silmaga. Möödunud aastal võitis Austrias peetud võidusõidu Hamilton, kes edestas finišis Bottast ja Verstappenit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalavahetusel Prantsusmaa GP-le esimesena startinud ja ka finišeerinud Max Verstappen (Red Bull) saab parimalt positsioonilt sõitu alustada ka Vormel-1 MM-etapil Austrias.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPjedestaalikoha kaotanud Tänak kritiseeris Hyundaid: imeline kvaliteet!\n\n## Põhitekst:\n\nPäeva viimase katse alguses hakkas võistluspaiga kohal sadama tugevat hoovihma. Esimestena rajal olnud Dani Sordo, Elfyn Evans, Lorenzo Bertelli, Kalle Rovanperä ja Adrien Fourmaux pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, kuid nende järel olnud meeste jaoks muutusid olud väga keerulisteks.\n\nKõige kehvemini läks paraku Tänakul, kelle Hyundai esiklaasile saatis õhku vaid kaardilugeja Martin Järveoja poolne puhur. Seetõttu oli nähtavus halvendatud ja eestlane otsustas katse keskel seisma jääda, et esiklaas käsitsi puhtaks pühkida.\n\nSeetõttu kaotas Tänak ligi poolteist minutit ja langes pjedestaalilt välja, enne viimast võistluspäeva kaotab ta meeskonnakaaslasest ralli liidrile Thierry Neuville'ile 2.21,2.\n\nKatse finišisse jõudes oli Tänak mõistagi vihane, kostes Järveojale: \"see ei ole esimene kord!\"\n\n\"Martini poolne puhur töötas, minu oma mitte. Uskumatu kvaliteet,\" sõnas ta seejärel WRC reporterile, saates Hyundai suunas terava kriitikanoole.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänak (Hyundai) teenis Keenia MM-rallil laupäeva pärastlõunal oma esimese katsevõidu ja hingas juba teisel kohal olnud Toyota sõitjale Takamoto Katsutale kuklasse, kuid langes päeva viimasel katsel tabanud hoovihma ja auto tehnilise probleemi tõttu hoopis pjedestaalilt välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva viimasel katsel tabanud hoovihm segas kaarte, Tänak langes neljandaks\n\n## Põhitekst:\n\nEt reedene üliraske võistluspäev niitis masinaid vikatina, hoidsid WRC mehed laupäeva hommikupoolikul end pigem tagasi ja keegi liialt suruma ei hakanud. Mõistagi ei pakkunud selleks palju võimalusi ka loodus: teed on lõikamise vähendamiseks ääristatud ohtlike kividega ning ümbritsevatel lagendikel elutsevad loomad.\n\nJust kohtumised elusloodusega jäävadki laupäeva hommikut iseloomustama. Nii Ott Tänak, Thierry Neuville (mõlemad Hyundai) kui Takamoto Katsuta (Toyota) pidid teel olnud sebrade tõttu kiirust alandama, Adrien Fourmaux (M-Sport) silmas tee ääres paaviane ja Sebastien Ogier (Toyota) kohtus gasellidega. Neuville tegi sinasõprust ka ühe kaelkirjakuga.\n\nHoolduspausile minnes oli Neuville'i edu Katsuta ees 28,1 ja Tänaku ees 56,2 sekundit. Neljas oli hommikul kolmest kiiruskatsest kaks võitnud Sebastien Ogier (+1.33,8), kellele järgnesid M-Spordi mehed Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux.\n\nPärastlõunal näitas Tänak head minekut ja sai Elmenteita katse kordusläbimisel Ogier' järel teise koha, järgmiselt kiiruskatselt noppis eestlane aga selle ralli esimese võidu ja vähendas päeva viimase katse eel vahet Katsutaga 14,5 sekundile.\n\nParaku ei jäänud ka laupäev draamata: viimasel katsel hakkas sõitjaid segama tugev vihmasadu ja kuigi esimesed viis meest pääsesid võrdlemisi kuiva nahaga, muutusid olud teiste jaoks kardinaalselt. Kõige suuremate probleemide küüsi langes paraku Ott Tänak, kelle masinas töötas esiklaasipuhur vaid kaardilugeja poolsel küljel, mistõttu jäi ta teel esiklaasi käsitsi puhastamiseks seisma ja kaotas samas olukorras olnud sõitjatele umbes poolteist minutit.\n\nPäeva lõpuks jäi liidrikohale Neuville, kes edestab Katsutat 57,4 sekundiga ja kolmandaks kerkinud Ogier'd 1.15,5-ga. Tänak jääb neljandana meeskonnakaaslasest maha 2.21-ga.\n\nKeenia MM-ralli paremusjärjestus pärast laupäevast võistluspäeva Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis\n\nReedene võistluspäev:\n\nEsimene täispikk võistluspäev pakkus kohe hommikul palju draamat, kui pikal, 32-kilomeetrisel kolmandal kiiruskatsel jäid tee äärde kivile otsa sõitnud Elfyn Evans (Toyota) ning sirgel teelõigul auto üle kontrolli kaotanud Dani Sordo (Hyundai). Probleemid tabasid ka Sebastien Ogier'd, Oliver Solbergi ja Lorenzo Bertellit.\n\nHead tempot näitas Hyundai sõitja Thierry Neuville, kes võitis hommikul kolmest kiiruskatsest kaks ning läks hoolduspausile samuti heas hoos olnud Kalle Rovanperä (Toyota) ees liidrina. Mehi lahutas 5,1 sekundit, ühe teise ja ühe kolmanda koha saanud Ott Tänak oli 26,2-sekundilise kaotuse juures kolmas.\n\nNeuville ja Rovanperä jätkasid ka õhtul heas hoos, kuid päeva viimane katse osutus liialt rängaks neilegi. Kui soomlane jäi ühes eriti tolmuses lõigus teele kinni ja pidi sarnaselt Evansile, Sordole, Solbergile ja Bertellile päeva varakult lõppenuks kuulutama, siis pääses rehvi lõhkunud Neuville kergemalt ja kaotas vaid 40 sekundit.\n\nViimasel katsel purunes rehv ka Tänakul, kes kaotas 55 sekundit. Rovanperä ebaõnne tõttu jäi ta siiski kolmandaks, kaotust esikohal olevale Neuville'ile on reedese võistluspäeva järel kogunenud 55,8 ja teiseks kerkinud Katsutale 37 sekundit.\n\nKeenia MM-ralli seis reedese võistluspäeva järel Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis\n\nNeljapäevane võistluspäev:\n\nPärast neljapäeva lõunal toimunud ralli avatseremooniat sõideti kohe ka esimene, publikule mõeldud 4,84 kilomeetri pikkune Kasarani Super Special kiiruskatse, kus sõitjad võtsid mõõtu kõrvuti radadel.\n\nTänaku vastaseks oli MM-sarja üldliider Sebastien Ogier ja prantslane noppiski ajaga 3.21,5 avakatse võidu, Tänak kaotas talle kaks ja pool sekundit ning oli paremuselt neljas. Nende vahele mahtusid veel Toyota mehed Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans.\n\nRalli saab õige hoo sisse reedel, kui esimene kiiruskatse algab kell 8.09.\n\nTestikatse:\n\nKolmapäevane 5,4 kilomeetri pikkune testikatse peatati WRC sõitjate esimese läbimise järel mõneks ajaks, sest Oliver Solberg lõhkus kivile otsa sõites vedrustuse ja tema masin jäi teele teisi segama.\n\nTestikatse jätkudes näitas parimat aega Toyota sõitja Sebastien Ogier (3.42,6), tiimikaaslane Elfyn Evans kaotas talle 0,1 sekundiga.\n\nOtt Tänak oli kiireim oma kolmandal läbimisel ja aeg 3.47,2 andis talle kaheksanda koha. Teised Hyundai sõitjad Thierry Neuville ja Dani Sordo olid vastavalt kolmas ja neljas.\n\nKeenia MM-ralli testikatse tulemused Autor/allikas: EWRC-results.com/Kuvatõmmis\n\nEnne rallit:\n\nViimati kuulus legendaarne Safari ralli MM-sarja võistluskalendrisse 2002. aastal. Toona oli tegemist tõelise katsumusega: Colin McRae võiduaeg oli lõpuks poolteist minutit vähem kui kaheksa tundi, esikohta jäi kolmandast lahutama enam kui 18 minutit. Kokku läbiti Keenias siis 1000 katsekilomeetrit, rallil oli ka enam kui saja kilomeetri pikkuseid katseid.\n\n19-aastase vaheaja järel MM-kalendrisse naasnud Safari ralli pikkus on selleks aastaks vähenenud kahe kolmandiku võrra, kokku läbitakse Nairobist loodes asuva Naivasha lähistel 320 km. Mõistagi tekitab see ralliinimestes vastakaid tundeid: kas tegemist on ikka oma nimele väärilise võistlusega?\n\n\"Mul oli õnn omal ajal osaleda kaheksal Safari rallil ja tunnen tõelist tänulikkust, et mul on nendelt võistlustelt rääkida nii palju lugusid,\" rääkis DirtFishile endine McRae ja Juha Kankkuneni kaardilugeja Nicky Grist, kes triumfeeris Keenias kolmel korral. \"Safari ralli tõeliseks tõmbeks oli see, et see oli lihtsalt nii erinev. Kõik oli erinev.\"\n\n\"Kindlasti näeme ka sel nädalal kaadreid loomadest, näeme mõnda sebrat või antiloopi, aga kui meie seal sõitsime, helistati meile helikopterist, et meid teavitada üle tee jooksvast elevandikarjast. Mõnel õhtul sõitsime Mombasa - Nairobi maanteel 200 km/h ja üle mäenuki tulles nägime teel 30 km/h liikuvat veoautot. See oli seiklus. Tean, et maailm on muutunud ja ma ei vaata minevikku läbi roosade prillide, aga mul on lihtsalt kahju, et praegustel sõitjatel ei saa olema samasuguseid seiklusi ja lugusid, mis meil,\" lisas Grist.\n\nVahemaad ja võistluskorraldus on aastatega küll muutunud, kuid samas ei tasu oodata, et Keenia ralli sõitjatele lihtsaks osutub. Ida-Aafrika teed on kõigile WRC meestele uueks katsumuseks ja et väljaspool Euroopat on testimine keelatud, valmistus tunamullune maailmameister Ott Tänak koos tiimikaaslastega ralliks Portugalis ning Toyota mehed Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä näiteks Hispaanias.\n\n\"Me otsisime kohta, mis oleks olemuselt raske ja mitte tavaline tee ning ma usun, et leidsime huvitavaid olusid testimiseks. Sebrad ja kaelkirjakud olid puudu, aga muud elemendid olemas,\" rääkis oma testimiskogemusest Tänak.\n\nSafari rallil vahelduvad sirged ja tolmused teed, kus tippkiirused tõusevad 200 kilomeetrini tunnis, kiviste ja ohtlike rööbastega radadega. Uus olukord nõuab tiimidelt ka erilist lähenemist. \"Erinevaid tugevdused vedrustusel ja lisakaitse radiaatorile on ehk sellised asjad, mida Euroopas ei kasutaks,\" lisas Tänak.\n\n\"Auto all on käigukasti, mootorit ja vedrustust kaitsmas paksemad tugevdused. Teed on karmid ja peame valmis olema. Teame, et lisakaitse tähendab autos suuremat raskust, aga peame selle vahetusega leppima,\" sõnas Toyota pealik Jari-Matti Latvala.\n\nMM-sarja juhib viiest etapist kolm võitnud Sebastien Ogier 106 punktiga, kolm teist kohta saanud Elfyn Evans jääb võistkonnakaaslasest maha 11 silmaga. Hyundai sõitjatel Thierry Neuville'il ja Ott Tänakul on kolmanda-neljandana vastavalt 77 ja 49 punkti.\n\nAjakava:\n\nKolmapäev\nTestikatse Loldia 5,40 km 13.01\nNeljapäev\nSS1 Super Special Kasarani 4,84 km 14.08\nReede\nSS2 Chui Lodge 1 13,34 km 8.09\nSS3 Kedong 1 32,68 km 9.05\nSS4 Oserian 1 18,87 km 10.18\nSS5 Chui Lodge 2 13,34 km 13.46\nSS6 Kedong 2 32,68 km 14.42\nSS7 Oserian 2 18,87 km 15.55\nLaupäev\nSS8 Elmenteita 1 14,67 km 8.08\nSS9 Soysambu 1 20,33 km 9.08\nSS10 Sleeping Warrior 1 31,04 km 10.22\nSS11 Elmenteita 2 14,67 km 14.05\nSS12 Soysambu 2 20,33 km 15.08\nSS13 Sleeping Warrior 2 31,04 km 16.22\nPühapäev\nSS14 Loldia 1 11,33 km 7.26\nSS15 Hell's Gate 1 10,56 km 8.38\nSS16 Malewa 9,71 km 10.45\nSS17 Loldia 2 11,33 km 11.25\nSS18 Hell's Gate 2 (Power Stage) 10,56 km 13.18\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänak (Hyundai) oli Keenia MM-rallil laupäeval jahtimas teist kohta, kuid langes päeva viimasel katsel sõitjaid tabanud tugeva hoovihma tõttu hoopis pjedestaalilt välja. ERR-i spordiportaal hoiab võistluse käigul kogu nädalavahetuse jooksul silma peal otseblogis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: olen nädalaga rahul ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kunagi pole tore finaalis kaotada, kui oled juba nii kaugele jõudnud,\" sõnas Kontaveit pressikonverentsil. Vastase mängu kohta jätkus eestlannal vaid kiidusõnu. \"Ma arvan, et ta mängis suurepärase mängu, oli väga agressiivne ja tõi palle väga hästi tagasi. Mu esimene serv jättis ehk ka natuke soovida. Üldiselt oli ta väga kindel ja mängis head tennist.\"\n\nSuures plaanis jäi Eesti esireket turniiriga siiski rahule. \"See oli minu jaoks väga hea nädal. Mul ei olnud siia tulles mingeid ootusi. Jõudsin finaali, mängisin head tennist, sain võite tasavägistes mängudes. Üldiselt olen selle nädalaga väga rahul ja nüüd on vaja lihtsalt puhata ja Wimbledoni esimeseks mänguks valmistuda.\"\n\nMängu võtmeks oli 25-aastase eestlanna sõnul vastase hea tõrje. Oma mänguplaani ei õnnestunud paraku täielikult peale suruda. \"Mingi hetk ma hakkasin palju tema eeskäe alt punkte saama. Üritasin hästi palju mängida läbi eeskäe, nagu ma olen alati tema vastu proovinud teha, sest tagakäsi on tal üks tuuri parimaid. Aga teises setis ta leidis ka oma eeskäe alt kindluse. Võib-olla ei olnud minu pallid ka nii pikad ja tugevad kui oleks vaja olnud tema vastu, et sinna piisavalt palju survet saada,\" ütles Kontaveit.\n\n\"Mänge on päris palju järjest olnud ja keha tunneb seda natuke, aga õnneks on paar päeva vahet. Saan homme ilmselt puhata ja esmaspäeval juba Wimbledoni väljakutega harjuda. Hea, et ma sain need mängud, aga kindlasti tuleb natuke keha eest hoolitseda ja puhkepäev ka aitab. Nüüd on mõtted juba järgmisel turniiril\", sõnas Kontaveit, kel õnneks suuri tervisemuresid pole.\n\n\"Muru tekitab üldiselt alaseljas ja jalgades rohkem pingeid. Pallid on palju madalamal ja ise tuleb olla kiiremini valmis. Eks mul alaselg natuke kange on ja teip on ka peal, aga midagi hullu ei ole. Kuskilt katki pole ja see pole selline asi, mis kiiresti ei paraneks, ütles Wimbledoni turniiriks valmistuv eestlanna.\n\nSeal tuleb juba avaringis pureda tugev pähkel, sest teise ringi pääsemiseks on vaja alistada 21-aastane Tšehhi tennisist Marketa Vondroušova (WTA 40.). \"Mul ei ole üldse kerge vastane. Kindlasti tuleb esimeses ringis väga keeruline mäng ja ma väga palju kaugemale pole seal tabelis esialgu vaadanud. Mulle meeldib ring korraga ühele vastasele keskenduda ja eks saab mis saab, sõnas Kontaveit.\n\n\"Positiivne nädal annab enesekindlust juurde ja lähen väga hea emotsiooniga Wimbledoni. Paari päeva pärast tuleb jälle valmis olla, endast parim anda,\" ütles Kontaveit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaal Eastbourne'is peetud WTA tenniseturniiril finaalis 3:6, 3:6 Jelena Ostapenkole (WTA 43.) alla jäänud Anett Kontaveit (WTA 27.) jäi vaatamata kaotusele nädalaga üldiselt rahule ning keskendub nüüd juba Wimbledonile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLeho Rubis esitleb Esna galeriis uut helikandjat \"Näha nägemata\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Näha nägemata\" ühendab endas Põhja-India ja Eesti muusikakultuuri, põimides Euroopa ja India instrumente Põhja-India klassikalise muusika ülesehituse ja eksperimentaalse elektroonilise muusika hüpnootiliste maastikega.\n\nPlaadil kõlab muusika Leho Rubise, Joosep Kõrvitsa, Arno Kalbuse, Kaido Kirikmäe, Emil Tappendorffi ja teiste muusikute esituses.\n\nKontserdil esinevad Joosep Kõrvitsa tšellol, Leho Rubis India bambusflööt bansuril, Arno Kalbus rütmiinstrument tablal ning India burdoonpill tanpuri kõlab Liina Vainumetsa ja Greta Liisa Grünbergi esituses.\n\n\"Näha nägemata\" esitluskontsert on ühtlasi Leho Rubise näituse \"Teadvus – tajude allikas\" (30.05 – 27.06) pidulik lõputakt. Näitus on pühendatud inimese teadvusseisundite uurimisele ja kujutamisele. Mööduvate emotsioonideta ja liikumatult seisvad figuurid jätkavad India budistliku kunsti võtet taandada väline dünaamika miinimumini, et selliselt luua ruumi teadvuseseisunditesse süvenemiseks. 27. mail on näitus külastajatele avatud alates kell 12.\n\nKontserdikülastajaid oodatakse alates kell 16, mil on avatud ka kohvik. Kontsert toimub Esna galeriis Leho Rubise näituse \"Teadvus – tajude allikas\" keskkonnas.\n\nLeho Rubis tegutseb nii maalikunstniku kui ka muusikuna. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal, kuid kuulas kunstiõpingute kõrval ka orientalistikaalaseid loenguid. 2010. aastal kaitses ta Linnart Mälli ja Märt Läänemetsa juhendamisel teadusmagistri kraadi India budistliku kunsti ajaloo teemal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "27. juunil kell 17 toimub Esna galeriis Järvamaal Leho Rubise ja tema sõprade uue helikandja \"Näha nägemata\" esitluskontsert.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia võttis Kuressaare üle kohustusliku võidu ja tõusis taas liidriks\n\n## Põhitekst:\n\nKuressaare pidas vastu kuni 39. minutini, mil Premium liiga suurim väravakütt Zakaria Beglarišvili lõi peaga väravasse Frank Liivaku tsenderdusest tulnud palli. Teisel poolajal mängis Levadia juba märksa kindlamalt ning kümme minutit pärast poolajapausi lõppu jätkas resultatiivselt pealinnaklubi esiründajaks tõusnud Robert Kirss, kes Mark Oliver Roosnupu eeltöö väravaks vormistas.\n\nLõppseisu vormistas skoori avanud Beglarišvili, kes realiseeris 80. minutil penalti. Roosnupu löök oli tabanud Tanel Neubaueri kätt. Gruusias sündinud pallur on sel hooajal löönud juba 14 väravat ning edestab lähimat jälitajat kolme tabamusega. Flora edurivimees Rauno Sappinen on skoorinud 11 korral. Küll peab nentima, et Beglarišvili väravatest lausa üheksa on sündinud penaltipunktilt.\n\nTabeliseis pajatab nüüd seda, et Levadia on 37 punktiga taas tabeliliider, kuid kaks punkti vähem pidanud Flora on vaid kahe punkti kaugusel. FC Kuressaare on kümne punktiga kaheksandal kohal. Saarlastest kolm mängu vähem pidanud Tartu Tammeka on ühe punkti kaugusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna FCI Levadia võitis A Le Coq Arenal peetud kohtumises 3:0 FC Kuressaaret ja tõusis taas Eesti jalgpalli kõrgliigas esimesele kohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaks kolmandikku liiklusõnnetusi juhtus möödunud nädalal kaherattalistega\n\n## Põhitekst:\n\nPPA operatiivjuhi Tago Trei sõnul on kaherattaliste mootorsõidukite ja kergliikuritega juhtuvad liiklusõnnetused olnud ka kõige traagilisemate tagajärgedega.\n\nTrei sõnul peavad mootorratturid ja tõukerattajuhid ka ise end võimalikult hästi kaitsma, kandes kiivrit ja vajadusel kaitseriietust.\n\nElektritõukeratastega juhtus möödunud nädalaga 15 liiklusõnnetust, neist mitme puhul sõideti vastu posti või äärekivi ja kukuti. Mitmel juhul oli juht ka alkoholijoobes.\n\n\"Kui enamus inimesi teab, et alkoholijoobes mootorsõiduki rooli istuda ei tohi, siis tõuke- või jalgratta rooli minnakse julgemalt. Kergliikur ei tohi sellises seisundis olla alternatiiv sõiduautole, sest joove mõjutab igal juhul inimese ohutaju ja reageerimisvõimet ning tagajärjed võivad olla samamoodi rasked,\" sõnas Trei.\n\nViimane raske liiklusõnnetus juhtus laupäeva hommikul Läänemaal, kus esialgsetel andmetel sõitis kiivrita jalgrattur ette mikrobussile ning sai sedavõrd raskelt viga, et ta toimeti õnnetuspaigast politsei lennusalga kopteriga haigla traumakeskusesse.\n\nIlma ühegi liiklusõnnetuseta möödus päev viimati 11. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on eelmisest reedest juhtunud 49 liiklusõnnetust, millest 35 juhtusid kaherattaliste mootorsõidukite, jalgrataste, elektritõukerataste või jalakäijate osalusel, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit pidi finaalis lõunanaabri Ostapenko paremust tunnistama\n\n## Põhitekst:\n\nOstapenkole on see karjääri esimene turniirivõit murul ja ühtekokku neljas, ühtlasi on nüüd lätlanna kõikidel väljakukatetel võidutsenud. Ühtlasi on see Ostapenko esimene võit Kontaveidi üle.\n\nOstapenko alustas mängu suurepäraselt ja dikteeris rohkem pallivahetusi, samas kui Kontaveit paistis närvilisem ja eksis rohkem. Kohati sai küll Kontaveit rohkem mängu, kuid lõpuks võttis Ostapenko veidi üle tunni kestnud kohtumises kindla võidu. Teise seti alguses haaras Kontaveit valugrimassis enda alaseljast kinni, aga pole teada, kas või kui palju seljavalu tema mängu häiris.\n\n\"Õnnitlen Jelenat, ta mängis suurepärase mängu. Mul on olnud väga hea nädal, mängisin head tennist ja olen väga rahul sellega, kuidas sel turniiril mängisin,\" ütles Kontaveit väljakuintervjuus. \"Tulin siia ilma igasuguste ootusteta, aga mul oli väga hea nädal ja lähen hea tundega Wimbledonile vastu.\"\n\n\"Tahan õnnitleda Anetti ja tema tiimi, edu Wimbledonis!\" alustas Ostapenko enda kõnet. \"Tulin mängule ootusteta, tahtsin lihtsalt tennist nautida. Anett on keeruline vastane, teadsin, et sellest tuleb raske matš.