Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 27

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistikaameti andmetel oli ettevõtete müügitulu märtsis 657 miljonit eurot, mis on nelja protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi. Sealjuures Euroopa riikide võrdluses oli käesoleva aasta kahe esimese kuu jaekaubanduse mahu kasv Eestis üks tugevamaid. Meist kiirem kasv oli vaid Belgias ja Norras, samal ajal, kui Lätis ja Leedus jaekaubanduse maht vähenes. Kõige enam suurenes nii märtsis kui ka esimesel kvartalil jaemüük posti või interneti teel. Nüüd võrreldes eelmise kevadega on kindlasti ka kaupmeeste ja klientide valmisolek liikuda e-kanalitesse oluliselt parem ja seda me näeme ka e-kaubanduse maksetest. Kuigi märtsis kukkusid kaardimaksed siis nagu tavapärastes müügikohtades võrreldes eelmise aasta märtsiga, siis seevastu e-kaubanduse maksed, seal on siis nii kaardimaksed kui ka kui ka pangalingi maksed, mis on teinud tehtud üle interneti, need siis kasvasid ja suutsid päris hästi kompenseerida seda harjumuspärase kaubanduse kukkumist. Tugeva kasvuga on olnud ka jaemüük toidupoodide ning majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplustes. Nende müügimaht suurenes vastavalt 17 ja 14 protsenti. Suurtes toidukaupadele spetsialiseeritud jaemüügikettides suurenes jaemüügi maht nii märtsis kui ka esimesel kvartalil vaid üks protsent. Hoolimata sellest, et inimesed kulutavad rohkem raha, kasvavad neil samal ajal ka säästud. Kui me vaatame jaekaubanduse müügimahte, siis poodides ei suudeta ikkagi tasa teha seda, mis jääb kulutamata teenustele, reisimisele, meelelahutusele ja muule taolisele, sest et välismaal enne pandeemiat kulutasid inimesed umbes üheksa-kümme protsenti oma tarbimisest, nüüd on see kukkunud kusagil paari-kolme protsendi juurde ja sealt jääb ikkagi raha üle. Et me näeme säästumäära kasvu, me näeme hoiuste kasvu nii et olgugi, et poodides käiakse rohkem siis ikkagi kasvavad ka säästud ja seda raha jääb ka kontodele päris palju. Eelmisel aastal oli umbes 50 miljonit summa, mis lisandus eraisikute hoiustele igas kuus lisaks võrreldes sellise normaalse kasvutempoga Jaekaubanduse müügimahtude kasvu on oodata ka pärast seda, kui inimesed hakkavad kulutama raha, mis nad teisest pensionisambast välja võtsid.", "role": "user" }, { "content": "Tänasest avatakse külastajatele taas need kauplused, mis koroonapiirangute tõttu alates 11. märtsist suletud on olnud. Siiski kasvatasid jaekaubandusettevõtted vaatamata piirangutele müügitulu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeisame valge maja ees härrade Savisaare ja merega. Kõigepealt ehk küsiks in härra Savisaarelt, millise sõnumiga läksite kohtuma president Buhiga? Me tahtsime kõigepealt valge maja administratsioonile selgitada praegust Eesti poliitikatk ja samuti paremini aru saada sellest poliitikast, mida praegune Washington ajab siis Baltimaade ja kogu selle regiooni suhtes, nii et tegu oli poliitiliste konsultatsioonidega ja meie seisukohad nendel konsultatsioonidel, me andsime ka edasi. Millised punktid olid arutlusel, mis tõusis esile? Kohtumise tulemustega me jäime rahule ja ma arvan, et ka härra Bush jäi nendega rahule, nii ta ka väljendas. Kohtumise põhiteemad olid need, mis muidugi praegu Eestile kõige tähtsamad on, see tähendab meie iseseisvusprotsessi jätkumine, praktika, kuidas me seda teeme, kõik need probleemid, mis on seotud Pariisi jätkukonverentsiga edasi selle kõrvale majanduskoostöö küsimus, et kui me praegu liigume turumajanduse suunas, need on väga rasked reformid, ei ole ju ükski maa tegelikult kommunistlikust majandusest kapitalistliku turumajanduse seni üle läinud ja on loomulik, et kelle käest me siis neid asju veel õpime, kui mitte ameeriklaste käest. Edasi oli küsimuste ring nõukogude vägede viibimisest Eestis vajadusest siin võtta ette siiski radikaalseid samme, ma arvan, härra Meri saab sellest täpsemalt rääkida. Mulle kõigepealt meeldis, et kohtumine, mis oli planeeritud 30-ks minutiks ja kestis 50 minutit et selle kohtumise kestel oli ka ühiseid naerupahvakuid ja et ta oli algusest peale noh, niisugune kohtumine, et oli raske kujutleda, nagu oleks ta esmakordselt valges majas toimunud. Mulle tundus, et Ameerika pool oli väga hästi informeeritud viimase aja arengust Eestis. Ma pean siin silmas muidugi niisugust informeeritust, mis saab omane olla suurriigi presidendile, kes peab samal ajal teadma ka, mis Kuveidis ja mis Lõuna-Aafrikas toimub. Sellegipoolest ei jätnud president Bush ja härra eker oma märkustega vähematki kahtlust, et nad Osavõttu meie demokratiseerimise ja majanduse reprivatiseerimises ja erilist rõhku me püüdsime panna muidugi niisugustele probleemidele nagu Eesti ja Balti piirkonna demilitariseerimine. Meil olid mõned seisukohad, kuidas seda läbi viia. Meil on mõnesugune eeskuju võtta ka Kesk-Euroopa riikides, kus ta on astmeliselt, aga kindla aja skaala järgi läbi viidud. Me kõnelesime keskastme raketti ja, ja mõistagi sellest, et tuumarelvastus on balti riikidele talumatu. Aga me rääkisime ka legaalsetest küsimustest näiteks Eesti vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud lepingutest, mis on endiselt jõus enamsuurust režiimis. Ja mulle tundub, et selle külaskäiguga võib-olla lõpetasime ühe peatüki ajalooraamatus ja alustasime teist, mis nõuab muidugi veelgi intensiivsemat tööd veelgi süstemaatilisemat suunavõtmist, aga me ei andnud vähimatki kahtlust, et eesti rahvas on oma parlamendi, valitsuse, valitsuse esimehe ning ülemnõukogu presiidiumi esimehe isikute kaudu otsustavalt pööranud selja senisele süsteemile. Me oleme sammumas vabaturu suunas ja vaba turumajandus omakorda on kõige kindlamaks garantiiks, et me suudame üles ehitada parlamentaarset süsteemi, demokraatlikku ühiskonda ja jätkata oma tööd seal, kus meie isade töö katkes 1940. aastal. Nüüd aga, härra Savisaar, kas võiksite konkreetsemalt mainida mõnda ettepanekut, millega te täna esinesite president Bushi juures, kas oli ka midagi päris konkreetset? Konkreetseid küsimusi oli päris palju, aga enamus nendest on läbitöötamise staadiumis, me ju alustasime eile riigi departemangus juba kõnelusi ja praegu, kui me siit valgest majast lahkume, siis me läheme riigi departemangu tagasi, et jätkata, aga ma toon ainult ühe näite, mis oli jutuks, tähendab, viimasel ajal on tõstetud üles küsimus, kas Baltikumi ikkagi jõuab Pariisi. Kas teda võetakse vastu Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamisele. Meie ettepanek oli, et USA oma positsioone selles küsimuses siiski täpsustaks, sest et ilmselt sellest on praegu vähe. Kui öeldakse, et otsuseid võetakse vastu konsensuse alusel ja kuna nõukogude liit on vastu, siis ei ole midagi teha. Silmas pidades aga seda, et Skandinaavia maad toetavad Baltikumi jõudmist Pariisi, Ida-Euroopa, Kesk-Euroopa maad, toetavad seda järelikult Ameerika positsioon on muutunud peaaegu otsustavaks. Sest kui USA ja tema järel ka NATO ja Lääne-Euroopa maad tulevad selle taha, siis see tähendab, et Nõukogude liit jääb poliitilise isolatsiooni. Ja ma ei arva, et ata Balti küsimuse pärast tahab jääda praeguses olukorras poliitilise isolatsiooni. Ja me leppisime kokku, et USA riigipartei vang ja meie välisministeerium töötavad selle küsimuse koos läbi. Et ikkagi enne Pariisi kohtumist vaadata läbi võimalused Baltikumi osalemiseks. Kas president Bush ütles midagi päris konkreetset seoses Eesti poolt tehtud ettepanekutega, millisele seisukohale jõudis president Bush, mida ta väljendas tänasel kohtumisel seoses Pariisi tippkohtumisega? Ta palus oma riigisekretäri Jim Beikerit väga tõsiselt, peegeldab kõigi võimalustega ja kõigi taktikaliste lahendustega. Ja ometi ma ei tahaks mitte öelda praegu, et kõik teed viivad Pariisi, sellepärast eestlastel ei ole mitte Pariisi jõudmine eesmärk, vaid on jõudmine tagasi sõltumatu vabariigi taasloomiseni. Me ütleksime nii, et kõik teed peavad sinna viima ja Pariis on lihtsalt üks paljudest teedest. Me kasutame ka muid teid. Me kasutame Me toetume üksmeelsele Kesk-Euroopa poolehoiule, mis avaldus eriti veenval kujul. Noh, taktikaliste ja ka strateegiliste vahendite täpsustamine ja ma ei tahaks isegi neid termineid kasutada, sellepärast see kõneleb, otsekui oleks Eesti välispoliitika mingisugune salakaval välispoliitika, mis on salamisi suunatud Nõukogude liidu vastu. Vastupidi, kõik meie probleemid on ju korduvalt nii hästi Moskvas Moskva keskvalitsusega kui ka Vene Föderatsiooniga avameelselt ja põhimõttelise selgusega lauale pandud ja me tahtsime lihtsalt Ameerika poolele selgeks teha, et kui kuuendal septembril need läbirääkimised katkesid, mis algasid ju suurte optimistlike lootustega siis ei katkenud nad mitte Eesti süü läbi vaid nende konservatiivsete jõudude survel, kes Moskvas ikkagi on veel küllalt tugevad. Ja need konservatiivsed jõud teevad president Bushi le täpselt samal määral muret, nagu nad teevad igale Eesti perele. Küsimustest, mis olid veel arutlusel, näiteks küsimus USA investeeringutest Eestisse, meil on praegu kusagil 20 ühisettevõtet USAga, seda on selgelt väga vähe, kui silmas pidades, et Eestil üldse on üle 300 ühisettevõte teiste riikidega. Seda me leidsime mõlemad, et seda on vähe ja ilmselt oleks toe, kui USA võtaks enda garanteerida ettevõtjate võimaliku riski investeeringute tegemisel Eesti majandusse. Me leidsime, et see risk ei olegi teab kui suur. Sest et Eesti on üks kõige rahulikumaid paiku oma regioonis ja ka see küsimus töötatakse läbi. 1925. aastal alla kirjutatud lepingu kohaselt tänase päevani. Komplitseeritud küsimused, et neid tuleb üksipulgi lahendada tee partei ja mõistagi ka senati ja esindajate pojaga, kellega meie koostöö jätkub loodetavasti sama edukalt nagu ta mõni päev tagasi algas. Meil oli mitmeid küsimusi, kus oli tegu informatsioonivahetusega ja kus seisukohad selgelt päris kokku ei langenud, mis on ka loomulik. Need on küsimus perestroika protsessidest, Nõukogude liidus, Gorbatšovi poliitikast ja nii edasi. Aga lõppkokkuvõttes härra Boss palus edasi anda tervitused tema poolt Eesti rahvale avaldas kindlat usku, et meie vabanemise tund ei ole tõepoolest kaugel. Ta palus edasi anda ka oma austusavalduse, Eesti ülemnõukogu presiidiumi esimehele, kes teatavasti esialgu pidi selles visiidis osalema, aga siis tal ei olnud see võimalik. Me avasime uue lehekülje normaalseteks tipptaseme kontaktideks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse esimees Edgar Savisaar ja välisminister Lennart Meri visiidil USA-s. Eesti riigitegelasi usutleb Washingtonis Maire Raidma (Vaba Euroopa). Kavas 12.10.1990 kl 22.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal vastu võetud Euroopa Liidu määrus paneb esmajoones kohustuse neile ettevõtetele, kes veebilehtedele serveriruumi pakuvad. Nemad peavad jälgima ja ka oma klientidelt nõudma, et terroristliku veebisisu ei levitataks. Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaare sõnul on terroristlik niisugune materjal, mis õhutab terrorikuritegudele, õigustab terrorismi või annab juhiseid rünnaku sooritamiseks. Komusar lisab, et ka terroriakti otseülekanded tuleb veebist eemale hoida. Uus-Meremaal toimus terrorirünnak kaela masle ja tegelikult seda siis ka erinevates veebiplatvormides reaalajas. Ka ründaja edastas. Reeglite täitmist hakkab kontrollima kaitsepolitseiameti Juhul kui see sisu ei ole veebimajutuse teenuse pakkuja enda poolt juba varasemalt maha võetud, siis siseministeeriumi valitsemisalas ülesanne on juhtida sellele tähelepanu. Kuidas kaitsepolitsei niisuguse veebi sisu üles leiab, kommusaar ei täpsusta. Pärast ametnike pöördumist on ettevõttel üldjuhul 12 tundi, et sobimatu materjal maha võtta. Samas kriisi korral on aega kõigest tund. Uute ülesannete täitmiseks sai siseministeerium läinud nädalal 1,3 miljonit eurot. Veiko Kommusaar selgitab, et see raha kulub infosüsteemi ehitamisele. Meil oleks võimalik ka siis neid korraldusi esitada ja ka menetleda ja loomulikult kogu selle määruse sisu on ikkagi Euroopa ülene. Niisiis peaks uus süsteem lubama kahtlase veebisisu teemal ka teiste Euroopa riikidega suhelda. Loodame selle infosüsteemi kindlasti valmis saada lähema aasta-kahe jooksul. Selle aasta riigieelarve seletuskirjas selgub, et ka järgmiseks aastaks on terroristliku veebisisuga tegelemiseks kavandatud 1,3 miljonit eurot ja niisama suur summa on kirjas ka ülejärgmise aasta lahtris. 2025. aastal peaks kuluma pisut vähem ehk 1,2 miljonit eurot. Mida selle rahaga pärast infosüsteemi valmimist täpselt tehakse, Komusaar ei täpsusta. Ta märgib vaid, et osa kulub endiselt tehnilistele lahendustele. Teine pool siin selles kindlasti on see osa, et seda tööd hakkavad ju ka keegi inimestena nagu tegema. Kommusar lisab, et seni on riik pidanud tähelepanu juhtima vaid mõnele üksikule niisugusel videole, pildile või tekstile, mida määruse järgi terroristlikuks peetakse.", "role": "user" }, { "content": "Edaspidi peaks terroristlikud videod, pildid ja tekstid meie internetist hiljemalt 12 tunniga kaduma. Selle kindlustamiseks antakse Kaitsepolitseile 1,3 miljonit eurot aastas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaxima grupile kuuluva e-poe Barbora tegevjuht Kirke Pentikeinen kirjeldab, et tellimuste maht sõltub palju ilmast just soojadel. Nädalavahetuse päevadel tuleb klient pigem poodi ise kohale. Siiski tuleb uusi kliente juurde pidevalt. Põhiline sihtgrupp, kes meil on, on siis ikkagi sellised koduperenaised, kellel on väiksed lapsed, kellel on lihtsalt mugav tellida suuremas koguses omale toidu, kõiksugu sed, lastega seotud mähkmed, pesuvahendid, et, et koju tellida, et see mugavus kui selle korra nagu ära proovid on nagu kindlasti see, mida inimesed nagu ka tulevikus edasi teevad. Et seda me oleme näinud, et kõige raskem on saada see esimene ost kliendil ja kui ta selle on ära teinud, et siis siis ma võin öelda, et väga paljud jäävad ki seda kasutada. Rimi e-poe juht Helen Lednei ütleb, et märtsis toimus klientide arvu hüppeline tõus. Otsene mõju tellimustele on ka piirangutel. Lednei sõnul ostetakse interneti teel vähem maiustusi ja snäkke, mis kohapeal poodlejat ahvatlevad. Ja mis me näeme veel, mis väga e-poe klientide puhul eristub, on see selline tervise ja trenditeadlikkus, et e-poe klientidel on väga palju ostukorvides just selliseid veega ni mahetooteid, gluteeni, laktoosivabu tooteid ja väga hinnas on ka kohalik toodang. Prisma e-kaubanduse juht Sven-Erik Veimer kinnitab, et märts läks tõesti hästi. Kui üldiselt on veebipoe klient noorem, siis veimer ütleb, et hiljuti on ka teenuse populaarsus kasvanud vanemate inimeste seas. Veimer pakub, et neile võib tähtis olla mugavus. Kui toit tuuakse kulleriga koju, ei pea ise rasket kotti tassima. Platooni me vist veel jõudnud siiski ei ole, et et kui vaadata mujal maailmas, siis toidukaupade e-kaubandus on, on, on pigem nagu niisuguses kasvavas trendis olnud juba juba ennem seda kui, kui eelmisel aastal meil see viiruse olukord siia siia jõudis, et kas võib olla on veidikene rahulikumas tempos toimumas praegu aga siiski on toimumas. Veimer usub, et kui viirus taandub, ei tee seda e-kaubandus. Teenuse peamiseks väärtuseks kujuneb hädavajalikkuse asemel just mugavus.", "role": "user" }, { "content": "Suuremad toidupoeketid pakuvad kõik võimalusi teha ostud internetis. Soojade ilmade tulekuga käivad inimesed rohkem poodides, kuid siiski kasvab e-teenuse populaarsus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjendatuna hiljuti Tartus aset leidnud traagilisest sündmusest, kus tulekahjus kaotas elu viieliikmeline perekond, hakkas päästeameti nõunik Tarmo Voltein mõtlema, kuidas tema saaks aidata, et kõik kodud saaksid suitsuandurid. Volteni idee oli, et Sindi koolis võiks suitsuandurid kinkida esimese klassi õpilastele. Tema koolis töötav abikaasa rääkis ideest koolijuhile Ain Keerupile, kes oli asjaga kohe nõus. Päästeameti nõunik Tarmo Voltein. Ja tema mõtles selle minu mõtte veel suuremaks ja tänasel päeval kingiti siis kogu Sindi gümnaasiumi õpilastele see suitsuandur. Ma loodan, et ka teised koolijuhid võtavad siit direktori eeskujuks ja otsivad ise võimalusi. Kuidas, kuidas oleks võimalik nende õpilastele kinkida suitsuandurid. Ka asutuste juhid võiksid oma töötajatele anduri kingipakki panna, lisas Voltein. Sindi gümnaasiumi 344-le õpilasele kingitud suitsuandureid maksis kinni kooli hoolekogu esimees Toomas Kandimaa. Kui selline ports korraga osta, et siis ikka teaks, et parim pakkumine ka ja pakkujad teadsid ka, et see läheb, nad ei teadnud, kuhu see läheb, aga et see läheb selliseks ürituseks heategevuseks ju nad pingutasid. Nad tegid hea hinna. Kandimaa ütles, et lapsed reageerisid kingitusele imeliselt ja paljud tulid pärast kallistama. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Sindi Gümnaasiumis kingiti igale õpilasele suitsuandur. Kooli ideega tuli kaasa hoolekogu esimees Toomas Kandima, kes suitsuandurite ostmiseks raha andis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVillu Kõve ütles, et tegemist on puudulikult reguleeritud valdkonnaga. Kohtumenetluse avalikkuse kitsaskohad on 2019 ja 2020 olnud teravalt üleval. Kuigi jah, me võime teised kohtunikud öelda, et tavaliselt see kriitika ja pahameel on seotud vaid paari avalikkuse huvi pälvinud kohtuasjaga. Kui paraku tehakse nende põhjal järeldusi kogu süsteemi kohta. Igal juhul. Reeglid, mis seda avalikkust puudutavad, ei ole üheselt mõistetavad, andmekaitse versus avalikkus on regulatsioon laialivalguv ja puudulik. Mina ise võin lihtsalt niipalju öelda, et mina toetan võimalikult suurt avalikkust ja, ja piiramist ainult selles osas, mis on siis hädavajalik. Ma ei näeks probleemi ka virtuaalistungite ülekandmisel internetis kõigile soovijatele. Justiitsminister maris Lauri toetas riigikohtu esimeest. Mulle tundub, et kohtumenetlus peaks olema nii palju avalik, kui on vähegi võimalik. Ja tänapäeval tehnikalahendusi kasutades ka elektroonse kanalite kaudu, aga loomulikult on teatud kohad teatud asjaolud, kus ta peaks olema suletud, aga see peab olema väga täpselt kaalutletud, kus, mis viisil palju ja miks kindlasti ka miks, sest me peame aru saama, miks see asi on nii. Ning Villu Kõve lisas veel Ja oluline on iga kohtuniku valmisolek oma lahendeid ja korraldusi ka põhjendada ja selgitada, vajadusel teha seda ka korduvalt ja avalikkuse ees. Muidugi käsitleti ka tervet hulka muid teemasid, näiteks kärpeid. Villu Kõve märkis, et jutud kärbetest teevad väga ärevaks. Olukorras, kus kohtusüsteemi efektiivsus tugineb suuresti ka kohtus töötavate inimestele püsivale ülekoormusele, paraku minu meelest oleks niiöelda vastupidi, et me peaksime no ütleme, otsima lisakohti kohtunikele, aga ka leidma nii-öelda motivatsiooni, tulla kohtunikuks kohtuametnikuks. Et see võiks olla ka atraktiivne tippjuristidele. Maris Lauri väljendas ennast kärbete osas pigem mõistukõnelises vormis. Ma ei pea õigeks ja mõistlikuks rääkida asjust, mis pole veel kindlad ideedest, mis on liialt toored. Ma võin kinnitada, et eelistan pikaajalist ja sisulist kasu andvat lahendusi. Kui probleemi ei saa koheselt lahendada, sest et ta nõuab ehk lahendusi, mis võtavad aega, siis ei ole mõistlik uusi probleeme olemasolevale probleemile juurde tekitada.", "role": "user" }, { "content": "Tartus toimuva kohtunike täiskogu keskmes on õigusemõistmise avalikkuse küsimused - menetluse kinniseks kuulutamine, istungite kajastamise piirangud ja toimikuga tutvumine. Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles oma ettekandes, et Tallinna Sadama ja Mati Alaveri kaasused näitavad ilmekalt, et kohtumenetluse avalikkuse regulatsioon on laialivalguv ja puudulik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna Isamaa ja EKRE eelnõuga likvideeritaks erakondade rahastamise järelevalvekomisjon ja selle ülesanded läheksid riigikontrolli le. Põhjenduseks tuuakse, siis oleks kontroll veelgi sõltumatum ja professionaalsem. Riigikogu põhiseaduskomisjon aga ei nõustu eelnõu kiirkorras menetlemisega, sest nii jääb muudatusettepanekute tegemiseks tavapärase 10 päeva asemele neli päeva. Kaalukeeleks komisjonis sai Isamaa saadiku Siim Kiisleri vastuhääl. See eelnõu nõuab põhjalikumat analüüsi, et nii ruttu ei saa läbi ratsutada, et siin peab ikkagi selgeks saama mitmed juriidilised asjad selle eelnõu puhul näiteks kas kolm aastat võimalike rikkumiste uurimise aegumise tähtaeg, et kas see on piisav. Väga suur küsimus on, et kui tõesti peaks toimuma ühel institutsioonil teisele, selle rahastamise järelevalve üleandmine, et kas see võib tähendada mingite võimalike nõuete lakkamist. Üks selliseid on näiteks Eri Ott ka tehtud ettekirjutus Keskerakonna e tagastada keelatud annetusena saadud 1,27 miljonit eurot. Kohtuistung on septembris. Martin Helme EKREst ütleb, et Siim Kiisleri kartus on asjatu. Kui see reform nüüd toimub, siis ju ta hakkab kehtima alles järgmisest aastast. Teiseks, kõik pooleliolevad asjad antakse ju nagunii üle. Ega siis need asjad ei katke, sellepärast et kui see funktsioon kuhugi mujale läheb Eelnõu on riigikogu suures saalis juunis. Miks eelnõu menetlemisega nii kiire on? Poliitiline loogika ütleb, et asjad, mille üle palju kisa tekib, tuleks ära teha ennem jaanipäeva. Miks me peaksime seda protsessi laskma pikalt venida, et opositsioon saaks sel teemal pikalt trummi lüüa? See võib juhtuda tõesti enne jaanipäeva, ütleb riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. 15 juuni on ta meil suures saalis, esimene võimalus on jah, see, et peale seda toimub menetlus järgnevate päevade jooksul ja siis püüda seda menetleda ära selle istungjärgu jooksul. No teine variant on see, et ta on küll sa suures saalis ära 15 aga peale seda siis hoog raugeb ja ta jõuab ikkagi sügisistungjärku. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lisab, et ülesandeid ei antaks lihtsalt üle, vaid täiendatakse ka nende sisu. Võib-olla vaatame ka läbi, kes ja kuidas saavad annetada, võib-olla seada mingisugune tõestamiskohustus teatud piirides, võib-olla lisaks trahvidele anda õigus ka seadusest tulenevalt riigi toetuse kinnipidamiseks. Riigikontrolör Janar Holm on juba märkinud, et komisjoni likvideerimise üle tuleks põhjalikult järele mõelda. Paul Puustusmaa sõnul on aga komisjoni töö intensiivsus madalam, kui see võiks olla näiteks riigikontrollil. Üks kord kuus käiakse koos, siis otsustatakse, mis kirjad lähevad laiali. 10 aasta jooksul on tehtud 82 ettekirjutust siin kaheksa ettekirjutus aastas pluss arvestades erakondade eriliselt staatusele, siis peaks see tõesti see kontroll alluma pigem riigikontrolli kui mõnel teisel organile.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võib veel enne jaanipäeva otsustada, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ülesanded võtab üle Riigikontroll. Põhiseaduskomisjon ei nõustunud siiski sooviga menetleda eelnõu kiirkorras.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu tänastest otsustest puudutab viimase aja päeva probleeme kahtlemata kõige enam seadusemuudatus, mis paneb piirmäära tarbimislaenudele ehk niinimetatud SMS-laenudele. Seadus on laiem, kuid just see punkt on kutsunud esile kõige enam kommentaare ja vastukajasid ning ka vaidlusi parlamendis. Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher märkis, et Eesti ettevõtlusorganisatsioonid seadusest vaimustuses polnud, kuid kaitses muudatusi. Me oleme selle sõnastanud eeldusena, mis annab võimaluse kohtus vaidlustada vastavaid konkreetseid lepinguid, mis on sõlmitud siis laenuandja ja laenuvõtja vahel ja pöörame ümber tõendamiskohustuse, mis sisuliselt tähendab seda, et kehtestatud piirmäärast suurema krediidi kulukusega tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks juhul kui laenuandja ei tõenda vastupidist, ehk siis ei ole selle eelnõuga sätestatud imperatiivi ehk kohustust ega ka keedu, vaid on pandud kirja eeldus. Reformierakond on kogu menetluse ajal piirmäära kehtestamise vastu olnud ja vaid ülejäänud fraktsioonide üksmeel võimaldas parandused teisel lugemisel sisse hääletada. Tänagi nentis Taavi Rõivas, et see samm on viga ja võib mõjuda hoopis teistpidi, kui plaanitud. Me alahindame SMS laenuandjate kavalust, mõelda välja uusi tasusid, uusi summasid, mida siis tarbijalt küsitakse, mis lihtsalt ei mahu selle määruse alla, mis rahandusminister on oma määrusega kinnitanud ja mis siis defineerib krediidikulukuse määra kui sellist. Põhimõttelise tähtsusega on muidugi ka pretsedendi loomine teenuse hinnale, kus pole monopoolset pakkujat, vaid toimib konkurents. See sõnavõtt ei seganud parlamenti siiski täna üksmeelselt seaduseelnõu poolt hääletamast muudest eelnõudest, mida täna käsitleti. Tasub märkida, et teise lugemise läbis eelnõu, millega vähendatakse riigikogu liikmete kuluhüvitiste määra 10 protsendini ametipalgast senise 30 asemel. Mida see annab põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. See niisugune tööga seotud majanduskulude vähendamine kahe kolmandiku võrra riigikogu liikmetele, et see peaks siis tooma nii-öelda siis pluss kokkuhoidu sirca 10 miljoni krooni ulatuses aastas ja kui sinna juurde arvata ka veel eripensionite maksmiseks kuluv summa, siis, siis see peaks tegema aasta ringis seitsme miljoni krooni kanti, nii et iga, igal juhul seaduse muudatus selle eelnõu kaudu. Praegu peaks ka siis riigikogu kantselei rahalist koormat kergendama, kuni kirjanduslikult võiks väljendada.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus võeti vastu seadus, mis reguleerib SMS laene. Teise lugemise läbis eelnõu, millega vähendatakse riigikogu liikmete kuluhüvitiste määra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLapin alustas 1960.-te aastate lõpul radikaalsete kunstiuuendustega ning oli juhtfiguur Eesti kunstis popkunsti, suprematismi, neo, avangardi ja tegevuskunsti tutvustamisel. Ta on kirjutanud ka ilukirjandust, luulet ning kunsti ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid. 2012. aastal valiti Lapin EK emeriitprofessoriks. Kunstiteadlane Andres Kurg ütles, et Leo oli juba 1970.-te aastate algusest Eesti kunsti elu keskpunktiks. Tema võib-olla haruldane võime oli siduda erinevaid kunsti valdkondi kokku, et ta tegelikult tegeles arhitektuuriga kunstiga poeesiaga ja konsolideeris väga erinevaid inimesi selle enda, sellise väga võimsa ja andeka loova persooni ümber. Leo jaoks oli kunst maailma seks sekkumise vahend, et maailma muutmise ja maailma sekkumise vahend. Ja nõukogude ajal oli muidugi see alati balansseeris sellise lubatu ja lubamatu piiri peal tänu sellele, sest ta ei jäänud kuhugi põranda alla, vaid ta tuli tänavale oma kunstiga, mis oli tegelikult väga noh, poliitiline selles mõttes, et ta püüdis nende kunstinähtuste kaudu muuta ühiskonda. Ja nõnda rääkis Leonard Lapin kuus aastat tagasi vikerraadio saates töövari kunstiõpetamisest. Lapsi ei tohi juba lasteaiast hakata sundima, päike on punane, taevas on sinine. Miks see võib väike roheline olla? Mõnikord ongi ta roheline ja, ja, ja, ja ka või et kujutama peab laps võib joonistada puu tagurpidi või maalida. See on kõige hullem asi, see on loovuse tapmine, see jäljendamise õpetamine. Miks ei võiks lapsed maalida abstraktselt täiesti? Neid ei tohi õpetada selles osas. Neil tuleb lihtsalt õpetada loovust. Kes teeb, kes teeb lasteaiast lapsest, kunstnikku või koolis isegi kunsti koolist ei tehta veel kunstniku elu teeb kunstnikku.", "role": "user" }, { "content": "Lisaks sellele on ta kirjutanud ilukirjandust, luulet ning kunsti- ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid. 2012. aastal valiti Lapin EKA emeriitprofessoriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaias laastus võib öelda, et kodutarbijatele uued hinnangu muutusi tegelikult ei too, hinnad jäävad sisuliselt samaks, on isegi allapoole liikumine sellistes tüüppakettides, nagu on kodu üks kodu, kaks kodu, kolm kodu, neli, mõningal määral siis muutuvad elektri hinnad suurema tarbimisega äriklientidele nende on siis keskmiselt kolme protsendile hinna muutus ülespoole. Tänasel päeval on siis Postimehe vahel selline Eesti Energia elektrileht, kus kohas on täpsed hinnakirjad ja kus saab vaadata endale sobivat paketti. Ja see muudatus siis teostatakse juba esimesest märtsist 2006. Inimene ise mitte kuhugi jooksma ei pea, talle lihtsalt tuleb teistsugune arve, kui seni on tulnud. Täpselt nii ja ja, ja kuna kuna see arve on ka väiksem, et, et selles mõttes ma loodan, et see on meeldiv Marko Alliksoni kinnitusel on ka need väikesed muudatused kooskõlastatud energiaturu inspektsiooniga. Põhiline, mida tegelikult selle ülevaatamise käigus tehakse, on see, et, et Eesti energia on teatud selline efektiivsuse tõstmise kohustus, et me peame iga-aastaselt vähendama oma tegevuskulutusi, lisaks sellele on siis meie kulutusi mõjutav tarbijahinna indeks teatud kulutuste osades ja, ja siis on sellised võib-olla Eesti energiast otseselt mõjustamatud kulud, mis ei tulene meie tegevusest, aga tulenevad näiteks kas meile pandud mingisugustest seadusandlikust kohustustest näiteks taastuvenergia ostukohustusest või siis mingisugusest maksude muudatusest. Ja need asjad võetakse loomulikult selle hindade läbivaatamise ajal arvesse. Energiaturuinspektsiooni poolt. Praegu on kolme aasta peale kokku lepitud, et hinnad vaadatakse üle igal sügisel, kui Alliksson rõhutas, et muutused on enamasti väikesed. Selle ülevaatamise käigus hinnamuutusel ei ole piiri, aga kuna see korrektsioonitegur on väga väikene, et siis see tähendab lihtsalt seda, et, et see hinnamuutus reaalselt, et on väga väikene, et seal otsest piir ei ole, aga kui põhjust ei ole, siis loomulikult see hind ei muutu suures ulatuses ja, ja see, et, et praegusel hetkel ta niivõrd vähe muutub tähendab ka seda, et, et tegelikult ei ole otsest põhjust hindade suuremaks muutmiseks. Ja kulubaasid, mis sai eelmisel aastal läbi käidud, said põhjalikult läbi käidud ja selle järgi arvutatud hinnad on olnud põhjendatud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia vaatas üle elektrihinnad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik maakonnad on nüüdseks välja pakkunud enda tõmbekeskused, viimasena esitas oma nimekirja detsembris Harjumaa. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on nüüd alanud teine etapp ja täna kooskõlastusringile läinud eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Siim Kiisler. Ja siis juba 2015. aastal, siis keskvalitsus seob nii-öelda lahti olevad sabad kokku, lahendab need probleemid, mis on õhku jäänud ja kõik selle nimel, et 2017 oktoobrikuus, kui toimuvad järgmised kohalikud valimised, siis need toimuksid juba uutes piires, et meie omavalitsused oleksid reeglina tunduvalt tugevamad, ehk vähemalt 5000 elanikuga. Maaomavalitsuste Liidu esimees Jüri Landberg leiab, et need tähtajad ei ole reaalsed, sest eelnõu on aegunud ja seal pole midagi muudetud. Reformi tulemusena peaks Eestisse jääma kuni 63 omavalitsust, mis on rohkem kui kolm korda praegusest vähem. Jüri Landberg on skeptiline, et ühendamine omavalitsuse tugevamaks muudaks. Omavalitsuste kohustusi ja omavalitsuse rahastus selle eelnõuga ei analüüsita ega ei tõsteta ringi, ta jääb väga paljus tühjaks. Ta ei muuda omavalitsuste sa mitte midagi. Aga selle eelnõu järgi ei suurene, meil teederahastus ei suurene, meil ütleme, haridusrahastus teed jäävad ikka sama pikaks haridusasutajad ikka samamoodi meil alles siin, ma olen analüüsitud seda poolt, miks pärast omavalitsused on nõrgad, see on lihtsalt piiritõmbamise määrus. Maaomavalitsuste liidu esimehe hinnangul võib eelnõuga tõusta vaid ametnike pädevus. Mingisugust rahalist kokkuhoidu või juurdevoolu ei anna ta mitte mingil juhul, siis kui kolm vaeset kokku pannakse, on ikka tagajärg, on vaene. Landbergi hinnangul tuleks alustada omavalitsuste kohustuste selgeks tegemisest ja panna paika rahastusmudel. Et see rahastusmudel kas või ütleme, keskmise omavalitsuse rahuldavaks, et me saame öelda, näete, sellises suuruses omavalitsuse, kui on nii palju inimesi või noh, ükskõik, mis see kriteeriumiks on kõik nende kohustused antud rahastusmudel katab. Ministeeriumidelt oodatakse eelnõu kohta tagasisidet 24.-ks veebruariks. Millal eelnõu parlamenti võiks jõuda, sõltub Siim Kiisleri sõnul sellest, milline see tagasiside on. Meie tahaks edasi liikuda võimalikult kiiresti ja reaalne on ju parlamenti jõuda kindlasti. Kevadel. Maaomavalitsuste Liidu esimees sellesse eriti ei usu. Selle eelnõu vastaseid tunduvalt rohkem kui pooldajaid ka poliitilises ringkonnas.", "role": "user" }, { "content": "Regionaalminister saatis omavalitsusreformi ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Eelnõu järgi peavad omavalitsused aasta lõpuks valima, millise tõmbekeskusega ühineda. Maaomavalitsuste Liit ei pea seda reaalseks ja ei usu, et reform sellisel kujul probleeme lahendaks. Eestisse jääks kuni 63 omavalitsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis tarbitakse aastas viie teravatt-tunni jagu gaasi. Tarneraskuste oht on siiski eelkõige kütteperioodil, millal kulub kolm teravatt-tundi. Vene gaas moodustab sellest 80 protsenti. Kui LNG terminal peaks tagama meile tarnekindlusega vene gaasita, varub tagavaraplaaniga riik teravat-tunni jagu gaasi, ütleb majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks. Teine osa, mida me siin veel näeme, mida on võimalik teha päris kiiresti selleks et nüüd gaasi tarbimist vähendada, olukorras, kus meil lihtsalt LNG-d ei ole siin turul veel olemas ja muid tarneid ka ei ole, on võimalik näiteks kaugküttes, teine teravatt-tund kindlasti kokku hoida, asendada see tarbimine siis vedelkütuste tarbimise, see tuleks siis ennekõike Tallinnas ja, ja Narva piirkonnas, kus siis täna kõige rohkem gaasi veel kaugetes kasutatakse. Viimase teravatt-tunni jagu saaks Vaksi sõnul katta juba ettevõtjad oma varudest. Gaasivaru plaanitakse hoida Läti Isa hoidlas, kuna Eestis selleks mahuteid ei ole. Tõenäoliselt saaks osta gaasi, mis on juba hoiul intsukalsi või saabub Elengena klaipeda kaudu. Ja esimene eelistus kindlasti on otsida endale gaasivaru sealt, kus siis Venemaale agressiivne, ühtegi lisa eurot ei lähe. Kuigi vedeldatud gaasi maailmaturul jätkub, siis uut gaasi on siia juurde tuua raske, nendib Eesti gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik. On siis võimalik see, et noh, need laevad, LNG laevad, mis on juba planeeritud siia gaasi tooma, et noh, nendest siis mingi osa on keegi näiteks nõus ära müüma, et noh, see on üks variant, võimalus saada LNG Kuna Illeng vastu on huvi suur, võib tekkida oht, et ostjad hakkavad 11 üle pakkuma. Vene gaasi kasutamise vähendamiseks on siiski vaid kaks võimalust. Vähendada tarbimist või rajada uus lengterminal. Muus osas on tõepoolest see, et üks sama LNG käib käest kätte ja, ja noh, see, kes on siis selle lngi kätte saanud, võib taguda vastu rinda öelda, et oh väga hästi, ma nüüd ostan ngi põhist gaasi ja vene gaasi ei osta ja ma olen nii tubli ja hea. Aga noh, reaalsuses tegelikult see süsteem ei ole selleks muutunud grammivõrdki paremaks. Kuid riiklik varu ei olegi mõeldud vene gaasi püsivaks asendamiseks. Selleks loodetakse lg terminalile. Kuigi ka erasektor varub talveks, on see ettevõtjatele riskantne. Kui gaasi hind kukub, toob praegu ostetud gaas kahjumi. Seega kiidab ka gaasik riigi hädavaru loomist. Gaasi võimaliku hinnatõusu leevendamiseks riik varu kasutada ei plaani. Varu on kõige mustemaks stsenaariumiks, kuid teisiti tarnekindlust tagada ei saa. Varu plaanitakse kokku osta oktoobri lõpuks.", "role": "user" }, { "content": "Riigi esimene lootus on küll kütteperioodil tagada gaasi tarnekindlus LNG terminaliga, kuid juhul kui sellest jääb väheks, võtab riik hädaolukorraks hoiule teravatt-tunni jagu gaasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene eesmärk on muidugi parempoolsele maailmavaatele heas mõttes uuesti nagu tähelepanu tõmmata laiemalt ja, ja teine erakonnasisene eesmärk on ikkagi maailmavaateline debatt viia nii-öelda uuele tasemele, sest eks maailm on muutunud ja samamoodi peavad erakonnad muutuma ja, ja aktiviseerida liikmeid kaasa rääkima erakonna poliitikatest. Kas seda on praegu isamaal puudu? Arvan, et seda saab oma liikmeühendusega. Arvame, et seda peaks kindlasti rohkem olema. Kas ilma selle ühenduse moodustamiseta polnud seda võimalik erakonna sees selgeks teha? Erakonnas on ligi 8000 liiget ja, ja me nägime seda, et natuke tuleb tagasi minna ka juurte juurde, et see algatus on tulnud liikmete endi poolt, mitte nii-öelda eestseisuse poolt ega ka erakonna volikogu poolt. Ja, ja me leiame, et, et see on, on see tee, mis võiks erakonda tegelikult tugevamaks teha ja, ja liikmeid kaasa rohkem tuua erakonna igapäevapoliitikasse. Meie erakond võib-olla oma poliitikatega on viimasel ajal või viimastel aastatel mitte. Ma ei pea silmas siin ühte aastat või kahte aastat on võib-olla pisut minevikku takerdunud, aga tegelikult meie poliitikat peaks vaatama tulevikku. Nii et erakonna juhid on jäänud minevikku või dogmaatiliseks Jah, üldises plaanis võiks öelda, et meie niisugune üldine poliitiline võib-olla retoorika ja poliitikad on pisut jäänud kinni jah, minevikku. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder muidugi Isamaa sees mingit dogmaatikat ei näe, aga ta kinnitab, et toetab parempoolse maailmavaate rõhutamist. Mul on siiralt hea meel, et lisaks täna juba tegutsevatele erakonnasisestele ühendustele, mis isamaas on, tekib veel ühendusi ja kaudselt on see minu enda tegevuse tulemus ja mina olen nende ühenduste sünni taga, sest ma olen sellel suvel sõitnud peaaegu kõik meie erakonna piirkonnad läbi ja kutsunud üles inimesi olema aktiivsemad Isamaa erakonna poliitikat oleks võimalik kõikidel liikmetel mõjutada rohkem kaasa rääkida ja et see kõlaks ka väljaspool erakonda jõulisemalt. Ja minu teada on moodustamisel praegu mitu erakonnasisest ühendust, üks on parempoolsed ja, ja lähikuudel peaks moodustuma ka perepoliitika ühendus ja, ja võib-olla veel mõni ühendus, et see on selle minu ringringi tulemus. Need ühendused on moodustatud just erakonna poliitika põhialuste toetuseks ehk selle poliitika toetuseks, mida me täna tahame ellu viia ja mis on meil kaks aastat tagasi vastu võetud põhialustes kirjas.", "role": "user" }, { "content": "111 erakonna Isamaa liiget asutasid erakonnasisese liikmeühenduse Parempoolsed. Mis on selle ühenduse moodustamise eesmärgiks?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAsjale andis kahtlemata värvi eelmisel nädalal võidetud umbusaldushääletus, kuid ka hoolimata sellest olid täna istungipäevakorras nii olulised asjad nagu Tallinna arengukava aastateks 2000 kuni 2005. Linna järgmise aasta eelarve kinnitamine ning Tallinna üldplaneeringu kehtestamine, aga alustame nii-öelda tööaasta kokkuvõttest. Linnapea Jüri Mõis. Ikka on küsitud seda, et mis on siis, mis te siis nüüd ära teinud olete ja mina olen selle vastuseks noh, ikka alati rõhutanud kõigepealt seda, et, et noh, et ei maksa kiskuda välja ühte või teist sündmust, et midagi on jah, muidugi, millest on hea lärmi lüüa, olgu see siis Saku Suurhall või olgu see kiirenenud tänavate korrastamine. Aga noh, kui palju siin on linnavalitsuse osa just nendese setes tegudes, pigem mina vaataksin asja niimoodi, et me oleme aasta aega olnud Tallinna linna kõige olulisemate otsuste tegijad, me oleme teinud väga palju otsuseid, me oleme olnud endile seadnud kõigepealt väga kõrged eetilised ja moraalsed standardid ja, ja ausalt öeldes esimene asi, mis, mis justkui ei tohikski nii suur asi olla. Aga mis, mis meie tänases Eestis on suur asi meie, ühtegi linnavalitsuse liiget terve selle aasta jooksul ei ole süüdistatud mitte ühegi vääritu teo tegemises. Jääb kuulajate otsustada, mida mõista süüdistuste all ja kas neid on esitatud või mitte. Aga lähme linna arengukava juurde, mille kallal on 500 linnaametnikku viis kuud töötanud Jüri Mõis. Me tahame saavutada oma tegevusega seda, et Tallinn oleks kõige kiiremini arenev elupiirkond balti mere piirkonnas aastaks 2005 ja selleks visiooni saavutamiseks me oleme nüüd teadnud nendeks aastateks üheksa peaeesmärki nendest on neli tähtsamad, need on siis kiirendada investeeringute sissevoolu, parandada linna välisilmet, parandada laste noorte elukeskkonna kvaliteeti ning muuta linnaasutuse, teeninduskvaliteet ja efektiivsus kardinaalselt paremaks. Ning siin on veel viis väga tähtsat eesmärki, mis siiski jäävad nendest nagu kriitilistest eesmärkidest kraadi võrra, tähtsuselt vähem tähtsamateks. Kui nüüd rääkida veel Tallinna linna järgmise aasta eelarvest, siis on see peaaegu kolm miljardit krooni ehk 15,7 protsenti rohkem kui sel aastal. Kululiikidest kasvavad kõige rohkem toetused ja hoolekandeteenused ning lõpuks vastavalt muutunud poliitilisele olukorrale ja isiklikule. Avaldusele vabastas Tallinna linnavalitsus täna Kristiine linnaosavanema Juhan Indovi. Millal saavad oma ametist priik aselinnapea Vladimir Masterov ning Lasnamäe ja Mustamäe linnaosavanemad, selgub lähemal ajal. Ning päris lõpuks üks konkreetne visioon tallinlastele lähema ja kesklinna muudatustest. Ma loodan, et kui me aasta pärast kokku siin saame, siis on meil hoopis teine pilt avaneb meil Vabaduse platsil, see on avatud. Paari kirikuni tenniseväljakud on asendunud linlaste sellise meelispaiga pargiga.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna koalitsioon tegi kokkuvõtteid aastasest võimulolekust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti looduskaitse seltsi Sond osakonna esimehena Raul Ivanov, olete täna saktsiooniga rahul? Noh, igati rahul, et nii palju rahvast tuli kokku meil ikkagi, et oodatust rohkem. Esimene hinnang, palju võis rahvast olla, sirka, 300 inimest tuleb kokku, pigem võib olla üle. No siiski uuringute vastu, et Uljaste on selline tundlik järv ja, ja kõrgemal mäe otsas, see tähendab selle järve vee tasapind tõenäoliselt ikkagi nende uuringute tulemusena võib isegi uuringute tulemusena võib hakata langema. Samas, kui eile rääkisime, siis te nentisite ka, et see järv on ju nii suur üle 62 hektari, et ega mõned 63 jah, et ega need paar puurauku võib-olla veel nii hullu ei olegi, aga mida te rohkem kardate? Rohkem kardame seda, et tegelikult nendele uuringutele siiski järgneb ju ka kunagi kaevandamine. See on meie kartus. Lüganuse vallavanemalt Andrea Eichelt sai küsitud, mida ta aktsioonist päästa Uljaste järve arvab. Inimestel on alati õigus oma meelt avaldada ja kui nad tahavad avaldada meelt millegi vastu või millegi poolt, siis tulebki seda teha. Järgmisel kolmapäeval on volikogus arutluse all, kas anda Kiviõli keemiatööstusele uuringulubasin Uljasta järve juures või mitte. Milline on vallavalitsuse seisukoht? Vallavalitsus on läinud välja volikogu jaoks negatiivse eelnõuga mitte anda luba uuringuteks. Vallavalitsus on seisukohal, et sellel uuringul ka juba paljal uuringul on selge oht Uljaste järvele. Rääkides Eesti looduskaitse seltsi esindajatega, ka nendel on oht see, et hea küll, volikogu ei anna seda luba, aga minnakse edasi riigi tasandile ja sealt see luba saadakse. Kui tõenäoline see oht on? No mina ei oska kahjuks hinnata, mida vabariigi valitsus otsustab või teeb, aga jah, ka minuni jõudnud signaalid, et kui omavalitsus annab eitava seisukoha, siis minnakse vabariigi valitsuse juurde. Võimalused siis on omavalitsusel seista kohaliku looduse eest. Eks me võtame tarvitusele kõik abinõud, mis vajalik ja mis võimalik. Siin piirkonnas on hästi palju ju uuritud tegelikult ja puuraugud on isegi lahti siin, et miks ta nii huvitav on. No nii palju, kui mina tean ja olen siin teadlastega ka rääkinud siis Uljaste ümbruses, tegelikult on väga palju erinevaid maake, metallimaaki, põlevkivi, ka kullast on räägitud ja väga väärtuslikest metallidest veel. Et ega tegelikult ükski uuring ei ole ju halb, konkreetne juhus lihtsalt on see, et Eesti vabariigi seaduste järgi, kellel on geoloogiliste uuringute luba, siis ta saab automaatselt esitada ka kaevelotaotluse juba ja siin on see probleem.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal Uljaste-Sonda kergliiklusteel protestiti põlevkivi uurimiseks plaanitavate puuraukude tegemise vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriik lõpetas tänasest rahvusvahelise reisimise piirangud, kuid valitsus on kuulutanud seni ainult 12 riiki karantiinivabaks reisimiseks sobivaks, piirates sellega oluliselt turismi taastumist. Rohelises nimekirjas on näiteks Portugal, Iisrael, Austraalia. Briti airwise'i tegevjuht Jonoil ütleb, et selles nimekirjas peavad kindlasti olema Ameerika Ühendriigid. Kui vaadata selliseid turge nagu USA seal ja Kanadas, elab palju britte, seal on väga palju ärisid, mis sõltuvad sellest, et Ühendriigid oleksid avatud äritegemisele. Nii et tuleb arvestada nii puhkusi kui sõpru ja sugulasi, keda külastada. Peamiselt me vajame hädasti majanduse avanemist, ütleb Briti Sharwaysei juht, Heathrow juht John Holland. Kay rõhutab, et nimekirja tuleb lisada ka Prantsusmaa. Kreeka ja Hispaania. Peaminister Boris Johnson ütles reedel, et niipea nimekirja ei pikendada, ennekõike uute koroonavariantide ohu tõttu. Ta lisas ka, et piirikontroll on lähemal ajal eriti karm. Seda kinnitasid täna ka piirangute lõdvendamise järel esimesed reisijad. Covid testid olid õudusunenägu ja väga kallid. Testi peab broneerima ja tegema siin reisija ajal ja siis, kui tuled tagasi. Nii see lihtsalt on pikk ja vaevaline. Sama arvas, mitu reisijatendkuningriigi. Näitajad on madalad tänu laialdasele vaktsineerimisele kuid nüüd on hakatud pelgama kiiresti levivat India viiruse varianti.", "role": "user" }, { "content": "Londoni Heathrow lennujaama ning lennufirma British Airways juhid kutsusid Briti valitsust üles karantiinivaba reisimise võimalusi veelgi laiendama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeireuuringu juhi peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul on tänane olukord võrreldav novembri seisuga. Sügisel siiski viiruse levik laienes, täna taandub samas tempos, võiks seega piirangute leevendamisega jätkata. Teine oluline sõnum on see, et meil on umbes pool täiskasvanud elanikkonnast, kellel on koroonaviirusevastased kaitstud antikehad, ehk et nad on immuunsed, nendest suurem hulk ikkagi vaktsineerimise läbi. Ehk et üle 60 protsendi, aga, aga siis ülejäänutest siis kas läbipõdemise või siis ka juba nüüd läbi põdemine, pluss siis üks vaktsiinidoos. Uuringu järgi on immuunsed 530000 inimest. Üle 65 aastaste vanuserühmas on antikehad 80-l protsendil inimestel. See annab lootust, et haiglate koormus ja suremus langevad edasi. Kui jätkub nüüd tõesti selline vaktsineerimisega hõlmatus või ehk et inimesed soostuvad vaktsineerima minema ja me saavutame sügiseks ikkagi kogu elanikkonna hulgas sellise 70 või 80 protsendi se taseme siis ma arvan küll, et noh, eks see aeg näitab, aga siis see tõenäosus on suurem, et et võib-olla pääseme sellest kolmandast lainest. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütleb, et sügisel võib uus viiruse laine tulla vaktsineerimata kooli laste tõttu. Kui me tahaksime saavutada totaalset immuunsust populatsioonis ilma üldse nooremate inimeste vaktsineerimata, siis me peaksime tegelikult kõik viimse kui täiskasvanu vaktsineeritud saama, aga see ei ole realistlik. Nii et järgmine järeldus on siin see, et, et loomulikult on meil vajalik ka nooremate inimeste vaktsineerimine. Kõik vaktsiini tootjad uurivad süsti ohutust noortele. Maimetsa sõnul võib oodata juuni algul Euroopa ravimiametilt heakskiitu 12 kuni 15 aastaste vaktsineerimiseks. Faizeri vaktsiiniga mureks jääb, kas vanemad lubavad oma lastele kaitsesüsti teha. Argument, mida ma ikka jälle kuulen, on see, et kuulge, lastel see ju ei levi ja lapsed, kui nad ka saavad, siis nad põevad selle väga-väga kiiresti väga lihtsalt läbi. Mis ei ole õige. Ameerika Ühendriikide kohta on meil täiesti selge statistika, täna on seal uutest Covid juhtumitest 25 protsenti ehk neljandik laste seas. Tuhanded lapsed on hospitaliseeritud. Seni on 351 last surnud. Lisaks sellele lapsed levitavad teistele. Kui on tegemist ilma vastunäidustusteta ilma allergiateta ilma tundlikkuseta siis nii palju kui võimalik, tuleks lapsi vaktsineerida.", "role": "user" }, { "content": "Nakkusohtlike täiskasvanute hulk on kuuga kahanenud kolmandiku võrra. Seega on täiskasavanud elanikkonnast nakkusohtlikud 0,38% ehk 3900 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMulle see 500 miljardi eurone idee, nii nagu ta on välja käidud väga eriti ei meeldi ja mitmel põhjusel üks on, et me peame vaatama seda tulude poolt ja siis kulude poolt tulude pool on, kes siis tulevikus hakkab seda seda kõik kinni maksma ja tegelikult ma arvan, et seda valemit võib-olla pole veel täpselt kokku lepitud, aga mida tehakse sellise plaani alla, et tegelikult need võlad ei kajastu liikmesriikide riigivõla statistikas, nii et on kuidagi mingi ära peidetud. Eesti puhul me siis räägiks orienteeruvalt umbes miljardist eurost, mida me peaksime siis järgmiste aastakümnete jooksul hakkama hakkame vaikselt tagasi maksma, aga see jälle see nähtamatu meie statistikas, nii et ta tekitab täiendavat koormust kulude poolel on võimalik, et Eesti võib kaotada või võita, sellest sõltub väga palju sellest valemist. Kuna meil on näiteks, kui hakatakse rõhutama tervishoiunäitajaid Eestis, on need olnud päris head, et siis võib-olla me võime osutuda nagu netosissemaksjaks ja samal ajal, kui võib-olla rõhutatakse majanduse näitajaid praeguste prognooside järgi, Eesti majandus kannatab rohkem kui keskmine Euroopa Liidu majandus, nii et sellise valemi puhul on isegi võimalik, et et Eesti saaks tagasi veel rohkem, kui me sisse maksame, aga no oleks vaja tegelikult seda valemit, et enne kokku leppida, et mida me täpselt tahame nagu parandada, milliseid probleeme me lahendame, kellega me oleme täpselt millisel moel solidaarsed. Kas Austria, Hollandi, Taani, Rootsi ettepanek, et koroonast mõjutatud riikidele tuleks anda soodsad ühekordseid laene, kas see on Eesti jaoks sobivam? Aga üldiselt ma arvan, et on mulle see nelja riigi ettepanek meeldib, kuna ta ikka pakub teatud solidaarsust selles mõttes, et et need riigid, kes siis hakkavad seal laenama, saavad ilmselt raha natuke odavamalt, kui nad muidu saaksid. Aga kui see raha on edasi laenatud, siis on alati selge, et neil tekib kohustus seda põhisummat tagasi maksta. Me näeme seda otsekohe nende statistikas, nii et midagi pole ära peidetud ja ma arvan, et see on selline külma peaga ja sooja südamega tehtud ettepanek.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga eelmine president Ardo Hansson ütles, et talle ei meeldi eriti Saksa-Prantsuse idee luua Euroopa Liidu 500 miljardi euro suurune toetusfond koroonakriisist kõige rängemini kannatanud piirkondade ja majandussektorite aitamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLaupäeval kirjutas Hispaania meedia, et lisaks juba Lätis paiknevatele Hispaania sõduritele saadetakse Läti keskmaa õhutõrje patarei 100 sõduriga. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt selgitab, et hispaanlaste süsteem Nasamas ei ulatu Lätist Eesti õhuruumi kaitsma. Avalikest allikatest koorub välja see, et see ongi Hispaania ainus tõrjepatarei, mis kasutab neist süsteemi ja see tagab umbes sellise nii-öelda tegevuse raadiuse, et sellega katab ära suurpealinna regiooni või siis nagu ka Eestis varem öeldud, et paar-kolm Eesti suurust maakonda Suure tõenäosusega hispaanlastel teist samasugust üksust NATO idatiivale saata ei ole. Üldse on NATOl õhutõrjet vähe, seega peavad Balti riigid enda õhuruumi kaitseks pigem ikka ise õhutõrjepatareid soetama. Just nii plaanib Eesti teha aastaks 2025, ütleb kaitseinvesteeringute keskuse õhu ja mereväe kategooria juht Priit Soosaar. Meie plaan on siis hange välja kuulutada juunikuu alguses, eesmärk on sõlmida siis eduka pakkujaga leping käesoleva aasta lõpuks ning siis tarineid ootame hiljemalt aastaks 2025. Seniks saavad keskmaa õhutõrje Eestisse tuua vaid liitlased. Kaitseministeeriumi asekantsler Tiina Uudeberg ütleb, et Eesti on küsinud õhutõrjet nii inglastelt kui prantslaste kuid mitte ainult. Õhutõrje õhukaitsevõimed on, on iga riigi jaoks väga kallid võimed, nende omamine, nende ümber paigutamine. See tähendaks siia ikkagi ilmselt sadu sõdureid koos nende süsteemidega ja see on siis õhutõrjet omavate riikide jaoks päris suur väljakutse ja neid riike, kellel oleks siis võibolla üleliigset, kui nii saab öelda võimekust õhukaitse õhutõrje näol. Neid kindlasti väga palju ei ole. Et selles mõttes me peame ka üsna realistid olema, et me küll räägime erinevate riikidega, aga me ei pruugi võib-olla jõuda sellisele kokkuleppele, et keegi siia alaliselt ka tuleks. Harjutamas käib Eestis samas liitlaste õhutõrje tihti, see tähendab, et rünnaku puhul on liitlased valmis siia tulema kiirkorras. Õppused annavad ka kogemuse, et 2025. aastal Eesti oma õhutõrje kiiremini töökorda saada.", "role": "user" }, { "content": "Hispaania saadab Lätti keskmaa õhutõrje patarei. Ka Eesti küsib liitlastelt sarnast abi, kuid suurim panus pannakse plaanile 2025. aastaks Eesti enda õhutõrje soetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna ennelõunal ootas jääuurijaid Haapsalu lahel halb üllatus. Paks lumekiht ja soe merevesi ei ole viimase paari nädalaga jääl kasvada lasknud. Vahepeal väga madalale langenud merevee taseme tõus tähendab, et nüüd on mitmel pool vesi jää peale pressinud ja mõnest kohast ei pääse miinuskraadidest hoolimata kuivalt läbi. Haapsalu tagalahe jää on liiga õhuke, jätkab transpordiameti lääne teehoiuosakonna juhataja Hannes Vaidla. Me lootsime tunduvalt paremat seisu, kuna kaks nädalat on olnud korralikud külmad ja ja me mõtlesime, et vähemalt viis-kuus sentimeetrit on varasematele uuringutele jääd lisaks tulnud. Kahjuks peame tunnistama, et kahes mõõtepunktis oli sentimeeter läinud õhemaks ja ülejäänud el punktides ei ole juurde külmunud, ehk siis kõige õhema leidsime 16 sentimeetrit. Kahe ja poole tonnisele sõidukile mõeldud jäätee puhul peab pragudeta jää paksus olema vähemalt 24 sentimeetrit, pragude korral 27 sentimeetrit. Täna uuriti ka Vormsi ja mandri vahelisi olusid. Seal oli jää kõige õhemas kohas 11 sentimeetrit. Hannes Vaidla sõnul on jää liiga õhuke ka Kihnu juures ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Piirissaare jääolud peaksid selged olema homseks, Suursaarte ja mandri vahel pole aga saanud uuringuidki teha. Näiteks Hiiumaa ja mandri vahel oli vaidla sõnul hiljuti lahtist vett. Kell aga tiksub ja enne vabariigi aastapäeva selgub, kas tänavu üldse mõni jäätee rajatakse, jätkab transpordiameti lääne teehoiuosakonna juhataja Hannes Vaidla. Märts ja päike on jääle väga-väga paha kaaslane, et jääle peale ja mahamineku kohata. Märtsi päike võtab kiiresti ära, nii et kui ka õhutemperatuur võib olla seal miinuses edasi, siis siis jääle on märts igasuguse tee lõpp. Nagu näha, ei garanteeri pakaseline ilm, et jää on paks, mistõttu ei tasu kellelgi oma pead seda sõidukiga katsetama minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Täna tehtud uuringud näitasid, et hoolimata viimasel ajal valitsenud pakasest ei ole jääolud Noarootsi ega Vormsi jäätee rajamiseks praegu piisavad. Transpordiamet plaanib neil trassidel korraldada umbes kümne päeva pärast veel ühe uuringu, kuid jääteede ehitamise lootus hakkab tänavu kustuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon uuendatakse ja lennurada pikendatakse rohkem kui 400 meetri võrra. Lennujaama käitusdirektor ja juhatuse liige Einari Bambus selgitas, mis lennuraja pikendamise tulemusel muutub. See annab meile rohkem regulaarsust juurde tänu sellele, et me tõstame ka navigatsiooni kategooria meteoroloogilised miinimumid muutuvad veelgi paremaks. Lennurada on pikem, seega ka ohutum. Nii et ka halbade ilmastikutingimustes on meil igal juhul nagu eelised ja mis annab lennuettevõtetel siis üsna hea võimaluse planeerida ka pikemaid sihtpunkte meilt siis või siis vastupidi mujalt maailmast meile. Einari bambus lisas, et lennuväli muutub tänu renoveerimisele ka keskkonnasõbralikumaks. Keskkonna mõistes on meil ette nähtud monitooringusüsteemid ja lumekogumisplatsid, sulatamised, sadevete süsteemide parandamine ja muu taoline. Lennuvälja uuendamine läheb käima juba eeloleval ööl, tööd ei tohiks lennugraafikut häirida. Ettevalmistustööd on käinud päris pikalt juba mitmed aastad, aga esimesel vastu teist öösel muudame ka olemasolevat lennuliiklusala konfiguratsiooni ja esimeses etapis me teeme lennuraja pikenduse navigatsioonitulede süsteemi, navigatsiooniseadmed tõstame ringi paralleelse probleemimistee pikendamisega ka ja need on siis esimesed sellised suuremad tööd, mis kohe lähevad käima just nimelt sellest teisest maist, siis teatud öödel oleme me tegelikult lennuliikluseks suletud alates siis null null 30-st kuni hommikul kella kuueni. Ja selline sulgemine on siis meil neljal ööl nädalas plaanijärgsed lennud, oleme eelnevalt kõik ka lennu läbi rääkinud, kooskõlastanud ja, ja peaksid olema tegelikult tõrgeteta, sest see on ka meie üks peamisi selliseid prioriteete, kus me siis tehes tööd võimalikult vähe, häiriksime lennuliiklust. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu sellele, et Tallinna lennujaama remondi ajal ei ole välistatud, et hilinenud lennud ei saa maanduda Tallinnas, vaid suunatakse ümberkaudsetesse lennujaamadesse. Ka sellises olukorras kehtivad tavapärased reisija õigused. Lennuettevõtjal on kohustus toimetada reisija esimesel võimalusel lõppsihtkohta, vajadusel ka bussilaeva või taksoga. Täpsemat teavet lennureisijaõiguste est leiate tarbijakaitseameti kodulehelt.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna lennujaam alustab lennuliiklusala laiendamist ja uuendamist. Lennurada pikeneb ja muutub ohutumaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAga me suhtume tähelepanelikult ja murega, ega me ei pea seda õigeks, et sisejulgeoleku valdkonnas, kui me räägime kaheksaprotsendilist, majandus või tegevuskulude kokkuhoiust, siis tähendab, et sisejulgeolek nii-öelda finantseerimine, kui me arvestame inflatsiooni, väheneb võrreldes selle aastaga ligi 12 protsenti, me oleme välja arvutanud ka liga, lisaks kaheksa protsendile vähenemisele inflatsiooni tekivad bensiinihinnad, muud kulude tõus on ka kuskil kolm ja pool protsenti. Meil on siseturvalisust siis 10 protsenti vähem. Ikkagi vaataks seda selle pilguga. Ei ole võimalik seda asja teha niimoodi, nagu mõni ametnik või, või ma ei tea, või poliitik arvab, et me võtame kuskilt ära seda kaheksa protsenti ja mitte midagi ei lähe halvemaks, kui me räägime, et me tahame seda kärbet teha kuskil kaheksa kuni 10 protsenti, see tähendab isikkoosseisu vähendamist, meil ei ole ei põllumajandustoetusi ega muid toetusi, meil on tegevuskulud ja natukene investeeringuid kuskil välisabi kaasfinantseerimiseks on meil vajadus 90 miljonit, see tähendab, et me peame vähendama oma isikkoosseisu, see tähendab, et me peame sellele isikkoosseisule andma ka vähem tegevuskulusid korraldavad raha, noh, on see bensiini või transpordiraha sidekulud, need ei ole ju läinud mitte ükski asi odavamaks, ikka kallimaks. Ehk ma veel kord tahan öelda, et sisejulgeoleku valdkonna rahastamine ja sise julgeoleku valdkonna selline puude on siis kuskil kaheksa protsendi juures teist 12 protsenti isikkoosseisu vähendamist ja võimekuse vähenemist. Nii et teie, teiste sõnadega öeldes kuulute ka nende ministrite hulka, kes ootab, et siiski koalitsioon jõuaks mingile kokkuleppele, leiaks nagu mingi muu lahenduse. No on räägitud ju väga sageli koalitsioonilepingu sellisest ümbervaatamisest või mitte ümbervaatamist, sest et seda ei ole vaja teha, ma ei ole kusagil pool näinud koalitsioonilepingus, et sisejulgeoleku sellist võimekust vähendada 10 protsenti ja ma ei näe ka sellist võimalikkust, et seda on muude vahenditega võimalik kompenseerida. Me ei räägi ju siin ministeeriumi sellisest väiksest kulude kokku toimumine, sest noh, mis ei avalda sellist otsest mõju sisejulgeolekule, kui me ministeeriumis seda kaheksa protsenti kokku tõmbame, selle üle me ei vaidle, me räägime ikka päästjaid, politseinikke, piirivalvureid ja muid selliseid sisejulgeoleku tagavaid asutusi.", "role": "user" }, { "content": "Minister Jüri Pihl eelarvekärbete tekitatud kahjudest siseministeeriumis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaudtee läbilaskevõime Narva piiripunktis on saanud kaubaveole tõsiseks takistuseks. Reaalne läbilaskevõime on teede ja sideminister Raivo Vare sõnul 15 kuni 17 rongipaari ööpäevas. Vaja oleks 22 kuni 23. Läbilaskevõime suurendamiseks on vaja investeerida ligi 300 miljonit krooni ja selleks soovib Eesti raudteelaenu Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupangale. Pank on nõus eraldama 233 miljonit Narva piirijaama ja raudtee sõlme väljaehitamiseks. Sisaldab endas kogu infrastruktuuri rekonstrueerimist sisaldab endas nelja tee olemasoleva tee kapitaalremonti ning kolme väga halvas olukorras või mittekasutatava tee taaskasutusse võtmist, see tähendab rekonstrueerimist ning samuti teede pikendamist, mis võimaldab rongi koostamisel kasutada uuemaid ja kapatsiteeti, tõid tehnoloogiaid. Kõik see kokku peaks andma siis juurdekasvu kuni 22 23 rongipaarini ööpäevas, mis võimaldab püsida ettenähtud graafikus, et aastaks 2003 me suudaksime kasvatada Eestit läbival raudteel liikuva kauba üldtonaaži kuni 45 miljoni tonnini. Tänase, 28 kahene üheksa asu. Valitsus on valmis andma laenule riigi garantii, laenu intress on veidi üle viie protsendi. Laenu tasumise tähtaeg on 15 aastat ja tasuvusuuringud näitavad, et Eesti raudtee on suuteline laenu ise tagasi maksma. Igal aastal esitab Eestile on valitsusele järgmise 10 aasta tegevuskava ja äriplaani. Eelmisel aastal oli valitsuse arvates kavandatud liiga vähe investeeringuid maaside arendamiseks. Sel aastal oli minister Vare sõnul otse investeeringuid tõstetud 100 miljoni krooni võrra. Lisaks kaudsed investeeringud. Tegelikult me oleme püsinud nüüd selles graafikus, mis võimaldab meil aastaks 2001 hõreasustuspiirkonnad maapiirkonnad telefoniseerida. Viimastel aastatel on Eesti telefon investeerinud 700 miljonit krooni aastas. Lähematel aastatel on kavas välja vahetada suurem osa aegunud tehnikast ja välja arendada ka andmesidevõrk. Suuremat tähelepanu pööratakse maaside arengule. 98. aastal alustati ja 99. aastal intensiivselt jätkatakse 2000-l aastal lõpetatakse maaside intensiivarendamise programmi mis põhineb raadiolahendustel, mis on parim lahendus hõreasustusega alade telefoniseerimiseks, kuhu lihtsalt traditsioonilise vaskvõrgu kasutamine kujuneb puht praktiliselt võimatuks. Telefoniside kvaliteedi tõstmiseks on kavas rohkem rakendada digitaalsüsteeme. Käesoleva aasta lõpuks peaks me jõudma 45 protsendilise digitaliseerimisastmeni, on plaanis samuti ka tagada, et 2002.-ks aastaks oleks peaks digitalisatsiooniaste olema üle 75 protsendi tingimusel, et nõudlus on rahuldatud, mis tähendab tegelikult sisuliselt seda, et me astume arenenud riikide perre. Äriplaan näeb ette ka hinnatõusu, kõige enam kallineb teenus tavalisele inimesele, kes helistab kodust kohaliku kõne. Raivo Vare märkis, et kõneminut kallineb umbes 20 protsenti. Kindlasti kehtestatakse kõne alustamise tasu. Abonentmaks tõuseb orienteeruvalt 10 krooni, liitumistasu 100 krooni. Praegu saab võtta kohaliku kõne odavamalt väliskaugekõnede arvelt ja eraklient saab odavamalt liituda äriklientide arvelt. Selline ristsubsideerimine on Raivo Vare sõnul plaanis aastaks 2001 lõpetada. Aastaks 2001 peaks olema ka telefoninõudlus rahuldada. See tähendabki seda, et me enam ei räägi sellest, et on numbrite defitsiit juba järgmisest aastast. Me peame viima asja nii kaugele, et nendes kohtades, kus on telefoniühenduse jaoks juurdepääs, ooteajad lühenevad kuni kahe nädalani ja alates 2000 aasta lõpust peaks see olema kuni üks nädal. Igasse kodusse telefon põhimõttel.", "role": "user" }, { "content": "digimoonutused 00:00:18 kuni 00:00:20.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui paljud Valgevenest tulnud inimesed Leedu, Läti ja Poola piirivalvuritest mööda pääsevad, ei tea täpselt keegi, räägib politsei ja piirivalveameti piirivalveosakonna juhtivkorrakaitseametnik Vaiko Vaher. Viimaste päevade sündmused on näidanud, et suurel hulgal ebaseaduslikul rändel olevaid isikuid on tabatud ka juba Saksamaal ja need numbrid on hetkel sellised 700 kuni 1000 isikut eelmisel nädalavahetusel. Alates augusti keskpaigast on meie politsei sisepiiridel kontrollinud ligi 170 tuhandet inimest ja 90 tuhanded sõidukit. Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Meelis Saarepuu räägib, et lõunapiiri lähistel on erilise tähelepanu all välismaiste numbrimärkidega sõidukid. Ainus Valgevenest tulnud rändur leiti aga pühapäeval Pärnumaal ja liinibussist. Ohuhinnang näitab, et pigem on see soov liikuda Lätist, Leedust edasi Kesk-Euroopa suunas maismaad mööda kuna ollakse juba Schengeni jalas sees ja seal ei ole selliseid tõkkeid edasi liikumiseks, kui meil on Soome lahe näol Soome lahte ületades peavad rändurid arvestama kahekordse sõelaga, kõigepealt tervitab neid Eesti piirivalve. Näiteks läinud kuul kontrolliti sadamas kaheksakümmet viite protsenti inimestest, räägib Vaiko Vaher. Laias laastus s näebki selline välja, et politseiametnik peatab sõiduki kinni, suhtleb juhiga ja kui on politseiametnikul kahtlus, et selles sõidukis võivad olla siis isikud, kellel ei ole alust meie riigis viibimiseks, siis lisaks dokumentide kontrollile üldjuhul palutakse näiteks avada pagasiruumi. Niimoodi leiti augusti lõpus Iraagi kodanik Abdullah. Pärast teda pole põhjapiiril ühtegi Valgevenest tulnud rändurit avastatud. Täna kirjutas Soome väljaanne Ita Sanomat, et mõned pagasiruumi peidetud inimesed on siiski ka üle lahe Soome jõudnud. Vaiko Vaheri sõnul tehakse põhjanaabritega tihedat koostööd, kuid päris kõiki sõidukeid ja isikuid ei jõua keegi kontrollida. Küll aga ütleb ta, mida aeg edasi, seda targemaks muutuvad ka ametnikud. Kui see kriis alles algas, siis tegelikult me kõik olime kerges paanikas, kuna infot oli hästi vähe, me ei teadnud, keda me otsime, kuidas nad liiguvad, millega nad liiguvad või kust nad liiguvad, aga tänaseks me oleme endale selle pildi juba selgemaks saanud ja suudame ka enda ressurssi siis piisavalt hästi liigutada. See omakorda tähendab, et nüüd saab politsei üha enam mõelda ka sellele, kuidas ennast mitte välja kurnata. Vaheri sõnul võib kontroll põhjapiiril peagi leebemaks muutuda. Ühtegi kontrolli me iseenesest ära ei lõpeta, aga me sihitame neid kontrolle suure tõenäosusega nii-öelda kuumadele tundidele ja vastavalt nendele mustritele, mis me oleme suutnud nagu luua, et need kontrollid jäävad suure tõenäosusega tavainimene võib-olla lõunapiiril seda muutust nii palju ei tunnegi, et see on meil rohkem, selline sisemine muutus aga suure tõenäosusega Tallinna sadamas, vähemalt peaks see piiriületus kiiremaks minema.", "role": "user" }, { "content": "Valgevenest Euroopasse pääsenud inimestest püüavad põhja poole rännata vaid üksikud. Seni Tallinna sadamas pea iga sõidukit kontrollinud Politsei- ja Piirivalveamet plaanib tegevusplaani muuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne kui asuti hääletama Tallinna koalitsioonileppe üle ja valima piirkonnale uut juhatust, käisid kõnepuldis nii Tallinna linnapea Tõnis Palts kui ka erakonna esimees ja praegu veel peaminister Juhan Parts. Partsi ettekandest väljendus sama palju nii kahjutunnet kui rahulolu asjade senise käigu üle riigi tasandil. Ta kritiseeris endisi liitlasi koosmeele koalitsioonist ja märkis, et Res Publica ei too oma liikmeid ohvriks mitte ühegi hinna eest. Sellest on mul muidugi kõige rohkem kahju, et meie partnerid algatasid selle poliitilise lavastuse. Kindlasti on uue valitsuse Tart ja Res Publica minek opositsiooni riigile kahjulik, Res Publicale võib-olla isegi hea. Meie ees seisab väga hea aeg korrastada oma erakonda, teha tugevad õppetunnid valitsusvastutusest. Partsi sõnul oleks riigi arengule kõige parem olnud, kui oleks suudetud moodustada paremerakondade koalitsioon. Seda aga ei sündinud ja loomulikult on Res Publica veidi pettunud Isamaa liidus, kelle taha kõik pidama jäi, märkis parts. Linnapea Tõnis Palts aga rõhutas, et võimuvahetus Tallinnas ja valimiseelse lubaduse mitte luua liit Keskerakonnaga hülgamise tingis koalitsioonipartneri Reformierakonna sisuliselt laimukampaania Res Publica vastu. Linnapea tõi välja rea positiivseid arenguid Tallinna juhtimises, nimetades investeeringuid haridusse, noortesse teedesse ka vabadussamba ehituse ettevalmistuse, kirjutas palts koalitsiooniarvele, kus osales Res Publica. Peale selle me tõime linna juhtimisse uue kultuuri. Esiteks valitsemiskultuur ilma sahkerdamiseta ja teiseks uus meediakultuur, me oleme nii kõvad mehed linnavalitsuses, et meist räägib avalik meedia, ilma et me peaksime saatma linnapea näoga postkaarte ja isegi kui peaks selline ime juhtuma, et me sügisel jääme Tallinnas võimult välja. See jälg Tallinna linnavalitsemisse jääb alles. Seejärel läkski Tallinna koalitsioonileppe hääletusele. Hoolimata mitmetest häälekatest oponentidest pooldas lepet 141, vastu oli vaid kolm ja erapooletuks eelistas jääda kaheksa üldkogulast. Tallinna piirkonna esimees Sven Sester kommenteeris vahetult pärast hääletustulemuste selgumist, et opositsioon demokraatliku erakonna nagu Res Publica sees on täiesti normaalne ja isegi tervitatav. Kindlasti on meil inimesi, kes on arvanud, et liit oleks ühe erakonnaga hea ja, või liit teise erakonna a ja tänane hääletus näitas sedasama, et meie jaoks on välja öeldud juba selgelt mingid värvused. Esimene asi on haridus, ma arvan, et esimest korda me näeme olukorda, kus aastaga Tallinnas 15 kuni 20 kooli saavad korda. Teine asi on teed, teemasid on väga palju. Tegelikult, mis me nüüd nii öelda enne valimisi tahame läbi juba oma tegude tallinlastele märku anda, et parima eksami annab just seesama valimispäev. 16. oktoobril.", "role": "user" }, { "content": "Res Publica Tallinna piirkond pidas üldkogu - kiideti heaks Tallinna uus koalitsioon ja räägiti võimust. Peaminister Juhan Parts (reformi laimukampaania). Linnapea Tõnis Palts (ime, kui sügisel võimust ilma jääme). Piirkonna juht Sven Sester (16. oktoober annab hinnangu).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMäletatavasti võeti nabilt võistlus väline dopinguproov kuuendal jaanuaril A proovis tuvastati keelatud aine letrosool. Nabi oli koos esindajaga Saksamaal Dresdeni lähistel asuvas laboris täna ise kohal. Sarnaselt A prooviga oli ka B proov positiivne keelatud aineks ikka seesama letrool. Heiki Nabi. Me saime teada seda nagu me arvasimegi, et see veebru võib tulla positiivne täpne siis number ja näit siis saame teada hiljem, et öeldakse kuni kaks nädalat, noh, loodame kiiremini ei tea, siis ju sportlased ikka loodad, et oleks negatiivne, aga, aga noh, nii nagu arvasime, tuli ta positiivne. Nabit esindava vandeadvokaadi Paul Kerese sõnul oli aine kontsentratsioon A-proovis äärmiselt väike ja ei viita tahtlikule dopingu tarvitamisele. Nabia proovis sisaldus Kerese sõnul letrosooli 0,6 nanogrammi milliliitri kohta, mida nabinõustavad eksperdid hindavad üliväikeseks ja selgelt juhuslikule saastumisele viitavaks. Heiki Nabi. Edasi me teeme kindlasti seda, et me siis kogume tõendeid ja, ja teeme kõik selleks, mis on vaja, et tõestada ilmselt, kas siis, et ma ei ole teadlikult letrosooli tarvitaja, mida ma kinnitan endiselt, et ma ei ole seda tarvitanud, ma ei ole teadnud enne seda, kui see uudis minuni jõudis. Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe ütleb, et B-proovi tulemus on kinnitanud halba analüütilist leidu. Eesti antidoping läheb edasi oma eeluurimisega ja ootab sportlaselt nüüd seitsme päeva jooksul selgitusi. Seejärel esitatakse materjalid distsiplinaarkolleegiumile, mis teeb otsuse. Heiki Nabi jaoks jäävad sportlikus mõttes kehtima samad piirangud, mis rakendusid positiivse A- proovi järel. Henn Vallimäe. Meie huvi on, arvestades ka see aja kriitikat ja ikkagi olümpiamänge veel, et ma arvan, et see kodumaine menetlus on kordades kiirem kui kuskil mujal ja ma ei kahtlema. Siis ma kolleegium langetab vähemalt esimese otsuse õiglaseja, ma arvan, et et heal juhul võiks selle. Ütleme nii, et ajaraam kaks kuud oleks oleks optimaalne, et kui, kui kõik nagu läheb ladusalt. Meie oleme küll täna seda meelt, et meie võistluskeelu seadmine, esialgse seadmine oli, oli põhjendatud tänaste selgituste või õigemini andmete alusel me küll täna meil ei ole alust, et me võiksime isegi kaaluda selle mahu. Tokyo olümpiamängude alguseni jääb 105 päeva. Isegi kui vaidlused peaks lahenema sportlase jaoks edukalt, siis oleks olümpial hea tulemuse saavutamine omamoodi ime. Viimaste nädalate katsumused on jätnud jälje sportlikule vormile. Vastastega nabil treenida lubatud pole. Lisaks põdes ta hiljuti läbi koroona. Maadleja sõnul on ta kaotanud ühe kuuga seitse kilo, mis spordiala ja sportlase spetsiifilist des suur tagasilöök veel kord. Heiki Nabi. Minu tunnetus ütleb, et jah, seis on väga raske, et aga tuleb edasi võidelda ja tuleb mitte alla anda ja ma olen ikkagi optimistlik. Mis mulle selles halvas olukorras annab jõudu on, on see, et on puhas südametunnistus.", "role": "user" }, { "content": "Kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi dopinguproovi B-proov osutus samuti positiivseks, sisaldades keelatud ainet letrosooli. Kahekordse maailmameistri sõnul jätkab ta võitlust tõendamaks enda süütust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKriisikomisjoni abil ja teadmisel on evakueeritud või ise oma kodust lahkunud 52 inimest, kellest osa on leidnud varjupaiga sugulaste juures osa Haapsalu gümnaasiumi internaadis. Tormist tingitud tuna vigastatud inimesi kriisikomisjonile teadaolevalt ei ole rohkem kui üks. Nimelt leidis päästeteenistus, kes kontrollis üle ujutatud piirkondade maju ühe alajahtunud voodihaige vanainimese, kellele vesi toas voodisse loksus. Päästeamet viis ta Läänemaa haiglasse, kus ta valvearsti sõnul on praeguseks üles soojendatud ja pikaravihaiglale üle antud. Haapsalus on probleeme kanalisatsiooniga, sest mereäärsed pumplad ei tööta uputuse või elektrikatkestuse tõttu. Haapsalu veevärgi töötajad on asunud paakautodega vees tühjendama nende majade keldreid, kus vesi on pisut taganenud. Ja praeguseks ongi Haapsalus ja Haapsalu ümbruses vesi pisitasa alanemas. Kesklinna tänavad on muutunud juba läbitavaks. Endiselt on vee all promenaad ja Holmi poolsaar. Eesti raadio uudistele Ene Pajula.", "role": "user" }, { "content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 18.00.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuurkapitali nõukogu otsustas eraldada Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamiseks täies mahus eelolevate aastate selle raha, mis laekub kultuurkapitalile hasartmängumaksu seaduse alusel riiklikult oluliste ehitus objekti jaoks. Seega langes Eesti Rahva Muuseumi ehituse teelt oluline takistus. Nüüd tuleb ERMi kinnistud anda üle riigi kinnisvara aktsiaseltsile, siis kuulutada välja rahvusvaheline riigihangete ter Rein Lang. Kõik läheb hästi, siis sellisel juhul oleks tõenäoline, et me saaks ehitusega alustada ikkagi järgmise aasta sees ja need jutud, et siin mida üritatakse millegipärast levitada, et tegemist on klaasist majaga ja, ja mida iganes veel ei ole, tegemist on betoonist majaga. Ta on suur küll, ainult et suur on ta sellepärast, et sinna juurde on tehtud tohutu suured hoidlad ja need ei ole mitte ainult mõeldud ERMi varade jaoks, vaid ta ühtlasi muutub ka kõigi Eesti muuseumi nende varade hoidmise kohaks, mida igapäevaselt ei ei saa väljas hoida. Et meil on ju olnud ka pikka aega üleval selline kava, et vabaõhumuuseumi juurde rajada Eesti muuseumite selline keskhoidla, me oleme sellest loobunud just ja tahamegi seda, et see oleks ERMi juures. Tegemist on ühtlasi ka kõigi muuseumite hoiukohaga ja ka laboritega selle vähendamine oleks võimalik nagu hoidlate arvel, mis on selgelt ebaratsionaalne. Sellisel juhul tuleks hakata jälle mõtlema mingite aastate pärast uue hoidla ehitamiseks, mis on ju samuti kallis. Ka otsustas valitsus, et ei pea õigeks Tallinna nõuet jätta mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale tagastamata. Rein Lang. Ja valitsus leiab, et kultuuri saab edendada ja kultuurile tingimusi luua ka sellises majas, mis kuulub Mustpeade vennaskonnale. See ei pea ilmtingimata kuuluma Tallinna linnale, et Mustpeade vennaskond on kinnitanud, et nemad ei kavatse teha Tallinna filharmoonia le mitte ainsatki takistust oma tegevuse edendamiseks Mustpeade majas. Suisa vastupidi, kui ma uurisin natukene Tallinna linnaplaane ja võimalusi Mustpeade maja, siis lähitulevikus häda pärast remontigi teha, siis sealt ma sain küll sellise vastuse, et vot selliseid rahasid Tallinnal nagu ei ole, et sellisel juhul jääb ka pisut mõistmatuks selline meediasõda, et mingil juhul ei tohiks tagastada vennaskonnale maja, kes on valmis seda korralikult üleval pidama ja looma Tallinna filharmoonia e tingimused. Aga samal hetkel siis ollakse seda meelt, et maja võiks kuuluda Tallinna, kes on öelnud, et tal ei ole mingisuguseid vahendeid selle korras hoidmises.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Rein Lang põhjendab ERM-i ehitamist ja Mustpeade Maja tagastamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmised kolm päeva avalikke kuulamisi meelitavad telerite ette ilmselt väga suure osa ameeriklastest. Sel nädalal võib selguda, kas demokraadid suudavad tõestada, et president Trump kuritarvitas oma võimu, nõudes Ukrainalt poliitilisi teeneid. Vabariiklased peavad tõestama, et president ei teinud muud kui välispoliitikat ega trump ise olukorda ka kergemaks tee. Keegi ei tea, kas ta suudab hoiduda tunnistajate ründamisest mida ta seni on kogu aeg teinud. Demokraatide sõnul saab ainuüksi selle eest presidenti võimult tagandada. Tagandamiskuulamised on esialgu planeeritud kaheks nädalaks, mis tähendab, et need on poole peal. Vaatlejate arvates on demokraadid oma eesmärgile ehk süüdistuse tõestamisele lähemal. Samas vabariiklaste enamik seisab ikkagi kindlalt presidendi taga. Tagandamishääletus esindajate kojas peaks toimuma järgmisel kuul. Kõige üle lasub USA euroliidu suursaadiku Cod on Sonlandi kurjakuulutav vari. Teda hakkavad homme oodatavasti grillima nii demokraadid kui vabariiklased. Demokraadid tahavad, et ta kinnitaks, et just president Trump tegi talle korralduse seada USA sõjaline abi Ukrainale sõltuvusse sellest kas Kiievi võimud hakkavad uurima tema poliitilise konkurendi Joe Bideni poja tegevust Ukrainas. Nemad püüavad tõenäoliselt näidata Sonlandi kui mitteusaldusväärsed tunnistajad. Nende suurim hirm on aga David Holmes nimelise diplomaadi tunnistus. Viimane ütles oma tunnistuse suletud uste taga, et kuulis pealt, kuidas Trump kõva häälega mobiiltelefoni küsis Sonlandi, kas Ukraina on valmis uurimist alustama, nagu ta Ukraina presidendile nõudis. Vabariiklaste frustratsioon on suuresti tingitud sellest, et Sonlandi ja presidendi telefonikõne toimus ühes restoranis Kiievis, mis kubiseb vene spioonidest. Nad kardavad, et just Holmsi tunnistus võib saada kõige veenvamaks argumendiks, et trump oli otseselt seotud Ukrainale surve avaldamisega. Holmsi tunnistuse es on ka üks koomiline episood. Nimelt karjus trump telefoni nii kõvasti, et Sonlan krimpsutas nägu ja hoidis seejärel telefoni kõrval tükk maad eemal. Holms hakkab tunnistusi andma neljapäeval.", "role": "user" }, { "content": "USA Kongressi Esindajatekojas on algamas president Trumpi tagandamiskuulamiste teine nädal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurem osa läinud poolaastast käis õpetajate, koolijuhtide ja poliitikute seas äge vaidlus, mida teha põhikooli lõpueksamitega. Haridus ja teadusminister Mailis Reps uskus, et üleriigilisi põhikooli lõpueksameid pole tarvis toona arutatud. Eelnõu järgi saanuks iga kool õiguse ise otsustada, mille alusel õpilane põhikooli lõpetas. Mitmed õpetajate aineliidud seisid plaanile tuliselt vastu. Täna arutab riigikogu kobareelnõud, kus muuhulgas reguleeritakse ka seda, kuidas korraldada kriisiajal eksameid. Õigemini annaks eelnõu selle otsustamisõiguse vabariigi valitsuse kätte. Ja mitte ainult selleks, vaid kõigiks tulevasteks aasta. Aineliitude esindajad kartsid, et kriisiolukorda ära kasutades tehakse põhimõtteline ja kaugele ulatuv otsus, nii et neid sellesse arutelusse enam ei kaasata. Ka kultuurikomisjoni esimees Aadu Must teatas eile, et komisjon ei saa heaks kiita seadusemuudatust, mis otsekui oleks kriisiajaks tehtud, aga mille mõju ulatub kriisist palju kaugemale. Haridus ja teadusminister Mailis Reps käis täna eelnõu kultuuri ja õiguskomisjonis tutvustamas ja pakkus välja uue lahenduse. Repsi hinnangul võiks valitsus põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üle otsustada sellel ja järgmisel aastal. Sellel õppeaastal on ta puhtalt sellest tulenevalt, et me ei tea, millal on võimalik eksamiperioodi alustada ja mis osas neid eksameid on võimalik teha. Järgmise õppeaasta üle peaks valitsus Repsi sõnul otsustama sellepärast, et nii tuleva aasta abituriendi kui üheksanda klassi lõpetajad saavad tavakohaselt ühe oma eksamitest juba tänavu teha. Selles osas siis anda võimalus hiljem, kui neid eksameid ei ole võimalik see aasta ette teha, otsustada järgmisel aastal, et kas me päris vabastame kaheksandat klassid tulevased üheksandast selles osas või anname siis mingisuguse ülemineku normi. Pealegi tuleb arvestada nende õpetajatega, kes vajavad eksamitulemusi ka juhul, kui neid kevadel või suvel teha ei saa, näiteks nendega, kes soovivad kandideerida välisülikoolidesse. Reps rõhutab, et valitsus järgmiseks õppeaastaks antud volitusi parlamendi tahtevastaselt ära ei kasutaks. Ma olen saanud nii kultuurikomisjonilt kui ka ma saan aru, siin õpetajate osadel organisatsioonid väga selge sõnumi, et nad tahaksid, et järgmine aasta oleks võimalikult tavapärane, siis siinkohal võin teile ka kinnitada, et selline see plaan on, et nii üheksandat kui kaheteistkümnendad üldosas lõpetasid järgmine aasta kevadel ikka tavapäraselt ja ainukesed erisusi on siis, nagu ma ütlen, need eksamid, mida tehakse aasta. Või siis need eksamid, mida on vaja teha tagantjärele, kui sellel kevadel ei olnud võimalik.", "role": "user" }, { "content": "Õpetajaid ja riigikogu kultuurikomisjoni pahandanud mõte anda põhikooli lõpueksamite üle otsustamine piiramatuks ajaks valitsuse kätte tõenäoliselt seadusesse ei jõua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli ühiskonnateaduste Instituudi juhitud suurte siirete uurimisrühm sai valmis Eesti Energia tulevike uuringu, milles osales 130 eksperti, kelle energiasüsteemi hindamise võimekus uurimisrühma liige, doktorant Anna-Kati, Bahker, Kasutasime sellist süsteemi keskset lahendamist ja see tähendab, et me üritasime hinnata ka majanduslikke innovatsioone, näiteks siis ärimudelit, aga ka poliitilisi innovatsioone, ehk siis seadused ja regulatsioonid aga ka näiteks argielulisi, sest nii suur muutus nagu see on energiasiire, see nõuab ka. Eks ole, siis muutus inimeste igapäevarutiinides aga ka näiteks kultuurilisi uuendusi, et siis püüda muuta võibolla seda, et kuidas me mõtleme. Uusima teaduskirjanduse alusel pandi kokku 92 sekkumist ning ekspertidel paluti hinnata, kui kiiresti need kõiki asjaolusid arvestades Eestis teoks saada võiksid. Näiteks