\"\n\n\"Mulle annab see enesekindlust, et suutsin enne Wimbledoni turniiri võita,\" lisas Ostapenko.\n\nKontaveit võitis loosi ja valis servi ning võitis ka enda esimese pallingugeimi kindlalt, kuid siis sai Ostapenko hoo sisse, võites viis geimi järjest. Kontaveit sai ühe murde tagasi, kui näitas 2:5 kaotusseisus suurepärast tõrjemängu. Paraku kaotas ta seejärel kohe enda servigeimi, lõpetades geimi topeltveaga.\n\nTeises setis päästis Kontaveit enda esimeses servigeimis murdepalli, kuid järgmises eestlanna pallingugeimis sai Ostapenko murde kätte ja sellest ühest murdest võiduks piisas.\n\nKontaveit servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kolm topeltviga, Ostapenko sai kirja ühe ässa.\n\nÄralöökidest teenis Ostapenko 24 punkti, Kontaveit 17. Lihtvigu kogunes eestlannal 16 ja Ostapenkol 19, mängitud punktidest võitis Kontaveit 50 ja Ostapenko 61.\n\nKontaveidil oli kogu mängu peale vaid üks murdevõimalus, mille ta ka realiseeris, Ostapenko kasutas kaheksast murdepallist ära neli.\n\nUue nädala edetabelis tõuseb Kontaveit 25. ja Ostapenko 34. reale. Järgmine turniir on mõlemal esmaspäeval algav aasta kolmas suure slämmi turniir ehk Wimbledon.\n\nEnne mängu:\n\n25-aastane Kontaveit alistas Eastbourne'is avaringis endise maailma teise reketi, venelanna Svetlana Kuznetsova (WTA 38.) 6:4, 3:6, 6:3 ning oli teises ringis 6:3, 6:3 maailma seitsmendast numbrist, kanadalanna Bianca Andreescust. Veerandfinaalis sai Kontaveit pisut üle kahe ja poole tunni kestnud matšis 2:6, 7:6 (2), 7:5 jagu šveitslanna Viktorija Golubicist (WTA 72.). Poolfinaalis sai Kontaveit avasetis 5:4 ees olles loobumisvõidu itaallanna Camila Giorgilt (WTA 75.).\n\n24-aastane Ostapenko alistas avaringis äsjase Prantsusmaa lahtiste finalisti, venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 19.) kindlalt 6:1, 6:3, seejärel sai ta 5:7, 6:4, 6:3 jagu eelmisel nädalal Birminghami murul karjääri esimese WTA turniiri võitnud tuneeslannast Ons Jabeurist (WTA 24.) ning veerandfinaalis alistas 1:6, 7:5, 6:2 Birminghami finalisti, venelanna Darja Kasatkina (WTA 34.). Poolfinaalis oli Ostapenko 6:4, 6:1 parem Kasahstani esindavast Jelena Rõbakinast (WTA 21.).\n\nProfiturniiridel on Kontaveit ja Ostapenko omavahel mänginud kahel korral ja mõlemad senised mängud on võitnud Kontaveit – 2015. aastal Ilkleys peetud ITF-i turniiril oli Kontaveit murul parem 6:1, 6:2, viimati olid nad vastamisi 2018. aasta Austraalia lahtistel, kus Kontaveit jäi peale 6:3, 1:6, 6:3.\n\nEsimest korda mängisid nad juunioridena 2011. aastal Linzis, kus poolteist aastat vanem Kontaveit võttis 6:3, 6:1 võidu. Eelmisel suvel mängisid nad Tallinnas peetud Eesti – Läti matšis, siis sai Kontaveit lõunanaabrist jagu 6:2, 6:7 (1), 10:7.\n\nKontaveidile on see karjääri kaheksas WTA finaal, seni on tal kirjas üks võit – 2017. aastal võitis ta Hollandis s'Hertogenboschi turniiri. Nagu Eastbourne'is, mängiti ka Hollandis muruväljakul. Tänavu jõudis Kontaveit ka Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, kuid ajapuuduse tõttu jäi finaalmäng mängimata ning Kontaveit ja ameeriklanna Ann Li nimetati mõlemad finalistideks.\n\nOstapenkole on see karjääri üheksas WTA finaal, varem on ta saanud kolm võitu – karjääri esimene triumf tuli 2017. aastal Prantsusmaa lahtistel, sama aasta sügisel võitis ta ka Seouli turniiri. Viimase turniirivõidu sai Ostapenko 2019. aastal Linzis. Murul pole Ostapenko varem WTA finaali jõudnud, küll aga on ta 2014. aasta Wimbledoni noorteturniiri võitja.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 27.) jäi Inglismaal Eastbourne'is peetud WTA tenniseturniiril finaalis 3:6, 3:6 alla Läti esinumbrile Jelena Ostapenkole (WTA 43.).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nQuentin Tarantino plaanib pärast järgmist filmi režissööri karjääriga lõpetada\n\n## Põhitekst:\n\nPlaanist elu jooksul kümme filmi teha on Tarantino rääkinud varemgi, ent nüüd kinnitas ta äsja antud intervjuus, et tema järgmine ja ühtlasi kümnes film jääb kindlasti ta viimaseks, kirjutab Independent.\n\n\"Ma tean filmiajalugu ja selle põhjal võin öelda, et ega ma enam paremaks ei lähe,\" märkis Tarantino.\n\n\"Ma olen töötanud 30 aastat ja kuigi ma pole teinud nii palju filme kui mõni teine, on see siiski pikk karjäär,\" lisas ta, tuues välja, et alati on oluline ära tabada õige hetk, mil loobuda.\n\n\"Kui Don Siegel oleks oma karjääri lõpetanud 1979. aastal, kui ta tegi filmi \"Escape from Alcatraz\", siis milline viimane film see oleks olnud! Milline mic drop! Aga ta tegi kaks tükki veel ja haihtus koos nendega,\" tõi Tarantino näite.\n\nTarantino tõdes ka, et ta on filmimaailma endast juba kõik andnud ja plaanib pärast kümnendat filmi keskenduda raamatute kirjutamisele.\n\nTarantino üheksas film \"Once Upon a Time in Hollywood\" linastus 2019. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Režissöör Quentin Tarantino teatas, et plaanib veel teha vaid ühe filmi ja seejärel filmitegemisega lõpparve teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased golfi EM-il otsustavale päevale ei jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel aastal otsustavale päevale pääsenud Kevin Christopher Jegersi skooriks jäi sel korral +5 (73, 73, 72). Mattias Varjuni ringide kogusumma oli +19 (77, 78, 77). EM-i debütandil Richard Tederil +21 (81, 74, 79).\n\n\"Võistlus läks enam-vähem, oli häid ja halbu päevi. Iga päev oli midagi, mis ei toiminud, kuid üritasin anda endast parima ja võidelda lõpuni,\" sõnas Hellat.\n\n\"Ei olnud mul seekord kõige parem mäng. Driver ja putter olid suhteliselt viisakad kõik kolm päeva, aga ülejäänud osad mu mängust olid veidi kehvad,\" nentis Jegers. \"Aga vähemalt tean nüüd, mille kallal pean tööd tegema, et oma vormi parandada.\"\n\n\"Hea oli näha, et mingites mängu osades on toimunud edasiminekut, kahjuks ei suutnud seda korralikuks tulemuseks vormistada,\" ütles Varjun. \"Võistluse ja enda mängu tase on selline, et cut'i läbimiseks peab tegema väga hea soorituse. Siiski oli sellest nädalast palju õppida nii mängimise kui ka ettevalmistuse poole pealt, loodetavasti suudan siit positiivsed asjad kaasa võtta ja ülejäänut parandada.\"\n\n\"Kõige paremini küll ei läinud, aga kogemusi sai aina juurde. Sain mängida heade mängijatega koos ja olen õnnelik, et sain siin võistlusel osaleda,\" rõõmustas debütant Teder. \"Peamiselt vedas alt draiveriga avalöökide sooritamine ja kõik pallid, mis ma draiveriga lõin, läksid otse paremale ja sinna põhimõtteliselt kõik mu löögid läksid. Kui aus olla, siis tulemus oleks saanud isegi hullem olla, kui ma poleks lähimänguga rasketest kohtadest päästnud kogu aeg. Peale võistlust oli aega, et rangel paar tundi harjutada ja aru saada, mis selle draiveri jama tekitas. Suutsin midagi välja mõelda ja sain asja korda ja ootan põnevusega järgmist võistlust.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal selguvad individuaalsete Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad golfis. Eestlastel sel korral otsustavale päevale jõuda ei õnnestunud. Kõige lähemal nelikust cut 'i tegemisele oli Carl Hellat, kelle kolme päeva skooriks oli +1 (68, 74, 72). Edasi pääsenuks kahe löögi võrra parema tulemusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa GP kolib Sotšist Eestile lähemale\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 2014. aastast on Venemaa GP peetud Sotši olümpiapargis, kuid 2023. aastast hakatakse võistlema Peterburist 54 km kaugusel paikneval Igora Drive ringrajal, vahendab Reuters.\n\n\"Ootame põnevusega võistlemist asukohas, kus on kümme professionaalset rada võistlemiseks ja testimiseks ning mis laiub umbes sajal hektaril,\" seisis F1 avalduses.\n\nIgora Drive asub Soome piirist umbes 150 km kaugusel. Selle ringraja kavandas Saksamaa arhitekt Hermann Tilke, vajaliku litsentsi sai ringrada 2020. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja Venemaa GP etapp kolib 2023. aastast Sotšist Peterburi uuele ringrajale, teatasid MM-sarja korraldajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Xena, Buffy ja Kapten Marveli feminism Juuditi nahas\n\n## Põhitekst:\n\nJaak Allik:\"Nüüd, kui lisaks Soomele, Taanile, Norrale ja Leedule on matriarhaat haaranud võimu ka Eestis, on Andrus Kivirähk loonud oma versiooni kangelanna Juuditist\". 1\n\nRait Avestik:\"Reaalsed sündmused mõjutavad suuresti VAT-teatri \"Juuditi\" vastuvõttu ja selle pärast võib nutta või ka selle üle naerda, aga teater peaks kindlasti rahul olema. Mulle ei meenu, et mõni teatri NO99 aktsioongi nii lõikavalt igapäevaellu oleks sekkunud.\" 2\n\nJaak Allik ja Rait Avestik on mõlemad teatrikriitikutena raskekaallased ja kindlasti paslikumad analüüsima, mida Kivirähi-Toikka tandem siin näitlejate ja muu teatrirahva abiga loonud on. Aga nendes lõikudes nad eksivad. Muidugi-muidugi, ehk ei peaks ma omistama sellele nii suurt tähendust, ehk on nende lausungeis irooniat, sarkasmigi. Aga fakt on see, et ei Eestis ega ka kuskil lähikonnas ole \"matriarhaat võimu haaranud\", sest kui ka on veidi rohkem näha naisi juhtivatel kohtadel, siis opereerivad nad olemuslikult patriarhaadi sees, selle reeglite järgi, veidi ehk vastu astudes, aga ettevaatlikult, ohutult isegi. Miski pole päriselt kukkunud, kogu süsteem seisab samadel alustel, inimesed ja vääruskumused selle taga on samad. Eks Kivirähk sellepärast peabki meile kirjutama säärase \"feministliku Juuditi\", et me tollele mõtlema peatuks…\n\nAvestik eksib jällegi selles, et uus, NO99 võtmes \"Juudit\" igapäevaellu sekkub. Kahjuks ei sekku see igapäevaellu, ja sel lihtsal põhjusel… et peaaegu keegi pole seda näinud ega näe vist niipea. See tükk aga on kirjutatud ja lavastatud \"rahvavalgustuslikult\" — siinkohal võiks isegi jutumärkidest loobuda, aga ma siiski ei loobu. Uue \"Juuditi\", Kivirähi ja Toikka \"Juuditi\" mõte on selles, et inimesed seda näeksid ja kaaluksid! Et see jõuaks eriti vast noorteni, puudutaks neid, paneks mõtlema-arutlema-vaidlema. Looks neile eeskujusid! Mul on tunne, nagu oleks Kivirähk kirjutades vahepeal mõelnud otsekui \"Sõjaprintsess Xenale\" või \"Vampiiritapja Buffyle\" (nii rikkalikku verepulma ja kollitapmist muidugi kahjuks ei tule, kuigi ma ütlen: see oleks võinud olla üks lahendus, aga üks teine lahendus…). Või ehk flirtis ta mõttes ka vanema publikuga, et see liiguks läbi tuttava \"Juuditi\" poliitilisse nüüdisilma, mõistaks \"noort hinge\" selles?\n\nOsaliselt sama saatus tabas siiski nõrgemaks, vähem terviklikuks jäänud VAT-i \"Romeot ja Juliat\" (seda vast nägi sügise jooksul rohkem inimesi). Selle puhul mõtlesin ma, et kuigi seal oli paljutki, mis kätte ära lagunes, oli seal oivalist ansamblimängu, näitlejatööd, hästi lavastatud-mängitud stseene ning lugu ise ju maailmaklassikast. See tundus mulle imelise noortetükina, võimalusena teismelisi säärase teatri juurde või sisse tuua. Aga mind ajasid mõned\"Romeo ja Julia\" valikud veidi nihelema, ma ei tundnud ennast võib-olla selle sihtgrupina.\n\n\"Juuditis\" on samasuguseid elemente — see on samuti püüdlus panna klassikatekst uude vormi, uude maailma, säilitades küll midagi \"algmaterjalist\", aga mängides asju ringi. \"Juudit\" köidab mind rohkem, sest see eesmärk, see ideoloogiline mäng siin on palju põnevam ja minu jaoks küünlaid väärt. Tõsi, kas ka lõpuni õnnestunud?\n\nHenessi Schmidt ja Ingrid Margus naudivad paarismängu Juuditi ja Susannana, kaks sõbrannat, kaks uue aja tüdruknaist. See kõik mõjub natuke nagu hurraa-feminism, või sissejuhatus ökofeminismi või baasfeminismi või… Ma mõtlen, et kas Kivirähk pidas silmas ennast (ja siis kaude mindki, minusuguseid), kui ta pani tüdrukud kõnelema vanadest headest meestest, kes sõnade ja mõtete ja ideaalidega nii palju püüavad, aga luhtuvad isegi idealistidena. Kas Kivirähki (ja kuidagi seeläbi või samaaegselt ka mu enda) feminism on Mati Undilt päranduseks saadud meesfeminism, mis on küll särasilmne ja imetlev ja omal kombel aja- ja asjakohane, aga siiski viljatu, isegi veidi saamatu? Ja asjade käigust kolm sammu maas? Loosunglik?\n\nJaah, meestegelaste tekst on võetud Tammsaare maailmast (tundub, et kõvade väljajätetega, ma ei hakanud näpuga järge ajama-võrdlema), naised räägivad Kivirähi maailma noorte naiste — tema tütarde eakaaslaste — teksti. See dissonants on korraga võluv ja napakas, toimiv ja võimatu.\n\nEi, eesmärgid on ju saavutatud: Margo Teder mängib Osiase ebameeldivaks, peaaegu tülgastavaks, juba läbinähtavalt poliitikukujuks. Tanel Saar teeb suurepärase klounaadliku topeltrolli meestemaailmast, mängides nii Osiase kui ka Olovernese tentsikut-käsilast, kõva sportlast-spordiblogijat ja, noh, \"isast\", ühesõnaga, kaht eri meest, kes oleksid justkui üks ja seesama — see on veetlev ja ainuvõimalik lahendus.\n\nProbleem keskendub seega Gert Raudsepa ja Henessi Schmidti duellile, sest neile on antud justkui erinevad relvad. Nad teevad nende relvadega küll oma parima, aga Olovernes muutub väga kiiresti üleliigseks. Ta on täpselt nagu mõni tänapäevases Hollywoodi koomiksifilmis naissoost kangelasele appi trügiv megamees, kes pole veel mõistnud, et see kosmiline tibi või daam ta kõrval on kordades ohtlikum olend, kui ta välja paistab. Aga kas see polegi mitte taas kord eesmärk? Tõsi, Kivirähk lubab endale siin väikses plaanis huumorit vaid sõrmega ja sõmarukese, maitseaineks. Ent kas pole see mitte ka suur huumor, st suure plaani huumor: noh, nagu \"Captain Marvel\" või \"Wonder Woman\" lavavõtmes? Kas selle tüki sellise tõlgenduse või vaatamisega kaasneb paratamatult muie ja naer ka tollesama hurraa-feminismi üle?\n\nJaak Allik: \"Gert Raudsepale pole midagi ette heita, ta võtab Olovernesele jäetud tekstist kõik võimaliku, kuid vähimatki Juuditit tasakaalustavat vaimset jõudu see Olovernes endast ei kujuta. Ilmselt ongi selline olnud autori tahtmine, mis jätab mulje, nagu oleks näidendi kirjutanud mõniüle võlli läinud feminist, kes meie armastatud rahvakirjanik ju ometi pole. (---) Ma arvan, et Kivirähi näidend ja Toikka lavastus võinuksid ollagi huvitav edulugu, kui me näeksime laval sellist Mihkel Seedri poolt (kavalehel-saatetekstis) maalitud Susannat: tarka juhendajat, keda noor ja äge Juudit tõesti hädasti vajaks. Selle asemel on laval Ingrid Marguse mängitudüheplaaniline lesbiline amatsoon, keda lisaks kehalisele Juuditile huvitavad vaid peod, relvad ja kättemaks oma rabist isale.\"\n\nIngrid Marguse Susanna tekstis on võib-olla jah enim toda pühaduserüvetust: raev omaenda range ja \"püha\" isa ja leebumus Juuditi pehme, pillimängijast isa vastu, räuskamine Juuditi surnud abikaasa, professor Manasse aadressil (kelle õpilased nad mõlemad olid ja kes ainult otsiski mõnd üliõpilasplikat, kelle armastusega uhkeldada). Ja sama koosa saab ka Olovernes, kelle kõnesid Juudit andunult loeb. Juudit, kes \"targa tüdrukuna\" läheb ikka ja alati sääraste meeste õnge, kes pole mingiski mõttes paremad \"halbadest meestest\", kes ei hooli inimkonnast, tulevikust, hoolimisest kui sellisest. Tähendab, mingis mõttes see \"räpase suuga öeldu\" on pool kriitikast, mille teine pool jääb Juuditi pehmemale, aga mitte vähem halastamatule kõnele.\n\nRait Avestik: \"Ma ei tea, millised on tegelikult Schmidti hoiakud selle suhtes, mida tema tegelane räägib, aga esietendusel tundus mulle, et mitte ainult Juuditil ei olnud tõsi taga, vaid ka näitleja oli laval pidevalt Juuditi kõrval — nad toetasid ja täiendasid vastakuti teineteise tõsiseltvõetavust. Kui näitlejaisiksus ei avaldu ainult töös rolliga, vaid tõmbab oma olemusega lavamaailma laiemaks, on hea märk edukalt läbi lüüa nüüdisaegses psühholoogilises (või sellelaadses) teatris.\"\n\nMulle, erinevalt Allikust, see Schmidti-Marguse duett passis. Mingis mõttes vastab Susanna ju teistele tentsikutele; ta on samasugune \"rusikas\", jõud oma valitseja selja taga nagu nood \"spordipoisid\", aga ta on lihtlabaselt… ägedam, mässulisem. Ta ei ole oma peremehe/perenaise kõrval —veel!— koerastunud, ei ole oma täide füüsilisse jõudu kasvanud. Ma muidugi ei tea, kas see võimalus või võti on siia tõesti nii sisse kirjutet, aga lavastuse lõpul see nõnda paistab. Muide, seda \"lesbilist amatsooni\" ikka vahepeal huvitavad ka nood spordipoisid, nii et võib ehk öelda, et ta eksperimenteerib. Nagu Juuditit tõmbavad ikka veel veidi need \"targad vanamehed\", kes lihtsalt valmistavad järjest pettumuse — sest nende kaudu ei saavuta midagi. Aga ikka on neil tema üle pisuke mõjuvõim…\n\nToikka ja Kivirähi \"Juudit\" ei taotle mingit sügavust, see on üsna otsene ja manifestilaadne tükk, see on\"Juuditi\" multikas. Mul on südamest kahju, et see ei tulnud välja paremal ajal, kui tal oleks saanud olla ühiskonnas vääriline kõlapind ja publik ning et ta oleks saanud n-ö tirriteerida ja kollitada. Muidugi pole tüki saatus veel lukustatud, võib-olla voorivad peagi saalidesse noorte hordid.\n\nJa ideoloogilise laetuse mure? Probleem on selles, et ma saan aru sääraste naissoost kangelaste tõusust — asi pole sugugi ainult selles, et popkultuur on tabanud hea turulaine, et inimestel on nälg naise kui kangelase, lunastaja, päästja järele. Põhjus, miks säärane kujutelm tekib, on lihtne: ma mõistan Kivirähki vägagi hästi. Kui vaadata seda \"vanameeste\" poliitikamaailma, siis tekib tülgastus, tekib tahe kirjutada too lugu ümber. Kuigi: lihtne soolisus siin ei päästa!\n\nIsegi Jaak Alliku möödaminnes puistatud, justkui süütus arvamuses (\"Tuleb tunnistada, et Juuditit kehastanud Henessi Schmidt mängib oma rolli usutavalt ning isegi empaatiat tekitavalt välja—sellise naisjuhi järele läheks küll. Tema malbes ilus on isegi midagi Kaja Kallasest.\") on midagi paikapanevat; mul on tunne, et see \"malbe ilu\" on torge kuskile mujale kui lavale.\n\nÜhesõnaga, puhtalt emotsiooni pealt ma ütleksin, et see, meie moodsa lääne ühiskondlik situatsioon, šovinistlik-patriarhaalse enesekehtestamisvajaduse tõus tingibki tahtmise saata \"nad\" — vähemasti laval, kunstiteoses, filmis, romaanis — \"lesbiliste amatsoonide\" mõõkade alla. Ja \"Juudit\"on selleks esmapilgul hea alusmaterjal, mis mõjub justkui tihke kultuurikihi peale spreiga oma sõnumi kirjutamine. Ja mõnikord sisikond karjub selle järele! Nõuab toda mässu ja mängu!\n\nAga. Ma tahaksin küll väga sääraseid koomikseid, sääraseid sõnumeid, säärast tuld, ent praegu on teosest siiski näha ja tunda, et selle on kokku seadnud sõbralikud professor Manassed, pillipuhujad, kes on nõus seda pilli puhuma, agaõiges kohas ja sobival viisil. Kas selline Juudit saab oma uue maailma loomisel olla vaba, kas tal on võimalusõnnestuda? Kas Kivirähk valis selleks mänguks õige alusteksti? Sest lõpuks oli \"Juudit\" siin ju ainult vahend, kõlama jääb sõnum, mis on Juuditile külge õmmeldud. Et saavutada midagi enamat, peaks Kivirähi ja Toikka \"Juudit\" kirjutama Tammsaare \"Juuditi\" nõnda üle, nagu Tammsaare kirjutas piibliloo... Üks võimalus oleks jõuda sellega \"massidesse\", ajada sipelgapesa kihama. Aga nüüd jääb see kõik üheks intellektuaalseks võimaluseks, teatrikriitikute targutamiseks, arglikuks arutluseks. Vampiiritapja Buffy näeb välja äge, aga natuke segaduses: kus on see koht, kus ta sisse astub ja vanad rondid põrgusse kupatab?\n\n1. Jaak Allik 2021. Ah, need mehed on kõik tõprad, rafineerit lambapead… Postimees, 4. III.—https://leht.postimees.ee/7193277/ah-need-mehed-on-koik-toprad-rafineerit-lambapead)\n\n2. Rait Avestik 2021. Kuritöö ja karistamatus. Sirp, 26. III.