kui vaadata poliitilisi sekkumisi, siis siin olid eksperdid väga optimistlikud, leidsid, et sisuliselt kõik sekkumised, mida me siis pakkusime olid tehtavad nende arvates viie aasta jooksul. Samas leiti põlevkivienergeetikaga me peaksime siis head aega ütlema, nende tehnoloogiate edasiarendamine ei ole Eesti jaoks mõistlik. Ja samas leidsid eksperdid ka seda, et me ei peaks kindlasti Euroopa liidul siis mingisuguseid eritingimusi küsima, et siis põlevkiviga edasi töötada. Väga tugevalt lahknesid arvamused selle kohta, millal tuul ja päike meie energiavajadusi katma hakkavad. Kui ütleme 2050. aastal tahetakse küll näha seda, et Eesti siis energiaportfell koosneks suuresti taastuvatest energiaallikatest siis tegelikult seda kindlust, et, et need tehnoloogiad ka Eestis valmis ja olemas on, selleks ajaks seda meil praegu ei ole. Kõneles Tartu Ülikooli doktorant Anna-Kati Pahker. Uuringutulemuste ülevaadet saab lugeda aadressil suursire.ut.ee.", "role": "user" }, { "content": "Eesti energiatuleviku uuringus osalenud eksperdid leiavad, et kestlikule energiasüsteemile üleminekuks vajalikud poliitilised otsused langetatakse järgmise viie aasta jooksul, reaalsed muutused on aga kaugemal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Reinsalu ütles, et koostöös reisifirmadega on koju aidatud ligi 1000 inimest. Kui palju eestlasi veel mööda maailma liigub, väljaspool Euroopat Pole täpselt teada. Minister teatas ka, et Euroopa Liit sulgeb oma piirid kolmandatest riikidest reisijatele üheks kuuks. Alguskuupäev on täpsustamisel. Ministri teatel on Leedu-Poola piiril ühes piiripunktis autode järjekord 40 kilomeetrit, teises 10 kilomeetrit. Otsitakse lisaressurssi, et ummikut likvideerida. Poola-Saksa piiril on olukord suures plaanis lahenenud. Üksikasjalikumalt peatus välisminister Soomega seotud probleemidel. Oleme täna terve päeva tegelenud sellega, et saada Soome ametiasutustel täpseid juhiseid, et keda siis tegelikult homme hommikust hakatakse Soome territooriumile lubama. Ja praegune asjade seis on selline, et esiteks transiit rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on transiit läbi Soome lubatud, see on olnud ka Eesti riigi eriline palve. Vanda lennujaamast või turusadamast võib inimene vabalt ja iseseisvalt minna sadamasse, et jõuda Tallinna laevale. Mingisuguseid erilisi erikontrolle veel täiendavalt seal ei ole. Mingeid lisadokumenti laevapileti ettenäitamist ei nõuta. Finnair võtab pardale kõik Euroopa Liidu kodanikud, kellel on lennupilet. Ta ei tee mingisuguseid piiranguid. Töötajate regulatsioon. Soome saavad siseneda kõik Soomes elamisõigust omavad isikud. Vahet alaliste ajutiste elamisõigusega isikutele ei tehta. Kõik, kes on oma elamisõiguse Soomes registreerinud saavad Soome siseneda. Seega kõikjal on elamisõigus, Eesti kodanikud saavad Soome territooriumile siseneda, on Soome ametiisikute tänaõhtune kinnitus. Teiseks riiki saavad siseneda ka need töötajad, kes ei ole oma elamisõigust Soomes registreerinud kui neil on ette näidata tööleping Soomes sest neid käsitletakse piiriüleste töötajatena Euroopa Liidu õiguse mõistes. Nüüd karantiini puudutavalt. Kehtib üldine nõue, et välismaalt Soome sisenedes peab olema 14 päeva karantiinis transiidiinimestel karantiini ei nõuta. Nüüd see, mis puudutab piiriüleseid töötajaid ehk tegelikult siis sisuliselt Soome ametiisikud loevad piiriüleseks töötajaks neid, kes elavad teises Euroopa Liidu liikmesriigis, meie puhul siis Eestis ja käivad tööl teises ja see nõue on määratlusel, on siis see, et oma elukohariigis peab inimene käima vähemalt kord nädalas. Ja need inimesed, kes käivad kord nädalas Eestist Soomes tööl nendele isikutele praeguse informatsiooni alusel karantiininõuet ei rakendata. Järgmiseks räägime Tallinki kommunikatsioonijuhi Katri Linkiga kõigepealt megastaar, liigub homme Tallinna ja Helsingi vahet, kuigi piir on keskööst kinni. Just Tallinki laev Megastar jätkab Tallinna-Helsingi liinide opereerimist praegusel hetkel oma tavapärase graafiku alusel. Kui see graafik muutub, siis me anname reisijatele sellest esimesel võimalusel teada. Saksamaal asnetsist väljub kuue tunni pärast Tallinki reisilaev romantika, kes võtab sealt peale Poola-Saksa piiril ja mujal reisikeeldude tõttu lõksu jäänud eestlased ja toimetab nad Riiga. Kui palju romantikaga koju soovijaid praegu on? No praeguseks hetkeks on meil läbi veebilehe ja telefoni teel siis broneeringut teinud kusagil 450 inimese ringis ja sinna on siis peale hetkel oodata ka kuskil 150 auto ringis. Reisijaid on nii Eestist, Lätist kui Leedust kõigist kolmest balti riigist, aitame siis inimesed koju tuua. Tallink paneb homsest Eesti ja Saksamaa vahet ajutiselt sõitma ali, et kaubavedu jätkuks. Just alates siis homsest õhtust suuname oma tavapäraselt Tallinna-Helsingi liinil opereeriva laeva staar sõitma Eesti ja Saksamaa vahel. Praegusel hetkel on veel kinnitamisel, kas see siht 100 nud Saksamaa poolel saab olema Sasni või mitte. See peaks selguma nüüd, lähiajal aga jah, Eesti ja Saksamaa vahel hakkab siis alates homsest opereerima staar, mis tagab siis kaubaveo liikumise Eesti ja Saksamaa vahel.", "role": "user" }, { "content": "Tallinki Megastar jätkab homme veel reise Soome. Saksamaalt hakkab keskööl Riiga liikuma Tallinki reisilaev Romantika, millega saavad koju Euroopa teedel liikumiskeelu tõttu lõksu jäänud eestlased, lätlased ja leedulased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Euroopa Liidu tänasel idapartnerluse tippkohtumisel osalevad Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia, Ukraina ja Moldova, on tinglikult puudu kaks asjaosalist Neist üheks on Valgevene, kes on ametlikult klubisse kuulunud, kuid kelle osalemine viimaste aastate valguses oleks groteskne Neist teine on aga elevant ruumis, kes defineeribki suuresti Euroopa Liidu idapartnerluse vajalikkust. Selleks osaliseks on Venemaa riik, mis kontrollib osakesi kolmest idapartnerist ning lahendas eelmisel aastal kahe sõjalist konflikti. Muide, tänase kohtumise üheks saavutuseks võibki pidada juba seda, et Armeenia ja Aserbaidžaan ühe laua taha ära mahuvad. Kohtumise olulisemaks sõnumiks on aga see, et Euroopa Liit jätkab kõigest hoolimata tegutsemist suunal, mida Venemaa kontrollida soovib, on seda ju praegu kõige paremini näha Ukrainas, mille piirile Venemaa oma sõjatehnikat koondab, see küsimus otseselt üheski päevakorrapunktis ei väljendu, kuid on kahtlemata kohtumise kuluaaride peateemaks. Seetõttu ei tasu ka tänasest oodata lahendusi Ukraina olukorrale lühikeses plaanis. Euroopa Liit on ikkagi majandusühendus ning rääkida soovitakse majanduse arengust, õigusrik digipöördest ja keskkonnast. Kohtumise suuremaks küsimuseks on aga see, kui edukas üldse on Euroopa Liit idapartnerite kaasamisel. Näiteks suvel toimunud Lääne-Balkani tippkohtumisel sai selgeks, et sealsed riigid on Euroopa liidus pettumas ning mõneti sellest kaugenemas. Tänase pinnalt peaks olema võimalik hinnata, kas sarnane pilt avaneb ka ida suunal. Eesti jaoks on eelkõige oluline, et õhtu lõpuks vastu võetav ühisavalduse tekst oleks piisavalt motiveeriv. Idapartneri kolmele progressiivsemale riigile. Nendeks on Ukraina, Gruusia ja Moldova, mis kõik on Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe sõlminud. Samuti on neil ka viisavabadus ja kaubanduslepped, mis Armeenia ja Aserbaidžaanil puuduvad. Ent ühisavalduse üle on Euroopa liidus sees vaieldud juba pikalt. Endise idabloki riigid soovivad olla lubadustes julgemad. Eelkõige puudutab see kolmiku integratsiooni Euroopa Liidu siseturuga. Läänepoolsed riigid jäävad pigem alalhoidlikumaks. Õhtu lõpuks peavad oma heakskiidu paberile andma ka idapartnerid ise. Kas sellest ühisavaldusest lõpuks ka miskit üldse kasu on, peavad aga näitama juba lähikümnendid. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis algab idapartnerluse tippkohtumine. Kuigi kohale sõidab ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, ametlikult Venemaa võimalikust agressioonist juttu ei tule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeni oli Venemaa tollal veel Nõukogude Liidu ajaloo ohvriterikkam lennuõnnetus 1985. aastal, kui alla kukkus Taskendist Leningradi teel olnud aerofloti lennuk 154. Katastroof nõudis 200 inimelu. Nüüd siis 224 hukkunut ja Venemaa on ehk mitte veel leinas, aga seni šokis. Ametlik mälestuspäev on homme, aga juba täna on peamised telekanalid oma saatekavad ümber kujundanud ja laupäevaõhtuse meelelahutuse asemel pakutakse vaiksemas mõtlikumas võtmes saateid ja filme. President Putini korraldusel on Vene valitsus katastroofi põhjuseid väga põhjalikult uurimas. Juba on Egiptuses se teel esimesed ekspertrühmad. Vene transpordiminister Maksim Sokolov ütles telekanalile Rossija Ain, et uurimiseks moodustatud erikomisjon ei välista hetkel ühtegi versiooni. Igal juhul uurime kogu õnnetuse kohta tulevat informatsiooni ja kaalume kõiki põhjuseid, mis võisid selle katastroofi ni viia, ütles Sakalov. Ajakirjaniku küsimusele, kas laual on seni ka nüüd juba üsna ebatõenäolisena tunduv maa pealt raketi välja tulistamine vastas minister veelkord, et praegu ei välistada midagi. Islamiriik, muide on juba täna omalt poolt väitnud, et lennuõnnetus oli nende kätetöö kuid seda avaldust ei saa ilmselt eriti tõsiselt võtta, kuna siin poolsaarel olevatel võitlejatel ei ole ekspertide sõnul suure lennuki allatulistamiseks vajalikku tehnikat. Seega uurijad peavad tõenäoliselt keskenduma kahele peamisele võimalusele, kas alla andis tehnika või oli tegemist inimliku veaga. Lennufirma, ka Kalõmavia esindajad kinnitasid täna ajakirjanikele, et lennukikapten oli väga kogenud piloot. Professionaalsuses ei pea kahtlema Vene Föderaalse transpordiministri Maksim Sakalovi sõnul võimudel viimasel ajal lennufirmale pretensioone ei ole olnud. Viimasel ajal töötas lennufirma täiesti normaalselt, tal olid kõik vajalikud vene lennuameti Ros Aviasia sertifikaadid, nii et ei saa öelda, et firma lennukite turvatase oli teistsugune, kui seadusandlus nõuab, kinnitas minister Sakalov. Varem on selle aastatuhande alguses asutatud ja eraomandisse kuulunud ka Kalamavial siiski probleeme olnud. 2010. aasta jaanuaris maandus üks lennukitest Iraanis Mesedi lennuväljal, ent maandumine oli nii järsk, et lennuki sabaosa kukkus ära ja purunesid ka mitmed muud detailid. 40 inimest sai kannatada. 2011. aastal. Uusaastapäeval süttis lennufirma lennuk Surguti lennuväljal vahetult enne lendutõusu ühe kütusepaagi lõhkemise tõttu põlema ja põles täielikult. 42 inimest sai kannatada 32 neist raskeid põletushaavu ja kolm hukkus, kuid tollal kasutas koolomavia veel Nõukogude lennukeid. Nüüd kuulub lennukite parki viis Airbus A 321. Lennuõnnetuses hukkunute nimekirjad on avaldatud Peterburi Pulkova lennuväljal. Avatud kriisikeskuses on hukkunute omastelt hakatud võtma DNA proove, et surma saanute isikuid sündmus paigal kindlaks teha. Iga hukkunu eest saavad ta lähedased kindlustuselt kaks miljonit rubla kompensatsiooni, teatas tas. See on siis pisut üle 28 ja poole 1000 euro. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva.", "role": "user" }, { "content": "Täna hommikupoolikul kukkus Egiptuses Siinai poolsaarel alla Vene reisilennuk, mille pardal oli 217 reisijat ja 7 meeskonnaliiget. Tegemist on Venemaa ajaloo ohvriterikkaima lennuõnnetusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSellest, et Eesti inimesed ja eriti noored joovad alkoholi liialt palju, on räägitud aastaid. Arstide hinnangul oleme jõudnud tasemeni, kus alkohol ähvardab kogu Eesti rahva püsima jäämist. Hiljuti sai sotsiaalministeeriumis valmis alkoholipoliitikat kokkuvõttev niinimetatud roheline raamat, mis peaks paika panema sellealase strateegia aastateks. Andrus Lipand Eesti arstide liidust aga ütles, et liialt palju on selles raamatus pandud rõhku ennetustegevusele. Samas palju viljakam on ikkagi piirangute kehtestamine. Ta tõi näiteks alkoholireklaami vohamise. Liites kokku aastas 2003 kulunud reklaamitunnid need oli 45. Aastal 2011, on 205 tundi. Me näeme alkoholile pühendatud reklaami. Televisioonis ei ole ühtegi teist toodet, mida nii jõuliselt reklaamitakse. Keit Fomotskin Eesti tervisefondist ütles, et üle tuleks võtta Prantsusmaal kehtestatud range reklaamipiirang. Reklaamis on lubatud esitada ainult alkoholi neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta on see kangus, on see, mis alkoholi liigsee on nii edasi aga ei ole lubatud sellise positiivse tausta loomine. On see siis populaarsete avaliku elu tegelaste näitamine, reklaami, nende poolt öeldud sõnumid, atmosfääri kujundamine, justkui alkoholi tarbimine oleks igati seksikas, aitab sind elus edasi ja nii edasi, nii edasi. Sellist tüüpi alkoholireklaami piirang on meie meelest Eesti ühiskonnas tarviliku ja mõistlik ja seda on ka alkoholi roheline raamat välja toonud. Küll aga me soovime näha, et see oleks palju kindlamat selgemalt seal otsustatud, et kui rohelise raamatu protsess ükskord lõpeb, siis ei ole seal, et analüüsida või kaaluda, vaid selgelt öeldud, piirata alkoholireklaami nendel ja nendel tingimustel. Oluliselt tuleks vähendada alkoholi müügikohtade arvu. Üheksa inimest 10-st saab selle kenasti 10 minutiga kätte. Räägib liiga palju selget keelt, et me soodustame alkoholimüüki ja kättesaadavust. Ja kõige kuluefektiivsem viis seda piirata, on vähendada alkoholi jaemüügi kohti ja me peame silmas siin ka neid kohti, kus sageli me alkoholi näeme põhiliste kaupade kõrval, mida me ostma lähme. Lähme tanklasse müüakse alkoholi. Küsisin riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehelt Margus Tsahknal, kas tema pooldab näiteks õlle müüki bensiinijaamades. Mina arvan, et tanklates peaks müüdama ainult bensiini autosõiduga seonduvaid tooteid. Poe asemel minnakse tanklasse kõike muud ostma, ka perele süüa, sellepärast et seal saab kiirema teeninduse, et ma kindlasti ei poolda alkoholi müümist tanklates.", "role": "user" }, { "content": "Alkoholipoliitikat käsitleva rohelise raamatu piirangutega ei olda rahul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõnis Lukas õhtul läheb sõelumiseks, kolm kandidaati on üleval, mis on teie vastaskandidaatide plussid ja miinused? Kolm kandidaati on üleval veel umbes veerand tundi. Siis ma teatan ühinenud erakonna eestseisusele, et ma ei kandideeri ühinenud erakonna peaministrikandidaadiks vaid toetan Mart Laari selles uues väljakutses, sest Laar on minu meelest viimasel ajal kurjamoodi kaua puhanud. Miks te selle otsuse tegite? Sellepärast et erakond vajab niisugust isikut, kes kes saaks mõlema poole toetuse. Isamaaliidu osa selles ühinenud erakonnas on Mart Laari tegevusega tuttav ja leiab, et praegu on niisugune aeg, kui tuleb teha suuri tegusid ja usaldab Mart Laari. Täiesti. See on meie argument ka ühinenud erakonna ühisele eestseisusele. Mart Laar, te olete väitnud varasemates intervjuudes, et esimest viiulit ei taha enam poliitikas mängida. Miks selline meelemuutus, nüüd ma pean tunnistama, et ei tahaks küll Edgar Savisaart ja Villu Reiljanit millegi eest tänada, kuid selle eest tuleb neid tänada küll. Sest ma olen tõesti selle arvamusel olnud, aga see kere koalitsioonileping, mis või Savisaar Reiljani pakkudes keegi tahab seda nimetada, mis näitas kätte Eestile sootuks teise arengusuuna. See tõesti mõjus, mõjus piitsahoobina näkku. Ja kui nüüd vaadata seda, et, et Eesti kultuuri avalikkus, Eesti muusikud, kõik on ärganud, üritavad oma sõna kaasa ütelda, tundus mulle et, et ütelda ei sellele Tõnise ja, ja minu oma erakonna väga ühemõttelisele soovile ei ole mul lihtsalt õigust. Et Jaak Aaviksoo võib saada lihtsalt teie jaoks väga tugev konkurent ja parem on, kui selles ühinenud erakonnas, siis oleks peaministrikandidaat ikkagi Isamaaliidu poolt välja pakutud. No ma arvan, et Tõnis Lukas oleks Jaak Aaviksoole võinud samasugust konkurentsi pakkuda, siin ei ole nüüd konkurents asi Jaak Aaviksoo vastab kindlasti tõele, on väga tugev kandidaat, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust ja on äärmiselt positiivne. Et on kandidaat äärmiselt positiivne, ta on otsustanud Isamaa ja Res Publica Liiduga liituda. No teie vastu hakatakse kindlasti kasutama neid argumente, et teie müüsite maha Eesti raudtee, tahtsime müüa maha elektrijaamu rikkusite ära Eesti põllumajandus, see on veel ju alles algne nimekiri, ma võiksin seda ise veel väga pikalt jätkata. Jah, kindlasti, aga eks selle eest teatakse ka midagi muud, mida ma teinud olen. Peaministri kandidaadiks asetamine tähendab seda, et te kandideerite tõenäoliselt ka ühenderakonna esimeheks järgmisel aastal vastab see tõele. Seda otsust ei ole veel tehtud, seda tuleb kõigepealt arutada, kas on üldse mõttekas hoida koos peaministrikandidaatide ja küünenud erakonna esimehe kohta, seda peab erakond otsustama, praegusel hetkel on sellest veel vara rääkida. Viimane küsimus Tõnis Lukasele. Kas pärast tänast võime öelda, et teil on kindel peaministrikandidaat olemas või see sõlmimisprotsess veel jätkub? Ma loodan, et me saame seda öelda sellepärast et et minu On selge. Mart Laar on praegu võimalik, kes parim peaministri kandidaat ja ma loodan, et ka ülejäänud Eestisse liikmed saavad selle. Loomulikult peame me ka kolmekesi, Jaak Aaviksoo, Mart Laar ja mina arutama seda, kuidas koos edasi minna, sest sest kõige viimane asi, mida me soovime teha, on Jaak Aaviksoo kuidagi suluseisu jätta. Kindlasti on Jaak Aaviksoo üks tugev tulevane liider meie tugevas ansamblis tulevikus.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publica Liit vaagis peaministrikandidaate.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee, kuidas mesilased lõppeva talve üle elanud, selgub aprillis. Veterinaar ja toiduameti andmetel hukkub aastas 10 kuni 20 protsenti mesilasperedest, mis on siiski murettekitav. Põhjuseid mesilaste suremisel on palju, need on mitmesugused haigused, ilmastikumuutused ja muidugi ka see, kuidas mesinik ise oma peresid hooldab, räägib Arvi Raie. Veterinaar ja toiduametist. Haiguste osas erilist sellist suurenemist ei ole muidugi, probleeme tekitab endiselt ikkagi varatoos ja varatoosiga kaasnevad viirushaigused, mis on meie üks põhi mesilasperede suremuse põhjuseks ja need seiretulemused ja, ja sellest ka tulenevad teavitused on mesinikele ja mesindusorganisatsioonidele antud. Mesilaste hukkumine taimekaitsevahendite tõttu on vähenenud, kinnitab maris raudsepp põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonnast. Mina omalt poolt ja minu osakond peab tegelikult põllumeeste teadlikkust väga heaks ja need kaebused, mis on tulnud mesinike poolt, on olnud aasta-aastalt vähenevas trendis on vähenenud ka need juhtumid, kus mesilased on hukkunud tõesti taimekaitsevahendi väärkasutamise tõttu. Et kui 2013 aastal me analüüsisime kokku viis proovi ja kõikidel juhtudel tõesti, me leidsime mesilastes taimekaitsevahendi toimeainet dimetaati 2014 me tuvastasime kolm analoogset juhtumit ja 2015 2016 kummagi aastal ühe juhtumi. Kuigi need statistilised numbrid on on vähenevas trendis, siis siis ka üks väärtegu, mil, mil mesilased on massiliselt hukkunud mürgituse tõttu on nii meie kui kui mesinike jaoks ikkagi suur number. Mesinike ja põllumeeste paremaks üksteise mõistmiseks on valminud ka hea tavajuhis, mida amet peatselt levitama asub. Milline on siis see peamine põhimõte taimekaitsevahendite kasutamisel, mis sobiks ka väikeaiapidajale veel kord maris Raudsepp. Sa sekkud siis, kui on vaja, mitte mitte ennetavalt ja loomulikult me alati ütleme, et eelistada tuleb keemiavaba taimekaitset, et kui valida bioloogiline, mehaaniline tõrje, siis sellega ka jääb ära see oht, et taimekaitsevahendeid jääb sulle taimsesse. Toodangusse ja taimekaitsevahendeid tuleb kasutada nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik.", "role": "user" }, { "content": "Põllumeeste teadlikkus mesilaste pidamisel on tõusnud, sest järjest vähem hukkub mesilasperesid taimemürkide väärkasutuse tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervist minu nimi on Tõnu ja mina olen Eesti keele Instituudi tehishääl. Praegu ma alles õpin korralikult rääkima. Minu õpetaja Meelis Mihkla Eesti keele instituudist ütles, et täiesti välja koolitatud olen ma tõenäoliselt viie kuni 10 aasta pärast. Siis võin ma täitsa raadiosse tööle tulla. Mul on sõpru ka Tartu Ülikoolis. Ühtlasi arendavad eestikeelset kõnesünteesi välja kakoga ja Microsoft. Nii aitäh, Tõnu, ma võtan siit ise üle. Mulle tundub, et ma suudan praegu veel sinust ilmekamalt ja täpsemalt teksti raadiokuulajatele ette lugeda. Lisaks kirjaliku teksti kõneks muutmisele, nagu Tõnu demonstreeris, on viimastel aastatel hoogsalt arenenud ka kõnetuvastus ehk kõne muundamine tekstiks. Tanel Alumäe, kes Tallinna tehnikaülikoolis kõnetuvastust arendab, ütles, et 10 aasta pärast on masinad võimelised juba näiteks ise koosolekuid protokollima. See tehnoloogia on praegu maailmas välja arendamisel. Koosolekuid on palju, need on tüütud, keegi peab need protokolli tegema. Kui oleks meil selline masin, mis neid protokolle hästi ja kvaliteetselt teeks, siis ikka hoiaks väga palju aega kokku. Keeletehnoloogia arengul on ka omad varjuküljed. Tallinna tehnikaülikooli digitehnoloogiate doktorant Kai Salkivi metsoja sõnul mõjutavad arengut keeletehnoloogias ka keelt ennast. Ta tõi välja ingliskeelsed rakendused nutitelefonides, mis soovitavad kasutajatele tõenäosusega uusi sõnu, millega oma lauseid jätkata. Kui jääd korrakski mõtlema, siis ilmub juba hallis kirjas sinna see sõna, mis on kõige tõenäolisem, kui arvestada inglise keele lauseid tüüpiliselt. Mind on see mõned korrad lausa isiklikult häirinud, et, et võib-olla ma tahtsingi just seda sõna kasutada, aga just see mõte, et masin juba teab, mida ma öelda tahan ja mõnel juhul muidugi olen mõned ettepanekud ka vastu võtnud, aga, aga just nimelt siis mõelnud järele, et kui paljud inimesed seda teevad ja mismoodi see siis hakkab tegelikult ju taas tootma ühesuguseid keelekasutuse mustreid. See tähendab, et need sõnad ja väljendid, mis on keeles kõige sagedasemad, võivad muutuda veelgi sagedasemateks ning keel vaesub.", "role": "user" }, { "content": "Tuleviku nutiprillid muundavad välismaise vestluskaaslase jutu murdosa sekunditega emakeelseteks subtiitriteks. Nutikõrvaklapid aga toovad kuulajani automaatse sünkroontõlke. Keelelisele mitmekesisusele võib kõnetehnoloogia areng teha aga hoopis karuteene.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvasündmuseks on põhjalik väljapanek rossi teostest maailma avastamine Jaan Kross 100, mis on vaadata rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees. Väljas on üle 300 raamatu koos tõlgetega maailma keeltesse. Näituse koostaja Maarja Undusk seletas, et näituse pealkiri on võetud krossi samanimelisest luuletusest. Samas on ta siiski ka kuidagi üldistav, et võib-olla ta natuke avab meile seda krossi olemust, kelle üks kindlasti üks iha oli maailma avastada ja teine oli maailma parandada. Võib-olla see avastamine võiks nagu eelneda parandamisele või siis käivad nad kuidagi rööbiti. Mõte oli see, et oleksid väljas põhimõtteliselt kõik rossi ilmunud teosed, sest et kes neid ikka niiviisi kõik koos näinud, et teatakse, et ta kirjutas küllaltki palju, tõlgiti teda küllaltki palju, aga siiamaani on olnud ikkagi laiali kuskil fondides või isegi kõike polnud fondide olemas lihtsalt et nad oleks visuaalselt kõik nähtavad. Aga samas tekitab see ka mingi rütmi või merelainetuse, kui kõik need raamatud on niiviisi koos näha, et näituse eesmärk ei olegi mitte mitte see, et mingi teaduslik ülevaade, et, et loetaks mingeid kirjeid, vaid lihtsalt see emotsioon, kuidas seda raamatut on vastu võetud ja kuidas see on siis mõjunud nii et teda nii palju tahetud tõlkida. Väljas on ka Eesti graafikute illustratsiooni krossi teostele ja eraldi näitusena näituses nahakunstnike Liidu köite projekt, kus 40 köite kunstnik on näidanud oma lähenemist Jaan Krossi ja Ellen Niidu luulevalimikule. Oi sina mu pesa. Näituse kujundas Mae Kiviloo. Milline oli tema põhimõte? Kõige rohkem see, et tuleks välja ja meenuks ja saaks mõelda sellele, et Jaan Kross oli ja on meie väga suur lugude jutustaja ja et see näitus ka ei oleks nagu aruandenäitus, et kui palju meil on raamatuid raamatukogus riiulis, vaid kuidagi inspireerida ja inspireerida ise sellest suurest loost sellest maailma avastamisest. Nii avab näituse Voldemar Panso poolt sisse loetud tekst maailma avastamisest, mida saab kuulata vaid ühes kohas näituse sissepääsu juures. Kolumbus oli Kangru poeg Genua linnast pärit. Kõik inimesed on sündinud Kenuas. Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres. Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangast lastele jätkata.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu alustas Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva tähistamist. Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva puhul saab näha 300 teost hõlmavat väljapanekut kirjaniku loomingust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, mis täna juhtus, oli juba ette teada. Pikalt haiguslehel olnud abilinnapea Madis Lepajõe astus tervislikel põhjustel tagasi. Niisama kaua tagasiastumisest keeldunud abilinnapeale Monika Rannale avaldati umbusaldust ja nende asemele valiti sotsiaaldemokraadid Asko Tamme ja Gea Kangilaski. Kõigepealt siis Monika Ranna umbusaldamine. Teatavasti tahtsid seda varem teha. Keskerakondlased aga ei saanud oma toonast koalitsioonipartnerit Reformierakonda. Kamp sellest tõusis hulk tüli ja koalitsioon lagunes. Nüüd läks täpselt vastupidi, ehk ranna umbusaldamise algatas Reformierakond ja keskerakondlased hääletasid vastu. See üllatas ka keskerakondlaste fraktsiooni juhti Vladimir okani. Tema esitas koalitsiooni lagunemise kohta rahvajutu valimisliidu Tartu Eestis ndaja Vahur Kalmre. Nalja ei teinud. Monica randa tuleb tegelikult kaitsta, kui ta oleks abilinnapea. Monica rand aga ei saa kaitsta, sest ta ei ole ainult abilinnane. Ta on eelkõige poliitik ja sellesse aedesse tulles teadis ta suurepäraselt, millest sa tuled. Aga tunne on vilets. Kokkuvõttes tegi Kalmre ettepaneku asendada linnapea Urmas Klaas apoliitilise nii-öelda linnadirektoriga. Pika arutelu sel teemal siiski ei järgnenud. Pärast tänast abilinnapeade lahkumist astus kõnepulti abilinnapea kandidaat Kea Kangilaski. Sisulistele küsimustele vastas ta üsna ühtemoodi. Ütles, et edasine on meeskonnatöö ja ootab opositsiooni ettepanek, kuid abilinnapea kandidaadile Asko Tammele oli sisulisi küsimusi rohkem. Tema kinnitas, et kõige tähtsam on koostöö Tartu linna ja Tartu Ülikooli vahel. Ka uute abilinnapeade ametisse nimetamine läks hääletusel sujuvalt. Lõpuks soovisid kõik üksteisele õnne, jaksu ja tervist.", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnavolikogu vahetas täna keskerakondlastest abilinnapead sotsiaaldemokraatide vastu. Ühtlasi astus tagasi keskerakondlasest volikogu esimees Aadu Must.