—https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kuritoo-ja-karistamatus/\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lavastus\nAndrus Kivirähk, \"Juudit\"\nLavastaja: Aare Toikka\nKunstnik: Pille Jänes\nValguskunstnik: Sander Põllu\nVideokunstnik: Sander Põldsaar\nHelilooja ja muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres\nOsades: Henessi Schmidt, Ingrid Margus, Tanel Saar, Margo Teder ja Gert Raudsep.\nVAT Teatri esietendus 1. III 2021 Kumu auditooriumis.\n\nArvustus ilmus Teater. Muusika. Kinos.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDallas Mavericksi peatreeneriks sai endine NBA täht\n\n## Põhitekst:\n\n13 hooaega klubi juhendanud Rick Carlisle pani ameti maha 17. juunil, päev varem vallandati 24 hooaega klubis töötanud tegevjuht Donnie Nelson. Uueks tegevjuhiks palgati Nike tegevjuht Nico Harrison.\n\nUSA meedia andmetel jõudsid Mavericks ja Kidd kokkuleppeni reedel ja leping sõlmiti neljaks aastaks. Viimati töötas Kidd Los Angeles Lakersi abitreenerina.\n\n48-aastane Kidd alustas enda mängijakarjääri 1994. aastal just Mavericksis ja mängis seal kuni 1996. aastani. Uuesti naasis ta Mavericksi ridadesse 2008. aastal ja tuli nendega 2011. aastal ka NBA meistriks. Veel on Kidd mänginud Phoenix Sunsis, New Jersey Netsis ja New York Knicksis.\n\nTreenerina oli ta aastatel 2013-2014 Brooklyn Netsi ning 2014-2018 Milwaukee Bucksi peatreener.\n\nPeatreenerina on tal 183 võitu ja 190 kaotust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NBA korvpalliklubi Dallas Mavericks palkas USA meedia teatel uueks peatreeneriks NBA Kuulsuste halli kuuluva Jason Kiddi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUus-Meremaa peatas reisimulli Austraaliaga, Sydney pani end lukku\n\n## Põhitekst:\n\nUus-Meremaa koroonakriisile reageerimise minister Chris Hipkins ütles, et koroonamulli peatamine annab võimudele aega kaaluda meetmeid, mis muudaksid reisimise kahe riigi vahel turvalisemaks.\n\nUus-Meremaa on ka varem erinevate riikidega reisimulle peatanud, kuid Austraalia puhul juhtus see esimest korda.\n\nAustraalia suurim linn Sydney kehtestas laupäeval seoses koroonaviiruse delta variandi levikuga taas ülelinnalised piirangud, mis esialgu kestavad kaks nädalat ehk 9. juulini.\n\nEsmalt kehtestati meetmed Sydney' südalinna ärikvartalis ja neljas idapoolses eeslinnas, kuid juba mõni tund hiljem otsustati neid laiendada kogu linnale.\n\nRahvusvahelise lennu meeskonnaga, kes viidi lennujaamast otse karantiinihotelli, on seni seotud üle 80 koroonaviiruse nn India varianti ehk delta tüvesse nakatumist.\n\n\"Delta variant on osutunud väga võimsaks vastaseks,\" ütles Uus-Lõuna-Walesi osariigi terviseminister Brad Hazzard ajakirjanikele. \"Ükskõik, milliseid kaitsesamme me hetkel astume, paistab viirus teadvat, kuidas korraldada kaitserünnak.\"\n\n\"Kuna delta variant levib varasematest koroonaviiruse tüvedest vähemalt kaks korda kiiremini, peame olema järgmistel päevadel valmis suureks nakatumiseks,\" ütles osariigi peaminister Gladys Berejiklian.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus-Meremaa peatas laupäeval kolmeks päevaks karantiinivaba reisimise Austraaliaga, põhjendades seda arvukate koroonaviiruse delta tüve puhangutega riigis. Sydney kehtestas koroonaviiruse ulatusliku leviku tõttu kahenädalased piirangud kogu linnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nViimasel vabatreeningul oli kiireim Hamilton\n\n## Põhitekst:\n\nHamilton sõitis välja ringiaja 1.04,369 ja edestas 0,204 sekundiga MM-sarja üldliidrit Max Verstappenit (Red Bull). Kolmas oli Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,463).\n\nEsikümnesse mahtusid veel Sergio Perez (Red Bull; +0,657), Yuki Tsunoda (AlphaTauri; +0,781), Pierre Gasly (AlphaTauri; +0,929), Charles Leclerc (Ferrari; +0,971), Fernando Alonso (Alpine; +1,031), Lance Stroll (Aston Martin; +1,076) ja Sebastian Vettel (Aston Martin; +1,123).\n\nKvalifikatsioon algab kell 16 ning põhisõit pühapäeval kell 16.\n\nOur title runners @LewisHamilton and @Max33Verstappen take the top two spots in FP3!\nNot long till qualifying will be here.... #StyrianGP #F1 pic.twitter.com/VSXk1x30FD\n\n— Formula 1 (@F1) June 26, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-etapil Austrias sõitis viimasel vabatreeningul kiireima aja välja Lewis Hamilton (Mercedes).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWarner Bros. lükkas \"Dune'i\" esilinastuse taas edasi\n\n## Põhitekst:\n\nEsialgu pidi film kinodesse jõudma juba 2020. aasta detsembris, ent koroonapandeemia tõttu otsustas filmistuudio \"Dune'i\" ja mitmete teiste filmide esilinastused edasi lükata, kirjutab Variety.\n\n\"Dune\" põhineb Frank Herberti 1965. aasta romaanil ning jutustab loo andekast noormehest, kes peab oma rahva päästmiseks reisima maailma kõige ohtikumale planeedile.\n\nFilmis teevad kaasa mitmed tuntud näitlejad – Timothee Chalamet, Rebecca Ferguson, Oscar Isaac, Josh Brolin, Stellan Skarsgard, Dave Bautista, Zendaya, Jason Momoa ja Javier Bardem.\n\nWarner Bros. muutis aga ka kahe teise filmi esilinastuse aega. \"Sopranode\" eelfilmi \"The Many Saints of Newark\" esilinastus lükati nädala võrra edasi, 1. oktoobrile. \"Cry Macho\" jõuab kinodesse aga planeeritust kuu võrra varem, 17. septembril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmistuudio Warner Bros teatas, et Denis Villeneuve'i ulmefilmi \"Dune\" esilinastus lükkub kolme nädala võrra edasi. Film jõuab kinodesse 22. oktoobril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võrkpalliklubid said teada esimesed vastased eurosarjades\n\n## Põhitekst:\n\nPärnu VK teeb sarnaselt eelmisele hooajale kaasa CEV Challenge Cupil nagu ka Saaremaa VK, üle mitme aasta taas eurosarjas osalev Tartu Bigbank mängib Meistrite liigas, vahendab volley.ee.\n\nTartu Bigbank alustab Meistrite liigat eelringist, Eesti klubi esimeseks vastaseks loositi Šveitsi klubi Amriswili Lindaren Volley.\n\nMeistrite liiga neljandast ringist alustavad Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack (Belgia) ning Eesti koondise peatreeneri Cedric Enard'i juhendatav Berliini Recycling Volleys (Saksamaa).\n\nPärnu VK läheb Challenge Cupi 1/32-finaalis vastamisi Iisraeli klubiga Tel-Avivi Maccabi Yeadim, Saaremaa VK alustab 1/16-finaalist ja kohtub seal Gentofte Volleya Taanist.\n\nCEV Cupil teeb kaasa Karli Alliku uus koduklubi Frankfurdi United Volleys (Saksamaa), kelle 1/16-finaali vastane tuleb Meistrite liigast välja langejate seast. Samas sarjas mängib ka Robert Tähe tööandja Belchatowi Skra (Poola), kes läheb 1/32-finaalis samuti vastamisi Meistrite liigast välja langeva klubiga.\n\nNaiste CEV Cupil osaleb rahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet Volero (Prantsusmaa), kes kohtub 1/16-finaalis Meistrite liigast välja langejaga. Samas sarjas teeb kaasa ka Kertu Laagi uus tööandja Schwerini Palmberg (Saksamaa), kes kohtub Nantes'iga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuel klubihooajal osaleb eurosarjades kolm Eesti võrkpalliklubi: Tartu Bigbank, Pärnu Võrkpalliklubi ja Saaremaa Võrkpalliklubi. Lisaks teevad erinevates klubisarjades kaasa mitmed koondislased. Reedel Luksemburgis toimunud loosimisel said osalejad teada oma esimesed vastased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sportakrobaadid tegid noorte MM-il debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nEesti esimene kolmik koosseisus Inger Urmet, Krõõt Arna ja Ellinor Orgusaar (Akrobaatika Kool) kogus mitmevõistluses 46,150 punkti (tasakaalukava 24,300 ja tempokava 21,850), mis andis neile 22. koha.\n\nTeine kolmik, kuhu kuulusid Anita Tamm, Getter Daffe ja Johanna Saarik (PartnerAkro), sai mitmevõistlus 45,650 punktiga 23. koha (tasakaalukava 23,050 ja tempokava 22,600).\n\nLisaks sportlastele kuulusid Eesti tiimi delegatsiooni juht Matthias Kann, treenerid Heidi Kann ja Kadri Ridaste, meditsiinipersonal Kert Erhard Ridaste ning kohtunik Merit Illak.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti sportakrobaadid said Genfis peetud noorte MM-il enda tiitlivõistluste debüüdil vanusegrupis 11-17 mitmevõistluses 22. ja 23. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kergejõustikutipud võistlevad Eesti meistrivõistlustel\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste 100 m distantsil on oodata põnevat duelli Henri Saia (SK Altius) ja Karl Erik Nazarovi (Audentese SK) vahel. 200 m tulevad lisaks Saiale stardipakkudele Karl-Mark Minkovski (Audentese SK), Robin Sapar (KJK Vike) ja Tanel Visnap (SK Maret Sport).\n\nRasmus Mägi (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud oma peaalal ehk 400 m tõkkedistantsil võimsat minekut, tuleb nädalalõpul starti ilma tõketeta jooksus. Tema peamisteks konkurentideks staadioniringil on klubikaaslane Rivar Tipp ning Lukas Lessel (SK Elite Sport).\n\nPõnevaid jookse võib oodata ka naiste 100 m ja 200 m sprindidistantsidel. Mõlemal jooksudistantsil on stardinimekirjas 2019. aastal kuldse duubli teinud Õilme Võro, sel hooajal isiklikke tippmarke tublisti nihutanud Kristin Saua (mõlemad Võru KJK Lõunalõvi), TÜ ASK klubi värvides Karoli Käärt ning pärnakas Ann Marii Kivikas (SK Altius).\n\n400 m tõkkejooksus asub tiitlit kaitsma Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev), peamist konkurentsi tulevad pakkuma taas Lukas Lessel (SK Elite Sport) ning möödunud aasta pronksmedali omanik Sten Ander Sepp (Audentese SK).\n\nVeerandmailerid Helin Meier (KJK Nõmme), Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) ning Liis Roose (TÜ ASK) on Eesti meistrimedalite eest heitlemas 400 m distantsil. Tõketega sama distantsi peamiseks kullafavoriidiks on Kleemeier, kellele tuleb konkurentsi pakkuma Liis-Grete Atonen (TÜ ASK).\n\nSelle nädalavahetuse üks tulisemaid heitlusi tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris, kus on üles antud Eesti rekordinaine Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev), Aet Laurik (KJK TIPP), Kreete Verlin (SK Fortis), Lishanna Ilves (KJK Vike), Tähti Alver (KJK Nõmme), Merilyn Uudmäe (Audentese SK) jt. Viimane neist asub laupäeval tiitlit kaitsma kolmikhüppesektoris.\n\nNaiste vasaraheites on oodata põnevat duelli möödunud aasta Eesti meistri Anna Maria Oreli (Tallinna SS Kalev) ja Eesti rekordinaise Kati Ojaloo (KJS Sakala) vahel. Meeste seas tuleb kuldmedalit kaitsma Jüri Tamme hoolealune Adam Paul Kelly (Audentese SK).\n\nMeeste kaugushüppes on teiste seas üles antud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Henrik Kutberg (Audentese SK), Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Robin Nool (SK Elite Sport) ja Karl Jõeäär (SK Altius). Kolmikhüppes on Jaak Joonas Uudmäe puudumisel peamiseks kullafavoriidiks sel kevadel U-23 Euroopa meistrivõistluste normi hüpanud Viktor Morozov (KJK Atleetika).\n\n110 m tõkkedistantsil asub võistlustulle Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes on sel suvel oma rekordi nihutanud 13.72 peale, jäädes Tarmo Jallai Eesti rekordile alla üksnes 10 sajandikuga. Medalimõtetega asuvad starti veel Kenro Tohter (Audentese SK), Martin Täht (SK Fortis), Rauno Kirschbaum (SK Altius) ja Jakob Ristimets (TÜ ASK). Naiste 100 m tõkkejooksus on stardis kogu eelmise aasta medalikolmik. Eeldatava favoriidina tuleb starti Diana Suumann (TÜ ASK), kes näitas kaks nädalat tagasi Espoos aega 13,47. Tiitlikaitsjana asub stardipakkudele Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel hooajal sprintinud tõketega staadionisirge 13,59-ga. U-20 Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Anna-Maria Millend (Audentese SK) on sel hooajal tõkkedistantsi läbinud 14,55-ga.\n\nKaur Kivistik (Tartu SS Kalev) asub tiitleid kaitsma esimesel võistluspäeval 1500 m jooksus ning pühapäeval 3000 m takistusjooksus. 800 m jooksus on stardijoonel Audentese SK mailerit Rasmus Kisel, kes jooksis möödunud nädalavahetusel Rumeenias Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel uueks isiklikuks rekordiks 1.48,50. Konkurentsitihedas jooksus astuvad üles veel Enari Tõnström (KJK Sakala), Rivar Tipp (TÜ ASK), Deniss Salmijanov (Tartu SS Kalev) ja möödunud aasta meister Karel-Sander Kljuzin (TTÜ SK). Tugevamatest keskmaajooksjatest on stardinimekirjas veel Olavi Allas (Tartu SS Kalev), Deniss Šalkauskas (TÜ ASK), Karl Mäe (SK Altius) ja Kalev Hõlpus (Rapla JK). Kelly Nevolihhin (KJK Vike) on peafavoriidiks naiste 800 m ja 1500 m jooksudes, kuid teiste seas tuleb talle konkurentsi pakkuma Katrina Stepanova (Sparta SS) ja Helin Meier (KJK Nõmme).\n\n2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste hõbemedaliomanik Magnus Kirt jalavigastuse tõttu sel nädalavahetusel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel ei osale. Tiitlikaitsjana asub võistlustulle Ranno Koorep (TÜ ASK), kes on sel hooajal näidanud 70.66 meetri pikkust odakaart. Eesti hooaja edetabeliliidrina asub võistlustulle Kunnar Erich Viisel, kes maikuus toimunud Gustav Sule memoriaalil viskas isiklikuks rekordiks 74.04. Naistest asub favoriidina võistlustulle Mirell Luik (Audentese SK), kes lennutas kuu aega tagasi Audentese staadionil oda 58 meetri ja 66 sentimeetri kaugusele.\n\nMeeste teivashüppes on oodata duelli Robin Noole (SK Elite Sport) ja Eerik Haameri (TÜ ASK) vahel. Naistest läheb kullasoosikuna Eesti meistrivõistlustele hüppama Marleen Mülla (KJK Vike), kes viis sel hooajal isikliku tippmargi 4.25 peale.\n\nMeeste kettaheites tuleb favoriidina heiteringi Martin Kupper (Audentese SK), kes on tänavu eestlastest ainsana üle 60 meetri heitnud. Kupperi peamiseks konkurendiks on USA-s tudeeriv ja treeniv Kevin Sakson, kes on viinud kahekilose heitevahendi 56 meetri ja seitsme sentimeetri kaugusele sel hooajal. Lisaks kettaheitele teeb Iowa State ülikooli sportlane kaasa kuulitõukes.\n\nNaiste kuulitõukes on üles antud Kätlin Piirimäe (Koigi KJK), Gerttu Küttmann (KJK Niidupargi), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Berit Saar (KJK ViKe). Meeste seitsmekilost kuulimuna tuleb kullasoosikuna heiteringi tõukama Jander Heil (KJS Sakala), kes on sel hooajal parimana tõuganud 19.63.\n\nMeeste kõrgushüppes on üheks favoriidiks endiselt suurepärases vormis olev Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), kes on sel hooajal koos Hendrik Lillemetsaga (KJK Saare) ületanud 2.10. Möödunud aasta Eesti meister Kristjan Tafenau (KJS Sakala) jääb vigastuse tõttu võistlusest eemale. Naiste kõrgushüppes asuvad kirkama medali eest võitlema Lilian Turban (SK Elite Sport), Elisabeth Pihela ja Grete Udras (mõlemad Audentese SK).\n\nÜks osavõtjaterohkemaid alasid nädalalõpul on meeste 5000 m jooks. Stardijoonelt leiab kogu Eesti staieriparemiku, eesotsas eelmise aasta selle distantsi meistri Tiidrek Nurmega. Talle tulevad konkurentsi pakkuma Leonid Latsepov (Sparta SS), Olavi Allase, Kaur Kivistik (mõlemad Tartu SS Kalev), Dmitri Aristov (Treeningpartner), Taavi Kilki (KJK ViKe) jt. Naiste kahtteist ja poolt ringi läheb favoriidina jooksma Harry Lembergi õpilane Jekaterina Patjuk (TÜ ASK). Kuldmedali mõtetega asuvad stardijoonele veel Laura Maasik (KJK Nõmme), Pille Hinn (Sparta SS) ja Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev). 5000 m distantsil jagatakse ka Eesti staadionijooksusarja kolmanda etapi punkte.\n\nLaupäeval ja pühapäeval Tallinna esindusstaadionil peetavatel Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel jagatakse ka mitmevõistluse medalid. Meeste kümnevõistluse nimekirjas on möödunud aasta Eesti meister Risto Lillemets, kes Götzises püstitas uueks isiklikuks rekordiks 8156 punkti. Art Arvisto õpilastest on stardinimekirjas veel ka Kristjan Rosenberg (TÜ ASK), kes kevadel viis isikliku rekordi 8032 punktini. Hooaja avastardi kümnevõistluses teevad Janek Õiglane (Audentese SK) ja Karl Robert Saluri (KJK Järvala).\n\nNaiste seitsmevõistluses näeb üle kolme aasta võistlejaterivis Eesti rekordiomanikku Grit Šadeikot (TÜ ASK). Klubikaaslane Mari Klaup alustab sel hooajal juba oma neljandat seitsmevõistlust. Aprillis Lanas kogus ema Katri Klaubi näpunäidete järgi treeniv sportlane 5900 punkti, mais Naxoses 5951. Tugevamatest eestlannadest on veel stardis Katre Sofia Palm (Audentese SK), Margit Kalk (Tartu SS Kalev) ja Pärl Eelma (Audentese SK). Väljaspool arvestust teeb kaasa Hiina koondist esindav Ninali Zhang. Juuni algul Arona mitmevõistlusel võidutses seitsmevõistleja tulemusega 6358 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "26.-27. juunil toimuvad Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Stardis on üle 300 sportlase ja esindatud 38 klubi. Oma osalemise on kinnitanud mitmed Eesti tipud – Ksenija Balta, Grit Šadeiko, Kreete Verlin, Õilme Võro, Karl Erik Nazarov, Keiso Pedriks, Kaur Kivistik, Eerik Haamer, Rasmus Mägi, Risto Lillemets, Janek Õiglane, Martin Kupper jpt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak: ootasime veel raskemaid tingimusi, aga üllatusi pole olnud\n\n## Põhitekst:\n\nReedel lükkas halastamatu Safari ralli suurest mängust viis WRC ekipaaži, mistõttu oli laupäeva hommikul peamiseks eesmärgiks ühes tükis tagasi hooldusparki jõudmine. Päeva esimest poolt jäid saatma mitmed kohtumised kohaliku elusloodusega, kuid suurt draamat laupäevane hommikupoolik ei pakkunud.\n\n\"Ootasime tänasest veel raskemaid tingimusi, aga on olnud üsna sujuv, pole olnud palju üllatusi,\" rääkis Ott Tänak lõunapausile jõudes.\n\n\"Nüüd tundub see kui tavaline ralli ja eile oli kindlasti palju nõudlikum. Oleme teinud kaarti muudatusi, sest tundub, et pärast recce 't on korraldajad tee äärde kive juurde pannud. Sellised kunstlikud muudatused ei ole kunagi head, aga asi on nagu on,\" kordas Tänak teiste sõitjate suurimat murekohta.\n\n\"Teed on hoopis teistsugused kui eile, tundub, et püsivad heas seisukorras. Loodame, et palju üllatusi ei tule,\" lisas saarlane.\n\nHoolduspausile minnes on Neuville'i edu Katsuta ees 28,1 ja Tänaku ees 56,2 sekundit. Neljas on hommikul kolmest kiiruskatsest kaks võitnud Sebastien Ogier (+1.33,8), kellele järgnevad M-Spordi mehed Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ott Tänak (Hyundai) on Keenia MM-rallil laupäevasele hoolduspausile minnes kolmandal kohal, kaotades tiimikaaslasele Thierry Neuville'ile 56,2 ka teisel kohal olevale Takamoto Katsutale (Toyota) 28,1 sekundit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimese välisstaarina esineb Eestis pärast piirangute leevenemist Haddaway\n\n## Põhitekst:\n\nLauluväljakul saab näha 1990ndate suurstaari Haddawayd, vene duo t.A.T.u. liiget Lena Katinat, slaavi diskobändi Virus!-t. Eesti muusika lippu hoiavad kõrgel Shanon ja Erich Krieger.\n\nCryptoFest toimub ühepäevase festivali formaadis, kus muusika kõrval saab nautida sööke-jooke ja festivalimelu. Esmakordselt saab festivalil maksevahendina kasutada ka kürptoraha Dagcoin, Bitcoin ja Etherum.\n\nFestivali väravad avatakse kell 12.30, algus kell 13, orienteeruv lõpp on kell 22. Festivali alal on avatud ka Baltimaade suurim Tivoli.\n\nValitsus kehtestab alates 28. juunist uued ürituste külastusmäärad, millega saab vabas õhus toimuvale kontserdile või festivalile lubada kuni 5000 inimest sõltumata kas vaktsineerimiskuur on tehtud või mitte. Samuti ei nõuta negatiivset koroonatesti ning kohapeal pole vaja end testida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "3. juulil toimub Tallinna lauluväljakul esimest korda CryptoFest, kus astuvad piirangute leevendamise järgselt üles ka mitmed välisesinejad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kolm põrsakest müstilise hundi käpa all\n\n## Põhitekst:\n\nEesti näitekirjanike ridadesse on lisandunud uus nimi: Märt Treier. Enda debüütnäidendi \"Ja kui nad surnud ei ole\" tõi raadioajakirjanikuna tuntud Treier ise lavale Jõgeva kultuurikeskuses. Etenduspaik ning etendajad pole juhuslikult valitud: lavastuses osalevate nelja näitleja Maarius Pärna, Meelis Põdersoo, Martin Kõivu ja Mihkel Kabeli teatritee sai alguse just Jõgeva kooliteatrist Liblikapüüdja ning tegijate endi sõnul ühendab neid eesmärk luua professionaalse teatri traditsioon Vooremaal. 1\n\nNäidend ise on segu omaloomingust ja ümbertöötlustest; humoorikasse lavateosse on kokku sulandatud tuntud nimed-lood-näod, mille all peitub laiahaardeline filosoofiline arutelu. Käsitletavad küsimused on ajatud: surematus, surematu kunstiteose loomine, kunstniku eneseteostuse vajadus ning inimese soovide petlikkus, kui nimetada vaid mõned üksikud kõlanud motiivid. Poeetiline põimitakse argisega: eksistentsiaalsete arutelude sisse mahub ka rongi ootamine, uue korteri ostmine ja koosviibimised sõpradega. Tegelased on kolm muusikut – Aaro (Põdresoo), Siim (Kõiv) ja Harald (Kabel) – ning müstiline Suur Valija (Pärn).\n\nMaarius Pärna ja Meelis Põdersoo osatäitmised kahe peategelasena on kahtlemata lavastuse kandev jõud. Pärna tegelane on salapärane hurmur, mustas ülikonnas kaabuga ekstsentrik, kelle maneerid on peenutsevad, kuid kiskjalikud. Mesimagusa hääle ja hüpnotiseeriva pilguga piidleb ta Aarot, kelles üritab esile kutsuda tema kõige sügavamaid soove ja kiusatusi. Põdersoo kehastatud Aaro on hobihelilooja, kelle unistus oleks küll suurt muusikat luua, kuid kel puudub usk iseenda võimetesse. Aaro on ebakindel, kergesti ehmuv ja sahmib kohmakalt oma prillidega. Ehkki esialgu suhtub ta rongipeatuses istuvasse veidrikusse teatava skepsisega, allub ta siiski mehe manipulatsioonile ning nõnda algab nende ühine tee Aaro kuulsusrikka muusikukarjääri poole. Sõrm on kuradile antud, kuid varsti järgneb terve käsi. Ehkki Aaro saavutab kõik, mida soovib, ning ebakindlast nohikust saab valju hääle ja selge pilguga aukartust äratav looja, keda ümbritsev saladuse viirg tõmbab inimesi ligi vasakult ja paremalt, peab ta silmitsi seisma avalikkuse survega, sõprade kaotusega ning kõikehõlmava paranoiaga, mida põhjustab ühelt poolt hirm tema teoste varastamise ees, kuid teisalt vangistuse tunne – pääsemine Suure Valija käest on võimatu.\n\nVõimatu oli hoiduda loomast assotsiatsioone Fausti legendidega. Ehkki Aaro ei otsinud füüsilist surematust ning piiramatuid teadmisi, vahetas ka analoogselt kurikuulsa doktoriga enda moraali ja väärtushinnangud edu, andekuse ja tunnustuse vastu. Lisaks Fausti analoogiatele sisaldas näidendi mitmeid viiteid ka Vana-Kreeka legendidele, printsi ja konna muinasjutule ning kolme põrsakese loole. Kolme põrsakest kujutasid nähtavasti ka kolm muusikut (Suurt Valijat saaks sel juhul Hundiks pidada) ning ehkki see seletab nii mõndagi tegelaste kostüümide kohta, näiteks miks kandis Harald kollast kaelarätti ja kauboi riietust, jäi see seos üsnagi juhuslikuks.\n\nEsimene võit tuli lavakujundusest. Kultuurikeskuste arhitektuur ei ole üldjuhul professionaalse teatri jaoks ideaalne, kuid Treier suutis oma meeskonnaga avara ja kohati kõhedust tekitava saali muuta väikeseks ja intiimseks teatrilavaks. Publik paigutati istuma lava kolme külge, saal varjati eesriidega. Ehkki saal oli publiku silme eest peidetud, oli sellel siiski oluline metafüüsiline roll: juba algusest peale paistis eesriide alt tugevat punast valgust ning peagi sai selgeks, et eesriie eristas maist sfääri üleloomulikust. Valguskujundus (Kristjan Häggblom) oli kontrastne, selgepiiriline ja dramaatiline. Piiripealsed toonid sisuliselt puudusid ning ehkki argistes stseenides leidus ka pehmet kollast valgust, kasutati tavatult palju tugevaid ja selgeid värve: elektrisinist, punast või erklillat punktvalgust. Helikujundus (Villem Rootalu) oli kunstilistest elementidest ehk kõige nüansseeritum ning pehmelt tõusvad ja langevad keelpillihääled lõid saali mõnusa ja kerge meeleolu.\n\nLavastuse peamiseks komistuskiviks sai liigne sõnakesksus ja alusteksti staatilisus. Suured ideed ja teoreetilised arutelud ei suuda publiku tähelepanu lõputult hoida ning lavastuse esimene osa kippus enda liigses filosoofilisuses venima. Kohati tekkis mulje nagu püüti sündmuste puudumist kompenseerida näitlejate üliteatraalse mänguga, kuid isegi Maarius Pärna miimika ning põlevad kassisilmad ei saa edasi viia seisvat tegevustikku. Lavastuse teises osas, kui Suure Valija identiteet (jäägu see siin ühesõnaliselt nimetamata) oli juba paljastatud, oli hoogu tunduvalt enam. Fantaasiarikkad seosed hakkasid tööle, süžeekäigud olid julgemad, episoodid vahetusid kiiremini ning näitlejate mängustiil ühtis tegevusega paremini, kaldudes juba oluliselt tugevamalt groteski ja karikatuuri poole. Eriti selgelt tuli see muutus välja Kõivu ja Kabeli tegelaskujude kaudu, kelle rolliloomest kadus peaaegu igasugune psühholoogiline alge ning asemele tuli puhas mängurõõm.\n\nEhkki lavastusele võib ette heita kohati kurnavaks muutuva eksistentsialismi ja kujundite (nii tekstisiseste kui -väliste) liigset lihtsust, oli kokkuvõttes tegu lustliku vaatemänguga. Oli tervitatav, et autorlavastaja ei olnud ennast täiesti tõsiselt võtnud, vaid oli temaatikale lähenenud läbi naeru ja paraja annuse eneseiroonia. Mäng publiku ootustega käis täiel rinnal ning ehkki lavastuse algusest võib leida ka realistlikke noote, on mõistlik ratsionaalne mõtlemine etenduse ajaks välja lülitada ja lasta end aina kasvaval absurdil ja groteskil kaasa viia.\n\n1. MTÜ TÄHETUND ESITLEB: JA KUI NAD SURNUD EI OLE… https://tahetund.eu/mtu-tahetund-esitleb-ja-kui-nad-surnud-ei-ole/\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuslavastus \"Ja kui nad surnud ei ole\"\nLavastaja: Märt Treier\nHelikujundus: Villem Rootalu\nKoreograaf: Kristjan Rohioja\nKostüümikonsultant: on Eda Orupõld\nValguskujundaja: Kristjan Häggblom\nNäitlejad: Maarius Pärn, Meelis Põdersoo, Martin Kõiv, Mihkel Tabel",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSiberisse küüditatud vanaisade lapselapsed on kõrgemalt haritud\n\n## Põhitekst:\n\nEllu Saar ja Jelena Helemäe vaatlesid Eesti perekondade võimalusi liikuda ühest sotsiaalsest klassist teise alates vabariigi algusaastatest. Sellesse ajavahemikku jääb nii sõdadevaheline Eesti, Nõukogude okupatsioon kui ka Eesti iseseisvuse taastamine. Teisisõnu eritlesid nad sotsiaalset mobiilsust ja sotsiaalset taastootmist läbi kolme põlvkonna.\n\nSotsiaalteadlased jagasid vabariigi algusaastail ehk enne Nõukogude okupatsiooni elanud vanaisad kolme sotsiaalsesse klassi: valgekraedeks, töölisteks ja talunikeks. Valgekraedeks lahterdasid nad tööandjad, intellektuaalid, ametnikud ja ohvitserid.\n\nTeadlased eritlesid, kuivõrd mõjutab vanaisa teise maailmasõja eelne sotsiaalne klass tema lastelaste hariduse omandamist. Nad leidsid, et vanavanemad mõjutavad lapselapsi rohkem, kui varem arvati.\n\nLastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli olnud valgekrae, on kõrgharidusega üle kolmandiku ehk 37 protsenti. Nende lastelaste hulgas, kelle isapoolne vanaisa oli olnud tööline, on kõrghariduse omandanute osakaal aga üle kahe korra väiksem ehk vaid 16 protsenti. Lapselaste hulgas, kelle isapoolne vanaisa oli talunik, on kõrghariduse omandanuid 23 protsenti. Emapoolsete vanaisade puhul on need suurusjärgud peaaegu samad.\n\nAnalüüsitavad andmed põhinevad 2004. aasta Eesti pere- ja sündimusuuringul, kus vastati küsimustele oma vanemate ja vanaisade kohta. Küsitletute seas oli 22 protsenti neid, kelle vähemalt üks vanaisa olnud Eesti vabariigi algusaastail valgekrae. Neljal protsendil vastanutest olid seejuures mõlemad vanaisad valgekraed.\n\nKõige enam haritud olid need vastanud, kelle mõlemad vanaisad olid olnud valgekraed ning ka kelle vanemad olid mõlemad kõrgharitud. Sel juhul omas 65 protsenti vastanutest kõrgharidust. Kõige vähem haritud olid aga need vastanud, kellel kumbki vanaisa ei olnud valgekrae ning ka kelle vanematel ei olnud kõrgharidust. Nende vastanute hulgas oli kõrgharituid vaid 15 protsenti.\n\nKõige enam haritud olid need vastanud, kelle mõlemad vanaisad olid olnud valgekraed ning ka kelle vanemad olid mõlemad kõrgharitud. Sel juhul omas 65 protsenti vastanutest kõrghariduse.\n\nTallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Jelena Helemäe ütles, et põhjus, miks vanavanemate käekäik niivõrd tugevalt lastelastega seotud on, peitub perekonnas olevates kultuurilistes ressurssides ja suhtlusvõrgustikus. \"Lävivad omasugused ning omasugused toetavad teineteist. Ressurss on võim,\" ütles ta.\n\nSotsioloogia professor Ellu Saar lisas, et kõrgemas positsioonis olevatel haritud inimestel on tõenäoliselt ka rohkem aega ja võimalusi oma lapselapsi kasvatada ning nendega tegeleda.\n\nLisaks kultuurilistele ressurssidele ja ajale võivad rolli mängida ka näiteks majanduslikud ressursid või sotsiaalsed sidemed. \"Loogika on see, et kus on, sinna tuleb juurde,\" ütles Helemäe. Eestlastel seda majanduslikku ressurssi ehk raha Nõukogude ajal siiski palju polnud, mistõttu ongi kultuurilistel ressurssidel tõenäoliselt suurem kaal.\n\n\"Nõukogude Liidu ajal ja ka tänapäeval võib juhtuda, et näiteks raamatukoguhoidjal või kultuuritöötajal ei ole teab mis palk, aga samas on tal kultuuriline ressurss. Tal on ka natuke rohkem aega tegeleda lapsega kui töölisnaisel, kes töötab kuskil Prismas 24 tundi,\" ütles Helemäe.\n\nEllu Saar ütles, et sotsioloogias on sotsiaalset taastootmist läbi kolme põlvkonna hakatud uurima alles viimasel ajal. Varem oli levinud arvamus, et vanavanemad lastelaste edukust üleliia palju ei mõjuta. Ühtlasi oli tüsilikum sarnaseid uuringuid läbi viia, sest puudus adekvaatne teave kolme põlvkonna käekäigu kohta.\n\nTeadlased ei osanud öelda, et kas see sotsiaalne taastootmine ulatub ka üle nelja põlvkonna vaarvanemateni. Ellu Saar ütles, et tsaariaega on keeruline uurida, sest ühelt poolt ei ulatu inimeste mälu nii kaugele ning teisalt puudub ka kättesaadav andmestik, kust järele uurida. Tsaariaja lõpus ei olnud ka sotsiaalsed klassid Eestis veel nii selgelt välja kujunenud. Nii näiteks oli 1915. aastal kõrgharitud eestlasi vaid umbes 800, kellest enam kui kolmandik ei elanud Eestis.\n\nVõimalus oleks uurida ka uut põlvkonda, kelle jaoks vabariigi algusaastail elanud esivanemad ei olnud mitte vanavanemad, vaid juba vaarvanemad. Helemäe ütles, et praegu on sellest vanuserühmast esindusliku valimi saamine veel aga väga keeruline.\n\nRepressioonide kiuste hariduse suunas\n\nTallinna Ülikooli teadlased vaatlesid ka seda, kuivõrd on perekondade käekäiku mõjutanud Nõukogude poliitikad, sealhulgas repressioonid ehk küüditamised ja arreteerimised.\n\nOluline nõukogustamise meede oli näiteks hariduslike- ja karjäärivõimaluste tõkestamine ebalojaalsetele ühiskonnarühmadele. Nendeks olid peamiselt varasem linna- ja maaeliit, keda ennast või kelle lähedasi oli küüditatud.\n\nSaar ja Helemäe toovad välja, et Hruštšovi ajal püüti madalamaid klasse järele aidata. Nii näiteks soodustati kvootide abil töölisperekondadest pärit noorte kõrghariduse omandamist. Hiljem hakkas aina rohkem rolli mängima seegi, et inimene ise oleks varem olnud töölisena töötanud.\n\nTeadlased tõdesid, et Nõukogude okupatsioon ei suutnud siiski põlvkondadeülest sotsiaalset ja hariduslikku taastootmist tõkestada. Pigem vastupidi – repressioonid mõjusid põlvkondade üleselt risti vastupidiselt Nõukogude võimude loodetule.\n\nLastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli Nõukogude ajal represseeritud, omandas kõrghariduse 34 protsenti. Nendest lapselastest, kelle vanaisa ei olnud represseeritud, oli kõrgharidusega aga vaid 20 protsenti.\n\nLastelastest, kelle isapoolne vanaisa oli Nõukogude ajal represseeritud, omandas kõrghariduse 34 protsenti. Nendest lapselastest, kelle vanaisa ei olnud represseeritud, oli kõrgharidusega aga vaid 20 protsenti.\n\nRepressioonide mõju lastelaste kõrghariduse omandamisele oli positiivne ka klassisiseselt. Nii näiteks oli represseeritud valgekraede lapselastest kõrgharidusega 45 protsenti, represseerimata valgekraede lastelastest aga 33 protsenti.\n\nUurijad pole päris kindlad, miks see nii on. Jelena Helemäe seletas, et üks võimalik seletus peitub sellest, et haridust tähtsustatakse Eestis väga. See on osa kultuurist ning kujutab teatud tingimustes isegi vastupanu.\n\nTeadlased pakuvad, et represseeritud vanemate teostamata unistused ja püüdlused innustasid nende lapsi. Mõnikord ilmnes selline positiivne mõju alles kolmandal põlvkonnal: kuigi represseeritute lastel oli tõepoolest keerulisem ühiskonnas läbi lüüa, siis lapselapsed suutsid seda teha juba edukalt.\n\n\"See on see, et vaimult suured. Meid küll rõhutakse, aga meil on vähemalt see haridus ja me püüame seda säilitada. See on meie seletus,\" ütles Jelena Helemäe. \"Selles mõttes on see hästi vastuoluline, et kui sa väga pressid (tagant kiusad – toim.), siis saad sa vastupidise tulemuse.\"\n\nJelena Helemäe ütles, et sarnast loogikat on Euroopa teadlased varasemalt täheldanud näiteks sisserändajate perekondade puhul. \"Need inimesed mõistavad, et kuna nad on sellises olukorras, siis neil ei ole mingit muud ressurssi ega kapitali. Kui nad põgenevad kuhugi, siis on neil tihti palju kõrgem motivatsioon võimalikult kõrge haridus omandada ning seda oma lastele võimaldada. See on ainuke pidepunkt, ainus, millele nad nad võivad loota,\" ütles ta.\n\nTa sõnas, et ka Nõukogude ajal ei olnud represseeritud perekondadel tihtipeale muule loota kui heale haridusele.\n\nHelemäe ütles, et sageli vaadeldakse Lääne kirjanduses Nõukogude perioodi ühiskonda võrdsustavana, kuigi tegelikult ei olnud see üldse poliitikate eesmärk. \"Need olid klassikalised võimumängud. Kui sa tuled võõrale maale, siis sa elimineerid eliidi, kas füüsiliselt või kuidagi teistmoodi. Sa ei anna nende lastele võimalusi, et ei oleks sotsiaalset taastootmist,\" ütles ta. \"See oli ikka väga selgelt võimukeskne poliitika.\"\n\nÜhiskonda võrdsustab lastele võrdsete võimaluste loomine\n\nHelemäe ütles, et teadlaste leiud on olulised, sest aitavad sotsiaalset mobiilsust ühiskonnas paremini mõista. Ta selgitas, et sotsioloogias ongi üheks põhiteemaks see, kuhu suunas ühiskond liigub. \"Sotsioloogias on võrdsustamine igati positiivne ning loodetakse, et ühiskonnad liiguksid suurema avatuse suunas, kus ei oleks enam oluline see, kuhu perekonda sa sündisid,\" ütles Helemäe.\n\nHelemäe lausus, et ühiskond peaks liikuma niinimetatud haridusliku meritokraatia suunas, kus inimeste juurdepääs haridusele ja võimalused hariduse omandamiseks ei ole piiratud ega sõltu inimese taustast.\n\nPõhjamaade ühiskonnad on võrdsemad just tänu nende lasteaedadele, mille tase on kõrge ja kus tagatakse kõigile lastele samaväärsed võimalused.\n\nEllu Saar ütles, et kui tahta tänapäeval võrdsemat ühiskonda, siis peaksime vaatama eeskätt Põhjamaade poole. Põhjamaade ühiskonnad on võrdsemad just tänu nende lasteaedadele, mille tase on kõrge ja kus tagatakse kõigile lastele samaväärsed võimalused.\n\nKa Helemäe tõdes, et väga oluline on just varajane lapsepõlv. Mida rohkem lapsega siis tegeletakse, seda parem. Kõigi laste võimeid ja arengut peaks toetama võimalikult varakult, et need ei sõltuks pelgalt nende vanematest. Üks võimalus selleks oleks tema sõnul näiteks kõigile lastele tasuta huvihariduse võimaldamine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi algusaastail kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuulunud vanaisadel on Nõukogude repressioonide kiuste haritumad lapselapsed, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRannajalgpallikoondis lõpetas valikturniiri 14. kohaga\n\n## Põhitekst:\n\nKoondise jaoks algas turniir eelringiga, kus alistati lisaaajal Rumeenia, kaotati dramaatilises mängus penaltiseerias Inglismaale ja võideti viimases vooru 3:2 Rootsit, vahendab jalgpall.ee.\n\nNende tulemuste toel jõuti valikmängude alagrupiturniirini, kus jäädi nelja meeskonna konkurentsis viimaseks. Pärast 4:12 kaotust Šveitsile näidati küll hambaid Prantsusmaale, kuid lõpuks jäädi nimekamale vastasele alla 1:4. Viimases voorus Aserbaidžaani vastu oli sarnaselt Inglismaa-mängule taas draamat viimaste sekunditeni, sest väravavaht Kaspar Kotter suutis mängu lõpus seisu viigistada, kui Aserbaidžaanil oli koheselt vastus olemas ja seega kaotas Eesti mängu 3:4.\n\nEesti mängis seejärel 16 meeskonnaga valikturniiril kohamänge alagruppides neljanda koha saanud meeskondadega. Neljapäeval alistati Kasahstan 3:2 ja reedel jäädi Taanile valusalt alla 6:7.\n\nMängus Taani vastu viis Kotter Eesti juhtima, kuid seejärel haaras eduseisu Taani. Indrek Palm suutis küll viigistada, aga avakolmandik lõppes taanlaste 3:2 eduseisus, sest koheselt pärast Palmi viigiväravat teenis Taani penalti, mis õnnestus Casper Dorphil realiseerida.\n\nTeine kolmandik kuulus eestlastele ning Palm, Janek Remmelgas ja Priit Mäeorg suutsid Eesti 5:3 ette viia.\n\nOtsustaval kolmandikul vähendasid taanlased esmalt kaotusseisu minimaalseks, kuid Joonas Laurits taastas Eesti meeskonna kaheväravalise eduseisu. Kuigi veidi enam kui kolm minutit enne kohtumise lõppu juhtis Eesti mängu 6:4, kaotati lõpuks Taanile 6:7. Taani viigi- ja võiduvärava lõi Dorph, kes kostitas Eestit lausa nelja väravaga. Võiduvärav sündis kolm sekundit enne lõpuvile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti rannajalgpallikoondise jaoks lõppes reedel MM-valikturniir Portugalis Nazares. Üheksa päevaga kokku lausa kaheksa mängu pidanud koondis saavutas lõpuks 14. koha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas ööpäevaga 57 joobes sõidukijuhti\n\n## Põhitekst:\n\nKui juht on tarvitanud alkoholi vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.\n\nKui juht on narkojoobes või üle 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus peatada ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest 57 joobes juhti. Tabatud juhtidest ühel lasub narkouimas sõitmise kahtlus, ülejäänud 56 olid tarvitanud alkoholi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViimase ööpäevaga tuvastati 34 koroonapositiivset\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 16 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 11 on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus neli, Viljandimaale kolm, Tartumaale kaks, Hiiumaale, Pärnumaale ja Võrumaale üks nakatunu. Teistes maakondades uusi nakkusjuhte ei avastatud. Kuuel juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 35,37 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust üks protsent.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid neli, haiglaravi vajab 34 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastaseid 24 (70,6 protsenti). Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 7646 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 551 011 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 415 741 inimesel.