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgse info kohaselt oli laps koos rühmakaaslaste ja kasvatajaga õues, kuid teistest kümmekond meetrit eemal ronimisredelil, kus ta libises ning jäi pulkade vahele kinni. Juhtumiga tegelev vanemprokurör Lea Pähkel. Kuna redelil puudus alt teine redelipulk, siis lapsekesel ei olnud oma jalgu kuskile toetada ja ta jäi sinna redelipulkade vahele rippuma ja esialgne surmapõhjus on lämbumine. Kohale kutsutud kiirabi elustas last üle tunni aja. Esialgsetel andmetel ei märganud tema rühma lapsed ega ka kasvataja, kui laps sealt laste juurest lahkus. Tegelikult märkasid teised lapsed, et see lapseke seal ripub ja palusid kohe siis kasvatajad appi. Meie andmetel olid vist kõik rühmad õues. Selles rühmas oli 18 last. Konkreetselt. Põhja prefektuuri vanemkomissar Rait Pikaro. Peale väljakutse saamist läksid põhja prefektuuri ametnikud, siis sündmuskohale teostasid seal esmased menetlustoimingud, muuhulgas siis sündmuskoha vaatluse ja mitmed ülekuulamised. Ekspertiis on määratud. Kuna menetlus on väldanud vaid mõned mõned tunnid, siis on vara veel lõplikke järeldusi teha või selliseid väga kategoorilisi väiteid esitada, et ei ole kahtlust praegu alust küll kahtlustada mingisugust vägivalda või, või konflikti praegusel hetkel vähemalt mitte. Vanemprokuröri sõnul võis laps kasvatajate silme alt ära olla umbes 10 minutit. Redel oli niinimetatud nõukogude aegne metallist redel ja seisab ka pärast õnnetust sama koha peal. Ma tean ainult seda, et selle kahe redelipulga vahe oli 20 sentimeetrit, aga me selgitame kõik need asjaolud välja. Kas see redel oli näiteks just nimelt sobivas vanuses laste mänguväljakul, et me ju kõik teame, et lasteaias on ju lapsed paigutatud erinevalt, eks ole, vastavalt nende vanusele ja atribuutika atraktsioonid on ka vastavalt vanusele, eks. Kasvatajad on üle kuulatud, lasteaeda jõudsid ka lapsevanemad ja kohal viibis politsei ohvriabitöötaja. See oli kindlasti ka kasvatajale ja tervele lasteaiapersonalile väga suur šokk. Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustas põhja prokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 117 järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Samuti selgitab kriminaalmenetlus, kuidas selline asi üldse lasteaias juhtuda sai. Menetluse käigus selgitatakse välja ka lasteaedade õue atribuutika üldine nõuetele vastavus.", "role": "user" }, { "content": "Lapse surma esialgne põhjus on lämbumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRomaani kirjandus vähemalt selle paremosa avardab pilku, leiutab ja leiab horisonte, märkis romaanivõistluse auhindade jagamisel kirjanike liidu juhatuse liige Jan Kaus. Paraku oli seekordne romaanivõistlus esitatud tööde arvu ja žürii hinnangul ka taseme poolest suhteliselt kesine. Esikohapreemiat välja ei antud. Teise koha ja 50000 krooni auhinnaraha pälvis Milvi Martina piiriromaan Liblikad Janus. Esikohast jäi puudu vaid ahhaa elamus. Kommentaar. Liblikaad Janus võlusest oma keelega, ta oli hästi poeetiline. Teiseks muidugi ta oli keeleliselt väga hästi lahendatud, et kui väga paljude käsikirjade puhul oli märgata sellist keelelist puisust sõnavara väiksest siis siin seda probleemi ei olnud, nii et tegelikult, et oli hästi tore see õhulisus, mis selles romaanis oli. Et see küll raskeid teemasid, et seal oli üks poiss, kes siis vanemaiku hoolitsuseta kasvas ja kes siis nagu pargivahis leidis oma uue isa ja nii edasi, lõpuks leidis omale uue ema ja seal olid abielupaarid, kes 11 olid lahkunud, kasvanud natuke terrorismi teemat ja nii edasi. Aga kõik sai lahendatud väga õhuliselt ja, ja ei tekkinud sellist raskuse või masenduse tunnet lugedes. Pealkirjas olev liblika kujund, see oli ka väga läbimõeldud tegelased, keda oli seal kokku õigesti mäletan 14, kellest ükski ei olnud peategelane, aga kordamööda siis vaadeldi nende elu, see, kuidas nad üksteisega kokku puutusid ja siis need kõik need tegelased olidki nagu üks sellised liblikad, et kes oli alles röövik, kes oli moondumisfaasis nukkumas ja ka siis enam-vähem kõigist lõpuks said siis tõesti liblikad, nad suutsid ennast ületada, suutsid elus omale tee leida ja siis see oli hästi tore ja kuidas seal läbi kirjutatud. Milvi Martina piir on varem avaldanud luulekogu kõrk ja vaas, mille ajal sündis aga romaan. Liblikad anus. See on arusaamatu, seda ma ei tea. Mul ei ole aimugi, mis paneb inimesi raamatuid kirjutama ja palju muudki tegema. Romaani taustal on tartlasest autori sõnul kindlalt Tartu ja Toomemägi ning ühtmoodi tähtsaid tegelasi on palju. Mul ei ole peategelast, et nagu keegi usin žüriiliige oli kokku lugenud, mul on 14 tegelast ja mitte ükski neist ei ole peategelane ja laps on kõigest üks nende hulgast. Nii et see on kõige raskem küsimus, et mis romaan see on või, või, või millest see räägib? Minu meelest kõik maailma raamatud räägivad ainult ühest ja samast asjast. Nad räägivad sellest, kuidas inimesed püüavad teada saada, millest räägivad nende elud. Kuidas see on võistlusele kindlasti mitte võistluse jaoks kirjutatud? Ei, ta ei olnud võistluse jaoks kirjutatud. Aga samas, kui oli näha, et lõpp hakkab paistma, olnud ka põhjust seda mitte uistus osata. Mis te arvate, mis see tunnustus nüüd annab? Ei ole aimugi. Lille ja diplomisain aitab see ehk lihtsamini raamatut välja anda või kirjastajat leida või on see juba kirjastajaga kokkulepitud, et ta ilmub, kokkulepe olemas ja oleks ilmunud. Mis kirjastajale ta meeldis? Ei oska öelda, nii ruttu, kui kirjastada jõutakse.", "role": "user" }, { "content": "Anti üle romaanivõistluse auhinnad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHispaania endise kuninga Juan Karlos esimese riigist põgenemine on hoogu andnud kuningriikluse vastastele. Pea 40 aastat riiki valitsenud kuningas põgenes dominikaani vabariiki läinud nädalal. Tema vastu algatasid uurimise nii Hispaania kui Šveitsi prokuratuurid. Kuigi Hispaania peaminister Pedro Sanchez hoidus kuningakoja kritiseerimisest, tegid seda tema koalitsioonipartnerid. Podemose erakonda kuuluv asepeaminister Pavlo Ekleses nimetas endise kuningasammu riigi peale sobimatuks ja monarhiat ohustavaks. Podemose parlamendifraktsioon kutsus hiljem üles looma mitme rahvuselist vabariiki, kus tõde ja õigus kehtib kõigile. Aprillis läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitas, et üle 62 protsendi hispaanlastest toetavad referendumit monarhia üle. Toonane uuring näitas, et toetus monarhiale jagab ühiskonna pooleks nii vastu kui ka poolt olid ligi 47 protsenti elanikkonnast. Referendumi korraldamiseks peaks seda toetama nii Hispaania kongress kui ka sõnat. Mõlemas parlamendikojas vajaksid referendumi toetajad kahe kolmandikulist enamust. Samuti peaks parlament pärast otsuse tegemist kohe laiali minema. Varem sel aastal on valitsev kuningas Felipe kuues end oma isast ja endisest riigipeast distantseerinud. Ta loobus endise kuninga isiklikust pärandusest. Vastasel juhul oleks võinud Felipe kuues pärida väidetavalt altkäemaksuga seotud miljonid eurod. Juan Carlos. Esimeselt võeti märtsis ka riiklik toetus. Juan Carlos esimene loobus troonist. 2014. aastal tema järel troonile tõusnud Felipe kuus andis toona lubaduse monarhiat uuendada.", "role": "user" }, { "content": "Hispaania endise kuninga põgenemine tugevdas monarhiavastaseid. Referendumi korraldamist toetaks üle poole elanikest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMäletatavasti teatas Tallinna tehnikaülikool mõned kuud tagasi, et seoses koroona pandeemiaga ei võta ülikool sel aastal vastu välistudengeid nendest kolmandate st riikidest, mis suvise seisuga oli terviseameti andmetel riskiriikide nimekirjas. Seega, kui tavapäraselt on igal õppeaastal ülikoolis ligikaudselt üle 450 uue välisüliõpilase, siis sel aastal jäi vastu võetud välistudengite arvuks 164. Enamus neist on pärit Euroopa Liidu riikidest, jätkab tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Umbes 25 kuni 30 on siis mitte Euroopa Liidu üliõpilased, et seal on siis pilt üsna kirju, et sealt on nii Ameerikat, Jaapanit ja 304 oli siis selliseid üliõpilasi, keda me siis lükkasime vastuvõtuga järgmisesse aastasse, nii et kui oleks tavaline aasta olnud, siis meil oleks, oleks olnud niisugune tavapärane vastuvõtt. Siiski ei tähenda vähem välistudengeid seda, et teistel tudengitel oleks suurem võimalus saada endale ühikakoht, sest volli sõnul võeti eestikeelsetele õppekavadele vastu sel aastal üle 300 tudengi rohkem. Tallinna Ülikooli bakalaureuse ja magistriõppekavadel alustas kokku sel aastal õppetööd 160 välisüliõpilast, kellest umbes 20 on veebipõhisel õppel. Eelmise aastaga võrreldes siis Tallinna ülikool sel aastal 100, välisüliõpilast vähem vastu, ütleb ülikooli välisüliõpilaste vastuvõtu peaspetsialist Johanna. Eesti. Kunstiakadeemia õppe prorektor Anne Pikkov räägib aga, et sel aastal alustas kunstiakadeemias 39 uut välisüli õpilast, kellest samuti enamus Euroopa Liidust teiste aastatega võrreldes suurt muutust vastu võetud välisüliõpilaste arvus. Pikhovi sõnul aga ei ole. Oli küll loobujaid just tänu sellele, et nad ei ei saanud siia vastavalt siis, et kas riikidest ei saanud viisa sid, ei saanud välja, aga me saime asendatud, ehk siis pakkusime nii-öelda nimekirjas järgmistele. Meil seal olid ja saime selles mõttes ikkagi selle oodatud arvu täis. Ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing ütleb, et uute vastu võetud välistudengite arv on Tartu Ülikoolis 530 ja see ei erine eelmistest aastatest. Ligikaudu 80 protsenti uutest välisüliõpilastest on pärit kolmandate, st riikidest. Tartu Ülikool tegi otsuse, meie ootame õppima kõiki, kelle ülikool on vastu võtnud, see tähendab, kes siis meie tingimused on täitnud. Kui me räägime 530. välisüliõpilastest siis siia hulka kuuluvad nii need, kes on kohapeal kui ka need, kes siis viibivad koduriigis ja osalevad õppetööle veebipõhise õppe kaudu.", "role": "user" }, { "content": "Kõrgkoolidega otse suheldes saab aga öelda, et vaatamata erakordsele aastale on uued välisüliõpilased siin oma haridusteed käimas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhiseaduse muutmisest riigikaitse juhtimise muutmise seisukohalt on president riigikogu kõnetoolist rääkinud juba kahel korral, teisel aprillil, esimesel istungil ja 15. mail, kui eelnõu üle andis see, et president Ilves tuli täna tegema, et esimesele lugemisele näitab, kui oluliseks ta seda eelnõu peab. Niisiis, mida muudetakse, tuletame meelde. Eelnõuga soovitakse muuta neid põhiseaduse sätteid, milles on mainitud kaitseväe juhataja ning ülemjuhatajad. Muudatuste tegemise järel ei sisalda põhiseaduse enam viidet ei kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale. Muudatused täpsustavad põhiseaduslike institutsioonide pädevust. Riigikaitseala riigikaitset korraldab ja selle toimimise eest vastutab täitevvõim. Valitsus ja kaitseminister. Riigikogu rahvaesindusena langetab tähtsamaid riigikaitselised otsused. Kehtestab riigikaitset reguleerivad seadused ning kontrollib valitsuse tegevust riigikaitse valdkonnas. Presidendil riigikaitse kõrgeima juhina on eelkõige sümboolne ja tseremoniaalne, ent ka tasakaalustatav roll. Üldpoliitilist korraldusõigust teostab president üksnes põhiseadusega. Täpselt fikseeritud juhtudel. Muudatustega viiakse kaitseväe juhataja staatus ja ametisse määramise kord vastavusse parlamentaarse riigi valitsemiskorraga. Rõhutan, et parlamentaarses riigis ei saa kaitsevägi kellelegi teisele kui valitsusele, üksnes nii on allutatud demokraatlikule, sealhulgas parlamendi kontrolli. Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord sätestatakse seadusega. Põhiseaduse muutmise järel tuleb riigikogul endal leida kõige sobivam viis kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Eelnõu toetavad sisuliselt kõik, küsimus on nii-öelda tehnikas ja tempos ja selle, millal peab selles, millal peab valitsus tutvustama oma plaane, milline saab riigikaitsekorraldus olema pärast põhiseaduse muutmist. Rahvaliit ütles täna otse välja, et ta ei toeta kiirmenetlust, vaid muutmist läbi kahe koosseisu. Umbes sama võis välja lugeda ka keskfraktsiooni esindaja Evelyn Sepa sõnavõtust. Keskerakonna ettekujutus nende küsimuste konstruktiivsest lahendamisest näeb ette olukorda, kus protsess liigub paljus paralleelselt kaitseväekorralduse muutmise teiste seadustega ja parlament kehtestab end tsiviilkontrolli mehhanismide loomisel nii et oleks välistatud kaitseväe juhtimise politiseerimine ning allutamine valitsusele viisil, mis välistaks sisuliselt, et parlamendi osaluse ja kvaliteetse kontrolli riigikaitse korraldamise järelvalves parlament kummitemplina ei oleks piisav.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus alustati põhiseaduse muutmise protsessi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViis aastat tagasi otsustas Tartu linn, et emajäärne promenaad vajab suvekohvikuid. Kolm krunti pandi tasuta. Konkursile ehk tegutsemisloa said need, kes pakkusid kohvikust kõige veetlevama nägemuse. Esimesel suvel avas oma uksed väikse kuuba nimeline kohvik. Peagi lisandusid ka teised. Mida aasta edasi, seda suurema hoo on Emajõerne melu sisse saanud. Ettevõtete linnavahelised lepingud lõppevad aga tänavu sügisel. Osaühingu väike kuuba juhatuse liige Karl Astok ütleb, et nemad sooviksid kohvikupidamisega kindlasti jätkata. Nähes, kui palju tööd me sinna pannud oleme ja kui hästi see koht inimeste poolt on vastu võetud, siis loomulikult tahaks veel sinna panustada ja mõtteid, kuidas jõeäärset elu elavdada, on veel palju ja kindlasti neid jätkuks ka järgmiseks viieks aastaks. Kolme kohviku juhid pöördusid linnavalitsuse poole, Nad teatasid, et on valmis senised lepingud ümber tegema ja maa kasutamise eest renti maksma. Tartu abilinnapea Raimond Tamm aga ütleb, et õige pea kuulutab linn välja konkursi, kuhu oodatakse kõiki huvilisi. Osaühingu Emajõe suve kohvikud juhatuse liige Tarvi Uussen juhib tähelepanu, et konkursside korraldamine pole Tartus sugugi reegel. Kui me otsisime kohta, kuhu paari teha, siis me teadsime, et mitmetel linnapindadel on rendilepingud lõppemas ja tegime linnas juttu, et kas siis sellele pinnale tuleb konkurss ja meile on alati öeldud, et kui rentnikul on kõik hästi ja kui ta soovib jätkata, siis linn pikendab lepingut. Ma leian, et meil on kõik hästi, me toimime on puhas ja turvaline, ei ole mingeid probleeme ja ka linnavalitsus ise kas siis väiksemas või suuremas koosseisus on käinud meie juures aega veetmas. Raimond Tamm vastab, et ilma konkursita ei saa, temale hakkasid huvilised helistama juba läinud aasta kevadel. Linnavalitsus on oma töös alati lähtunud sellest põhimõttest, et kui on ühele konkreetsele üüriobjektile mitmeid huvilisi, siis me kindlasti korraldame avaliku enampakkumise või konkurssi. Linn peab oma tegevustes olema läbipaistev. Raimo Tamm rõhutab, et konkursi tulemusi ei määra ainult see, kes krundi eest kõrgemat hinda pakub. Õigemini mängib Hindsin, kõige väiksemat rolli. Olulisemad on suvekohviku sisu ja arhitektuurne lahendus. Ja siin ma ei pea mitte silmas ainult seda, et milline on konkreetne menüü, mida seal pakutakse või milliseid jooke pakutakse, pigem just et kas lisaks pakutakse veel ka mingit kultuurilist programmi on plaanis mingit vabaõhulava näiteks ehitada või, või mis iganes. Ettevõtjate meelitamiseks plaanib linn ka senisest pikema rendiperioodi. Raimond Tamme sõnul võidakse järgmised lepingud teha juba 10 aasta peale.", "role": "user" }, { "content": "Tartus Emajõe äärde melu toonud kohvikud peavad uue hoo saama, sest Tartu linnavalitsus plaanib nende kruntidele konkursi. Lisaks hinnale tuleb ettevõtjatel pakkuda huvitavat sisu ja kena keskkonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlaanide järgi järgmisest aastast kehtima hakkava niinimetatud suhkrumaksu eesmärgiks on muuta tarbijate toitumist läbi hindade ehk pärast maksumuudatust tõuseks suhkrut sisaldava karastusjoogi hind paarkümmend protsenti. Kuigi eelnõu järgi on hinnatõusu eest kaitstud magustatud joogid, mida kasutatakse toiduainete, ravimite ja muu sellise tootmiseks, ei kehti Eesti apteekide ühenduse juhatuse liikme Kristiina Sepa sõnul erand nendele apteegikaupadele, mis samuti parandavad ja kaitsevad inimese tervist. Neid tooteid, asju, kus suhkrut kasutatakse ja mis on hädavajalikud inimese jaoks, et neid on palju, et kahju on see, et kui pärast patsientide peavad rohkem enda taskust hakkama maksma puhtalt sellepärast, et riik tahab eestlaste tervist kaitsta, kuigi tegelikult apteekide puhul apteegis müütavate toodete puhul on olukord hoopis vastupidine. Nii muutusid sepa sõnul peale suhkrumaksu jõustumist kallimaks suur hulk toidulisandeid nagu köhasiirupid ja vitamiinid. Samuti mõjutaks maks vähihaigete poolt kasutatavate toodete hindasid, aga näiteid leidub ka teistest valdkondadest. Mida kasutatakse kulkoosi taluvuse testi tegemiseks arsti järelevalve all, seal on meeletult kõrge koos sisaldus ja seda kasutatakse väga spetsiifilise testi tegemiseks ja sellel ei ole alternatiive. Et ongi selleks, et määrata seda, kuidas inimese kehas veresuhkur tõuseb ja kuidas ta alaneb ja see on aluseks isegi nendel juhtudel, kas määratakse tõsisem ravi. Sepp ütleb, et olukorra lahendamiseks tuleb kaaluda eelnõu täiendamist osas, mis sõnaselgelt välistaks uue maksu kohaldamisalast ravimid. Tegelikult võiks aluseks võtta ravimiseaduse, kus on väga selgelt ära määratletud, milliseid tooteid üldse apteek võib müüa. Apteeki ei või karastusjooke müüa, aga me müüme neid tooteid, mis on inimese tervise parandamiseks elukvaliteedi tõstmiseks hädavajalikud. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhi Liisi Polli sõnul ei ole kindlasti magustoit joogimaksu seaduse eesmärgiks raviotstarbeliste jookide või vedelike maksustamine. Poll lisab, et enne eelnõu valitsusele esitamist täpsustatakse vajadusel sõnastus üle, et kõigil osapooltel oleks plaanidest ühtne arusaam.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Apteekide Ühenduse ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu esindajate sõnul maksustaks magustatud joogi ehk nn suhkrumaks traditsiooniliste karastus- ja muu suure suhkrusisaldusega jookide kõrval ka tooteid, mis otseselt tugevdavad ja kaitsevad patsiendi tervist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaanja puhkeja spordikeskuse juht Anti Saarepuu sõnul ei ole soojad ilmad kunstlume ga suusaradadel liiga teinud. Suusatajaid on just nädalavahetustel, tegelikult on ikkagi palju, et parklad on kõik autosid täis ja ja kuna meil on suusaradu ligi 12 kuni 15 kilomeetrit, täna, kus saab suusa, siis nad hajuvad sinna metsa päris hästi ära, et autosid on palju, aga staadioni peal vaatad, et tuleb mõni üksik, aga tegelikult on ikkagi jah, suusatajaid on metsas palju ja igalt poolt, et on Tartumaal, Harjumaalt, Tallinnast, Pärnust on siin olnud ja ikka Võrumaalt ka väga palju just nädalavahetustel. Luks Ekspress ja sihtasutus Haanamäe. Sport on toonud liinile Tallinn-Tartu Haanja nädalavahetuse suusa, Ekspressi luks Ekspressi Eesti ärijuht Ingmar Roos. Suusavarustasime kindlasti mahutame ära, küll aga oleks suusasõpradele palve, et see suusavarustus oleks siis mõistlikult kokku pakitud. Ühes tükis, suusad ja suusakepid, ideaalis ka kotis, kuid see ei ole, ütleme nüüd asi, mille pärast minemata jääks, kui suusakott puudub bussides ruumi meil on piisavalt ja, ja suuskade paigutamiseks sobiv koht bussidesse on vaadatud. Spordiklubi Serviti president Arne Tilk ütles, et Põlvamaal mammaste tervisespordikeskuses saab suusatada erineva pikkusega suusaradadel. Mammastes on kõige pikem ring täna kaheksa ja poole kilomeetrine ja kõik väiksemad ringid on samuti sees, et kui ma räägin nagu inimesele, kes mammastes on käinud, siis ta teab, mida tähendavad rajad siinpool raudteed, ärad, sealpool raudteed ja sealpoolsed rajad, ehk siis taevaskoja poolset matkarajad täna veel sees ei ole, et aga siin ported, kõik rajad kogu pikkusega, siis umbes 12 kilomeetrit on kõik suusatamiseks olemas. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eesti suusakeskuste suusarajad on vaatamata plusskraadidele huviliste jaoks valmis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReferendumi tulemused on positiivsed ja mitte ainult positiivsed, ma julgeks öelda, et on läinud kõik hästi ja väga positiivsed, isegi sellega on Eesti teinud väga olulise sammu oma teel ja eelkõige kiirema arengu nimel ja parema ja paremini täidetavate sotsiaalsete probleemide lahendamise suunas. Ja ma arvan, et me ma väljendan kõigi meie ühist arvamust ja loekski sel puhul ette siis meie ühise avalduse, see tähendab riigikogu esimehe ja valitsusjuhi, peaministri poolset ja vabariigi presidendi poolselt. Vabariigi presidendi, riigikogu esimehe ja peaministri ühisavaldus 14. septembril 2003. Tänasel rahvahääletusel otsustas Eesti rahvas ühinemise Euroopa Liiduga ja kehtiva põhiseaduse täiendamise. Rahvahääletusest aktiivne osavõtt andis tunnistust sellest, et rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana tunnetas oma vastutust rahva saatuse eest tulevikus. Avaldame siinkohal tänu kõigile hääletamisel osalenud kodanikele. Eesti rahval on ajaloos ajaloos olnud vähe võimalusi iseseisvalt otsustada ja oma saatust kujundada. Oma iseseisvuse taastamisel ja selle kindlustamisel oleme tegutsenud ühtsena. Toimunud rahvahääletus oli Eesti rahva senise ajaloo üks kaalukamaid valikuid ja tagatise loomine iseseisvusele ning rahvuslikule julgeolekut. Eesti rahvas kinnitas rahvahääletusel tugevat toetust Euroopa ühisväärtustele. Liitudes järgmisel aastal Euroopa Liidu ning NATO-ga näitab Eesti rahvas valmisolekut kanda vastutust koos teiste Euroopa riikidega meie maailmajao tuleviku eest. Rahvahääletuse otsus on vastutuse võtmine tänaste ja tulevaste põlvede ees, et tagada meie püsimine rahvana. Meie omapärase kultuuri ja keele säilimine läbi aegade, samuti majanduse areng ja rahva elujärje tõhus. Me mõistame, et rahvahääletuse otsus on kohustus ja mandaat riigikogule, vabariigi presidendile ja valitsusele taasiseseisvumise käigus kujundatud ning rahva ootustele vastava poliitika järjekindlaks elluviimiseks ja ühisvastutuse kandmiseks rahva ees. Rahvahääletuse tulemus sunnib meid otsima meie tuleviku valikutes rahvast, rahvast ühendavat ühisosa. Selle leidmist peab toetama sama tihe arutelu ja dialoog arenguvõimalustest valikutest ja ohtudest, nagu see toimus rahvahääletusele eelnenud ajal. Rahvahääletuse tulemus kujunes omamoodi rahvuslikuks kokkuleppeks, mis peab looma aluse suuremale usaldusele koostööle riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna vahel. Eesti arengut määravate edasist edasiste otsustuste tegemisel. Eesti rahvas valis kindla arengutee ja turvalise tuleviku ning oleme veendunud, et käime seda teed kindlalt ja vastutustundega. Vabariigi president, riigikogu esimees, peaminister.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid. President Arnold Rüütli lühikommentaar hääletustulemustele ja presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ühisavaldus pressikonverentsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSenaator Elizabeth Wareni toetajad hakkasid ajova side keskkooli kogunema juba mitu tundi enne kampaaniaürituse ametlikku algust. Särgid seljas, märgid rinnas ja sildid käes, oodati rahulikult pikas järjekorras. Nende inimeste peamine soov on, et Woren muudaks paremaks tervishoiu kättesaadavuse ja võitleks madalama sissetulekuga inimeste eest räägib Elisabeth Woreni toetaja George. Ma olen arst ja iga päev on mu kabinetis inimesed, kellel ei ole tervisekindlustust ja neil puudub ligipääs sellele suurepäraselt tervishoiule, mida paljud meist kogevad, räägib Elizabeth oreni toetaja, grant. Trump töötab Wall Streeti heaks, Elizabeth töötaks tavainimese jaoks väga oluline on teha asju kogukondadele, mitte ainult selle riigi rikastele, see lihtsalt ei ole loogiline. Kuhu suunas see riik praegu liigub? See oli Elizabeth Wareni üks viimaseid kampaaniaüritusi Ajava osariigis enne esmaspäevaseid eelvalimisi. Senaatori jaoks oli see kindlasti oluline, sellepärast et paljud ajovalased ei ole suutnud teha veel otsus tema ja Bernis Anders i vahel Aja valijate seas läbi viidud. Viimaste arvamusküsitluste järgi juhib Sanders Wareani ees keskmiselt 10 protsendiga. Kõige edukam on Sanders just noorte valijate seas, räägib uuringukeskuse poliitikauuringute juht Carol. Väga paljud noored, eriti noored demokraadid, on huvitatud sotsialismist, kuidas iganes nad seda ka ei defineeriks. Umbes sama paljud demokraadid suhtuvad positiivselt sotsialismi nagu kapitalismi. Räägib Bernis Andresi toetaja James Tema on see kandidaat, kelle taga on kõige rohkem entusiasmi ja energiat sest inimesed mõistavad, et kui me tahame näha siin riigis tõelist muutust, siis tuleb sellesse kaasata rohkem inimesi, räägib Bernis Andresi toetaja Fhilinis. Ta ei taha lihtsalt võita, ta tahab viia ellu muudatusi ja teha Ameerikas selline riik, nagu see oleks pidanud olema. Kampaania üritused on ajavas eriti olulised, sest inimesed hääletavad erinevatel valimiskoosolekutel mitte kastide juures. Kui mõnda kandidaati ei toeta vähemalt 15 protsenti koosolekul osalevatest inimestest, siis nad eemaldatakse nimekirjast. Nii-öelda ula peale jäänud toetajad peavad endale otsima järgmise meelepärase kandidaadi mis võib valimiste seisu veel viimasel hetkel täielikult muuta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Ajova.", "role": "user" }, { "content": "USA demokraatide presidendikandidaadid saavad homme esimesed tuleristsed. Arvamusküsitluste järgi ei ole välja kujunenud kindlat soosikut ja lõpptulemus võib olla väga tasavägine. ERR jälgis kohapeal kahe kandidaadi viimaseid kampaaniapüüdlusi, kes võitlevad samade valijate pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaevalt sai meri tindi püük alata, kui juba on ka räimed kohal. Kalur Tarmo luks selgitab, et tindipüügi lõpp kattub räimepüügi algusega igal aastal. Aga sel aastal oli asi siiski natuke teistmoodi. Enne vabariigi aastapäeva torm lükkas jää kõik siia Pärnu lahte kokku ja selle pärast meil meritindipüük algas alles 14. aprillil ja oleme siin paar nädalat nüüd intensiivselt püüdnud seda ja jätkame nüüd järgmisest nädalast räimepüügiga. Mulle algas räime püük 29. aprillil 2020 ja veel aasta varem oli see päev 23. aprill. Otse kaluritelt ostetud kala hindavad kaile kogunenud inimesed väga peale räime on kaluritel pakkuda tinti, ahvenat ja vimma. Räim on ikka põhiline. Noh, kevadel ikka esimene ja laseks suitsust läbi ja naisele ka natuke praadimiseks, mis kala saite siis siis nüüd ma ostsin ma ekstra tulin vimma järgi, nii et ei tahtnud. Ei, ma eile juba ostsin räim ja mis te selle soolan ära siis see väga maitsev, parem kui lõhekala. Aga kuidas hindab räimesaaki kalur ise? Esimene saak näitas, et räim on väga ilus, proovisin ka mere peal ühe räime ära, oli väga maitsev. Sina lihtsalt sööd mere peal räime, võta kohe. Ja see on selline traditsioon, et sa võtad, ta siputab, sööd selle ära. Minule meeldivad puhtad ehedad, maitsed. Selgub, et kalur ei pane soolagi. Võib panna, aga saab ka ilma, sest merevesi on ju soola.", "role": "user" }, { "content": "Pärnusse Japsi kai äärde jõudsid täna hommikul esimesed paadid rahvuskalaga ja mõistagi olid ka kalaostjad kohal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHetkel terviseamet kaalub otsust, kas linn peaks andma soovituse Stroomi rannas mitte supelda, aga selles osas ka otsust langetatud veel ei ole ja linn kasutab siin oma õigust esitada terviseametile ka oma arvamus ja vastuväited selles küsimuses. Meie kindel eesmärk on, et Stroomi rannas oleks ohutu suplemas ujumas käia ja viimaste andmete järgi on lootust, et piisavate ennetusmeetmete rakendamisel see vesi seal ka tervisele ohutu püsib. Põhja-Tallinna linnaosa valitsus ja Tallinna keskkonna ja kommunaalamet koostavad praegu ka kava, et kuidas seal ohutust tagada. Ja vee kvaliteedi hindamiseks on võetud seni Stroomi rannas regulaarselt proove. Ja hea uudis on see, et nii seitsmeteistkümnendal mail kui ka 31. mail võetud proovid olid korras et vähendada riski inimeste tervisele ja tagada seal ohutus, hakatakse võtma Stroomi ranna suplusveest proove sagedamini. Ja teine plaan samuti alustada keskkonnamõjude hindamist, et paremini mõista seevaldi kollektori mõju suplusrannavee ohutusele. Aga lindlastelt otseselt puudutava meetmena on kavas siiski keelata koerte, hobuste ja teiste loomade ujutamine ja pesemine Kopli lahes. Ehk et kakumäe ja Kopli poolsaare vahel ja Stroomi rand jääb selle keeluala sisse. Meie palve inimestele on, et ta oma lemmikloomi Stroomi rannas ega selle ümbruses vette ei laseks. Ja kuigi see võib olla harjutud elukorralduse vaates vastu, käib siis inimeste tervise huvides. On see siiski oluline ja siin saab iga linnaelanik ka ise panustada sellesse, et Stroomi ranna vee kvaliteet püsiks stabiilselt hea.