\n\nÜle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,3 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3495 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 34 ehk üks protsent testide koguarvust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus prints Harry ja Meghani elust rääkiva filmi treiler\n\n## Põhitekst:\n\nFilmi pealkiri on \"Harry & Meghan: Escaping the Palace\" ja eelkõige uurib film, miks nad otsustasid kuninglikest kohustustest loobuda. Ka taaslavastatakse filmis paari intervjuu Oprahile, kirjutab Independent.\n\nHarryt mängib Jordan Dean ja Meghanit Sydney Morton.\n\nMitmed Harry ja Meghani fännid on juba filmi treileri põhjal kritiseerinud, öeldes, et film on liiga paljastav ja kollane. Samuti leidsid mitmed, et Harry ja Meghani rolli valitud näitlejad ei näe üldse nende moodi välja.\n\nTreilerit saab näha Lifetime TV Instagramist:\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by Lifetime TV (@lifetimetv)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lifetime Canada töötab uue filmi kallal, mis jutustab loo prints Harryst ja Meghan Markle'ist. Äsja ilmus ka filmi treiler.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nFlorida kortermaja varingu järel on leidmata 159 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSurfside'i linnapea Charles Burketti kinnitusel teevad päästemeeskonnad kõik, et leida nii palju ellujäänuid kui võimalik. Ametiisikute teatel ei ole kindel, kui palju elanikke ja külalisi varingu ajal hoones viibis, ametlikel andmetel on leidmata 159 inimest, kuid pole teada, kas nad kõik kodus viibisid.\n\nKadunuks jäänute seas on inimesi üle kogu maailma. Iisraeli ajakirjanduse andmetel võib rusudes olla umbes 20 Iisraeli kodanikku, leidmata on 22 inimest Argentinast, Venezuelast, Uruguayst ja Paraguayst, teiste seas Paraguay esileedi Silvana de Abdo Beniteze sugulased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedese varingu järel Floridas Miami lähistel asuvas 12-korruselises kortermajas on endiselt leidmata 159 inimest, otsingud ja päästetööd jätkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsev olümpiavõitja Farah Tokyosse ei kvalifitseerunud\n\n## Põhitekst:\n\nManchesteris peetud Briti meistrivõistlustel oli neljakordsele olümpiavõitjale kutsutud tempotegijad, et ta saaks olümpianormi püüdm. 38-aastane Farah pidi jooksma alla 27 minuti ja 28 sekundi, et Tokyosse pääseda, kuid ta jäi normist 19 sekundi kaugusele, finišeerides ajaga 27.47,04.\n\n\"Ma ei teagi, mida mõelda või mis saab edasi,\" nentis Farah, kes võitis 2012. ja 2016. aastal kuldmedali nii 5000 kui 10 000 m jooksus. \"Kui ma ei suuda parimatega võistelda, siis miks üldse vaeva näha?\"\n\nJooks peeti küll külma ja tuulise ilmaga, kuid Farah ei hakanud tingimusi süüdistama. \"See pole mingi vabandus. Ma siiralt arvasin, et tulen siia, jooksen normi ära ja lähen tagasi laagrisse,\" avaldas ta. \"Mul on olnud imeline karjäär ja tänane õhtu oli šokeeriv, ma ei teagi, mida öelda.\"\n\n2018. aastast maratonijooksule keskendunud Farah otsustas veelkord staadionijooksus end proovile panna, kuid tema naasmist segas algselt jalavigastus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahel järjestikusel olümpial 10 000 m jooksus kuldmedali võitnud Mo Farah enda kolmandat kulda püüdma ei lähe, kuna britil ei õnnestunud täita Tokyo olümpianormi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSeeder: Ungari \"peksmisest\" ei tohiks kujuneda tava\n\n## Põhitekst:\n\nSeedri hinnangul otsustas Ungari kaitsta oma lapsi kohatu seksuaalpropaganda eest.\n\n\"Ungari \"peksmisest\" ei tohiks kujuneda tava, kus liikmesriigid ükshaaval või erinevate gruppidena haaravad igast kaheldavastki võimalusest, et seda riiki demokraatia kaitsmise sildi all rünnata. Loodetavasti jätkub Eesti peaministril ja valitsusliidu poliitikutel edaspidi kainet meelt ja arukust mitte tormata kaasa Euroopa Liidu ühtsust lõhkuvate lühinägelike avaldustega,\" teatas Seeder.\n\n\"Kui ühes liikmesriigis - antud juhul Ungaris - viiakse sisse seadusemuudatused, mis karmistavad karistusi pedofiilia eest ja pornograafilise sisu näitamise eest, siis ei tohiks see suuri eriarvamusi tekitada. Selliste kuritegude eest peavad karistused olema karmid. Kui otsitakse lahendusi ka seksuaalkasvatust ja -propagandat puudutavatele probleemidele, siis on see liikmesriigi enda kaalutlusõigus ning teised riigid ei peaks sellesse sekkuma,\" leidis Seeder.\n\nSeeder tõi eeskujuks Leedu presidendi Gitanas Nauseda, kes osutas, et Ungarit ei tasu seadusemuudatuste eest ummisjalu hukka mõista.\n\n\"Meie pole kohtumõistjad, kas ungarlaste seadusetekst on just parim, kuid laste kaitsmine seksuaalvaldkonda puudutava mitte-eakohase ajupesu eest on igal juhul õige. Sellesuunalisi katseid tuleb toetada, mitte hukka mõista,\" ütles Seeder.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et 17 Euroopa Liidu liikmesriigi avaldus Ungari vastu oli sobimatu ja Euroopa Liidu ühtsust lõhkuv.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKindla võidu võtnud Bucks viigistas idakonverentsi finaalseeria\n\n## Põhitekst:\n\nAlgusest peale juhtinud Bucks tegi suurema vahe sisse teise veerandajaga, kui vahepeal tehti 20:0 spurt. Poolajapausile mindi Bucksi 32-punktilises eduseisus. Viimasel veerandil juhiti vahepeal ka 41 punktiga, lõpuks võeti 34-punktiline võit.\n\nVõitjate parim oli Giannis Antetokounmpo 25 punkti ja üheksa lauapalliga, seejuures ei mänginud ta viimasel veerandajal. Jrue Holiday lisas 22 punkti ja andis seitse korvisöötu. Hawksi ridades jõudis neli meest kahekohalise punktisummani, neist parim oli Trae Young 15 punktiga, Danilo Gallinari lisas 12 punkti.\n\nNelja võiduni mängitav seeria on nüüd 1:1 viigis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA viigistas Milwaukee Bucks idakonverentsi finaalseerias seisu, alistades kodusaalis Atlanta Hawksi kindlalt 125:91.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKäit sai end proovile panna Horvaatia ja Aserbaidžaani tippklubide vastu\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumises Rijeka vastu sai eestlane platsil olla 60. minutit. Võidumängus Bakuu üle sekkus eestlane mängu 60. minutil, mil kõik väravad olid juba löödud, vahendab Soccernet.ee.\n\nDomžale järgmine punktimäng toimub 8. juulil, mil UEFA Konverentsiliigas võõrustatakse Luksemburgi kolmandat Hesperange Swifti.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna Sloveenia kõrgliiga on hetkel suvepausil, saavad kohalikud võistkonnad enda taset testida sõpruskohtumistes. Mattias Käidi koduklubi Domžale külastas nii Horvaatia kolmandat HNK Rijekat kui ka Aserbaidžaani meistrit Bakuu Neftcit. Nendest esimesele kaotati 0:1 ning teist võideti 2:1.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA luureraport: tõendid UFO-de kohta on suuresti ebaselged\n\n## Põhitekst:\n\nNähtustel ilmselt puudub ühene seletus, seisab reedel avaldatud riikliku luurejuhi (DNI) büroo raportis.\n\nAjaleht New York Times kirjutas juuni alguses, et USA ei ole leidnud tõendeid, et seletamatud õhunähtused, millest sõjaväelased on viimastel aastatel rääkinud, oleksid tulnukad.\n\nUSA valitsuse kõrgete ametnike sõnul saavad nad aga kinnitada, et ebatavalised õhusõidukid ei ole Pentagoni salajase tehnoloogia saadus.\n\nUurijad vaatasid läbi üle 120 intsidendi viimase 20 aasta jooksul, kuid ei suutnud selgitada õhumasinate mõistatuslikku liikumist, mis hõlmas tavatut kiirendamist, äkkpidurdusi, suunamuutusi jm.\n\nKõrged ametnikud ütlesid Timesile, et ehkki tõendite puudumisel ei saa kinnitada, et nähtuse taga oleksid UFO-d, ei ole seda võimalik ka välistada.\n\nÜks ametnik tunnistas, et luure- ja sõjavägi kardab üha enam, et nähtuse taga on Hiina või Venemaa eksperimendid hüperhelikiirustehnoloogiaga.\n\nRaportil, mis anti kongressile üle 25. juunil, on ka salajane lisa, mis tõenäoliselt vallandab spekulatsioonid, et nähtuste põhjuseks on siiski tulnukad.\n\nPentagon avaldas eelmise aastal USA mereväepilootide videod õhus kohatud ebatavalistest lennumasinatest.\n\nUSA sõjavägi ei kasuta nende kohta enam terminit tundmatu lendav objekt ehk UFO, vaid tundmatu õhunähtus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väga oodatud USA luureraport mitmekümne seletamatu õhunähtuse kohta märkis, et enamikku neist ei ole võimalik seletada, ning ei välistanud, et mõned võivad olla tulnukate õhusõidukid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRahapesu vastane rakkerühm pani Malta kõrgendatud järelevalve alla\n\n## Põhitekst:\n\nPariisis baseeruv FATF lisas selle Euroopa Liidu liikmesriigi oma niinimetatud halli nimekirja koos Haiti, Filipiinide ja Lõuna-Sudaaniga.\n\nEL-i riigi kandmine sellesse nimekirja, kuhu kuuluvad ka sellised riigid nagu Pakistan, Zimbabwe ja Süüria, on erakordne.\n\nFATF-i samm suurendas Maltal kartusi võimaliku mõju pärast riigi majandusele.\n\nMalta valitsus tegi kiiresti avalduse, öeldes, et riik ei vääri kõrgendatud monitooringut, kuna viimase kahe aasta jooksul on juba käivitatud reformide programm.\n\nFATF-i president Marcus Pleyer ütles videopressikonverentsil, et 2019. aasta hindamisraport tõstis esile \"suurt hulka tõsiseid teemasid, mis puudutab riske selles riigis\".\n\nMalta on teinud edusamme mõnes valdkonnas, kuid \"tõsised küsimused on jäänud\", lisas ta.\n\nMalta valitsus kinnitas, et riik jätkab täielikku panustamist koostöösse FATF-i ja teiste rahvusvaheliste partneritega tagamaks, et esitatud soovitustega tegeldakse võimalikult kiiresti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahapesu ja terrori rahastamise vastu võitlemise rakkerühm FATF pani reedel Malta kõrgendatud monitooringu nimekirja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nE-apteegist teise inimese retsepti lunastamine seisab apteekide taga\n\n## Põhitekst:\n\nKuni möödunud aasta novembri lõpuni sai e-apteegist osta välja ka kellelegi teisele välja kirjutatud retseptiravimeid, oli see siis oma laps, eakas ema või liikumispuudega naaber. Retsepti lunastaja pruukis vaid teada teise inimese isikukoodi ja ligipääs tema retseptiravimitele oli e-apteegis tagatud.\n\nJust sellest ehmatusest aga sündis AKI 30. novembri otsus niisuguse tehnilise lahendusega teenusepakkumine kolmes e-apteegiketis peatada, sest nad võimaldasid oma e-apteegis teise inimese isikukoodi teades vaadata tema kehtivaid retsepte ilma, et retseptiomanik oleks andnud selleks nõusolekut.\n\nSelleks tuli e-apteeki ID-kaardi või mobiil-ID-ga sisse logida ning sisestada huvipakkuva inimese isikukood, misjärel kuvati kohe kõik teise inimese välja ostmata retseptid. Muu hulgas oli seal kirjas viide haigusele, mille puhul ravim välja kirjutati (näiteks astma, akne, günekoloogilised konditsioonid jne). Mingit volitatud esindusõigust enne sellise info avaldamist e-apteegi külastajalt ei küsitud. Soovi korral võinuks teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimid lausa ise välja osta, nii et see, kellele retsept välja kirjutati, ei saanuks seda enam ise teha.\n\nNõnda võinuks huviline tutvuda nii Eesti peaministrile kui ka mõnele oma kolleegile välja kirjutatud retseptiravimitega, kui ta vaid nende isikukoodi teadis. Isikukood ei kuulu Eestis delikaatsete isikuandmete hulka, seega on seda huvi korral lihtne andmebaasidest välja otsida.\n\nAKI on võrrelnud olukorda internetipanka sisselogimisega, kus teise inimese isikukoodi sisestades oleks näha tema pangakonto väljavõte ja saaks teha ka mõned ülekanded.\n\nNiisugune olukord valitses kõigis Eestis tegutsevates e-apteekides: Apotheka, Südameapteek ja azeta.ee.\n\nApotheka e-apteeki pidav OÜ Mustamäe Apteek aga vaidlustas AKI ettekirjutuse. Vaidlustuse käigus tuli ilmsiks, et ka füüsilises apteegis pruugib vaid teada kellegi kolmanda isikukoodi, kui apteeker ulatab huvilisele väljatrüki teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimitest. Ka see on seaduserikkumine. Seda möönab ka apteekrite liit, kes saatis kõigile apteekidele kirja, teatades, et retseptide loetelu väljatrükkimine ei ole korrektne praktika.\n\nSeaduse järgi peab inimene tõestama, et ta esindab seda, kelle retseptiravimite nimekirjaga ta apteegis tutvuda soovib. Just selle volituse jätsid e-apteegid aga küsimata.\n\nAKI ei keelanud e-apteegis ravimite müüki kolmandatele isikutele, vaid nõudis üksnes tema esindusõiguse tuvastamist, mis eeldaks e-apteekidelt infotehnoloogilise lahenduse väljaarendamist, mis seda teha võimaldaks. Selle asemel aga otsustasid e-apteegipidajad hakata riigilt nõudma seadusemuudatust, mis senise praktika - müüa retseptiravimeid pelgalt teise inimese isikukoodi teades - seadustaks.\n\nKellegi teise eest retseptiravimeid välja osta pole niisiis keelatud, kuid teenusepakkujad peavad selleks turvalise lahenduse looma, mis kontrolliks, kas see, kelle nimel retseptidega tutvutakse, ka selleks ise soovi on avaldanud või on tal seaduslik esindusõigus (alaealise puhul). Oma lapsele retseptiravimite väljaostmiseks piisaks sellest, kui e-apteek teeks päringu rahvastikuregistrisse, kust lapse ja vanema seos välja tuleb. Ent see eeldab e-apteegipidajatelt rahvastikuregistriga liidestuse väljaarendamist, mis on jäänud nende huvipuuduse taha.\n\nKuniks nad seda lahendust ei loo, ei saa ka e-apteegis lapsele või naabrinaisele välja kirjutatud retsepte lunastada. Füüsilisse apteeki minnes saaks seda aga teise inimese ID-kaardiga teha.\n\nAKI jättis Apotheka kaubamärki esindava OÜ Mustamäe Apteek vaideotsuse rahuldamata.\n\nAKI peadirektor Pille Lehis kirjutas vaideotsuse lõppu veel üsna teravas toonis järelduse: \"Vaadates, milliseid ekslikke arusaamu andmekaitsest Mustamäe Apteek OÜ on vaides esitanud, olen tõsiselt mures kogu Apotheka kaubamärgi all toimuva andmetöötluse pärast. Olen üllatunud, et suur kontsern saab tegutseda niivõrd tundlikul erialal, omamata vastavat andmekaitsealast pädevust ning teadmisi. Seda arvestades pean kindlasti vajalikuks kontrollida Apotheka kaubamärgi all tegutsevate apteekide andmetöötlust ulatuslikumalt.\"\n\nSelle otsuse peale kaebas OÜ Mustamäe Apteek AKI kohtusse.\n\nSamal ajal on AKI mures, et e-apteegid pole oma tegevust seadusega kooskõlla viinud, et tagada patsientidele retseptiravimite kättesaadavus. Küsimust arutati 8. detsembril suisa riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil.\n\nNüüd aga, selle asemel, et vajalikud IT-tehnilised liidestused välja töötada ja retseptiravimite müük kolmandatele isikutele e-apteegis taastada, tegi proviisorapteekide liit sotsiaalministeeriumile ettepaneku nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduseelnõu muutmiseks.\n\nProviisorapteekide liidu ettepanekul peaks retseptikeskus käsitlema kolmanda isiku ostusoovi vaikimisi retseptiomaniku tahteavalduse või nõusolekuna talle väljastatud retsepti alusel ravimi väljaostmiseks. Teisisõnu: taastuks endine kord, iga huviline näeks isikukoodi alusel teiste kõiki retseptiravimeid, kuid seaduse järgi loetakse retseptiomaniku volitus kohe antuks.\n\nEnt just see on olukord, mis on seadusevastane ja millele AKI nõusolekut ei anna.\n\nKa sotsiaalministeerium rõhutab, et terviseandmete näol on tegemist delikaatsete isikuandmetega ning nende töötlemisel tuleb tagada andmete kaitstus. Seetõttu ei saa seadustada senist praktikat, mis andmekaitseseadusega vastuollu läheb.\n\n\"Sotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust ükskõik kellele, kes teab teise isiku isikukoodi, vaid see tähendab, et patsient lihtsalt ei ole retsepti väljakirjutamise hetkel teadnud või soovinud kindlat väljaostu teostavat isikut määrata. Selleks võivad olla elulised põhjused – kindlasti ei ole võimalik retsepti väljakirjutamise hetkel alati ette näha kõikvõimalikke elulisi olukordi, mis ravimi väljaostmisel võivad tekkida ning need vajavad paindlikku lähenemist, mis tähendab, et retsepti väljakirjutamise hetkel ei ole mõistlik n-ö lukustada patsiendi tahet. Sellest ei saa aga järeldada, et määratlemata väljaostjaga retsepti puhul võib kes iganes patsiendi retseptiandmeid vaadata või retseptid välja osta ilma, et volitatust üldse kuidagi kontrollitaks. Selline tõlgendus on kujunenud praktika käigus,\" selgitas sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.\n\nSotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust, vaid selle olemasolus peab andmete vastutav töötleja enne ravimi müüki veenduma. Retsepti andmed kuuluvad sellele, kellele retsept välja kirjutatakse ning kui keegi teine tuleb retseptiravimit välja ostma, siis tuleb esindusõigust tõendada ning e-apteegis peab proviisor selles ka veenduma.\n\nEndiselt ootab ka sotsiaalministeerium, et e-apteegipidajad ise vajalikud liidestused ära teeksid, mis andmekaitseseadusega vastavuses oleksid.\n\n\"Riik saab muuta e-teenuseid mugavamaks seoses kesksete lahendustega. E-apteekide platvormide arendusi peavad tegema ettevõtjad ise. Näiteks esindusõiguse kontrollimise lihtsustamiseks alaealiste puhul peame mõistlikuks rahvastikuregistris olevate andmete liidestamist retseptikeskusega. Ka patsiendiportaalis saab volituste andmise koha teha visuaalselt kergemini leitavaks. Volituse või täiendavate küsimuste esitamise lahtrid saavad arendada aga e-apteegi platvormi pidajad ka ise,\" toonitas Eespere.\n\nNiisiis, seadust muuta pole vaja, sest ka praegune seadus annab kõik võimalused, et ravimeid e-apteegis kellelegi teisele müüa, ent a-apteegi pidajad peavad looma täiendava turvataseme, et retseptiandmed selle käigus nende kätte ei satuks, keda me selleks volitanud pole või kes meid seaduse silmis ei esinda.\n\nVASTULAUSE\n\nJürgen Jänese, Mustamäe Apteek OÜ juhatuse liige\n\n\"Artiklis on esitatud tõsised süüdistused Eesti e-apteekide pidajatele, sh minu juhitava Apotheka e-apteegi vastu, asetades neile süü selles, et e-apteekidest ei saa täna Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse tulemusel osta ravimeid kolmandatele isikutele.\n\nArtikliga luuakse lugejaid eksitav mulje, et ravimite müük teisele isikule on suletud, kuna e-apteegid on justkui midagi tegemata jätnud. See mulje on väär - tegelikult saab liidestusi ja arendusi riiklikes infosüsteemides (rahvastikuregister, patsiendiportaal) teha siiski riik, mitte e-apteegid.\n\nE-apteegid on toiminud ja retsepte käidelnud rangelt õigusaktide kohaselt ja kõik nende protseduurid on heaks kiidetud sotsiaalministeeriumi asutuse ravimiameti poolt. Kui riik otsustab, et täna need protseduurid enam ei sobi, siis peab riik ka langetama vastavad otsused, muutma õigusakte, tegema retseptikeskuse jm arendusi.\nKokkuvõttes on artiklis sisalduv info kallutatud ühtede infoallikate poole, lugejaid eksitav, e-apteekide mainet kahjustav, riigi sisulisi tegematajätmisi fookusest välja jättev ning selle koostamisel ei ole esitatud küsimusi ega pakutud võimalust kommentaariks mulle kui ühe süüdistatava e-apteegi esindajale. Mulle teadaolevalt pole pakutud kommentaari võimalust ka ühelegi teisele e-apteegile. Pean sellist käitumist ajakirjaniku ja meediaorganisatsiooni poolt vastutustundetuks, eriti praegusel pandeemia ajal.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teise inimese eest e-apteegis retseptiravimi lunastamine seisab apteegipidajate taga, kes pole vajalikke IT-tehnilisi arendusi ära teinud. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) peatas varasema lahenduse, kui avastas, et retseptiravimite info oli sisuliselt kõigile uudishimulikele valla, ent nüüd tahab proviisorapteekide liit lihtsalt endise olukorra seadustamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: eksperdid vaktsineerimisest\n\n## Põhitekst:\n\nInfotunnis said sõna ja vastasid inimeste küsimustele valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst Karmen Joller, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.\n\nCOVID-19 vastu vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium korraldas kolmapäeval vaktsineerimise avaliku infotunni, kus oma ala eksperdid andsid ülevaate COVID-19 vaktsineerimise seisust Eestis ning tervisevaldkonna spetsialistid vastasid COVID-19 vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu alistas sellel hooajal viiendat korda Rapla korvpallimeeskonna\n\n## Põhitekst:\n\nPärnu juhtis avaveerandi järel 22:14 ning poolajapausile minnes 37:30. Kolmandal veerandil tuli Rapla kolm silma lähemale ning otsustaval veerandil viigistati seis 61:61-le. Lõpuks teenis Pärnu siiski kaheksapunktilise võidu, 72:64. Ühtlasi on Rapla sellel hooajal kaotanud Pärnule juba viis korda. Eelmistes omavahelistes kohtumistes jäi Pärnu peale tulemustega 86:79, 83:69, 78:58 ja 93:88.\n\nVõitjate resultatiivseimaks kerkis 14 punkti, kaheksa lauapalli ja kolme korvisööduga Mihkel Kirves. Robert Valge toetas meeskonda 12 punkti ja nelja resultatiivse sööduga ning Edon Maxhuni 11 silmaga. Rapla parim oli üleplatsimehena 20 punkti visanud ja seitse korvisöötu andnud Brandon Childress.\n\nKorvpalli meistriliiga jätkub laupäeval, kui palliväljakul kohtuvad Tallinna Kalev/TLÜ ja Tartu Ülikool Maks & Moorits.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalli meistriliigas sai Pärnu Sadam võõrsil jagu Avis Utilitas Rapla meeskonnast tulemusega 72:64.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKalev/Cramo lõpetas head hooaega tegeva Poola klubi võiduseeria\n\n## Põhitekst:\n\nBC Kalev/Cramo lõpetas vastaste kodusaalis võõrustajate kolmemängulise võiduseeria. Seejuures asuti kohtumist juhtima kohe avaveerandi järel 28:23 ning poolajaks oli kasvanud edu 56:45-le. Kolmandal veerandil tuli tabeli viies meeskond mängu tagasi ning vähendas 11 silmale kärisenud vahe kolmele punktile. Otsustavat veerandit alustati aga kaotusseisust 69:74. Viimasel neljandikul rebis Enea Zastal Zielona Gora korraks juhtimagi, kuid seejärel pani Eesti klubi siiski oma paremuse maksma tulemusega 95:88.\n\nEesti meisterklubi resultatiivseimaks mängijaks kerkis 30 punkti, kümne korvisöödu ja kolme lauapalliga Marcus Keene. Janari Jõesaar toetas meeskonda 29 silma ja 12 lauapalliga. Vastaste parim oli 22 silma, üheksa lauapalli ja kahe korvisööduga Rolands Freimanis.\n\nLiigatabelis jätkab Enea Zastal Zielona Gora 13 võidu ja üheksa kaotusega viiendal kohal, Kalev/Cramo on kuue võidu ja 13 kaotusega kümnendal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Kalev/Cramo teenis VTB Ühisliigas võõrsil võidu siiani suurepärast hooaega tegeva Poola klubi Enea Zastal Zielona Gora üle, keda võideti tulemusega 95:88.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBig Airi maailmameistriteks krooniti Magnusson ja Tatalina\n\n## Põhitekst:\n\n20-aastane Magnusson oli parim ka kvalifikatsioonvõistluse esimeses grupis. Rootslasele tõi esikoha 182,25 punkti. Esimese hüppe eest andsid kohtunikud Magnussonile 94,25 ja kolmanda eest 91,00 punkti. Teise koha sai kanadalane Edouard Therriault (183,00) ja kolmanda ameeriklane Mac Forehand (180,00).\n\nNaiste seas pälvis maailmameistritiitli neutraalse lipu all võistelnud Tatalina, kes kogus 184,50 punkti. Hõbemedali sai kaela tema kaasmaalanna Lana Prusakova (165,00) ja pronksi neil maailmameistrivõistlustelt juba kaks kulda võitnud hiinlanna Eileen Gu. Tiitlikaitsja, prantslanna Tess Ledeux teine hüpe ebaõnnestus sel korral ja ta pidi leppima 7. kohaga, kogudes 113,75 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s Aspenis jätkunud freestyle suusatamise maailmameistrivõistlustel pälvisid Big Airis esikohad rootslane Oliwer Magnusson ja venelanna Anastasia Tatalina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElena Malõgina alustas Bratislava ITF-i turniiri võidukalt\n\n## Põhitekst:\n\nAvasetis jäi eestlanna esmalt 0:1 taha, kuid võitis seejärel kuus geimi järjest. Teine seti algus oli tasavägisem, kuid eestlanna ei murdunud ja võitis kohtumise ühe tunni ja seitsme minutiga.\n\nTeises ringis kohtub Malõgina kas venelanna Jekaterina Kazinova (WTA 429.) või slovakitari Anika Jaskovaga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tennisist Elena Malõgina (WTA 571.) võitis Bratislavas toimuva 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiri avaringis ungarlannat Vanda Lukacsit (WTA 568.) tulemusega 6:1, 6:3.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal jätab Miami turniiri vahele, et keskenduda liivaväljakuhooajale\n\n## Põhitekst:\n\nMiami Openi tenniseturniir algab 22. märtsil. Nadal mängis viimati Austraalia lahtistel meistrivõistlustel, kus langes veerandfinaalis konkurentsist. Sarnaselt Miamile jättis hispaanlane vahele ka Dubai turniiri.\n\nNadal ei ole seejuures Miamis kordagi võitnud, kuigi on viiel korral jõudnud finaali. Suure tõenäosusega võib maailma kolmandat reketit näha võistlemas aprillis Monte Carlos ja mais Madridi Openil. Vormi lihvib liivaväljakute kuningaks kroonitud Nadal Prantsusmaa lahtisteks, kus ta on võidutenud 13 korda.\n\nSad to announce that I won't be playing in Miami, a city that I love. I need to fully recover and get ready for the clay court season in Europe. Special message to my fans in the US and in particular to the great Spanish speaking community FL who always give me a great support!\n\n— Rafa Nadal (@RafaelNadal) March 16, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma kolmas reket Rafael Nadal jätab vahele Miami Openi tenniseturniiri, et taastuda seljavigastusest ja keskenduda liivaväljakuhooajale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVan Aert võitis temposõidu valitseva maailmameistri ees, üldvõit Pogacarile\n\n## Põhitekst:\n\nVan Aerti võiduajaks mõõdeti 11.06, mis teeb keskmiseks kiiruseks 54,6 km/h. Teise koha sai šveitslane Stefan Küng (Groupama - FDJ), kaotades võitjale kuue sekundiga ning kolmandaks jäeti temposõidu maailmameister Ganna, keda jäi esikohast lahutama 11 sekundit.\n\n\"Vaatamata sellele, et temposõit oli lühike, oli see väga raske. Sa annad endast alati maksimumi. Ma olen õnnelik, et mu temposõidukiirus on paremaks läinud viimastel aastatel ja suudan parimatega rinda pista. Väga hea hooaja algus on olnud,\" rääkis Van Aert võidu järel.\n\nVelotuuri üldvõidu pälvinud Pogacar jäi lähirivaalist Van Aertist maha 12 sekundiga ning teenis Tirreno-Adriatico mitmepäevasõidul esikoha ühe minuti ja kolme sekundilise eduga belglase ees. Kolmanda koha sai hispaanlane Mikel Landa (Bahrain-Victorious), kaotades Pogacarile kolme minuti ja 57 sekundiga.\n\nL'ultimo chilometro di @WoutvanAert!\n@WoutvanAert last kilometre! #TirrenoAdriatico @eolo_it pic.twitter.com/q9JtfVKKC5\n\n— Tirreno Adriatico (@TirrenAdriatico) March 16, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias peetava Tirreno-Adriatico velotuuri (2.UWT) viimase, seitsmenda etapi, 10,1-kilomeetrise temposõidu võitis valitseva maailmameistri Filippo Ganna (Ineos Grenadiers) ees Wout van Aert (Team Jumbo-Visma). Üldvõidu teenis sloveen Tadej Pogacar (UAE-Team Emirates).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa laskesuusalegend Peiffer lõpetas karjääri\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu arvate võite, siis see otsus polnud kerge,\" avaldas 8. jaanuaril aastal 2009 MK-sarjas debüüdi teinud Peiffer, keda sellel nädalal Rootsis Österstundis toimuval etapil enam stardis ei näe. \"Minu jaoks oli ammu selge, et see hooaeg jääb viimaseks. Teenisin sel aastal mõned head tulemused ning olin konkurentsivõimeline. Saan lõpetada karjääri hea tundega.\"\n\nPeiffer teenis esikoha tänavu Austrias Hochfilzeni MK-etapil 15 km mass-stardiga sõidus. Kokku on sakslasel ette näidata 11 MK-etapivõitu. Esimese maailmameistritiitli pälvis Peiffer 2010. aastal Venemaal Hantõ-Mansiiskis, kui teenis kulla segateatesõidus. Aasta hiljem pälvis ta samas kohas esikoha sprindis. Olümpiakulla sai sakslane kaela Pyeongchangis, kus oli samuti parim sprindis.\n\n\"Ma kuulusin viimasel 13 talvel Saksamaa koondisesse ja kogesin mitmeid erilisi hetki. Sain tunda nii kaotuse kibedust kui võidurõõmu. Sport ja sellest saadud kogemused on mind kujundanud inimesena. Ma tänan kõiki, kes on mind sel teekonnal toetanud,\" lisas Peiffer.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by IBU Biathlonworld (@ibu_biathlonworld)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa laskesuusalegend, olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister Arnd Peiffer lõpetas tippsportlase karjääri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n14. etenduskunstide lühivormide festival tähistab uut formaati\n\n## Põhitekst:\n\n14. korda toimuv festival liigub veebi mitte ainult olude sunnil vaid korraldajate sõnul ka selleks, et näidata, et reaalajas loodav etenduskunst internetis on uus tähistamist väärt formaat.\n\nSel aastal astuvad üles fluxxious_, Paul Beauidoin, Siim Tõniste, Liisi Hint, Shion-Yokoo Ruttas & Rommi Ruttas & Jari Matsi & Judith Parts, Anumai Raska & Johanna Vaiksoo, Ursula Rummel, Annabel Tanila & Kärt Koppel & Daniela Privis, Emer Värk, Lumi Vihterpal & Jekaterina Kultajeva & Kristino Rav, Helina Karvak & Liis Konsap & Kirte Jõesaar, Nele Marie Tiidelepp, Silvia Sosaar, Henri Hütt, Anna Preobrazhenskaya-Maier, Katrena Lenzo, Eline Selgis & Anni Zupping, Rait Rosin, Ringhold, Ruta Ronja Pakalne & Indrek Kornel.\n\nMade in Estonia maraton on alates 2006. aastast toimuv etenduskunstide kureerimata festival, kus kõik saavad osa võtta juhul, kui etteaste on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning mahub 7 minuti sisse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 20. märtsil kell 18 toimub elektron.art vahendusel etenduskunstide lühivormide festival Made in Estonia Maraton @ e‾lektron.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nŽalgirise süsteemiga liitunud Roose: tuleb mugavustsoonist välja tulla\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kontakt (Kaunase Žalgirisega) tekkis möödunud aasta augusti lõpus. Testimisel käisin oktoobri koolivaheajal,\" rääkis Roose. \"Kaunasesse jõudsin 27. veebruaril. Algne plaan oli jaanuari alguses minna, aga koroonapandeemia segas vahele. Esimesed seitse päeva pidime olema isolatsioonis. Esimene trenn ja kohtumine meeskonnaga toimusid 7. märtsil.\"\n\n\"Esialgu pakutakse mulle lepingut kaheks aastaks ja selline on ka minu plaan. Eks näis, mis elu edasi toob,\" jätkas Roose, kes treenib Krepšinio mokykla \"Žalgiris\" U-17 meeskonnaga.\n\n\"Elan siin kortermajaühetoalises korteris, mis asub 800 meetrit treeningkohast. Hetkel õpin distantsõppel ikka Kuristiku Gümnaasiumis,\" lisas Roose, kes treenib hetkel piirangute tõttu ühe korra päevas. \"Kell 8-14 on kool arvutis, seejärel lõuna ja kell 17-19 trenn. Peale trenni on umbes kella 23-ni vaba ning siis lähen magama.\"\n\nMida soovitab Roose noortele klubikaaslastele? \"Trenni teha ja mugavustsoonist välja tulla! Mõelda suurelt. Nagu ütles Michael Jordan, \"I can accept failure, but I can't accept not trying!\" Mina otsustasin võimalust kasutada ja proovida,\" ütles Roose.\n\nTreener Valdo Lips Roosest: \"Hea meel Rando üle, et tal tekkis võimalus ühineda Euroopa ühe edukama ja suurte traditsioonidega klubiga. Palju õnne ja edu!\"\n\nRoose alustas korvpalli mängimist Viimsis ning on treeninud treenerite Sulev Särekanno, Tanel Einaste, Märt Rohlin, Zilvinas Strazdas, Valdo Lips ja Martin Toomas käe all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliklubi Viimsi/Estover noortesüsteemi õpilane Rando Roose siirdub Kaunase Žalgirise korvpallikooli. Noore sportlase sõnul on oluline mugavustsoonist välja tulla ja võimalusi kasutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTeistelt riikidelt AstraZeneca taotlemine sõltub EMA neljapäevasest otsusest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ootame ära EMA neljapäevase otsuse. Selle alusel kujundavad riigid oma seisukoha, kas jätkata AstraZeneca kasutamist ning selle põhjal saab Eesti oma sammud teha,\" ütles Kiik teisipäeval ERR-ile.\n\nKiik selgitas, et sinnani ei olegi alust teistelt riikidelt vaktsiinide äramüümist taotleda, kuna ükski maa ei ole AstraZenecast lõplikult loobunud, vaid on selle kasutamise nädalaks või kaheks peatanud.\n\n\"Kui Euroopa Ravimiamet tunnistab AstraZeneca ohutuks, aga mõni riik otsustab siiski seda mitte kasutada, alles siis saame tema poole pöörduda,\" rääkis minister. Kiik selgitas, et riigid võivad Euroopa Liidu sõlmitud raamlepingu alusel saadud vaktsiine teistele müüa, ainult kõrgemat hinda ei tohi nende eest küsida.\n\nTervise- ja tööminister meenutas ka, et on teinud ühe pöördumise koos Läti ja Leedu koleegiga ning teise individuaalselt Euroopa Komisjonile, et see võimaldaks tulevasi vaktsiinidoose eraldada suuremas koguses neile riikidele, kus nakatumise tase on kõrgem ning samas vaktsineeritakse kiiremini. \"Eesti vastab neile mõlemale kriteeriumile,\" tõdes Kiik.\n\nLisaks oleneb Eesti edasine tegevus ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoni teisipäeval toimuva istungi ning neljapäeval, pärast EMA otsuse avalikustamist toimuva istungi tulemustest, märkis Kiik.\n\nRohkem kui kümme Euroopa Liidu riiki - nende seas ka Euroopa suurima rahvaarvuga Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia - on ettevaatusabinõuna peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et see võib põhjustada vaktsineeritutel tromboosi. EMA ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seni kinnitanud, et AstraZeneca on ohutu ning samast seisukohast lähtub vaktsineerimisel ka Eesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teistelt Euroopa riikidelt kasutamata AstraZeneca vaktsiinide taotlemine Eestile saab selgemaks neljapäeval, pärast Euroopa ravimiameti (EMA) uut otsust selle vaktsiini ohutuse kohta, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKolm Eesti sulgpallurit osalevad maailma prestiižseimal võistlusel\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaal Birminghamis 17.-21. märtsini toimuv võistlus on BWF HSBC World Tour Super 1000 kategooria turniir, kus tänavu on auhinnafond 850 000 dollarit.\n\nAll England Open algab kolmapäeval, 17. märtsil, kui peetakse kõik 80 esimese ringi mängu. Kristin Kuuba (BWF 55.) kohtub naisüksikmängu esimeses ringis taaskord Tai esindajaga, kuid seda puhku endise maailmameistri Ratchanok Intanoga (BWF 6.). Eesti sulgpallifännidele on Intano tuttav 2016. aasta Rio olümpiamängudelt, kui alagrupifaasis kohtus ta tolle aja Eesti esireketi Kati Tolmoffiga. Tookord jäi tailanna peale. Naispaarismängus kohtuvad Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 60.) esimeses ringis Taani paari Christine Buschi ja Amalie Schulziga (BWF 53.). Taani paariga on Rüütel varasemalt kohtunud, kui paarismängus koos Kuubaga alistati 2018. aasta Leedu Euroopa karikaetapi finaalis taanlannad kahes geimis.\n\nMeesüksikmängus on üle pika aja platsil taas maailma esireket Kento Momota. Tema viimane võistlus oli 2020. aasta jaanuaris. Naisüksikmängus andis esmaspäeval teada olümpiavõitja Carolina Marin (BWF 3.), et peab All England Openi vahele jätma vigastuse tõttu, mis kimbutas teda juba märtsi alguses toimunud Swiss Openist alates.\n\nEestist on YONEX All England Openil ka neljas esindaja. Nimelt on Artur Zaluzhnõi ametis peakohtuniku asetäitjana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma vanim ja prestiižeim turniir YONEX All England Open toimub 111. korda ning oli eelmise aasta viimane võistlus, kus koos osalesid maailma tipud. Varasemalt on Eesti mängijatest All England Openil osalenud vaid Kati Tolmoff. Tänavu lisanduvad sellesse nimekirja Kristin Kuuba, Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEmor: erakondade reitingute edetabelit juhib Reformierakond\n\n## Põhitekst:\n\nReformierakonda toetas märtsis 28 protsenti valijatest. Veebruaris oli Refoemierakonna toetus Kantar Emori küsitluses 30 ja jaanuaris 27 protsenti.\n\nTeisel kohal oli EKRE 19 protsendi suuruse toetusega. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid veidi enam ehk 20 protsenti.\n\nKeskerakonna toetus tegi väikese tõusu 18 protsendile. Kuu varem oli Keskerakonna toetus 17 protsenti.\n\nNeljandal kohal on parlamendiväline Eesti 200, keda toetas märtsis 16 protsenti valijatest. Veebruaris oli nende toetus 15 protsenti.\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli üheksa ja Isamaal viis protsenti. Need numbrid kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.\n\nRoheliste toetus kerkis Kantar Emori küsitluses märtsis neljale protsendile. Tulevikuerakonna toetus oli üks protsent.\n\nKantar Emori andmetel on Reformierakonna toetus kõige kõrgem 24-49-aastaste naiste hulgas. EKRE-t toetavad enam 50-64-aastased mehed. Keskerakonna toetajaskond on suurim üle 65-aastaste vanusegrupis. Eesti 200 toetus on kõige kõrgem alla 35-aastaste hulgas.\n\nMärtsikuises küsitluslaines (11.-16. märts) osales 1114 valimisealist kodanikku vanuses 18-84 eluaastat. Küsitlus viidi läbi veebi teel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade populaarsusedetabelit juhib endiselt kindlalt Reformierakond, kuigi peaministripartei toetus kuu varasemaga võrreldes veidi langes, selgus Kantar Emori märtsikuu erakonnareitingute seirest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSuurbritannia teatas plaanist suurendada tuumarelvavarusid\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika raportis öeldakse, et esilekerkivad ohud ei võimalda enam kinni pidada lubadusest tuumalõhkepeade arvu kärpida.\n\n\"ÜK liigub tuumarelvavarude üldisele tasemele, milleks on mitte rohkem kui 260 tuumalõhkepead,\" märgib raport. Praegu on Suurbritannial 180 tuumalõhkepead.\n\n\"Meie tuumapotentsiaali peamine eesmärk on säilitada rahu ja hoida ära agressioon,\" märgitakse dokumendis.\n\n\"2010. aastal teatas valitsus kavatsusest vähendada tuumavõimet 2020. aastate keskpaigaks 225 lõhkepealt 180 tuumalõhkepeale. Kuid muutuvat julgeolekukeskkonda ja laiemat .... ohtude spektrit arvestades ei saa see jätkuda ning Suurbritannia tõstab tuumapotentsiaali künnise 260 lõhkepeani.\"\n\nRaporti kohaselt jääb Briti mereväe koosseisu endiselt neli allveelaeva, millest üks on alalises lahinguvalves.\n\n\"1944. aastast alates ei ole meie raketid suunatud ühegi riigi vastu. Me jääme endiselt minimaalse löögivõime juurde, mis on vajalik tuumaheidutusjõu efektiivsuse säilitamiseks terve spektri ohtude vastu, mis riiki ükskõik, mis suunast ähvardavad,\" rõhutab dokument.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia teatas teisipäeval plaanist suurendada oma tuumarelvavarusid, muutes külma sõja järgset suunda desarmeerimisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTuruosaliste hinnangul võiks riik enam taastuvenergia oksjoneid korraldada\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese taastuvenergia oksjoni korraldas riik 2019. aastal, teise mullu. Konkurss on avatud alla ühemegavatise elektrilise võimsusega taastuva energiaallika tootmisseadmetele, mis alustavad tootmist 1. septembril 2023. aastal.\n\nVähempakkumisega on riik soovinud igal korral saada turule täiendavalt viie gigavatt-tunni ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat aastas, selleks sobivad näiteks nii väikesed tuulikud, päikesepaneelid kui biogaasijaamad. Vähempakkumise võitjale makstakse toetust 12 aasta jooksul.