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Linnavalitus on mures Pelguranna merevee supluskvaliteedi pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelliste soovidega saadeti vagun teele ja imperaatorlik on ta sisse piiludes tõesti, alustades vagunisaatjatest ja teenindavast personalist ja lõpetades pikal reisil pakutava ga. Ala kartee restoran, dušikabiin, köök, telerid. Kokku jagub mugavusi kuuele inimesele. Uus vagun, mis on Edelaraudtee haldus. Aktsiaseltsi juhataja Nedi raameri sõnul täiesti uus kvaliteet Eesti rongiliikluses ehitati, siinsamas maksma läks see kõik ligi kolm ja pool miljonit krooni. Vagun ehitati Eestis meie Edelaraudtee e kuuluvas ühinenud depoos inspiratsiooni, me käisime koos disainerite arhitektidega hankimas Soomes. Hüvenpääl on Soome riiklik raudteemuuseum ja, ja seal me hankisime inspiratsiooni vaadates siis neid konserveeritud tsaarironge ja vaguneid, mis seal seisavad Vene tsaaride vagunid ja tuli sarnane. Ta on kaasaegse toodud selles mõttes, et seal on elemente, on värvi, kammad, laenatud sealt natukene ja ideid disaineritel, nii et on, on mõtted eristaõetud. Hinnavahe tavapiletiga võrreldes on ligi kolmekordne. Sellegipoolest on Edelaraudtee enam kui veendunud, et tühjalt koju jätta ei tule seda kunagi. Me oleme kindlad, et reisijaid tuleb siia ja tuleb rohkem, kui see vagun võimaldab vedada. Kui nüüd kõrvutada lennuki äriklassiga, siis miks peaks valima Moskvasse minnes rongi rongiga sõidab see, kes selle vana nostalgia järgi ohkab, kes vanasti sõitis ja see seltskond, kes tahab tulla mõnusalt, et nad sõidavad, vaatavad telekat, vaatad videot, kuulavad muusikat, suhtlevad, teevad tööd mis iganes.", "role": "user" }, { "content": "Edelaraudtee esitles Tallinn-Moskva liinil sõitma hakkavat Imperaatori salongi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigieelarvele anti väga palju sõnaline, väga kaunikujuline tõlgendus, kuid samas on mõni aasta tagasi Mart Laari eelmise valitsuse ajal tõlgendatud, et riigieelarve ei ole põhiseaduslik seadus, mis nõuab 51 poolt hääle omamist tema vastuvõtmisel vaid lihthäälteenamus, see tähendab kolme inimest saalist, kaks on poolt ja riigieelarve on vastu võetud. Nii et see aupaiste, mis anti riigieelarvele, kahjuks meie õigusruumis, ei kannata kriitikat. Siin olid ka muud tähelepanu juhtimised ja näiteks riigieelarve kaudu püütakse vähendada meie ülepaisutatud avalikku sektorit ja loovutada teatud teenuseid erasektorile. Mis on meil täna päevakorras? Politsei väga suur ja ilma sotsiaalmajandusliku analüüsita tehtud koondamine ja selle loosungi all vähendada avalikku sektorit, et sisuliselt liigume haldusriigi poole, kes võimul, see teeb, mis tahab ja sellele juhtis täna tähelepanu ka õiguskantsler.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus andis üle 2000. aasta riigieelarve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesel lugemisel olev eelnõu näeb ette panna järgmise aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimus, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Ettekannet pidas riigikogu ees EKRE liige Siim Pohlak ja ta vastas ka küsimustele. Reformierakonna liikmel Aivar Sõerdil oli küsimusi mitu. Kas üldse õiguslikult saab kehtivat seaduse normi hääletusele panna, siis miks on üldse vaja kehtivat normi panna rahvahääletusele ja, ja ma küsin oma põhiküsimuse, mis probleemi me selle otsuseelnõuga üldse lahendama? Ja Siim Pohlak vastas. Kehtiva seaduse kohta loomulikult võib küsida ja nagu ma enne rääkisin, siis juhul, kui vastus tuleb jah siis lihtsalt kehtivat olukorda ei saa muuta ilma rahvalt uuesti selleks mandaati küsimata rahvaküsitluse uuesti küsimata. Aga kui te küsite, miks see üldse vajalik on, siis selles küsimuses oleks vaja asi selgeks saada. See, mida me praegu teeme, see saab ilmselt tuleviku õpikutes olema asendustegevuse märksõna juures kõige ilmekamaks näiteks. Aga mu küsimus puudutab seda, et mis on jah, järelmid ja mis on, ei järelmid. Kuidas on Eesti avalikkusel ja hääletajatel võimalik sellest aru saada, aitäh? Aitäh, härra Rõivas, veel kord ütlen, et ma ei mõista opositsiooni, sealhulgas teie vimma rahvaküsitluste rahvahääletust referendumite vastu. Jah, vastuse korral ei ole seadusandjatel ilma Eesti rahva nõusolekuta ilma uue rahvahääletuseta lubatud kas või perekonnaseadust muuta ja ei vastuse korral see õigus säilib. Ja Liina Kersna samuti Reformierakonnast kui palju? Selle rahvaküsitluse korraldamine maksma läheb ja milliselt realt see raha tuleb, selle kohta on palju spekulatsioone, palun täpsustage. Rahvahääletuse korraldamine läheb maksma ligikaudu 1,7 miljonit eurot, aitäh. Lõpetuseks EKRE liikme Kalle Grüntali küsimus. Tänasel päeval me oleme sunnitud kandma maske ja loodame, et kuskil suveks saame need maskid eest ära. Küll aga juhtus täna selline pretsedenditu asi, et maskid võtsid eest ära nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid, kes paljastasid oma tõelise olemuse sellega, et rahvas kui selline on liigitatud alamasse kassi nagu India süsteemis. Miks ma seda räägin, tähendab, Nad on oma kõnedes, sõnavõttudes kogu aeg rääkinud sellest, et nad hoolivad rahvast ja nii edasi, nad seisavad nende eest, kuid millegipärast unustavad ära selle, et Eesti vabariigi põhiseaduse järgi on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Ja nüüd blokitakse rahva võimalust anda häält, muuta seadust täielikult. Kuidas kommenteerite? Ja Siim Pohlak vastas. Aitäh ega siin midagi pole kommenteerida, põhimõtteliselt olen teiega nõus, mul vanaemal oli selline külmkapimagnet, et kus oli tigu peal ja all oli kirjas teod loevad, et ma arvangi, et tuleb vaadata inimeste tegusid, mitte sõnu. Aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutab esimesel lugemisel abielu rahvahääletuse eelnõud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektri keskmine hind, elektribörsi nord pool Spot Eesti hinnapiirkonnas oli täna 127 eurot ja 17 senti megavatt-tunni kohta ehk 2,7 protsenti kõrgem kui eile. See on ühtlasi uus hinnarekord. Varasem rekord Eesti hinnapiirkonnas tehti 2014. aasta 20. juulil, mil päeva keskmine hind oli 124 eurot ja 77 senti megavatt-tunni kohta. Homne keskmine hind on siiski madalam, ulatudes veidi üle 100 18 euro megavatt-tunni kohta. Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel ütles televisioonis, et elektriturul on jõutud olukorda, mille eest analüütikud on hoiatanud juba aastaid. Korraga on kokku langenud mitmed asjaolud. Praegu on tekkinud olukord, kus Norras hüdrojaamades vett ei ole, tase on keskmisest tunduvalt madalam, see on kuiv suvi. Tuult väga palju ei ole. Tuumajaamad on osaliselt veel praegu hoolduses remondis Põhjamaades ning see toobki endaga kaasa selle, et elektrit tuleb toota nii-öelda süsinikku emiteerivatest, elektrijaamadest ehk gaasist kivisöest Eestis põlevkivist ning sinna juurde lisandub tegelikult väga suur hinna lisa COkaev siis selle heitmekvoodi hinna osas. Samas oli näiteks Soomes elektri keskmine hind täna veidi üle 62 euro ja Rootsis üle 44 euro megavatt-tunni kohta. Selgitas, miks on põhjanaabrite turul elekter kaks korda odavam kui Eestis. Soomes on see, et nendel on tuumajaamad ja seal on täna natukene ka tuult ehk nende abil saavad nad tegelikult oma hinna alla. Kuna meie vahel on 1000 megavatti ühendust, siis see on täna tegelikult täiesti täis ehk kõik nii palju, kui on võimalik Soomest tuua, nii palju seda tuuakse. Aga tegelikult oleks vaja veelgi rohkem tuua ja siis see ülejäänud osa, mis on puudu, see toodetakse siis Baltimaades kohapeal ja see moodustab siis selle meie kõrgema hinna. Kiseli sõnul on väga raske prognoosida, kui kauaks võiks Eesti hinnapiirkonnas elektri hind kõrgel püsida. Hüdrojaamade reservuaaride täitumine Põhjamaades võtab aega. Samas on Leedu järgmisel nädalal lubanud sulgeda liinid Valgevenega, mis tähendab, et ka sealt ei tule enam sisse odavat elektrit. Lähiajal antakse käiku ka Norra ja Suurbritannia elektriühendus, mis tähendab, et konkurents Norra odavama elektri saamiseks suureneb veelgi.", "role": "user" }, { "content": "Kõrge elektrihinna taandumist pole lähiajal oodata. Lisandumas on hinda tõstvaid tegureid, samas võivad hinnakõikumised olla suured.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n2016. aastal makstav kunstniku ja kirjanikupalk on bruto 1005 eurot kuus, millest peetakse kinni tulumaks ja mille eest makstakse sotsiaalmaks. Novembri algul kuulutasid kirjanike ja kunstnike liidu juhid selle konkursi välja ja taotluste esitamise tähtaeg oli 30. november. Kuidas taotlusi laekus, Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv. Praegu paistab neid meie arvutitest ja laudadest kokku täpselt 52, eks oli ka. Oli ka nii värskeid kirjanikke, kellest meiegi siin majas veel kuulnud polnud. Nii et, et päris kirev seltskond ja, ja kindlasti annab siit väärika valiku teha. Mida te nüüd arvestate, kui kui žürii hakkab valikut tegema? No eeskätt on see konkreetne kirjaniku palk välja mõeldud ikkagi selleks, et kirjanik peaks võimalikult vähe tegema muid asju ellujäämise jaoks ja eks see ole ka üks oluline lähtekoht otsustamise juures, sest see paistab ju tegelikult aastate pealt välja, et kellele on kirjandus rohkem selline meeldiv kõrvaltegevus, mis aeg-ajalt täitsa hästi välja tuleb. Ja kes on tõesti pühendunud pigem sellele alale, nendel, kes, kes tahaksid tegeleda põhiliselt ja esmajärjekorras kirjandusega, ei ole eriti võimalik olnud. Seda võimalust tahakski nüüd juurde anda. Ja millal see otsus peab olema tehtud? Usun, et, et kümnekonna päevaga on see täitsa võimalik. Kunstnike liidu asepresident Elin Kard Praeguse seisuga lugesin kokku 74 avaldust üheks valiku kriteeriumiks või või siis taotluse esitamise kriteeriumiks oli kirjeldada oma järgneva kolme aasta tegevusplaani. Ehk siis milliseid näituseid soovib kunstnik teha või siis kunstiteadlane või kriitik, milliseid publikatsioone sinna alla käib ka enesetäiendamine on päris palju nooremapoolseid juba väga aktiivselt rahvusvahelisel kunstimaastikul tegutsevaid kunstnikke, kellele suures osas tegelikult see meede ju suunatud ongi, on pisut vanemaid sama aktiivsed. Kindlasti loeme neid huviga. Kokku läheb selleks 10-ks palgaks järgmisel aastal 161363 eurot, ütles kultuuriminister Indrek Saar.", "role": "user" }, { "content": "2016. aasta algusest hakatakse maksma viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule palka. Taotluste esitamise tähtaeg on läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeil on käimas kaheksas talv, kas see talv on praegu kõige hullem ja nii sooja talve me ei ole varem näinud, et ütleme õnneks õnneks ei ole näinud ja kahjuks on see talv nüüd selline soe talv kohal, mis on iga siis sellise suusakeskuse pidaja õudusunenägu. Siin on nüüd palju asju, mida ta tähendab, et lühiajaliselt tähendab ta seda, et, et peab kiirelt välja mõtlema, kuidas üldse hakkama saada, püsikulud on ikkagi peal, meil on ikkagi 10 12 inimest aastaringselt tööl ja pikaajaliselt tähendab ta seda, et võib-olla tuleb üldse kogu oma ärimudeli üle vaadata, et, et kui sellised talved peaksid korduma, siis peab selleks valmis olema. Täna meie nõrkus on see, et me ei ole osanud selliseks olukorraks valmistuda. Ei, ei, ei vaimselt ega, ega ka nii-öelda majanduslikult, et me peame selle valmisoleku tekitama. Kõik mehed nii-öelda meie meeskonnast on teist nädalat juba juba mujal tööl, et et küll meie enda nii-öelda korraldatud lahendusega, et leidsime siin ühe ühe siis hea sõbra ettevõttes neile rakendust, seniks kuni tuleb talv ja kui talv ei tule, siis on nad seal vast kevadeni. Aga aga jah, see on selline hoo pealt otsitud ja tekkinud lahendus, aga, aga tundub, et edaspidi peab juba teadlikult valmistama mida naised teevad, naised õpivad uut tööd. Nii-öelda käivitame siin enda sellist müügiosakonda nii-öelda, et, et tüdrukud õpivad müüma paremini, et me, ega, ega suures plaanis meid selle aasta kontekstis päästabki hästi tugev suvi, et me peame lihtsalt täna tegelema sellega, et see suvi oleks tugev ja, ja kompenseeriks selle talve ja seda me täna teeme. See suvehooaja pikendamine ongi üks põhiline väljakutse meil, et me tahaks jah, 15.-st maist siis alates teha juba lahti küll kooligruppidele koolid teevad mai lõpus ja juunis agaralt klassi lõpuekskursioon ja, ja, ja see on nüüd see sihtgrupp, millega ma tahaks siis oluliselt võimsamalt hooaega alustada võrreldes varasemate suvedega.", "role": "user" }, { "content": "Kaheksandat aastat töötav Kiviõli seikluskeskus pole sel talvel saanud suusanõlvu avada. Korraks küll kunstlund tehti, kuid külmi ilmu ei olnud ka siis piisavalt. Keskuses otsitakse lahendusi selleks, et kuus umbes 25 000 euroni ulatuvaid püsikulusid katta ja töötajate põhituumikut hoida kuni uksed avab suvine seikluskeskus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogumispunktid Ukraina heaks lõpetavad tegevuse. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Katariina Sofia Päts selgitab, miks punkt avati ja miks see lõpetab tegevuse. See sai alguse 25. veebruaril, kui, kui me jõudsime siin kolleegidega mõtet põrgatades selleni, et me tahaksime väga midagi ise ära teha ja kuna sellel hetkel paistis, et punasel ristil ega ühelgi teisel sellisel abi koguval organisatsioonil ei ole Tartus mingit selget kohta, kus koguda ja meil on kesklinnas kontor, siis me otsustasime, et see oleks üks võimalus, kuidas me saame aidata, Punane rist otsustas, esiteks, et nemad pärast viiendat märtsi enam ei kogu, kuna nad on hetkel üle koormatud kõigi asjadega, mis on toodud ja teiseks, kuna me oleme siin seda punkti pidanud tegelikult oma igapäevaste töötajatega, et siis lihtsalt ülikool ja kõik nii-öelda muu töö nõuab ka tegemist. Punase Risti kommunikatsiooni juht Liis Erminger selgitab, kas kogumispunktid võivad kunagi uuesti tulla. Ja me tahame teha väikese vahekokkuvõtte, et ei ole mõtet lõputult seda kogumist jätkata, et nüüd on aeg vaadata, et kui palju ja mida on kogunenud ja Ukrainasse ära saata ja siis juba küsida infot selle järgi, et mis on need uued vajadused. Kui me saame Ukrainat signaali, et on tõesti abi vaja selle sellega, et siis jälle vaatame, et mida teha saame, et kas teeme samamoodi avaliku kogumise või kuidagi väiksemad väiksemal viisil, aga selles mõttes oleme jätkuvalt valmis toetama ja abistama. Ka Eesti pagulasabi sulgeb oma kogumispunktid, kommenteerib kommunikatsioonijuht Madle Timm. Me ei kogu ka praegu üldse kuskile asju. Kas teil on ka siis piisavalt juba kogunenud ja ainukesed punktid, kuhu me siis kogume, on, on evakuatsiooni. Nii-öelda siis keskused, kus bussid, mis väljuvad evakuatsioonibussid, saavad läbi sõita ja saavad siis toitu ja hügieenitarbeid ja ravimeid ja vajaliku peale panna.", "role": "user" }, { "content": "Punane Rist ja Pagulasabi lõpetavad hetkel Ukraina heaks asjade kogumise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeninegi Vask-Narva tulnud inimese silm vaid 15. sajandil ehitatud ordulinnuse elamiseks mõeldud hoone varemeid. Kaevetööde käigus sai kinnitust eeldus, et eluhoonet võis ümbritseda topeltmüür, räägib arheoloogiaVillu Kadakas. Jõe ääres on on olnud jõepool küljes kaks paralleelmüüri, et seni arvati, et on üks, aga seitsmeteistkümne sajandi plaani analüüs näitas, et tõenäoliselt võiks olla olnud kaks ja, ja siis vastavalt need surfid niimoodi kavandasime, et, et kui, kui ta siin on see teine, et siis leiaks üles ja ja tõepoolest peaaegu jõe kaldas ongi teise müüri asukoht. Jõeäärse kindluse müüride ehitamine lihtne ei olnud. Villu kadakas. Jõepoolne müür ja võib-olla ka jõepoolsed suurtükitornid on laotud palkidest parvele. Et võib-olla parve all on veel vaiad isegi, aga neid ei näe. Ei ole muidugi põhjust imestada selle parve üle, sest vee seis on ju väga kõrge. Vesi on siin samas, et ilmselgelt oli linnuse ehitajatel tahtmine ehitada linnusemüürid jalgupidi sisuliselt vette. Võimalik, et, et vastu jõepoolset müüri käiski otseselt vesi, nii et, et linnuse küljes sisuliselt oli väike sadam paadisild laevasild ja loomulikult jõe ääres müür ei pidanud vastu teisiti kui, kui parve peal, et muidu oleks, oleks ära vajunud. Ju siis siin ei ole mingit kindlat aluspõhja nagu paekivi all millel oleks saanud laduda. Linnusel on oluline osa Ida-Virumaa ajaloos, räägib muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai. Ida-Virumaa võtmes on ta ikka päris huvitav, sest see oli ju kaitseliini üks üks osa, Edise linnus, jõhvi kirik ja Vask-Narva kindlus olid ju ju kaitseeesmärgil ehitatud ja kaitseliin läks siis siit. Kuidas Vasknarvas leitud inimestele näitama hakatakse, ei ole veel otsustatud. Tänasel päeval käis Vask-Narva linnuses ka pommigrupp. Kohale jõudes küll naljatati, et nad jäid hiljaks, kuna maja on juba varemetes. Õnneks selgus, et maa seest leitu pole plahvatus ohtlik ja uurimistööd said jätkuda. Ohumärkidega leiust rääkis arholoog Villu kadakas. Tuli ühe surfi põhjast rusust välja üks rauast asi. Esimene lootus oli, et äkki on mingi keskaegne suurtüki osa või ei tea, mis või aga noh, kui tal ikkagi isolatsiooniga traat küljes on, siis sealt ta ei tule. Vask Narvast raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Vasknarva linnuse arheoloogilised kaevamised. Kaevamised annavad parema pildi Liivi ordu aegsest piirilinnusest, mis ka praegu asub Eesti ja Venemaa piiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnapea Urmas Klaas räägib, et on teinud omalt poolt kõik, mis võimalik, aga Finnair prognoosib Tartu-Helsingi lennuliinile väikest nõudlust ja kuivõrd reisimine on raskendatud, siis ei ole ettevõtte väljavaated lennuliini lähiajal Tartu ja Soome vahel taas avada. Kahjuks kuigi optimistlikud. Urmas klaas. Loomulikult meie huvi on, et lennuliiklus taastuks esimesel võimalusel, aga me saame aru, et selleks peab olema nõudlus. Me järgmise aasta eelarvet tehes planeerimisuvalt Tartu linnapoolset toetust, et lennud saaksid jätkuda. Kas ja kui suurt toetust järgmise aasta eelarvest lennuliini toetuseks planeeritakse, seda on klaasi sõnul praegu ennatlik öelda. Päevselge, et ei ole tarvis nii suuri summasid praegu planeerida, sellepärast et tõenäoliselt lennud ei taastu nii kiiresti. Aga me oleme valmis ja jälgime olukorda ja meil on kuni aasta lõpuni aega ju nende summade täpsemalt planeerimisel. Ka Tartu lennujaama käitusjuht Roman Kulikov kinnitab, et lähiajal ega ka järgmise aasta esimeses pooles Tartu Helsingi lennuliini taasavamist oodata ei ole. Eks Finnair ka tegelikult kompab piire, vaatab olukorda, kuidas viroloogiline olukord on, kuidas nende enda tulemused on. Esialgse info põhjal võib öelda, et pigem ta jääb sügisesse järgmisesse aastasse. Kuna Finnair oli ainus ettevõte, kes Tartust ja Tartusse lendas, tuli Tartu lennujaama septembris koondada ka 11 inimest, kes otseselt liinilendude teenindamisega olid seotud. Kui meil oli liinilend ja olid sellised head aastad ehk selles mõttes, et ei olnud koroonat sellest tekitatud piiranguid, et siis aastas keskmiselt läbi Tartu lennujaama 29000 reisijat selle aasta lõpuks planeerime natukene alla 6000. Järgmiseks aastaks oleme 1000, esialgu. Samas üllatas selle aasta september Kulikovi sõnul sellega, et teenindavate lendude arv Tartu lennujaamas kasvas võrreldes eelmise aasta septembriga 15 protsenti. Oma panuse andsid nii Rally Estonia, aga ka erapiloodid, kes peale piiride taasavamist on vaikselt jälle lendama hakanud ja ka Tartu avastanud. Me ikkagi teenindame jätkuvalt ju õppelende tellimus lende erapiloote reisijate arvust, me oleme jah kaotanud kõvasti, aga kui vaadata lennutegevust ja lennuoperatsioone, siis oleme vaikselt taastumas.", "role": "user" }, { "content": "Suve alguses uuris Tartu linn Finnairilt, millistel tingimustel ja põhjendatud summade eest oleks ettevõte valmis taasavama Tartu-Helsingi lennuliini. Praeguseks on selge, et Finnair on oma otsustes konservatiivne ja liini taastumist ei tasu oodata enne järgmise aasta sügist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRail Baltic kütab endiselt kirgi, kuigi pooled on juba ennast tühjaks rääkinud. Kõik argumendid on needsamad, mis on kõlanud kogu aasta salastatud asjaajamine, küsitav tasuvus. Valemarsruut liiga kulukas. Artur Talvik vabaerakonnast ütles, et küsimuste ja probleemide tõstatamisele vastatakse ülbusega. Ülbus arrogants võetakse kasutusele siis, kui tahetakse varjata ebakindlust, ebakompetentsust ja kõiki muid selliseid omadusi, mida esitajatel kahjuks siis järelikult ei ole. Ning Martin Helme EKREst. Ei ole siin argumente olnud, ei ole. Vastaspool, esitab argumente, esitab konkreetseid küsimusi, esitab konkreetseid väiteid ja arve. Ja Rail Balticu pooldajad räägivad meile lugu laulukesi räägivad meile mingeid emotsionaalseid loosungeid, räägivad meile kõigest muust, aga mitte asjast. Toomas Kivimägi Reformierakonnast rõhutas, et projekt on tegelikult juba käivitunud. Juhul, kui me ei täida seda kokkulepet, sellisel juhul jätkub, järgneb konsultatsioonimenetlus Euroopa Liiduga. Kui me sealt kokkulepet ei saavuta, siis järgneb kohtumenetlus Euroopa kohus ja lõpuks võib see päädida ka veel trahvidega. Head sõbrad, see on sõna otseses mõttes need alt ära hüppamine, täna on hilja rääkida neil teemadel, kas jah või ei. Täna on väga õige veel rääkida, kuidas, kuidas teha seda paremini olemasoleval trassil, milles on samuti kokku lepitud. Kui Läti ots tuleb nii-öelda aina sisse, siis ei ole ju mõeldav, et meie ots läheb kuskile mujale. Eelnõu ratifitseeriti 63 häälega 20 vastu. Lisaks EKRE ja vabaerakonna saadikutele hääletasid vastu Priit Sibul ja Aivar Kokk, Irlist Vladimir Velmann ja Peeter Ernits Keskerakonnast Igor Gräzin ja Heidi Purga Reformierakonnast. Nendest mitmeotsust mõjutas ilmselt asjaolu, et valijad elavad Tallinn-Tartu raudtee ääres. Majandusminister Kadri Simson ütles, et tegemist on ühe sammuga pikas koostööprotsessis. See leping, mida ratifitseeriti ei too Eesti riigile juurde uusi kohustusi ei jäta ära seni võetud kohustusi ja ei muuda ka seni võetud kohustusi. Aga kindlasti riigikogu tasandil. Volituste andmine edasiseks Rail Balticu ehitamiseks on oluline märk ja ta kergendab siis kolme balti riigi ühist koostööd, kergendab ka selge sõnumi saatmist nii Poola kui Soome kolleegidele ja ka rahastamise otsuste tegemist Euroopa komisjoni poolt.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu ratifitseeriti Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkulepe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguseks kellaajaks on Göteborgi muutunud parasjagu sõjatandriks. Meeleavaldajad, keda arvatakse olevat 25000 ringis, on teinud Göteborist hullumaja ja see on hakanud tippkohtumise varjutama. Meeleavaldajad kisuvad üles tänavavalgustuspost, et saada seejärel kätte tänavasillutise kive, millega nad politseinikke loobivad. Politsei tundub parasjagu abitu olevat varjudes oma kaitsekilpide taha ja püüdes meeleavaldajaid tagasi suruda. Osa nendest märatsejatest on üleni mustas riietuses ja mustades näomaskides. Euroopa Liidu tippkohtumise pressikeskuses on küll turvaline ja meid ei ohusta praegu midagi. Tippkohtumine on jõudnud teise istungini, mis algas just praegu kell kolm. See kestab kella kuueni ja alles siis tehakse teatavaks, mida Euroopa Liidu liikmesmaade juhid täna otsustavad. Kui otsustavad. Täna esimese istungi ajal esines pikema kõnega Europarlamendi president Nicol Fonten. Ta rõhutas, et iiri referendum oli pettumus, aga tähtis oli see, et kõik Euroopa institutsioonid kinnitasid viivitamatult kandidaatmaadele et iiri ei, ei pluss ta ega muuda midagi läbirääkimistel kandidaatriikidega. Ta ütles end ootavat, et Euroopa ülemkogu saadab välja tugeva signaali ja kinnitab veelkord, et tehakse kõik, et esimesed uued liikmed saaksid osa võtta Europarlamendi valimistest 2004. aastal. Nicolfontän ütles, et isegi kui Nicelepe valmistas pettumuse ja oli frustreeriv, tuleb see ratifitseerida, sest see avab tee laienemisele. Tulles tagasi Iiri referendumi juurde, siis see näitas Funtani sõnul, et kogu euroasjanduse tuleb elu sisse puhuda selles mõttes, et inimestele tuleb selgitada Euroopa Liidu asju. Muidu ootab ees veel palju selliseid vastikuid, üllatusi nagu tuli Dublinist. Ico Fonten pidas sama oluliseks, et kogu eurorahatsooni elanike ette valmistada valuutavahetuseks mitte üksnes panku ja suurkompaniisid, sest mida hakkavad muidu peale näiteks väikesed poepidajad, olgu maal või linnas, kui esimene jaanuar saabub ja nad ei tea eurorahast midagi. Europarlamendi seidendi arvates aga on eurooplaste peamine mure praegu planeedi kaitsmine selles kontekstis sõnasta, et Euroopa ei saa lubada ühel maal kasutada oma majandus uue ettekäändena, et olla edasi maailma suurim saastaja. Ta ei olnud põrmugi rahul president Bushi keeldumisega Kyotoprotokolli ratifitseerimast. Kuluaarides on olnud juttu sellest, et Rootsi välisminister Anna Lint olevat täna hommikul tugevalt välja astunud laienemise konkreetsemaks muutmise poolt. Praegu seda veel kinnitada ei saa, sest nagu ma ütlesin, teine istung on algamas ja avaldusi hakatakse tegema pärast seda. Mall Mälberg, etebori Iiri peaminister Bert on andis kaks tundi tagasi pressikonverentsi, kus selgitas Iiri referendumi tulemusi. Ta ütles nii, ma tahan teha absoluutselt selgeks, et minu meelest ei tohiks iiri ei hääletamist Nisaleppe vastu võtta, kui hääletamist Euroopa Liidu laienemise vastu suurem osa juhtivatest ei poolt kampaaniategijatest on ka laienemise poolt ja nad on seda pidevalt korranud. Nädala jooksul on Iiri välisminister isiklikult kinnitanud oma kandidaatmaade kolleegidele, et Iirimaa on endiselt kindlalt Euroopa Liidu laienemise ja laiem, mis kõneluste eduka lõpetamise poolt. Täna tahaksin ma kogu hinges seda veel teile kõikidele kinnitada. Pöödiauni osanud öelda, mida Iirimaa peaks nüüd ette võtma delikaatse ja keerulise olukorra lahendamiseks. Selge see, et on vaja aega süstemaatilisemaks ja põhjalikumaks debatiks siis Euroopa üle, ütles ta. Samuti kordas ta seda, mida kõik juba niikuinii teavad, et Euroopa institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel valitseb lõhe. Puudub selgus ja avatus ning just seda näitas ka Iiri referendum. Lõpuks ütles Iiri peaminister, et ta loodab, et homme Euroopa Liit toetab kindlalt laienemist. Tippkohtumise õhtusel istungil arutati majandusküsimusi, majanduskasv on Euroopa Liidu maades läinud aastal kõrge olnud ja tööpuudus on langenud viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Viimasel ajal aga on endast märku hakanud siiski andma majanduslangus. Samas on tingimused majanduskasvuks tugevad. Riigipeade sõnum tänasel tippkohtumisel on järgmine. Euroopa Liidu maad peavad jääma oma senise majanduspoliitika juurde. See sisaldab endas tugevaid finantse, madalat inflatsiooni, uusi töökohti ja jätkuvaid majandusreforme. Majanduskõnelustel puudutati ka maksupaketti, mis peab valmis olema järgmise aasta lõpuks. Euroopa ühist taevast, mis puudutab õhuliikluse reforme, et õhus ei tekiks niinimetatud pudelikaelu, mis tekitab nii julgeoleku kui lendude hilinemise probleeme. Teine teema, millest on pisut juba teada, on see, et Euroopa Liidu maade juhid arutasid ettevalmistusi 2004. aasta valitsuste vaheliseks konverentsiks. Selles suhtes langetatakse konkreetsed otsused Belgia eesistumise ajal ja nüüd veel sellest, mis Goteboris tänavatel toimub. See on täiesti uskumatu, nagu oleksime keset tõelist seda. Meeleavaldajad lõhuvad vaateaknaid, tassivad kauplustest ja pankadest välja mööblit, kuhjavad need tänavale ja panevad põlema. Osa politseiautosid on lõhutud, ma ei tea täpselt, kui palju, aga suur osa Jetebori tänavasillutisest on