\n\nMõlemal vähempakkumisel võitjate sekka arvatud Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul plaanib energiaettevõte suure tõenäosusega vähempakkumisel osaleda. \"Esimesel kahel oksjonil olime edukad ja kindlasti vaatame, milliste projektidega saaks osaleda ka kolmandal,\" märkis ta.\n\nOksjonid pakuvad Kaasiku sõnul investorile täiendavat kindlust, mis ühtlasi toob ka hinna madalale ja maksumaksjale taskukohaseks. \"Mida me täna nüüd teame on see, et väikestest oksjonitest on see viimane. Tulevad suured oksjonid ka, vähemalt kaks tükki, kus ju ka väiksemad projektid saavad osa võtta. Ma arvan, et neid peab ilmselt pidama edasi ka, vähemalt seniks kui pole taastuvenergia muutunud nii odavaks, et üldse mingit toetust ei vaja,\" rääkis Kaasik.\n\n\"Eks riigil on keeruline olukord. Eesti energeetika alustala on aastakümneid olnud põlevkivienergeetika, mis uues valguses ja uues reaalsuses peab vaikselt hääbuma, seda kõikide nende varadega, mis on sinna investeeritud,\" sõnas Kaasik. \"See on kompleksne küsimus. Fakt on see, et ei pääse sellest üle ega ümber.\"\n\nKaasik märkis, et rohepöörde juures mängib määravat rolli lisaks riiklikele investeeringutele ja meetmetele ka CO2 kvoodi hind, mistõttu ühel hetkel ei soosi turg enam põlevkivienergia tootmist.\n\nEesti Gaas näeks hea meelega veel oksjoneid. \"Realistlikult oksjonitel on toetushinnad nii madalad, et igal juhul oleks riigil mõistlik selle hinna eest saada taastuvenergiat nii palju kui võimalik siia riiki ja küllap see ühel hetkel loob ka uusi võimalusi taastuvenergia salvestamise koha pealt,\" märkis Kuusik.\n\nOksjonitel on oluline roll kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmisel\n\nSamuti eelmisel kahel vähempakkumisel võitnud Sunly Solari tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul on turuosalistel vähempakkumiste vastu huvi olemas ja riik peaks neid rohkem korraldama.\n\n\"Oksjonitel oleme muidugi osalenud, plaanime osaleda ka kõigil tulevastel oksjonitel. Selles osas on hästi läinud. Projektid, mis olid esimesel oksjonil on tänaseks püsti ja teisel oksjonil osalenud projekt on ehituses,\" rääkis ta. Viimane valmib suve lõpuks.\n\n\"Pooldame kindlasti oksjoneid, see on kindlasti mõistlikum viis kui vanaviisi toetustega projektid. Kuna elektrit on kõigil vaja, siis sotsiaalse kulu poolest on ta kõige odavam viis, kuidas tarbijate vajadust katta,\" rääkis Lepasepp. \"Tänane skeem on selline, et hinnad on jõudnud sellisele piirile, et toetuse osakaal on märkimisväärselt väiksem.\"\n\nLepasepp märkis, et vähempakkumise võitmine tagab ka projektidele investorite ja finantseerijate silmis teatud kindluse. Energeetikamaailmas tegutsevad eraettevõtted peavad ka pankade silmis rohkem tõestama, et jõuavad oma laene teenindada. Sellised meetmed on tema sõnul abiks.\n\nEesti vähempakkumised näitavad, et huvi sektoris tegutsemise vastu on olemas. Sunly Solari juhi sõnul peaks riik rohepöörde käigus panustama just enam sellele, et ettevõtjad oma lahendustega välja tuleks. See omakorda võimendab uute energiate turuletoomist, mida turuosalised lahendada proovivad.\n\n\"Kindlasti me oleme oma taastuvenergia eesmärkide kursil, aga tegelikult meil on seda ressurssi olemas, saaks seda rohkem toota. Energeetikas on väga oluline roll riigi suunistel. Riik peab seda tootmist oma territooriumil tahtma,\" märkis Lepasepp.\n\n\"Kliimaneutraalsuse eesmärk tähendab energeetikas või elektritootmises 100-protsendiliselt taastuvenergiale üleminekut, nii või naa peab sinna jõudma. Küsimus on selles, kui kiiresti sinna jõutakse,\" sõnas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja välja kuulutatud taastuvenergia vähempakkumise kolmanda vooruga plaanib riik osta turule aastas 4,55 gigavatt-tundi roheenergiat. Eelnevad vähempakkumised võitnud ettevõtted plaanivad ka sel korral pakkumused teha, samal ajal nähakse, et turul on ruumi veel rohkemate vähempakkumiste korraldamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNädal piiri taga: Laak mängis Itaalia karikavõistluste poolfinaalis\n\n## Põhitekst:\n\nChieri alistas nädala keskel peetud veerandfinaalis 3:0 (25:17, 25:18, 25:23) Trentino, Laak sekkus episoodiliselt ja tõi kaks punkti (+2). Poolfinaalis kohtus Chieri Novara naiskonnaga ning pidi vastu võtma 1:3 (21:25, 20:25, 25:20, 24:26) kaotuse, Laak käis korduvalt edukalt servimas ning lõi ka ühe ässa. Finaalis alistas Conegliano 3:1 Novara, vahendab volley.ee.\n\nItaalia meeste esiliigas said Robert Viiber ja Cantu 3:0 (25:19, 25:22, 25:21) võidu Mondovi meeskonna vastu. Sidemängijana tegutsev Viiber oli tavapäraselt ka resultatiivne, tuues kuus punkti (+4). Tabelis on Cantu 22 punktiga kümnes.\n\nPlay-off'idega tehti algust Saksamaal, kus pääsesid veerandfinaali nii Martti Juhkami (VfB Friedrichshafen) kui Karli Allik (Königs Wusterhauseni Netzhoppers) ja Eesti rahvusmeeskonna peatreener Cedric Enard (Berliini Recycling Volleys).\n\nFriedrichshafen kaotas veerandfinaali avamängu Bühlile 2:3 (25:17, 21:25, 21:25, 25:20, 13:15), Juhkami tõi 11 punkti (+5). Kaks järgmist mängu pöörati aga enda kasuks vastavalt 3:0 (25:17, 25:21, 25:18) ning 3:1 (25:21, 23:25, 25:23, 25:22). Juhkami oli teises kohtumises 16 punktiga (+11) oma meeskonna resultatiivseim ja pälvis ka parima mängija tiitli. Seega pääses Friedrichshafen poolfinaali, kus kohtutakse Lüneburgiga.\n\nAllik ja Netzhoppers kohtuvad veerandfinaalseerias Enardi ja Berliiniga, avamängu võitis 3:0 (25:16, 25:21, 25:20) Berliini meeskond. Allik tõi Netzhoppersi kasuks kuus punkti (-3).\n\nKüprose meistriliiga play-off'is kohtusid omavahel eestlased Taavi Nõmmistu ja Kevin Saar, kes mõlemad kerkisid oma meeskonna resultatiivseimaks. 3:1 (25:22, 25:16, 23:25, 25:22) jäi peale Saare koduklubi Nicosia Apoel. Saarelt 17 punkti (+7). Nõmmistu tõi Famagusta Nea Salamise kasuks 18 punkti (+9). Eestlaste tööandjad võitlevad kohtadele 6.-9., praegu on Nicosia 12 punktiga nelja meeskonna konkurentsis esikohal, Nea Salamis kolme punktiga kolmas.\n\nBelgia naiste kõrgliigas sai Hanna Pajula tööandja Michelbeke Saturnus 1:3 (25:23, 23:25, 16:25, 16:25) kaotuse Genti naiskonnalt. Pajula kogus vähese mänguajaga kolm punkti (+3). Tabelis on Michelbeke nelja punktiga kaheksandal kohal.\n\nPrantsusmaa meeste kõrgliigas peeti kahe vooru mängud. Markkus Keele koduklubi Nice pidi esmalt tunnistama Nantes Reze'i 3:1 (28/26 19/25 25/14 25/23) paremust, Keel sekkus hetketi. Teises kohtumises alistati 3:0 (26/24 25/21 26/24) Cambrai, Keel ei mänginud. Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete pidi nädala esimeses mängus tunnistama Montpellier' 3:2 (26/24 25/21 17/25 22/25 15/9) üleolekut, Kreegilt 16 punkti (+13). Seejärel alistati 3:2 (21/25 25/23 25/16 28/30 15/13) Nantes'i Reze, Kreek tõi koguni 18 punkti (+15). Tabelis on Sete 33 punktiga üheksas, Nice 18 punktiga 13. Meeste esiliigas käivad play-off'id ja Henri Treiali koduklubi Saint-Nazare sai A-grupis kaks võitu. 3:0 (25:18, 28:26, 25:22) alistati Martigues, Treialilt 11 punkti (+5). Seejärel saadi 3:0 (25/23 25/17 25/23) jagu ka Saint-Quentinist, eestlasest temporündajalt kuus punkti (+4). Tabelis ollakse liidrikohal 20 punktiga. B-grupis on Eesti rahvusmeeskonna abitreeneri Loic Geileri juhendatav Frejus viie punktiga viimane.\n\nPrantsusmaa naiste kõrgliigas pidas Kristiine Miileni koduklubi Nancy Vandoeuvre karikavõistluste veerandfinaali Mouginsi vastu ja sai 2:3 (25:21, 23:25, 25:20, 20:25, 11:15) kaotuse. Liigamängudes oli paus.\n\nHispaania meistriliigas aitas Mart Naaber oma koduklubi CV Terueli 3:1 (20:25, 25:20, 25:15, 25:22) võiduni Soria meeskonna üle. Eestlasest tempomehelt üheksa punkti (+8). Ühtlasi sai läbi põhiturniir, kus Teruel sai 70 punktiga teise koha.\n\nKreeka meistriliigas tegi korraliku mängu Andri Aganits, kes aitas Thessaloniki PAOK-i 3:1 (23:25, 25:23, 25:21, 26:24) võidule Foinikas Siou üle. Eesti koondise tempomehe arvele kogunes 12 punkti (+11). Tabelis on PAOK 25 punktiga kolmas.\n\nSoomes lõppes Oliver Lüütsepa juhendatava Akaa Volley hooaeg, sest veerandfinaalis jäädi 0:3 (21/25 20/25 21/25) ja 2:3 (25:22, 25:22, 23:25, 14:25, 10:15) alla Kokkola Tiikeritele ning langeti konkurentsist.\n\nLuksemburgis sai 3:2 (25:21, 21:25, 25:22, 25:27, 25:23) võidu Anu Ennoki ja Merlin Hurda koduklubi VC Mamer. Tabelis kerkiti 13 punktiga teiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Võõrsil pallivatest Eesti võrkpalluritest sai lõppenud nädalal medalite eest võidelda Itaalia kõrgliigas mängiv Kertu Laak, kelle koduklubi Chieri pääses Itaalia karikavõistluste poolfinaali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKodune kultuurisoovitus | Hando Runneli mitmetahulised \"Loomalood\"\n\n## Põhitekst:\n\nÜhest küljest võiks seda võtta etteheitena värskele kogule, aga teisalt muudab selline lähenemine \"Loomalood\" palju universaalsemaks teoseks. Kõige noorematele pereliikmetele loed õhtul mõne neljarealise naivistliku salmikese (\"Kärbes on armas, kuid kärmas\"), endale võtad aga midagi tummisemat, veidramat või hoopis sürreaalsemat (\"Täide saatev-võim on tüüfus\"). Need vastuolulised tekstid seisavad aga kõrvuti ilma igasuguse erisusesta. Assortiikarp, kus kummikommid on kõrvuti soolase lagritsaga.\n\nKüll aga on veider, et tekstid on ilma daatumiteta. Arvestades, kuivõrd pikk on olnud Runneli karjäär ning kuidas tema looming on läbi aastakümnete kasvanud ja muutunud, võinuks nii laia ampluaa puhul ikkagi iga teksti rikastada aastaarvuga. Sellisel juhul saaks lugeja valiku põhjal ka mingi laiema ülevaate, praegu on see lihtsalt mitmetahuline kogumik, mis püüab ehk tabada liiga palju märke korraga.\n\nKas meil on sellist kogu päriselt vaja? Ilmselt mitte, aga teisalt on sümpaatne, kui Eesti luuleklassikat pakitakse kompaktsesse ning pealtnäha ahvatlevasse pakendisse. Ehk ostab tõesti mõni vanem selle oma lapsele naiivse lootusega, et saab võsukese kodumaise kirjanduse raudvaraga kurssi viia: selle asemel vaatab vastu aga surm ja haigused, vaesus ja sõjad. Vahele mahub muidugi ka eriti lihtsaid ja sõbralikke loomatekste, kuid neid on pigem vähemuses.\n\nSiia lõppu sobib aga hästi üks tekst, mis paneb \"Loomalood\" hästi suhestuma praeguse ajaga:\n\nLöök-laulu-sõnum häda-ajast\n\nMusi tahaks\nanda kelle-\n\nlegi põse\npeale, aga\n\nviirus-viirus.\nViirus-viirus!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastus Ilmamaa välja antud Hando Runneli loomaluuletuste kogumik tundub esmapilgul väga tore ja nunnu. Ümbrispaberil olev pilt kitsest lubaks arvata, et kaante vahele on kogutud Runneli elurõõmsad lasteluuletused, aga kaugel sellest: valikus on ka tumedat doom 'i ja eriti hingekriipivaid tekste.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas algab Kadaka tee Ehitajate ja Akadeemia tee lõigu remont\n\n## Põhitekst:\n\nEhitustöödega kaasnevad ajutised liikluspiirangud ning ehitustööde etappidega seotult muudetakse bussiliinide nr 9 ja 13 liikumisteed. Jälgida tuleb ajutisi liikluskorraldusvahendeid.\n\nRekonstrueeritavas lõigus rajatakse 3,5 meetri laiuste sõiduradade ja eraldatud vasakpöörderadadega sõidutee, mis on kaetud asfaltbetoonkattega ja piiritletud äärekividega.\n\nKadaka tee ja Pilve tee ristmikule rajatakse foorjuhtimine. Paarisnumbritega tänavapoolele rajatakse 3,5 meetri laiune asfaltbetoonkattega kergliiklustee. Paaritute numbrite poolele tuleb 2,2 meetri laiune, olemasoleva kõrghaljastuse vahel looklev asfaltbetoonkattega jalgtee. Jalakäijate ülekäigurajad lahendatakse ohutussaartega.\n\nTänavale paigaldatakse LED-tänavavalgustus ning ülekäiguradade erivalgustus. Vaegnägijate liiklemise lihtsustamiseks pannakse ülekäiguradadele braikivid.\n\nLisaks tee-ehitustöödele rekonstrueeritakse ka tänavaalused vee- ja kanalisatsioonitrassid ning rajatakse sadeveekanalisatsioon.\n\nEhitustöid teeb Tallinna Teede AS, tööde lepinguline tähtaeg on august 2021. Tööde lepinguline maksumus on 2,3 miljonit eurot, sealhulgas 345 000 euro ulatuses on kaasfinantseerijaks AS Tallinna Vesi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval algab augustini kestev Kadaka tee rekonstrueerimine Ehitajate tee ja Akadeemia tee vahelisel lõigul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKodusõjast räsitud Liibüas astus ametisse ühtsusvalitsus\n\n## Põhitekst:\n\nLiibüa uus valitsus seisab silmitsi tohutu väljakutsega lõpetada riigis valitsev kaos. Pärast Muammar Gaddafi kukutamist 2011. aastal on Liibüas valitsenud kaos ja riik on jagatud mitmete sõjaliste rühmituste vahel, teatas Financial Times.\n\nUue Liibüa administratsiooni põhiülesanne on riik ette valmistada detsembris toimuvateks valimisteks.\n\n\"Tänane vandeavaldus illustreerib liibüalaste innukust ja otsustavust ületada oma erimeelsused,\" ütles ÜRO Liibüa eriesindaja Jan Kubis\n\nRahvusvahelise kriisirühma vanemanalüütiku Claudia Gazzini sõnul on tegemist ajaloolise sammuga. \"Lihtne asjaolu, et nad suutsid parlamendi konkureerivatelt liikmetelt usaldushääletuse saada, on tohutu samm edasi,\" ütles Gazzini.\n\nLäbirääkimiste edu tuli pärast seda, kui Liibüa idaosast pärit kindral Khalifa Haftar sai eelmisel suvel sõjaliselt lüüa. Ta üritas kukutada Tripolis asuvat ÜRO toetatud valitsust. Haftari varustasid relvadega Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja tema vägesid toetasid Venemaa palgasõdurid. Teda toetasid veel Egiptus ja Prantsusmaa.\n\nTürgi sõjaline toetus Tripoli valitsusele aitas aga Haftari pealetungi tagasi lüüa ja oktoobris kuulutati välja relvarahu.\n\n\"Alates Haftari lüüasaamisest on toimunud piirkondlik deeskalatsioon ja retoorika muutus Egiptuses, Türgis ja Kataris,\" ütles Gazzini.\n\nLiibüa ajutist peaministrit ja riigi üht rikkamat meest Abdul Hamid Debeibehi võõrustas hiljuti Kairos ka Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi.\n\n\"See on Egiptuse toetuse märk,\" ütlesid analüütikud.\n\nDebeibehil on endiselt ees suur väljakutse, kuidas lõhenenud riigis 21. detsembril valimised läbi viia. Liibüas viibivad endiselt välisjõud ja pole märke nende lahkumise kohta. Samuti peab Debeibeh ühendama riigis lõhestunud institutsioonid ja tegelema naftatulu jagamise küsimustega. Samuti peab ta taasühendama Liibüas tegutsevad erinevad sõjalised rühmitused.\n\n\"Suur väljakutse on jagatud sõjaväe taasühinemine. Liibüas pole ikka veel kaitseministrit ja vaja on välja juurida häirivad sõjalised rühmitused,\" ütles Gazzini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibüas astus esmaspäeval ametisse esimene ühtsusvalitsus viimase seitsme aasta jooksul. Tegemist on järjekordse jõupingutusega, et lõpetada Põhja-Aafrika naftarikkas riigis kodusõda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVetkal vaatas pingilt, kuidas Roma U-19 taas liigaliidriks tõusis\n\n## Põhitekst:\n\nVetkal vaatas mängu varumeestepingilt, kohtumise ainus värav sündis 79. minutil, kui penalti realiseeris ründav poolkaitsja Tommaso Milanese, vahendab Soccernet.ee.\n\nRoma paikneb 15 peetud kohtumise järel liigatabelis 31 punktiga liidrikohal, Bologna on kaheteistkümnes. Teisel kohal on 29 punktiga Oliver Jürgensi meeskond Milano Inter ning viiendal 24 punktiga Ferrara SPAL, kelle U-19 meeskonnas pallivad Kristofer Piht ja Georgi Tunjov.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia U-19 Primaveras alistas Martin Vetkali koduklubi AS Roma 1:0 Bologna eakaaslased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna uus politseimaja tuleb Rahumäele, Tartu politseimaja Annelinna\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja prefektuuri ning politsei- ja piirivalveameti peamaja asub Tallinnas Pärnu maanteel. Lõuna prefektuur koos Tartu politseijaoskonnaga tegutsevad Tartus Riia tänaval. Mõlema hoone üürilepingud lõppevad 2025. aastal.\n\nSiseminister Kristian Jaani ütles, et politsei vajaks nii Tallinnasse kui Tartusse päris uut maja.\n\n\"Need olemasolevad üüripinnad ei vasta enam kõikidele tänapäevastele tingimustele,\" märkis Jaani ja lisas, et neid hooneid ehitades ei teatud politsei vajadustega arvestada. \"Need on kohandatud üüripinnad ja täna on need tõesti iganenud.\"\n\nJaani selgitas, et üürimajade ruumiprogramm pole politsei vaates otstarbekas. Ühtlasi ei sobi enam hoonete ventilatsioonisüsteemid.\n\n\"Neid kitsaskohti on tõesti väga palju. Fakt on ka see, et ei ole mõistlik neid täna kasutuses olevaid üüripindasid sellisel kujul hakata ka renoveerima,\" ütles Jaani. \"Me oleme selle suuna võtnud, et ehitada nullist uued hooned. Pikas plaanis on see kindlasti odavam, perspektiivikam ja vastab ka kõikidele tänapäeva nõuetele.\"\n\nVeel läinud aastal analüüsis Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võimalust sõlmida kontsessioonilepingud. See tähendanuks, et erafirma ehitab politseile sobilikud hooned valmis ja annab need vähemalt 20 aastaks rendile.\n\n\"Selle analüüsi järeldustes jõutigi sinna, et mõistlikum on selliseid hooneid rajada läbi Riigi Kinnisvara või riigi enda, selle asemel, et tellida need kontsessiooni korras erasektorist,\" rääkis RKAS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger.\n\n\"Seal on erinevaid julgeolekukaalutlustest tulenevaid aspekte,\" lisas Mäger.\n\nUute hoonete ehitamine pole veel kindel. Esialgu plaanib Jaani valitsusse viia ettepaneku pikendada kümne aasta võrra nii Tartu kui Tallinna üürilepinguid. Lepingutesse jäetaks võimalus need varem lõpetada.\n\n\"Pikk plaan on see, et aastaks 2030 võiks olla võimalus Tallinnas uuele pinnale minna ja Tartu vaates aastaks 2028,\" ütles Jaani. \"Aga see on mõte ja idee ja loomulikult kõiki neid rahalisi vahendeid peame hakkama planeerima riigieelarve strateegia vaates.\"\n\nTallinna uue politseimaja asukoht on juba välja valitud. Hoone kerkiks Rahumäe tee 6 aadressile, sinna, kus praegu on Lääne-Harju politseijaoskond.\n\nMihkel Mäger ütles, et juba koostatakse uue politseimaja ruumiprogrammi. Kui see on valmis, saab hinnata, kui kalliks hoone ehitamine läheb.\n\n\"Ja oleme ka algatamas Rahumäe tee 6 uut detailplaneeringut, millega loodame jõuda 2023 või 2024. aastal ühele poole,\" rääkis Mäger.\n\nUuele Tartu politseimajale on sobilikku kohta otsitud juba enam kui kaks aastat. Ideid koguti nii erasektorist kui linnalt ning tänaseks on sõelale jäänud võssakasvanud krunt Annelinnas. Raekoja platsile on Kalda tee 11 krunt umbes kilomeetri võrra lähemal kui praegune politseimaja.\n\nArvestades, kui palju inimesi elab Annelinnas, näeb Lõuna prefekt Vallo Koppel, et politsei koliks Tartu elanikkonna keskele. Tema sõnul oli ligipääsetavus uue koha otsinguil üks olulisemaid tingimusi.\n\n\"Annelinna alguses on laiad teed, head ülepääsu võimalused üle Emajõe ja ma arvan, et ka üks tihedamaid ühistranspordi liikluse trajektoore,\" rääkis Koppel.\n\nKalda tee 11 kinnistu kuulub Tartu linnale. Politsei vajaks suurest krundist 1,8 hektari suurust osa, mis maksab umbes 1,6 miljonit eurot.\n\nSiin tuleb mängu teine kinnistu Kuperjanovi tänaval, mis praegu kuulub Riigi Kinnisvarale.\n\nEndine näitusemaja vahetuskaubaks\n\nEesti Rahva Muuseumi endine näitusemaja Kuperjanovi 9 aadressil seisab juba viiendat talve tühjana. 2016. aastal palus Tartu linn seda endale, kuid RKAS otsustas hoone enampakkumisele panna.\n\nTartu linn pakkus hoone eest pool miljonit eurot, korporatsioon Sakala sada tuhat eurot rohkem. Toonane riigihaldusminister Mihhail Korb aga tahtis, et hoone saaks endale Tartu linn, sama on soovinud ka tänane riigihaldusminister Jaak Aab. Poliitilist kokkulepet, et maja RKAS-i bilanssist välja võtta ja Tartule anda, pole siiski sündinud.\n\nNüüd paistab punnseisule lahendus. Praeguste plaanide järgi annaks linn RKAS-le Kalda tee 11 kinnistu ja saaks vastu Kuperjanovi 9 näitusemaja. Kuna näitusehoone väärtuseks hinnati hiljuti 650 000 eurot, tuleks RKAS-il hinnavahe, ehk umbes 950 000 eurot linnale juurde maksta.\n\nMihkel Mäger ütles, et enne tehinguni jõudmist on tarvis valitsuse nõusolekut.\n\n\"Nii palju oleme veel ära teinud, et me oleme koostanud politsei vajadustest lähtuvalt hoone funktsionaalse analüüsi ja ruumiprogrammi, millest tulenevalt on meil täpne arusaam sellest, kui suur see tulevane hoone peaks olema ning kuidas ta võiks sellel Kalda tee 11 kinnistul paikneda,\" rääkis Mäger.\n\nTänastes hindades maksaks Tartu uue politseimaja rajamine umbes 30 miljonit eurot.\n\nVõimalikule kinnisvaravahetusele on sammu lähemale astunud ka Tartu linn. Abilinnapea Reno Laidre sõnul jõuab peagi avalikule arutelule Tartu linna üldplaneering ja selle eelnõus on politsei soovidega juba arvestatud.\n\n\"Me läheme avalikustamisele eelnõuga, kus Kalda tee 11 kinnistu teepoolne osa on riigikaitsemaaks määratud,\" ütles Laidre.\n\nKui valitsus Tartu politseimaja rajamise plaanid heaks kiidab, võib peagi alustada detailplaneeringuga, rääkis Mäger. \"Loodame, et me saame selle detailplaneeringu paari aastaga menetletud ja kehtestatud, ehk siis 2023. aastal. Sellele siis järgneks juba arhitektuurivõistlus, projekteerimine ja ehitamine.\"\n\nMäger lisas, et võimalikke muutujaid on veel palju, aga kui kõik hästi läheb, siis võib Tartu uus politseimaja tõesti 2028. aastal valmis saada.\n\nÜks võimalik muutuja on ka Tartu linnavolikogu otsus, mida tehingu jaoks tarvis läheb. Reno Laidre ütles, et erinevatel aegadel on Kuperjanovi tänava majja plaanitud ruume nii pensionäride ühendusele Kodukotus kui erinevatele laulu-, tantsu-, ja mänguseltsidele. Milleks seda päriselt kasutama hakataks, on praegu veel lahtine.\n\n\"Neid dialooge me saame pidada siis, kui see strateegiliselt olulises asukohas hoone on tulnud linna bilanssi ja me hakkame seda projekteerima ja selle kordategemist eelarvestrateegiasse kavandama,\" selgitas Laidre.\n\nNagu öeldud, Tartu saaks endale vahetuskaubana ERM-i endise näitusemaja ja ligi miljon eurot. See raha kulub marjaks ära, sest näitusemaja renoveerimine maksab linnale kaks kuni kolm miljonit.\n\nReno Laidre ütles, et seda, millal hoone linnarahvale avataks, veel ennustada ei saa.\n\n\"Me ei oska veel hinnata, milline saab olema koroonakriisi mõju meie tuludele ja mil määral see mõjutab ehitushindasid ja kohaliku omavalitsuse võimekust investeerida,\" tõdes Laidre. \"Selge on see, et nelja aasta investeeringute plaan on väga pingeline ja täiendavate investeeringute suunamine mõnele uuele objektile nõuab pingutust ja tõenäoliselt mõne varemkavandatud objekti edasilükkamist. Või siis tõesti selle uue objekti kavandamist kaugemasse tulevikku.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara AS ja Tartu linn plaanivad kokkulepet, mis mis annaks linnale kauaigatsetud ERM-i endise näitusemaja ja riigile sobiliku platsi uue Tartu politseimaja jaoks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFacebook hakkab Austraalias News Corpile uudiste jagamise eest maksma\n\n## Põhitekst:\n\nFacebooki ja News Corpi leping kehtib kümnetele ajalehtedele üle kogu Austraalia. Nende seas on sellised News Corpile kuuluvad ajalehed nagu The Australian ja Sydney The Daily Telegraph.\n\nNews Corpi tegevjuhi Robert Thomsoni sõnul on see digitaalne kokkuleppe ettevalmistamisel olnud juba 10 aastat, teatas The Times.\n\n\"Kokkulepe Facebookiga on ajakirjandusäris olulise tähtsusega ja sellel on oluline ja tähendusrikas mõju meie Austraalia uudisteärile,\" ütles Thomson.\n\nNews Corp on nüüd sõlminud Austraalias uudiste jagamiseks tehingud Facebooki, Google'i ja Apple'iga.\n\nAustraalia valitsuse kehtestatud õigusaktid nõuavad, et suured tehnoloogiafirmad peaksid meediaorganisatsioonidega läbirääkimisi. Selle käigus peavad mõlemad osapooled kokkuleppima uudiste sisu kuvamise maksete osas. Eesmärk on tagada, et traditsioonilised meediafirmad ei kaotaks suuri reklaamitulusid tehnoloogiahiiglastele.\n\nEelmisel kuul blokeeris Facebook Austraalias oma 14 miljoni kasutaja ligipääsu platvormil jagatavatele lugudele. Facebook teatas hiljem, et taastab juurdepääsu. Facebook nõustus siis pidama läbirääkimisi, et maksta nende platvormil kajastava sisu eest hüvitist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA sotsiaalmeedia ettevõte Facebook sõlmis meediafirma News Corpiga kolmeaastase lepingu, mille alusel maksab News Corpi Austraalia sisu jagamise eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus ootab \"Kevade plaani\" meeskonnalt lisainfot\n\n## Põhitekst:\n\n\"[1. märtsil peetud] kohtumise järel lubas president Toomas Hendrik Ilves koos meeskonnaga edastada läbi teadusnõukoja täiendavat informatsiooni Johnson & Johnsoni võimaliku pakkumise kohta, et seejärel viia sel teemal läbi laiem arutelu. Tänase seisuga lubatud infot veel edastatud pole, samuti puudub J&J-lt muu ametlik informatsioon võimaliku pakkumise sisu ja tingimuste osas,\" ütles valitsuse meedianõunik Jevgenia Värä teisipäeval ERR-ile.\n\nAjaleht Eesti Ekspress kirjutas teisipäeval, et kümmekonnast meditsiini, küber- ja andmekaitse valdkonna tipptegijast moodustunud algatusrühm on teinud Johnson & Johnsonile ettepaneku müüa Eestile kiiresti ja palju koroonavaktsiini, millele vastutasuks annab Eesti ettevõttele vaktsineerimisega seotud teadusandmeid ja -uuringuid. Algatusrühma üks liige on ka president Ilves, kes on juhtinud Euroopa Komisjoni töörühma e-tervise teemal ning on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) demokraatia töögrupi juht.\n\n\"Valitsuse jaoks on Eesti inimeste kiire vaktsineerimine väga oluline ja oleme huvitatud kõigi Euroopa Ravimiameti heakskiidu saavate vaktsiinide soetamisest, mis võimaldavad kiirendada vaktsineerimist,\" kinnitas Värä ning lisas, et iga võimalust saada Eestile juurde täiendavaid vaktsiinikoguseid tuleb kaaluda\n\nKa Eesti Ekspressi artiklis tunnistati, et \"Kevade plaani\" rühm ei ole hoolimata lähedastest suhetest firma tippjuhtkonnaga sellelt konkreetset vastust seni saanud.\n\nUSA ettevõtte Johnson & Johnson tütarfirma Janssen toodetud koroonavaktsiini, mis nõuab ainult ühe doosi manustamist, sai Euroopa Komisjonilt müügiloa 11. märtsil. Eesti plaanib Euroopa Liidu ühishanke raames osta 300 000 doosi seda vaktsiini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus ootab aktivistide rühmalt, kes on \"Kevade plaani\" nime all algatanud ettevõttelt Johnson & Johnson (J&J) täiendavate koroonavaktsiini dooside hankimise Eesti terviseinfo vastu, lisateavet, et teemaga edasi minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKümme punkti visanud Loigu aitas Northwesti taas võidurajale\n\n## Põhitekst:\n\nAlgkoosseisu kuulunud Loigu viibis väljakul 33 minutit ning tõi selle ajaga kümme silma (kahesed 0/3, kolmesed 2/4, vabavisked 4/5), olles üks kuuest Northwesti mängijast, kes jõudis kahekohalise punktisummani. Lisaks sai ta kirja ühe lauapalli, kaks resultatiivset söötu, ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nVaid seitsme mehega mänginud Northwesti parim oli Jerome Mabry, kes viskas üleplatsimehena 32 punkti ja võttis üheksa lauapalli.\n\nNorthwest teenis oma konverentsis viie kaotuse kõrvale esimese võidu, kogu hooaja saldo on neil seitse võitu ja üheksa kaotust.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Andre Loigu koduülikool Northwest lõpetas USA kolledžite liiga NJCAA kõrgeimas divisjonis viie mängu pikkuse kaotusteseeria, kui alistas külla sõitnud Central Wyomingi 101:91 (44:38).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAija Sakova. Meelesügavus ja keelejulgus, eestlus ja mitmikkultuurilisus\n\n## Põhitekst:\n\nMa tahan alustada ühe looga, mille mõju üle olen palju mõelnud. See on lugu, mida mäletan oma ema olevat mulle rääkinud. Kas see lugu ka päriselt just nii aset leidis nagu mina seda mäletan, on täna juba võimatu kinnitada või ümber lükata. Kuid lool on sellest hoolimata olnud oma mõju.\n\nKasvades üles Tallinnas Kadrioru piirkonnas, olid mu lähimad koolid Tallinna 21. keskkool (praegugi selle nimega) ja Tallinna 42. keskkool, mis nüüd kannab nime Kadrioru Saksa gümnaasium. Esimene neist on inglise keele erikool ja ühtlasi muusikakallakuga, teine on saksa keele kallakuga kool, nagu tollal öeldi.\n\nKuna mu ema oli õppinud inglise keelt, viidi mind katsetele 21. keskkooli. Ilmselt olid tol aastal muusikaklaasi katsed või tehti neid kõigile sisseastujatele, seda ma ei tea, aga sisse ma ei saanud. Ma ei osanud hästi rütmi järele koputada, laulmisega oli ilmselt veel kehvemini. Lasteaiast olid meeles muusikatunnid kui maailma hirmsaim asi üldse.\n\nLugu seisneb aga selles, et kui olin alustanud kooliteed oma piirkonna ehk saksa keele kallakuga koolis, tõsteti mind peale esimest aastast n-ö eriklassi. Uus klassijuhataja olevat toona olnud murelik ja öelnud mu emale, et sellel tüdrukul, st minul, saavat eesti keelega raske olema.\n\nSeda, et ma toona korralikult lugedagi ei osanud ega armastanud sugugi raamatute lugemist, õpetaja ei teadnud. Klassijuhataja oletus põhines asjaolul, et mul oli kaks kodust keelt: eesti ja vene.\n\nPraegu me muidugi teame, et mitme koduse keele olemasolu ei ole takistus hea emakeeloskuse omandamiseks. See võib tekitada segadust, tõrkeid või aeglustada vahel õppeprotsessi, aga pikas plaanis on see ikka tugevus.\n\nMul ei olnud eesti keelega raskusi.\nMinust sai filoloog, täpsemalt saksa filoloog.\nMinust sai kirjandusuurija, saksa ja eesti kirjanduse uurija.\n\nI Keelejulgus\n\nTahangi emakeelepäevale mõeldes rääkida mitme keele paralleelselt õppimisest või ka korraga mitmes keeles elamisest.\n\nNii nagu mu sissejuhatusest võis aru saada, on mulle oluline juhtida tähelepanu sellele, et paralleelselt mitmes keeles kasvamine ei ole mingi puudus. See on olnud tavapärane varem ja on tavapärane ka nüüd, kui maailm on avatud ja inimesed liikuvad. Mitmerahvuseliste perede kõrval veedavad enamik tänapäeva lapsi ja noori täiskasvanuid väga suure osa oma ajast ingliskeelses ruumis, kuulates ingliskeelseid taskuhäälinguid, laule, vaadates filme ja videoid. Ka raamatute lugemisel ei ole paljude jaoks enam vahet, kas nad loevad eesti või inglise keeles, sageli eelistataksegi algkeeles lugemist. See on uus normaalsus.\n\nSiiski on meil – ma pean siin silmas lapsevanemaid ja ehk õpetajaidki – eelarvamused. Ka minul, ehkki võiks eeldada, et olen lapsepõlvekogemuste tõttu uuele ja võõrale avatum.\n\nJutustan veel ühe loo. Seekord sellise, kus mina olen lapsevanema rollis. Oma tugeva saksakeelse tausta tõttu otsustasin ka oma lapsed suunata õppima saksa keelt esimese võõrkeelena. Olin veendunud, et mõttekam on koolis õppida esmajoones raskemaid keeli, nagu saksa ja vene keel, ning alles siis liikuda meid kõikjal ümbritseva inglise keele juurde.\n\nKui mu vanem poeg alustas kooliteed Kadrioru Saksa gümnaasiumis, õppiski ta esimestel aastatel vaid saksa keelt. Kui ta oli neljandas klassis ja me olime ühisel reisil, kuulsin teda vestlemas inglise keeles onuga, kes ei ole küll sakslane, kuid töötab Saksamaal saksa keele õpetajana. Mäletan oma toonast vapustust ja pettumust. Olin enda arvates teinud kõik selleks, et soodustada lapse saksa keele omandamist, ja ometi oli tema jaoks lihtsam ja omasem vestelda inglise keeles, mida ta ei olnud koolis veel päevagi õppinud.\n\nMa ei hakka siinkohal analüüsima oma pettumuse sügavamaid põhjusi, aga see lugu oli õpetlik.\nSelle asemel et tunda uhkust, soodustada ja julgustada uudishimu ja katsetamisjulgust, olin hinnanguline.\n\nSee sundis mind ümber hindama ja ümber mõtestama oma arusaamu. Mõistsin, et on arutu karta inglise keele pealetungi või ingliskeelestumist. Ka Anna Verschik on hiljuti ilmunud arvamusloos \"Mitmekeelsus on sama vana kui keel ise\" kirjutanud, et laenud ja teiste keelte mõju ei ohusta tegelikult keelt ega kestlikkust, kuigi tihti arvatakse vastupidi.\n\nÕnneks jõudis ka kool seisukohale, et lapsed õppigu mitut võõrkeelt korraga, aga õppigu rohkem kui pelgalt inglise keelt. Toetan seda seisukohta ja näen oma noorema poja peal, kes just nii õpibki, et see toimib. Keeled kipuvad küll niimoodi omavahel segi minema, sest inglise ja saksa keel on ju mõlemad sama keelkonna keeled.\n\nSaksakeelne jäätis ehk Eis võib vihikus välja näha ingliskeelses kirjapildis ice. Loomulikult on see õigekirjaviga, kuid aitab mõista ja märgata just nimelt keeltevahelisi sarnasusi ja ehk isegi hõlbustada keelte õppimist. Anna Verschik juhib oma artiklis ka tähelepanu sellele, et sageli alahinnatakse sugulaskeelte õppimist. Teisisõnu on inimesel, kes on õppinud inglise ja saksa keelt, üsna lihtne omandada vajaduse korral näiteks rootsi keel. Tõenäoliselt ta avastab, et õppimatagi mõistab ta seda keelt omajagu. Sarnane võib olla olukord ukraina keele õppijal, kes valdab vene keelt. Suur osa on juba tuttav.\n\nMida rohkem keeli inimene valdab, seda hõlpsam on tal omandada uusi, sest tekivad seosed nii grammatika kui ka sõnavara tasandil.\n\nIga keel toob endaga kaasa uue maailma ning võimaluse näha asju teistmoodi kui ühe keele ja kultuuriruumi sees võimalik. Oma kogemusele toetudes julgen kinnitada, et kakskeelne kodu ja hiljem omandatud saksakeelse kultuuriruumi kogemus on andnud mulle kõrvaltvaatava pilgu. Võimaluse astuda vahel välja iseenda kingadest ja vaadata võõra pilguga oma elule, sh Eestile. Selline võõrus on vahel hädavajalik, sest aitab eristada olulist ebaolulisest või lihtsalt lisab asjadele teise ja värskendava vaatenurga.\n\nKeelte segamine aga ei toimu sugugi ainult õppimise faasis. See on osa loomingulisest hoiakust keele suhtes. See on nauditav mäng. Toon mõne näite meie pere keelemängudest:\n\n\"Ich needen pastakas.\"\n\nKokku saavad saksakeelne mina ehk Ich, ingliskeelne sõna \"vajama\" ehk to need ja eestikeelne \"pastakas\". -en lõpp tegusõna järel on ilmselt saksa keele kõla järeleaimamine või hoopis eestikeelse tegusõna \"vajan\" lõpu jäljendamine.\n\n\"Me komme to eat.\"\n\nSelles kohtuvad ingliskeelne mina ehk me, saksakeelne tegusõna \"tulema\" ehk kommen ja jällegi ingliskeelne \"sööma\" ehk to eat.\n\nNiisugused laused ei teki sellest, et laps ei erista keeli. Vastupidi, ta eristab neid väga hästi. Ta segab neid meelega ja naudib seda virvarri, mis sellest välja tuleb. See nauding tekib justnimelt keele valdamisest. Samamoodi meeldib nii mulle endale kui ka mu lastele moodustada olematuid sõnu eesti keele põhjal. Ka \"keelejulgus\" ja \"meelesügavus\" ei ole sõnad, millele leiaks vaste õigekeelsussõnaraamatust, ent ometi me saame neid kasutada ja aimame, mida võiks olla nendega mõeldud. Vahel, eriti kõnesituatsioonis, on vajalik välja pakkuda sõna tähistamaks midagi, mida olemasolevate sõnadega tähistada ei oska.\n\nKeelte segamine argipäevas võib keelerõõmu ja -naudingu kõrval olla seotud ka keele tõhususe küsimusega. Teisisõnu sellega, kuidas ja mis keeles on mugavam midagi öelda. See puudutab eriti mitmekeelseid kodusid, kus pereliikmed oskavad enam-vähem võrdselt mitut keelt. Kakskeelses kodus kasvanuna mäletan selgesti, et mingeid sõnu kasutati alati ühes ja teisi jällegi teises keeles ning lause sees keele vahetamine ei onud mingi probleem.\n\nIgor Kotjuhi viimases luulekogus \"The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки\" (Kite 2020), mis pälvis eile Eesti Kultuurkapitali venekeelse teose preemia, leidub luuletus keele ökonoomsusest, mis tekitas minus suurt äratundmisrõõmu.\n\nО РЕЧЕВОЙ ЭКОНОМИИ\n\nострый äär\n\nодин töö\n\nв городе будет etendus\n\nесть ли такие страны в которых kiiruspiirangud ei ole?\n\nkaksikud — это когда двое родились разом?\n\nвыбери себе märkmik\n\nу тебя сегодня solf или klaver?\n\nу меня hindeline arvestus\n\nв ujumine такие сложные задания!\n\nна vahetund я упала\n\nкартошка с белой kaste\n\nвсе эти машины похожи на oravad\n\nочень lihtne\n\nIgor Kotjuh on luuletaja, kes mänguliselt ühendab mitut keelt ja eri rahvuslikke identiteete. Just nii, mitmes keeles korraga, meeldib ka mulle elada. Minu ideaalses Eestis mõistavadki inimesed eesti, vene, inglise ja ka saksa keelt.\n\nII Meelesügavus\n\nOlen kõnelenud mitme keele paralleelsest õppimisest, keelte (mängulisest) segamisest ja keele tõhususest ning tahan nüüd peatuda pealkirjas lubatud meelesügavusel. Keelteoskus on tõepoolest oluline, keeled pakuvad uksi eri maailmadesse ja võimaldavad mõista teisi kultuure, kuid keel on siiski vahend millegi saavutamiseks. Keel on vahend, et teha end mõistetavaks teisele inimesele. Meie eesmärk peakski seega olema teise mõista püüdmine, eeldusel, et räägime sama keelt. See aga eeldab oskust ja julgust rääkida väliste asjade (\"Tule sööma. Siin on supp. Väljas on ilus ilm.\") kõrval ka sisemistest asjadest (\"Sinu sõnad tegid mulle haiget. Ma kardan. Ma igatsen suve.\") või lihtsalt n-ö argifilosofeerida.\n\nMeie pere kõige olulisemad hetked ongi ühised köögilaua ääres istumised ja jutustamised maailma asjust. See on aeg üksteise jaoks ja ühtlasi on see rääkimise aeg. On saanud tavaks, et nii mõnigi kord eksivad meie vestlused maailma loomise ja elu tähenduse radadele. Arutleme inimeste käitumise, mineviku tähtsuse, inimeste otsuste ja valikute üle. Räägime hirmudest, unistustest ja vajadustest. Arutame ühe või teise kunstitöö üle ja vahel olen isegi julgenud küsida tagasisidet oma kirjatöödele. Lapsed on ju teatavasti karmid kriitikud, nemad juba niisama kiitma ei hakka, vaid annavad ausat tagasisidet. Vahel arutame ka moe ja riietuse üle.\n\nSee ongi oskus n-ö argifilosofeerida, arutleda psühholoogiliste, esteetiliste ja eetiliste küsimuste üle.\n\nNüüd, kus maailm on nagu ta on, on varasemast veelgi olulisemad rääkimisoskus, iseenda teisele arusaadavaks tegemise püüe ning oskus teist inimest kuulata. Me vajame seda.\n\nMinu soov on, et meil kõigil jätkuks julgust ja oskust teineteisega n-ö päris asjust rääkida, mitte jääda pidama välistel teemadel. Soovin, et igaühel oleks julgust küsida sõbralt, mida ta elult ootab, mida ta kardab ja kuidas tal päriselt läheb.\n\nKokkuvõtteks tahan veel kord rõhutada, et õigekeelsus on oluline, ja iseäranis kirjaliku teksti puhul on hädavajalik, et seda vaataks ka teine, st toimetaja silmapaar. Aga peale õigekeelsuse on oluline ka keelejulgus, mängulisus ning julgus teha vigu.\n\nRääkimise situatsioonis on igati õigustatud ka n-ö vigasus, keelte segamine ja teadlikult valesti kasutamine. Mitmes keeles korraga rääkimine on nauditav, see on loominguline protsess ja valmistab rõõmu.\n\nKõige olulisem on aga teadlikult arendada meelesügavust ehk oskust ja julgust rääkida mitte ainult välistest, vaid ka inimese siseilmast ehk päris asjust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurivahendaja Aija Sakova kirjutab emakeelepäeva tuules, kuidas peale õigekeelsuse on oluline ka keelejulgus ja mängulisus. Mitmes keeles korraga rääkimine on tema sõnul nauditav loominguline protsess, mida ei peaks nägema ohuna keelele ja selle kestlikkusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.