üles kistud ja nende kividega loobivad meeleavaldajad politseinike vaateaknaid, tänavatõkkeid, kõike, mis ette jääb. Fotograafidel ja kaamerameestel on tõeline selle tipp-päev. Rahuliku, vaikse ja puhta Jötebori jaoks on see, mis toimub, aga täielik šokk. Inimesed on tänava, kähmluste, liiklusummikute ja tänavate sulgemise tõttu ootamatult ka näiteks oma kodudest ära lõigatud. Küllap on Vippide selline kontsentratsioon nagu Euroopa Liidu tippkohtumisel ka edaspidi see, mis igatlaadi protestijaid kokku toob. Riigipead on kaitstud, aga muidu tundub küll, et Rootsi politsei võim ei käi maratsejatest üle, isegi mitte veekahuritega. Püüdke õhtul teleuudiseid vaadata, siis näed oma silmaga, mis Jeteboris toimub. Mail Malberg Rootsi et Rootsi peaministri Jöran an pressikonverentsi järel ei ole küll mingit tunnet, et Eestile homme mingi positiivne sõnum tuleks. Basson ütles äärmiselt ettevaatlikult sõnu valides, et ta on optimistlik riigipeade homse otsuse suhtes, mis laienemist puudutab. Linna laienemisega ma arvan, et poliitiline vastus oleks järgmine. Ma arvan, et me läheme nii kaugele, et igaüks ümber laua saaks kohtuda kandidaatriikide esindajatega ja oleks uhke tulemuse üle, sest homme pärastlõunat me kohtume kandidaatriikidega ja ma ei usu, et keegi, kes esindab praegust liikmesmaad, tahaks lõpetada selle diskussiooni tundega, et ta pole teinud kõike võimalikku laienemise toetuseks. Kui passonilt uuesti küsiti, kas homme tehakse etta ks liitumistähtajad, siis vastas ta uuesti, et ta on kindel, et praegused 15 maad tahavad saata homme selge signaali, kui kohtuvad kandidaatmaadega. Ainult et kuidas on siiamaani lahtine, ideid on, ütles passon. Aga ärge küsige minu käest, kuidas see sõnastatakse, sest see pole veel otsustatud. Ühesõnaga seni ei mingit tulemust. Samal ajal teatas Saksa kantsler Gerhard Schröder siinsamas pressikeskuses, et Saksamaa ei toeta mingil juhul kindlate liitumiskuupäevade määramist. Samal seisukohal on ka Prantsusmaa, nii et passon on erakordselt viletsas seisus. Ühelt poolt ta peabki optimistlik olema, sest äkki juhtub homme ime. Teiselt poolt on tal vastas suured ja võimsad Prantsusmaa ja Saksamaa. Ja kolmandaks tuleb Bassonil sisuliste küsimuste asemel hoopis vägivallaga tegeleda. Nagu ta ise ütles, on hetkel tema prioriteet vägivald Göteborgi lõpetada, alles siis võib ta jälle sisuliste küsimustega tegeleda ja sellest on kahju. Mall Mälberg Göteborgi. Härra peaminister, missugune on edasiminek pärast Nisat Eesti jaoks, Eesti jaoks on need otsused konkreetsemad nii nende tähtaegade osas, mis Euroopa liit paika paneb ja selgemad, mis annavad selged perspektiivis laienemisele. Võib-olla veel olulisem see üldine meeleolu, mis on eriti selgelt oli näha seda meeleolu. Lumelaua kohtumisel, mis oli suhteliselt vaba ja mitteametlik ja ühelt poolt oli täis väga otsustav lõpule viia ja kinnitati, et see on pöördumatu protsess ja teiselt poolelt avaldati mitte viigalt poole muret, vaid just tähelepanu nendele küsimustele, mis on läbirääkimiste sisuga seotud ehk nii liikmesriikide kui kandidaatriikide inimeste reaalsete huvidega, milles siis ikkagi kokku lepitakse, mis see Euroopa liit on, milline on need ühised eesmärgid, ühised tulevikuprobleemide, sellele viimasele tähelepanu pööramine. On ka meile positiivne, sest et Eesti peab läbirääkimisi oma huvidest lähtuvast ja oma inimestest lähtuvalt. Saksa kantsler Schröder ütles eile, et Saksamaa ei toeta mingil juhul kindlat tähtaja nimetamist. Täna hommikuks oli ta oma. Mis juhtus? Tegemist oli Rootsi ja mitmete teiste meie toetaja riikide väga hea tööga. See oli meile antud ka lubadus Pole enam olemas esimest ja teist lainet ehk Luksemburgi ja Helsingi gruppi vaid räägitakse 10-st riigist, kes võiksid ühineda 2002. aasta lõpus. Seda jaotust enam sellisel kujul ei tehta ja see sõltub tõesti iga riigi enda edenemisest. Kui kiirelt siis liigutakse. Välisminister Toomas Hendrik Ilvese hinnang Euroopa Liidu tippkohtumise otsusele laienemise kohta oli, et see on väga hea. Kuna on saavutatud rohkem kui mina, kui realist pessimist ootasin, siis ma olen meeldivalt eestluse üllatunud, et asi läks paremini, kui me lootsime. Millised on Eesti konkreetsed eesmärgid Belgia eesistumise ajal? Kinni panna mitu peatükki ja soodsatel tingimustel. Ilves osutas samas kummalisele olukorrale, et Eesti või Ungari, kes on päris hästi ette valmistunud riigid on kolme aastaga väga tõhusat tööd teinud ja nüüd me näeme, et riigid, keda neli või kolm aastat tagasi ei peetud üldse nii hästi ette valmistunud riikidega on 18 kuuga jõudnud nii kaugele ette. Siin on kaks võimalust. Üks on see, et me oleme läinud aeglaseks ja viletsaks, mida keegi muidugi ei arva või kasutatakse mõne teise riigi puhul teistsuguseid kriteeriume kui meie puhul. Koos tippkohtumisega on ka vägivald Jeteboris lõppenud. Linna süda on suures osas segi pekstud. Maratse ja rüüstajad on ilmselt laiali läinud seda, millist kahju see Göteborgi, linnale ja kahjuks ka Rootsi mainele tegi, alles hakatakse kokku arvestama. Mall Mälberg Göteborgi.", "role": "user" }, { "content": "Neli saatelõiku: 00:00:01; 00:02:45; 00:06:04 Rootsi peaminister Göran Persson ja 00:08:18 Eesti peaminister Mart Laar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelles koolis on praegu tööl ainult kooli direktor ja õppeala juhataja. Õpetaja kohtadele kuulutatakse konkurss välja järgmise aasta varakevadel. Õppesuundade põhialuseks saavad olema ainevaldkondade kursused, jätkab kooli direktor Ülle Luisk. Iga õppesuund ehitatakse üles siis riiklikus õppekavas toodud ainevaldkondlikele õpetele ja pakuvad siis seal sees sellist atraktiivset spetsialiseerumise võimalust. Kuna Viljandis on praegu kolm gümnaasiumi, saavad uues koolis olema kõikide gümnaasiumide õppesuunad ja kokku on neid kuus. Lisaks on õpilastel võimalik valida individuaalne töö. Kui õppesuuna valikained on üles ehitatud viisil, mis puudutavad kahte erinevat õppesuunda näiteks siis need õppegrupid tekivad tõepoolest siis õppesuundade üleselt ja, ja samamoodi tekib õppesuundade üleselt siis ka osade kohustuslike kursuste läbimine. Põhimõtteliselt peaks õpilane arvestama sellega, et kui ta valib õppesuuna, siis ühtegi ust ju selja taga kinni panema ei pea. Ehk siis kui tal on huviala, siis selle huviala õpe ja sellega seonduv tegevus võib olla näiteks mõnes teises õppesuunas, siis ta saab tegelikult mitmekülgsust säilitada, et see õppesuuna valik ei pane talle kinni neid teisi huvitavaid kursuseid. Osa õppetööd saab gümnasistidel olema ühine. Uues koolis pole ka traditsioonilisi klass ja klassijuhataja asemel on õppegrupi juht. Kooli vastuvõtt saab olema katsete alusel. Tõsi küll, esimesel õppeaastal tehakse erand, mis tähendab seda, et Viljandi gümnaasiumis saavad jätkata kõik need õpilased, kes õpivad praegu Viljandi kolmes gümnaasiumis ja nende ühine test toimub 2012. aasta aprillis. Rahvusringhäälingu raadiouudised kuulasid ka õpilaste rühmatöid, mille teemaks oli uue gümnaasiumi asutamise mured. Õpilase pilgu läbi õpilased küll intervjuusid rahvusringhäälingu raadiouudistele anda ei soovinud, aga kõlama jäid mõte. Ja esimene neist oli, et kas hea õpetaja juures, isegi kui ta töölepingut uude kooli ei saa, oleks võimalik edasi õppida. Ja vastus on, et saab küll, sest siis sõlmitakse õpetajaga tööettevõtuleping. Veel muretsesid õpilased sellepärast, et kurjad õpetajad koolis jätkata ei saaks. Ka oli mureks see, et gümnaasiumi ei saa lõpetada Jakobsoni gümnaasiumi nime all sest selle kooli hea maine ja õppeedukus on tuntud üle vabariigi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Piret Päib. Rist Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Viljandisse loodav riigigümnaasium, mis pidi tööd alustama tänavu, alustab hoopis järgmise aasta esimesel koolipäeval. Kooli alguseks aga maja valmis ei saa. Täna tutvustati uue kooli õppekava, mille põhimõtteks on õpilaste valikuvabadus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavaliselt üritavad jooksuvõistluste korraldajad osalejaid starti meelitada nännikottide, osavõtumedalite ja rikkaliku auhinnalauaga. Sillamäe terviserajal peetud jooksul kindlustas ürituse eestvedaja vaid ajavõtu, mille kulu osalejate vahel ära jagati. Võistluse Eesti 12 tunni jooksu tipptulemustega võitnud Vladimir Frolov ja Liina Kesamaa suhtusid auhindade puudumisse eri moodi. Liina Kesamaa. Ei, minul küll ei ole kahju, sellepärast et mina jooksen, sest mulle meeldib see. See on minu hobi ja ma ei arva üldse, et ma enda hobi eest peaksin mingit kulda karda ja medaleid saama. Vladimir Frolov arvas nii Muidugi oleks võinud mingi metallist medal jääda mälestuseks, aga mul on hea meel, et korraldaja Aet Kiisla tegi sellise võistluse, sest mul oli vaja maikuus end 100 kilomeetri distantsil proovile panna. Tulin siia eesmärgiga Eesti rekord teha, eesmärgiks oli ka ületada 140 kilomeetrit, kuid mõnisada meetrit jäi kahjuks puudu. Pealinlane Vladimir Frolov püstitas Eesti uueks 12 tunni jooksul tipptulemuseks 139 kilomeetrit ja 762 meetrit ehk ta läbis 12 tunniga rohkem kui kolm maratoni. Frolov uuendas eelmist Margus Luhtoja nimel olnud rekordit 500 meetriga, Liina Kesamaa Keilast sai kirja 120 kilomeetrit ja 72 meetrit, parandades Eesti rekordiks olevat isiklikku rekordit ligemale viie kilomeetriga. Ma tulin isikliku rekordi pärast küll ja et see 120 on palju ilusam number kui 115, et ma olen väga rahul. Mõlemad võitjad tunnistasid, et ootavad pikisilmi koroonaajast tulenevate võistluste piirangute leevendamist. Liina Kesamaa. Ja muidugi ootame, et mitte ainult ultrajooksjad, vaid, vaid ma usun, et üldse sportlased ootavad väga üritusi ja võistluseid, et pikalt oleme treeninud ja, ja siis tahaks tulemusi näha. Septembrikuus on Sillamäe tervise rajal kavas traditsioonilise formaadiga ehk auhindade meenete ning korraldajate kaetud toidu söögilauaga, viies Sillamäe ultra, kus on kavas ka ööpäeva jooks Sillamäelt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Sillamäel toimunud ultrajooksul prooviti uudset iseteenindusjooksu formaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProkuratuur süüdistab mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sõlmimises kinnisvaraarendajat Martin Künnapit ja Keskerakonna lihtliige Katariina Porrot. Süüdistuse järgi Künnap orrole 20000 eurot ja keskerakonnale 50000 eurot lubaduse eest saavutada Künnapi kinnisvaraarendusele Tallinnas soodne ehitusõigus 50000 kantigi Keskerakonna liikme Jana Helen Juhaste kaudu erakonna arvele. Keskerakonna juhid hakkasid asja uurima alles siis, kui ajakirjandus viitas kummalisele ülekandele. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et erakonna juhtliikmed ja erakond ise pääses süüdistusest. Ja selles kriminaalasjas me tõepoolest Keskerakonnale süüdistust ei esitanud ja süüdistust me ei esitanud sellel põhjusel, et Keskerakonna juhtliikmed selle annetusi vastuvõtmise hetkel vähemalt meile teadaolevalt selle annetuse keelatusest teadlikud ei olnud. Mis siis juhtus, kuidas see asi üldse välja nägi, tee silme läbi. Süüdistus esitati kolmele inimesele, selles kaks nendest inimestest. Martin Künnap ja Katala Liina Porra sõlmisid omavahel mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe. Selle mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sisuks oli see, et, et see Kataliina Borro aitab mõjutada Tallinna linnavalitsuse liiget, kes peaks aitama siis omakorda Martin Künnapi ärihuvidega tegeleda ja Martin Künnap annab selle eest vastutasuks Kataliina Borrole 20000 eurot ja teeb omakorda ülekande Eesti keskerakonnale annetusena. Ja selleks, et selle annetuse päritolu varjata, siis omakorda leppisid Martin Künnap ja Jana Helen Juhaste süüdistuse kohaselt kokku selle, et et see annetus tehakse Jana Helen Juhaste pangakonto kaudu. Nii et Keskerakonna juhid ei teadnud sellest midagi. Jah, Keskerakonna juhid sellest annetusest teadaolevalt midagi ei teadnud. Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles, et erakond kaalub Jaana, Helen Juhaste ja Kataliina Porro erakonnast väljaarvamise, kuid muret teeb, et osa inimesi ikka arvab, et Keskerakonna kaudu saab kaubelda endale Tallinna linnas mingeid hüvesid. Ka need inimesed, kes arvavad, et nad võiksid mingisuguseid selliseid kahtlasi teid või tehinguid teha kellegagi, kes väidab, et tal on mingit mõjuvõimu, et ta saab mingisuguseid asju tehtud siis need inimesed võiksid 10 korda mõelda, enne, kas see on realistlik. Kas see on seaduslik ja, ja siis teha oma otsused, et erakonnal on circa 15000 liiget ja on paratamatu, et nende 15000 inimese seas on neid, kes arvavad, et et nad saavad kellelgi tõmmata nii-öelda naha üle kõrvade, et nad võivad kellelegi midagi lubada, mida nad tegelikult teostada ei saa. Loomulikult minul kui peasekretäril on hästi halb tunne, et, et on neid inimesi meie ridades.", "role": "user" }, { "content": "Riigiprokuratuur saatis esmaspäeval kohtusse kriminaalasja, milles uuriti 50 000-eurose keelatud annetuse tegemist Keskerakonnale ja väidetavat mõjuvõimuga kauplemist. Erakonna juhtliikmed ja erakond ise pääses süüdistusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti piirist 20 kilomeetri kaugusel Põhja-Lätis hukati nädalavahetusel ühe väiketootja farmis 60 siga, kirjutab tänane Valgamaalane. Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse Instituudi nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Viltropi arvates võib kiire leviku põhjuseks olla sigade toidujäätmetega söötmine. Kõige suurem tõenäosus on, et see on toidujäätmete söötmise tagajärg, sest ta püsib ka toidus väga kaua eluvõimelised, see viirus ja Venemaal näiteks on üle kolmandiku haigusjuhtudest põhjustatud just toidujäätmete söötmisest ja me teame küll, et Euroopa liidus tervikuna on toidujäätmed, mitte söötmine sigadele keelatud, aga noh, ütleme nii, et seda keeldu on väga raske kontrollida, eriti väikemajapidamistes ja selle tõttu see oht muidugi pidevalt meil on olemas, et toidujäätmetega see haigus levib edasi ja muidugi praeguses olukorras peaks väga sellele tähelepanu pöörama ja selles suhtes peaks meil täielik nulltolerants olema. Ei mingisugust toidujäätmete söötmist praegu sigadele. Veterinaar ja toiduamet soovitab seapidajatel vähendada ka kõrvaliste isikute kontaktsigadega. Veterinaar ja toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto selgitab. Ettevaatusabinõudele me oleme loomapidajaid siin üles kutsunud juba vähemalt poole aasta jooksul, et tegelikult on nagu võtmeroll igal loomapidajal endal, et see tähendab siis seda, et oleks võimalikult vähendada igasuguste kõrvaliste isikute viibimist farmides. Sest et haigustekitaja kandub üle eelkõige või siis elus loomade kontakt välja arvata siis just inimeste vahendusel, et kui kas esemed sööda mis iganes, on saastunud nakkusega. Vähendamaks üliohtlikud audi võimaliku leviku riski Eestisse on veterinaar ja toiduamet kehtestanud täiendavalt ka bioohutusmeetmed, mille järgimine on haiguse tõkestamiseks väga oluline. Vajadusel luuakse ka puhvertsoonid Ainike Nõmmisto. See tähendab siis seda, et rakenduvad piirangud elussigade veole ja liikumisele selles tsoonis asuvatest ettevõtetest. Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Viltrop näeb sigade Aafrika katku levimises suurt majanduslikku ohtu. Kui see nakkus peaks Eestisse levima, siis selle tulemusena kehtestatakse päris suurel territooriumil kitsendused kõikidele seakasvatate kaasa arvatud suurtele seafarmidele ja see võib tähendada muidugi väga tõsist majanduslikku mõju. Selle tulemusena keeratakse igasugune sigade väljavedu Eestist ja sealiha väljavedu sellest territooriumilt siis eks ole, mis on kitsenduste all ja nendele seakasvatajatele, kes sellele territooriumile siis satud. Nende jaoks on see ikkagi väga tõsine probleem ja see võib lõppkokkuvõttes ka pankrotiga lõppeda. Inimesi ega teisi loomi haigus ei ohusta. Marii Kangur Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Sigade Aafrika katku on diagnoositud kolmel metsseal ja kolmel koduseal Lätis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa otsustasin sellest taotlusest loobuda, sellepärast et mitte rohkem tekitab kellelegi pahameelt, vaid prooviks nii, et läheks edasi lahtiste südamete ja lahtiste kättedega. Kas läbirääkimised advokaadibürooga triniti üldse jätkuvad, praegu? No ma jätan kommenteerimata selle No te olete öelnud ka, et ikkagi Jaak Joala monument võiks olla kasti sees vähemalt niikaua, kui see viirusepuhang saab mööda, et taas avada monument, siis näiteks Jaak Joala sünnipäeval, 26. juunil. Kuna see juba kastis on, see on küll tõesti minu siiras palve kõikidele selle asjaga tegelevate imnimestega, et kastis võiks olla nii kaua, kui viirusepuhang on selline, mis on, et mitte kutsuda inimesi kohale suures hulgas. Ja tõesti olen seda meelt, et taasavamine, kui viiruse pandeemia olukord seda lubab. Hea päev oleks, 26 juuni, siis on siis Jaak Joala sünnipäev. Ehk et te siis loobute kaubamärgi taotlemisest eraisikuna just sel põhjusel, et ikkagi läbirääkimistega oleks võimalik edasi minna ja monument taas avada. Täpselt sellel põhjusel, sest midagi muud selle taotluse taga ei olnudki, kui selle monumendi kaitse ja kui see avab tee parematele tulemustele. Siis loobun sellest mittetulundusühingu, meie Viljandi juhatuse teine liige Gert Elmaste. No te olete korduvalt üritanud advokaadibürooga Triniti ühendust saada, et jätkata läbirääkimisi, mida teile on vastatud. Koosoleku aeg lepitud kokku 26.-ks aprilliks. Gert Elmaste, mis te arvate, kas Harri Juhani Aaltoneni selline käik nüüd võib tõepoolest kiirendada läbirääkimisi, kas ta kiirendab, aga, aga ma arvan, et noh, ta on enda peas selle plaani välja mõelnud, siis ma arvan, et see on ju tegelikult positiivne.", "role": "user" }, { "content": "Viljandisse Jaak Jolale monumendi püstitanud mittetulundusühingu Meie Viljandi juhatuse liige Harri Juhani Aaltonen teatas äsja, et on eraisikuna loobunud Jaak Joala kaubamärgi taotlemisest ja ta vabandab laulja lese Maire Joala ees, kui on kaubamärgi taotlemisega talle tekitanud meelepaha. Kaubamärgi taotlemisest loobumine loob Aaltoneni sõnul eeldused Meie Viljandi ja Maire Joalat esindava advokaadibüroo Triniti vaheliste läbirääkimiste jätkamiseks, mis tingimustel nõustub Maire Joaola monumendi eksponeerimist jätkama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi parlamendi spiiker Andreas Norlen nimetas senise rahandusministri Magdalena Anderssoni peaministrikandidaadiks esmaspäeval vaatamata sellele, et tal polnud valitsuse moodustamiseks veel piisavat toetust. Läbirääkimised vasakparteiga pensionilepingute küsimustes olid takerdunud eilehommikusel hääletusel. Parlamendis andis Anderssoni kandidatuurile vastu hääle 174 saadikut 349-st. Rootsis hääletab parlament mitte poolt, vaid vastu ja kui vastuhääli koguneb vähem kui pool, on peaminister ametisse kinnitatud. Seejärel tuli hääletamisele Andersoni rahandusministrina esitatud järgmise aasta eelarve, mis toetust ei leidnud ja hääletamisele pandi opositsiooni ehk mõõdukate kristlike demokraatide ja Rootsi demokraatide alternatiivne eelarve. Roheliste erakonnale selline asjade käik ei meeldinud. Meie ülesanne ei ole administreerida Rootsi demokraatide unistusi. Me tahame ellu viia rohelist poliitikat. Neid tingimusi praegu pole, öeldi ja lahkuti valitsusest. Rootsi seaduste järgi astub koalitsioonivalitsus ühe osapoole väljaastumise korral tagasi. Anderson ütles ka, et ei taha juhtida valitsust, mille legitiimsus seatakse kahtluse alla, kuid loodab saada tagasivalituks ja juhtida vähemusvalitsust. Ka see pole Rootsis ebatavaline. Et aga vähemusvalitsuse poliitikat läbi suruda, peab sotsiaaldemokraatidel olema nii roheliste partei kui ka Keskerakonna toetus. Praegu on suhted nendega üsna jäised. Kogu see poliitiline kaos on rõhutanud seda, kui lõhestanud on Rootsi poliitika. Küll tuleb tähele panna, et Rootsis on 10 kuu pärast korralised parlamendivalimised ja mitmel erakonnal on ju just praegu õige hetk valijatele tõestada, et ka neil on selgroogu. Nüüd aga alustab parlamendi spiiker Norlen uusi kõnelusi parlamendierakondade juhtidega ja algab uus protsess peaministri leidmiseks.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi sai eile korraks esimese naispeaministri, seejärel hääletati maha tema esitatud eelarve, pärastlõunaks lahkus valitsusest roheliste erakond ja vastne peaminister esitas tagasiastumisavalduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister nentis arupärijatele vastates, et Eestis ei ole ükski hoone alguses ilus. Ta muutub ilusaks, kui teda tahetakse lammutama hakata ja talle endalegi on Sakala keskuse juures nii mõnigi detail meeldima hakanud ja ka talle ei meeldi keskuse lammutamine. Kuid hoonestusõiguse lepingu ühepoolset katkestamist, nagu on soovitatud, seadused ei võimalda. Seda saab teha üksnes kahepoolse kokkuleppena. Riigil on võimalik sekkuda eelkõige mitte küll otseselt valitsusel, aga kui hoone võetakse muinsuskaitse alla, siis tema lammutamine ei tule kõne allagi. Aga me peame tuletama meelde, mis eesmärgil hoonestusõiguse konkursi siis korraldati ja hoonestajat otsima hakati. See on ikkagi eesmärk, anda see hoone kultuuriteenistusse, hoone praegusel kujul on täiesti ebafunktsionaalne. Kui me ütleme, et see on arhitektuurimälestis nii nagu kolosse on näiteks ei peagi midagi sees väga toimuma, lihtsalt me käime ja vaatame seda hoonet, et noh, et siis me peame leppima sellega, et, et see asi läheb Eesti rahvale üksjagu maksma. Aga me tahaksime, et, et ta väljast säiliks sellisena, nagu ta praegu on või enam-vähem sellisena ja et talle tekiks ka funktsionaalsus. Et meil oleks võimalik teda ka kasutada. Nendest põhjustest, miks see saal otsustati või miks see Sakala keskus otsustati hoonestusõiguse konkursil, siis uute omanike kätte anda on minu jaoks küll täiesti mõistetavad. Kuid Ma möönan, et, et see leping oleks pidanud nägema rohkem tõlgendamisvõimalusi, kui ta praegu ette näinud on. Mõningat elevust tekitas saalis asjaolu, et peaministri käes oli palju räägitud hoonestusõiguse leping, mida riigikogulastel polnud seni õnnestunud kultuuriministrilt välja nõuda. Peaministri seisukoht oli. Salajast ei ole siin küll mitte kui midagi ja mina pean täiesti normaalseks seda, et, et riigikogu liikmed pääsevad ligi kõigile lepingutele, mille üheks osapooleks on Eesti vabariik ja mina ei näe mitte mingisuguseid põhjusi, miks see antud juhul nii ei peaks olema.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Andrus Ansip ütles Riigikogu infotunnis välja oma seisukoha Sakala keskuse lammutamise suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatud härra esimees, austatud riigikogu üleeelmisel nädalal esitas riigikogu aseesimees härra Edgar Savisaar mulle ettepaneku esitada informatsiooni ka riigikogus olukorrast riigis ja valitsuses. Kahjuks ei jõudnud seda tollal teha, mistõttu palusin esinemisi edasi lükata järgmise riigikogu istungijärgule, see tähendab siis sellele nädalale. Ning kuigi olukord on praeguseks võib ütelda rahunenud ning valitsus stabiliseerunud, pidasin siiski vajalikuks vastavalt antud lubadusele lühidalt teie ees esineda. Ma ei sooviks kasutada riigikogu auväärt foorumit vastuolude selgitamiseks Isamaa erakonnas. Seda enam, et tegemist pole mitte valitsuse, vaid isamaa kriisiga mille juured omakorda ei peitu pealispinnal asuvates isiklikes vastuoludes, vaid ilmselt siiski sügavamates põhimõttelistes lahkarvamustes. Seejuures usun, et need vastuolud ei too kaasa ei erakonna ega selle parlamendirühma lõhenemist vaid leiavad 11. juunil toimuval Isamaa erakorralisel suurkogul demokraatlikul ja avalikul teel lahenduse. Vaatamata esialgsetele kinnitustele pole lisaks Indrek Annikule ja Kaido Kamale valitsuse koosseisust rohkem ministrid lahkunud kandidaadid justiits ja kaitseministrite kohtadel on esitatud. Selle nädala jooksul kujundavad valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad nende suhtes ka oma arvamuse. Valitsus ja valitsuskoalitsioon jätkavad koalitsioonilepingule tuginevat ning vastavalt lohusalus toimunud nõupidamisele paika pandud prioriteetidele tegevust. Olukord riigis on stabiilne ja kõikidel aladel jätkub tavaline normaalne elu. Majanduses on jätkunud mullu alanud elavnemisprotsessid oleme viimastel viimasel ajal kiiremini veelgi integreerinud Euroopasse mis on kindlamaks garantiiks ka meie rahvuslikule julgeolekule. Samal ajal on küllaldaselt lahendamata või halvasti lahendatud probleeme. Seaksin siin esikohale kuritegevuse ning üldise turvatunde puudumise, maa ja omandireformi, kiir kiirendamise vajalikkuse, omavalitsuste raske olukorra, ettevõtluse arenguks vajalike täieliku seadusandluse veel puudumise ning kõik sotsiaalse turvatundega. Eriti tahaks mainida siin noori perekondi seotu. Eelpool toodust lähtuvalt peab valitsus väga vajalikuks, et suvevahend jäänud aja jooksul võetakse Riigikogus vastu tsiviilkoodeksi üldosa ja perekonnakoodeks, raamatupidamisseadus, kriminaalprotsessi koodeks, piiriseadus ja piirivalve seadus, rahuaja riigikaitse seadus ning põllumajandusreformi seaduse muutmise seadus. Valitsuses lisanduvad neile eelpool mainitud seadustele juuni esimese nädala jooksul veel erastamisväärtpaberite võõrandamise seadus, maareformi kiirendamisele suunatud õigus, asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadus ja maakatastriseadus ning kaubanduskoodeksisse kuuluva aktsiaseltsi osaühingu täis ja usaldusühingu seaduseelnõud. On selge, et riigikogu ei jõua neid enne suveaja vaheajale minekut vastu võtta. Seetõttu on juba praegu ette näha erakorralist istingut ja kokkukutsumine 94. aasta suvel. Seejuures on kahjuks edasi lükkunud kohalikud maksude seaduse ja investeerimisfondide seaduse jõudmine valitsusse, kuid usutavasti ka juuni jooksul läbivad ka need valitsuse. Eestis toimub sisepoliitiline arutelu, on loomulik osa demokraatiast ning seda pole õige kasutada ei paanika külvamiseks ega siltide kleepimiseks. Pole olemas asendamatuid peaministrit ning eeldusel, et valitsuse vahetus toimub avalikult ja varem paika pandud kokkulepete tulemusel, ei too ka valitsuse vahetus kaasa mingit suuremat kriisi Eestis. Sest ka Eesti pidage ikkagi meeles, et Eesti demokraatia ja riigi tagamise tagatiseks on töövõimeline ja tegus riigikogu. See on ka kindlamaks garantiiks sellele, et ei korduks 1939. aasta sündmused ning et keegi kuskil kõrgel ja kaugel üle oma rahva pea sellele saatuslikke kokkuleppeid ei sõlmi. Selle taustal tervitan ma ka Riigikogus neljapäeval aset leidvat arutelu Eesti-Vene läbirääkimiste teemal. Valitsus jätkab igal juhul igapäevast ning rahulikku tööd. Uuendused Eestis on muutumas pöördumatuks, nende lõpule viimiseks tuleb meil kõigil aga ühiselt kõvasti tööd teha.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Mart Laar Riigikogu ees kriisist valitsuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei leidis Kohtla-Nõmmelt lühikese aja jooksul kolme mehe vägivallatunnusteta surnukeha. Sügise tänava eramust leiti 48 ja 56 aastase mehe laip. Vastavalt kuueteistkümnendtal ja 18. novembril, 25. novembril leiti Männiku tänava korterist 45 aastase mehe laip. Ringkonnaprokurör Liina Pikkmaa. Praeguseks saame öelda, et need kõik olid ühe küla elanikud ja omavahel tuttavad isikud. Kas jutt on ainult nendest kolmest või oli see ring laiem, kas võib tulla veel teateid? Seda, kas see ring on nüüd laiem, kes koos alkoholi tarvitasid, näitab uurimine. Ida prefektuuri juhtiv uurija Aleksandra Mürsep lisas Me praeguseks ei saa midagi ega kedagi konkreetselt kahtlustada. Meil on erinevad versioonid ja uurimiskäigus, me kontrollime kõik absoluutselt võimalikud variandid. Alustame sellest näiteks terviserikkest ja ei välista ka alkoholi liigtarbimist. Et versioonid on erinevad ja me üritame kõik need versioonid kontrollida uurimise käigus. Alustatud on kriminaalmenetlust ning asjaolusid arvestades palus prokuratuur teha ekspertiise kiirkorras. Vastuseid loodetakse saada juba järgmisel nädalal, räägib ringkonnaprokurör Liina Pikkmaa. Me ei välista seda, et tegemist võib olla alkoholi mürgitusega ja tõepoolest, et määratud ekspertiisid antud juhul võtavad 20 tööpäeva kuni kuu aega aega. Kuid prokuratuur on pöördunud Eesti kohtuekspertiisi instituudi poole, et need ekspertiisid võimalikult kiiresti läbi viidaks. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Nõmmel elavate keskealiste meeste kohta on teada, et sõpradel oli komme koos alkoholi tarbida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKirikus asus üle 100 kunstimälestise, millest tugevamalt kannatada saanud ikoonid evakueeriti. Narva Muuseumi kunstigaleriisse päästetalgute eesmärgiks on saada ülevaade kahjustustest ja neist kergemat kõrvaldada, räägib Muinsuskaitseameti kunstipärandi valdkonna juht Linda Lainvoo. Ühest küljest, meil on ülesanne dokumenteerida see olukord siis lisaks teha pinnapuhastust ehk siis, et näha, et mis seisus on ikoonid selle paksu tahmakihi all ja kolmandaks, kui on ikoone, mis on nii heas olukorras, et seal tõesti väga palju puhastada pole vaja, siis need juba sättida nii-öelda kiriku valmis selleks hetkeks, kui need on uuesti võimalik kirikusse viia. Kui kirikus tööd tehtud on. Linda Lainvoo hinnangul on Narva kunstigaleriis toimuvad päästetalgud mastaabilt, erakordsed talgutes osaleb üle 60 inimese, nende seas kunstikooli ja kunstiakadeemia tudengeid ja konservaatoreid. Kõigist Eesti muuseumidest räägib Eesti vabaõhumuuseumi konserveerimis ja digiteerimiskeskuse kanud restauraator Marika Mängel, kes parajasti põlengus viga saanud ikoonilt kaitsekleebist maha võtab. No ta on ikka kuuma saanud, see on kõik tah, siin on üles tõusnud, värvikiht, tuleb puhastada ja kinnitada ja ma tahaks loota, et sellest saab täitsa sellise ikooni, millega jääksid kõik kirikulised ja kõik inimesed rahule. Ühtekokku on Narva kunstigaleriis praegu dokumenteerimisel ja taastamisel sadakond ikooni, millest enamik on päästetavad, räägib muinsuskaitseameti kunstipärandi valdkonna juht Linda Lainvoo. Me katsume tööd ära teha umbes 60 objektiga, ülejäänud 40 on kas nii tõsiste kahjustustega, et neid ei ole võimalik praegu siin torkida, et nad vajavad kirurgilist lähenemist juba stuudios. Narva-Jõesuu jumala ema, kaasani ikooni, kiriku ikoonide päästetalgud kestavad neljapäevani. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas algasid talvel põlenud Narva-Jõesuu õigeusu kiriku ikoonide päästetalgud, milles osaleb üle 60 restauraatori.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti väike levitajad avasid koostöös virtuaalse videolaenutuskeskkonna videolink. Eesti filmi omanik Mati Sepping ütles, et idee oma keskkond luua sündis sellest, et mujal laenutustes olid nende levitatavad filmid vähepildis. Meie filmid on küll ka nii Telia kui Elisa laenutuskeskustes, aga paraku nad on kuskil tagapool, nad ei paista välja, Ameerikana on igal pool eespool. Noh, see ongi nagu põhipõhjus, et me tahtsime tuua lihtsalt ühe platvormi, kus meie omad nagu oleksid eespool kõik, ja plaan on ikka iga nädal üks kuni kaks filmi tuua välja ka vähe, kui võimalik me peale kino kohe tahaksime tuua. Praegu on laenutuses ainult välismaised filmid, kuid pole välistatud, et tehakse ka kodumaiste vähem kättesaadavate filmide kataloog. Tallinna Ülikooli meedia innovatsiooni professor Indrek Ibrus ütles aktuaalsele kaamerale, et sellise platvormi tekkimine on väga hea, sest kunstifilmide pole Eestis varem sellist väljundit olnud. Ilmselt peavad need video levitavad siis hakkama ka mõtlema, kuidas nad neid filme esile tõstavad, tõstavad esile seda fakti, et asjad on värskelt kinos läinud ja kes ei jõua, saavad sinna vaatama minna. Ja et miks just seda keskkonda meeles pidada, võrreldes kõigi nende tasuta võimalustega. Praegu töötavad ka ERR ja Eesti filmi Instituut ja filmiarhiiv uue platvormi kallal, kus ilmselt hakkab ka sisu olema tasuta, kus saab olema ennekõike eesti kino üleval, ehk siis mind huvitab ennekõike just see, et ja milliste argumentidega nii-öelda pikas perspektiivis hakatakse nii-öelda mõlemad seda platvormi nii-öelda turundama ja esile tõstma, konkureerides välismaiste ja siis tasuliste Eesti platvormidega. Videolingi keskkonnast saab teiste seas laenutada värskematest linateostest Maiel, Tuki ja ärtu, Emandat kleer done filmi elu tähtede keskel ning Rootsi režissööride Mons Morlindi ja Bernsteini lõbustusparki. Lastefilmide valikusse kuulub muuhulgas tänavu just filmil linastunud Taani film häkker.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on tänasest uus virtuaalne keskkond, kust saab laenutada väärtfilme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu vaktsineerimiskeskuse koordinaator Tiina Tederi sõnul on paratamatu, et pühade ajal on huvi kaitsesüsti vastu madal. Noh, ega me lihtsalt tühjas saalis ka tõesti olla ei soovi, aga, aga praegu kindlasti, mida me teame, et me oleme kindlasti terve juulikuu lahti, et eks me siis vaatame, et kuidas on inimeste soostumus vaktsineerimiseks, esmase doosideks ja siis sellest sõltub ka siis augusti lahti olemise ajal. Teder ütleb, et veerand vaktsineeritavatest soovivad teise doosi tegemise aega nihutada just puhkuse tõttu. No kolm nädalat on ju miinimum teise doosi vahe ja kuus nädalat noh, enamasti on nagu maksimum, kuigi noh, eks on olnud ka neid olukordi, kus üle kuue nädala selles mõttes, et kui on ka olnud sellised objektiivsed põhjused Teder innustab inimesi siiski endale kaitsesüstiks aja kinni panema. Üldjuhul saab teise doosi tegemiseks aja panemisel arvestada patsiendi soovidega.", "role": "user" }, { "content": "Täna ja homme tehakse pühade tõttu koroonavaktsineerimises paus. Kui ülejäänud suve on vaktsineerimiskeskused valmis töötama, võib inimeste soov puhkus veeta linnast väljas vaktsineerimistempot pidurdada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavaliselt võiks eeldada, et suvel, kui ilmad on päikesepaistelised ja soojad, siis peaks ka merevesi randades soe olema. Miks vesi Soome lahes külmaks on läinud, selgitab sünoptik Helve Meitern. Nii nagu ikka, kui meil see idatuul vähemalt poolteist-kaks päeva niisugune paraja tugevusega puhub, siis ta puhub selle sooja vee pealt ära ja altpoolt Soome laht on piisavalt sügav selleks, et seal on jahedam, vesi tõuseb pinnale ja siis tuulega kandub ta jälle meie randadesse. Soome lahes on vesi kihistunud, see tähendab, et pinnakiht on päikese tõttu soe, kuid põhjakihid, mis asuvad umbes 30 kuni 40 meetri sügavusel, on jääkülmad, jätkab Eesti mereinstituudi direktor Markus Vetemaa. Kui üleval tuul sooja vee ära puhub, siis alt tuleb külmvesi asemele. Seda kutsutakse eesti keeles õige nimega süga või kerge. Inglise keeles on selle asja nimi upwelling. Sünoptik Helve Meitern selgitab, miks ei lähe vesi külmaks saartel ja Läänemaal. Esiteks ei ole seal sellist sügav öö kerget ja vesi on ka palju madalam, nii et ta on palju rohkem soojenenud, et Soome lahel just see ongi, et on sügav ja tuul saab pikalt puhuda piki siis seda Soome lahte, Liivi lahe või Väinamere ääres, et seal ei ole tuulel kuskilt kuhugi midagi puhuda ja kui puhub, et siis see vesi on juba üldiselt soojenenud seal. Milline on veetemperatuuri kõikumise mõju veeasukatele, selgitab mereinstituudi direktor Markus Vetemaa. Kui vesi on soe, on meil ühed liigid, kui vesi on külm, on teised liigid, aga, aga kohe peab selge selgeks tegema, ära ütlema, et mitte midagi kahjuliku se loomulikult kaladele ei tee, sellepärast et tegemist on nähtustega, mida, mida meil on olnud alati noh, aastatuhandeid võib ütelda, et aasta miljoneid on sellist asja olnud ja kaladel kaladel on selle jaoks on selles nii-öelda kohanemismehhanismid, ütleme sellised kalad siis, kes armastavad sooja vett, nad liiguvad siis kusagile mujale ja vastupidi, ka suvel võibolla, et tulevad külma vee lembesed, kalased näiteks siiad ja lõhilased ja räim ja tulevad tulevad vastupidi, selle külma vee peale just nii-öelda kohale, et neid on seal palju. Meitern andis lootust, et vesi muutub varsti soojemaks. Kuna see tuul nüüd natukene on mandrist eemale, siis väga kiiresti see soojenemine ei toimu. Aga päev-päeval peaks see temperatuur tõusma ja nädala teise poole pöördub jälle tuule, läänekaarde ning sealtpoolt. Tavaliselt kandub siis Läänemere soojema pinnakihi soojem vesi meile tagasi.", "role": "user" }, { "content": "Põhjarannikul on mitmendat päeva vesi külm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle seaduseelnõu menetles Ütlemist juhtis õiguskomisjon, õiguskomisjoni esimees härra Taimar Liiv, mis on selle seaduse alusel korruptsioon. Korruptsioon, põhimõtteliselt selle seaduse alusel on ikkagi see, mis ta on, tähendab, ta on ametlik positsiooni ja oma ametiga kaasas käiva võimu kasutamine siis erahuvides vastupidiselt ülesannetele, mis kohustab kasutama seda avalikes huvides. Kas sellest võib niimoodi aru saada, et korruptsioon on võimalik ka erasektoris, sellepärast et siin seaduses on kirjas et ametikoht on töö või teenistus, koht, millele isik on valitud, nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud see katab ära enam-vähem kõik töösuhted. Põhimõtteliselt tõesti maailmas on sellist teoreetilist lähenemist hakatud rakendama, kuid korruptsioonivastane seadus siiski kehtib ja, ja selle rakendusnormid kehtivad siiski avalikus teenistuses ja siis ütleme avalike huve väljendavate ametnike kohta. Kui juba selline seadus vastu võeti, siis arvata võib, et sellega tahetakse korruptsiooni vähendada või siis vähemalt vähendada korruptsiooni ohtlikke olukordasid kuidasmoodi. Seda kavatsetakse teha. Kavatsetakse seda teha päris mitme meetodiga kõigepealt võrreldes varasemaga on täiustatud ütleme oluliselt siiski neid deklaratsioone, deklaratsiooni vorme ja neid andmeid, mida siis tuleb esitada ja mille alusel siis ka ametiasutuste juhid saavad näiteks kontrollida oma alluvate majandushuve, kui alluvad teevad mingisuguseid otsuseid. Samamoodi tekib rahval võimalus kontrollida riigi kõige kõrgemate ametiisikute majanduslikku huvi ja ka seotust mitmesuguste firmadega. Ja võib-olla kõige olulisem muudatus võrreldes varasemaga või täiendus on see, et esimest korda on väga selgelt sätestatud eetilised normid millest ametnik peab oma tegevuses lähtuma. See on siis avaliku teenistuja eetika koodeks, mis on nüüd selle seaduse lisana ka kõigile peaks muutuma kättesaadavaks. Te juba mainisite isegi seda avaliku teenistuse eetikakoodeksit kuid samamoodi nagu süüdistatakse riigiametnikke selles, et nad ei pööra alati tähelepanu inimestele, kes nende poole pöörduvad, vaid tahavad rohkem tegeleda oma asjadega. Süüdistatakse ju ka erasektorit, et seal klient siiski ei ole kuningas. Nüüd ühes vallas on pretsedent loodud. Kas on oodata, et riigikogu kavatseb ka erasektorile mingisuguse eetikakoodeksi? Ette kirjutada no see on ilmselt asi, mis jääb nii või teisiti erasektori enda kanda, sellepärast et ikkagi siin Midagi otse ette kirjutada ei saa, küll saab kirjutada teenindamisnõudeid ja tarbijakaitse sätteid seadustes.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu sätestas avalikele teenistujatele eetika koodeksi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi linnas on 12 aasta jooksul võimul olnud ja linnavalitsuse põhituumiku moodustanud valimisliit Kodune Viljandi, kellel on praeguses volikogus 11 kohta ja kellele kuulub ka linnapea koht. Aga esialgsete valimistulemuste põhjal on neil tulevikus volikogus kaheksa kohta ja nad edastada apilt Reformierakonda, kellel on esialgselt tulevases Viljandi linnavolikogus kuus kohta ja reform. See on Reformierakonna jaoks päris suur võit, sest praegu on reformil Viljandi linnavolikogus neli kohta. Kas esialgsed valimistulemused on natukene üllatuslikud ka valimisliidule kodune Viljandi kommenteerib valimisliidu esimees Mart Salumäe. See, et, et meil on praegu hetkel kaheksa kohta, ei kohuta meid kohe kuidagi mitte. Üldiselt on nõnda, et me oleme avatud koostööks kõigiga, kes hääli saavad. Ja, ja meil ei ole mitte midagi selle vastu, kui kui senine koalitsioon jätkata saab. Kahjuks ei saanud ma telefonile Reformierakonna liikmeid, aga näiteks Isamaaliit on praegu juba optimistlik, sest üks koht on volikogus neil juurde saadud ja, ja Isamaaliidu on esialgsete valimistulemuste põhjal Viljandi linnavolikogus kolm kohta, kommenteerib Isamaaliidu liige Helir-Valdor Seeder. Ühte kindlat võitja nimekirja nii nagu seni on olnud, ei ole, valimistulemus saab kindlasti olema ühtlasem ja tõenäoliselt uue valitsuskoalitsiooni Viljandi linnas moodustavad ikkagi vähemalt kolme nimekirja esindajat, kui mitte rohkem. No siin Viljandis käivad sahinad Isamaaliidu ja Reformierakonna võimalikust koalitsioonist. Kui see nii on, siis kes oleks näiteks kolmas partner, neljas partner teile, kellega te koalitsiooni läheksite? Kõik on võimalik, sõltub ju ikkagi valimiste lõplikest tulemustest, kes kui palju kohti sai ja ka sellest, kes on isikud, kes osutuvad valituks. Viljandis on loomulikult võimalik kõikide erinevate erakondade kombinatsioon. See on ikkagi läbirääkimiste põhjal valimistulemuste põhjal ja nende isikute baasil, kes siis volituks osutuvad.", "role": "user" }, { "content": "Kohalikud valimised - Piret Risti ülevaade Viljandist ning intervjuud - Mart Salumäe (Kodune Viljandi), Helir-Valdor Seeder (Isamaa).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNarvas alustas mobiilne proovivõtutelk tööd 22. märtsil. Selle ajaga on koroonaviiruse proove võetud enam kui 100-lt inimeselt, mis üle 50000 elanikuga linna kohta pole sugugi suur arv. Kahel päeval oli telk soovijate puudumise tõttu isegi suletud. Kõik see tekitab mulje, et Narvas viirust ei ole või pole perearstid olnud piisavalt aktiivsed, et inimesi testimisele suunata, kommenteerib Narva perearst Stanislav Fetissov. Olukord linnas on selline, et praktiliselt puuduvad näidustused, mille alusel suunamisi väljastada. On olemas kriteeriumid, mida me peame koroonaproovile suunamisele järgima. Need on teatud sümptomid, mida ma siinkohal nimetama ei hakka, muidu hakatakse neid endale välja mõtlema. Lisaks peab patsient olema teatud vanuses ja põdema kroonilisi haigusi. Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme Karmen Jolleri hinnangul tunnevad Narva perearstid oma tööd ja teavad, keda koroonaproovile suunata. Lihtsalt inimesed ongi praegu tervemad kui varem. Kui tuli see koroonainfektsioon Eestisse, siis inimesed hakkasid üksteisest eralduma rohkem käsi pesema, näiteks meie väga vana sõber Grit on peaaegu taandunud, ka muid haigestumisi on tõesti väga vähe, ka mina näen seda oma praktikas, et võib-olla võis olla see üks põhjuseid, et nii palju kui mina aru saan, siis perearstid teavad väga hästi, milliseid patsiente tuleks suunata, miks tuleks suunata, meie poolt on läinud juhendid nii eesti kui vene keeles ja ma arvan, et siin ei ole isegi mitte keeleprobleem, et pigem ongi see, et inimesed ongi tervemad. Praegu. Narva perearsti Stanislav Fetissovi sõnul pole kergekäeliselt testimisele suunamisel mõtet, sest täna võib tulemus olla negatiivne kuid haigestuda võib inimene ka järgmisel päeval, kas Narvas on siis koroonaviirus levimas või mitte. Stanislav Fetissov rudnasmosna. Raske öelda, võimalik, et keegi on nakatunud, kuid haigus võib kulgeda kergelt ja raskemad sümptomid ei avaldu. Võin vaid öelda, et olukord on perearstide kontrolli all. Kõik arstid on tööpostil ja töötavad nii nagu vaja. Terviseameti andmeil on Ida-Virumaal avastatud 22 haigusjuhtu. Üks eakas patsient täna suri. Samas avaldab terviseamet koroonaviiruse leviku andmeid maakonna täpsusega. Seepärast pole teada, kas Narvas on nakatunuid avastatud või mitte. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva perearstid tõrjuvad kahtlusi, justkui poleks Narva elanikelt piisavalt koroonaviiruse proove võetud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA kongressi vabariiklaste hinnangul on kogu tagandamisprotsess justkui õudusunenägu, mida tõukab tagant demokraatide vaenulikus president Donald Trumpi suhtes räägib USA esindajate koja vabariiklaste juht Kevin McCartei. Spiiker on oma teatega seda riiki nõrgestanud, see ei ole uudis. Neil on alati olnud see eelkirjutatud ajajoon alates päevast, kui nad ametisse astusid, räägib USA senaator, vabariiklane Lindsy graam. Mulle meeldib nansi loosi inimesena, aga see protsess on kaaperdatud. Ma arvan, et selle riigi kõige äärmuslikumad inimesed juhivad seda tagandamisprotsessi ja ta kas hüppab rongile või tema sõidetakse sellega üle. Kongressi esindajate koja demokraatide juht teatas veidi varem, et on palunud õiguskomiteel koostada süüdistusaktid president Donald Trumpi tagandamiseks. President on kuritarvitanud oma võimu, ohustanud rahvuslikku julgeolekut ja seadnud ohtu meie valimiste läbipaistvuse. Tema teod on vastuolus meie esiisade vaatega ja presidendi ametivandega. Beleossi ei rääkinud täpsemalt, milles demokraadid presidenti süüdistada kavatsevad. Varem on mainitud võimu kuritarvitamist, uurimise takistamist ja ka tunnistajate hirmutamist. Õiguskomitee jõuab süüdistusaktide koostamisega tõenäoliselt lõpule järgmisel nädalal ja esindajate koda võib trumpi tagandamise üle hääletada juba enne jõule. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA esindajatekoja demokraatide juht Nancy Pelosi soovib Donald Trumpi ametist tagandada, sest tema erakonnakaaslased ei ole presidenti algusest peale sallinud leiavad kongressi vabariiklased. Nii reageerisid nad Pelosi teatele, et ta on palunud õiguskomiteel koostada presidendi tagandamiseks vajalikud süüdistusaktid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Laura Ingerpuu ütleb, et nõukogude ehituspärand on osa ajaloost ja väärtuslikke näiteid peab säilitama. Seni on nõukogudeaegseid ehitisi kaitse alla võetud vähem, ligikaudu 60, nendest alla pooled on moderniseerinoekraan. Enamik, mis on kaitse alla võetud, ongi unikaalprojektid nüüd siis on jõutudki, et kinoekraan on tüüp-projekt, et võiks ka hinnata täiesti sellise tüüpprojekti kultuuri väärtust kuna kogu selline nõukogude periood põhineski ju tüüpprojektidel standardiseerimisel, see on väga oluline selline ajalooline väärtus asjal, et sedasi nõukogude ajal see süsteem ja ehitustegevus toimis. Sellest võiks ka jääda siis mingisugune märk maha tulevikuks. Tüüpprojekti järgi ehitati samasuguseid kinohooneid kokku kuus, nendest säilinud on kolm. Kevadel hoone ostnud Estiko grupi kinnisvara arendusjuht Sven Saar ütleb, et neile jääb arusaamatuks, miks just ekraani kaitsmist kaalutakse. 2014. Aastal 2015. Aastal, kui anti Võru hoonele kasutusluba hoone ehitada kaupluseks ümber, et miks siis ei reageeritud, kuidas siis nagu ei ole väga kaua aega tagasi või kui 2011 aastal Viljandis lammutati pärast kino lõpetamist koheselt rubiin ära. Et, et miks siis nagu reageerinud muinsuskaitse ga keegi keegi teine, kes tahaks seda hoonet võtta? Kaitse alla. Kinohoone säiliks kõige paremini, kui seal näidataks filme. Saar viitab, et see ei tasu majanduslikult ära, seepärast hoone neile ka müüdi. Ja, ja kui nüüd mõelda, et jätta see vana kinoekraani hoone sinna, kus siis piltlikult öeldes nagu tegevust ei ole, et sa, sa ei saa nagu sinna mingisugust tegevust, mis, mis kutsuks inimesi kohale, mis oleks ka äridises mõttes kasum, lik, et ma arvan, see kindlasti ei ole nagu koht sellise hoone jaoks. Teine teema, et mis, mis need plaanid on, ma pean tunnistama, et ega meil on tegelikult põhiline aur läinud selle peale, et aru saada, miks seda hoonet ajateks, muinsuskaitse alla võtta ja me ei saagi sinna plaane pidada ennem kui me ei saa aru, mis sinna üldse teha võib ja mis mahus seda teha saab. Muinsuskaitseamet hoonet veel kaitse alla ei võtnud, esmalt annab ka ehitis mälestiste eksperdinõukogu oma hinnangu. See võib aga juhtuda alles jaanuaris.", "role": "user" }, { "content": "Kevadel jäädavalt tegevuse lõpetanud Tartu kino Ekraan hoone soovitab muinsuskaitse ekspert määrata ehitismälestiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linna esialgse hinnangu järgi pidanuks kooli remondi le kuluma 10 miljonit eurot, ehitushankele laekunud pakkumised näitasid aga enam kui 20 miljoni euro suuruseid summasid. Narva linnapea Kadri Raigi arvates on nii suure möödapaneku taga kindlasti ka kallinenud ehitushinnad, kuid samas ka kohalike planeerijate apsakad. Me peame Narvas olema edaspidi väga täpselt, kui me anname mingisuguseid ehitusmaksumushinnanguid, me ei saa seda võtta naabrimehe käest, me peame vaatama ka, mis on tegelik turuhind, mis on teised sarnased objektid äsja Eestis makstud. Ma olen kriitiline siin ka meie enda tegevuse osas, eks tuleb ka kriitiliselt vaadata seda, kuidas projekteerimisprotsessi on läbi viidud. Eks igaüks tahaks endale ilusat kooli, igasse klassiruumi eraldi disainiga valamu ja iseavanevad prügikastid. Aga nii ilus see elu alati ei ole. Valitsuse appitulek tähendab seda, et Narva linna osalus kesklinna põhikooli renoveerimises jääb viie miljoni juurde. Ülejäänud kulu tuleb riigi kanda, räägib haridusminister Liina Kersna. Täna me näeme, et see puudujääk tõenäoliselt on väga suur, aga jah, riik on valmis CO kahe rahadest siis selle puudujäägi kompenseerima, selles koolis õpib pea 900 last ja ma arvan, et see on väga oluline, et siinsetel lastel oleksid kaasaegsed õpitingimused. Valitsus aga ei anna raha niisama, vaid teatud tingimustel, jätkab Liina Kersna. Tingimus on see, et nendest täna täisvenekeelsetest koolidest kujuneksid keelekümbluskoolid ehk need lapsed, kes hakkavad õppima uutes kaasaegsetes tingimustes, et nemad siis tuleksid juba keelekümblusklassidesse. Narva linnapea Katri Raigi sõnul on huvi keelekümbluse vastu Narvas suur, kuid linnas on vaid üks riigile kuuluv keelekümbluskool, mis kõiki soovijaid ei mahuta. Kui meil praegu on esimesse klassi minemas 300 õpilast, Narvas, siis ligi 120 nendest tahaks minna keelekümblusklassi, nii et me hädasti vajame teist keelekümbluskooli. Muidugi tuleb see kogu ülemineku protsess veel kooliperega läbi rääkida. Üks on päris selge. Need õpilased, kes on alustanud ühtede tingimustel, lõpetavad nendel tingimustel, et need, kes alustavad, alustavad uutel tingimustel. Narva kesklinna põhikooli renoveerimise võimalik maksumus võib selguda täna ehitushankele laekunud pakkumiste alusel. Kui hange õnnestub, siis peaks renoveeritud põhikool keelekümbluskoolina uksed avama kahe aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Riik võtab enda kanda enamiku Narva Kesklinna põhikooli renoveerimise kulust. Vastutasuks lubab linn avada seal uue keelekümbluskooli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜle 30 aasta Eestis tegutsenud ABB grupp tegeleb siin laias plaanis kahe valdkonnaga. Generaatorite aja, mitte elektrikilpide ja muu taolise tootmisega ning ülekandevõrkude, madalpingeseadmete ja muu müügiga. Neis valdkondades pole muutusi plaanis, kuid ülemistel tegutsevast äriteeninduskeskusest kaotatakse finantstuge pakkuvat töökohad ehk koondatakse 200 kuni 250 inimest. Ülemistele jääb alles umbes 80 kohta, peamiselt personaliteenuste valdkonnas, räägib ABB finantsalaste äriteenuste juht Euroopas Peter Michell. Otsustasime koondada selleks, et veelgi ühtlustada, lihtsustada ja standardida oma protsesse just AB finantsvaldkonnas. Me viime oma tegevuse vähematesse asukohtadesse üle maailma. Seega see töö siin läheb olemasolevate le meeskondadele. ABB kontserni sees. ABB finantsteenused jäävad kahte keskusesse Poolas ja Indias ning kõigil koondatutel on võimalus kontsernis tööd jätkata. Samas toetatakse nende jätkamist mujal ettevõtetes. Tallinnas tööjõuturul on seis soodne, pakkuda on ligi 6000 töökohta, ütles töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu. Näiteks näide just tänasest päevast, et kuskil poolteist tundi tagasi võttis minuga ühendust Price Water house Coopersi esindaja, kes ütles, et aga nemad alustavad järgmisel nädalal endal kampaaniat, kus nad otsivad endale raamatupidajaid ja audiitoreid. Meie potentsiaalne koostöö on kohe käima minemas ja neid ettevõtteid on veel, kes tõenäoliselt selles olukorras, kus nad näevad, et töölt tööle liikuvaid spetsialiste on, on praegu vabanemas võtavad ühendust ja töötukassa spetsialistid on, on kohe peagi ka ka minemas ABP-sse ja seda infot andma ja, ja nõustamisi tegema. Finantssektoris on praegu üks kiiremaid palgakasve, kas seda võib pidada üheks põhjuseks, miks töökohad Eestist poole liiguvad? Vastab Piiter Mitchel. Kindlasti mitte palgatase on suhteliselt hea, kui võrrelda ja vaadata, kuidas on mujal. Selle otsuse ajend ei olnud raha, vaid puhtalt protsesside ühtlustamine ja finantsstruktuuri lihtsustamine. Kaubandus-tööstuskoda ei näe, et olukord palkadega oleks läinud sedavõrd keeruliseks, et Eesti poleks enam suurettevõtetele atraktiivne keskkond. Nii leiab kaubandus-tööstuskoja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. No hetkel on tegemist ikkagi üksikjuhtumiga ja ma arvan, et see ei näita, et nüüd Eesti ettevõtluskeskkonnas midagi väga halvasti oleks või et kohe homme hakkaksid ka teised rahvusvahelised ettevõtted töökohti Eestist välja viima, aga kahtlemata me peame pidevalt vaatama, milline on meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime.", "role": "user" }, { "content": "Neis valdkondades pole muutusi plaanis, kuid äriteeninduskeskusest kaotatakse finantstuge pakkuvad töökohad ehk koondatakse 200 kuni 250 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeli aastat väldanud lühendatud töönädala katse Islandil on lõppenud. Teadlased võtsid katse kokku ülipositiivselt nimetada seda murranguliseks tõendiks, mis tõestab, et tööaja vähendamine on mõjus. Islandi katse osales ühtekokku enam kui 2500 töötajat mis moodustab umbes protsendi saareriigi rahvastikust. Senise 40 tunni asemel töötasid inimesed 35 või 36 tundi nädalas palka vähendamata. Mitmed töötajad töötasid vähem, ilma et see oleks nende tootlikkust mõjutanud. Mõnel juhul isegi parandab vähem töötamine saare riigi elanike tootlikkust. Katses osalenud töötajad olid tööaja lühendamise järel vähem stressis ja nad põlesid harvem läbi. Ühtlasi oli neil rohkem aega perega veetmiseks ja hobide harrastamiseks. Islandil ja mujal välismaal on lühendatud tööpäevade eest võidelnud eeskätt ametiühingud. Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et meil oleks lühendatud tööpäeva keeruline rakendada, sest madalapalgalised töötajad võtaksid endale niiviisi lihtsalt uue töö kõrvale. Kõva häälega me oma seda nii-öelda poolhoidu ja tegevust ei reklaami, sest väga paljud Eesti töötajad on täna mitte. Nende esimene küsimus ei ole vaba aeg, vaid nende esimene küsimus on toimetulek ja selle asemel, et teha 40 tundi nädalas teevad nemad 80 tundi nädalas teisel tööl, selleks, et toime tulla. Petersoni sõnul peaks esimesena vabastama inimesed ületööst ning alles seejärel vaatama, kuidas on võimalik tööaega veelgi vähendada, et inimestel oleks rohkem vaba aega. Arenguseire keskuse tööturu tuleviku uurimissuuna juhi Johanna Vallistu sõnul võiks Eestis neljapäevast töönädalat kasutada ümberõppeks ning just nendes valdkondades, mis on kriisist kõige enam räsida saanud. Tegelikult me ju subsideerime ettevõtete tööjõukulusid juba praegu läbi toetuste. Üks võimalus on siis öelda, et see on tingimuslik, et arvestades töötajate vähenenud töökoormust, tekiks sinna ka mingisugune impulss oma teadmisi ja oskusi ka täiendada. Et see probleem, mis inimestel tihtipeale on ümberõppega, on see, et neil ei ole selleks aega. Ümberõpe muudaks Valistu sõnul tööjõudu konkurentsivõimelisemaks.", "role": "user" }, { "content": "Neljapäevase töönädala katsetused Islandil olid ülekaalukalt edukad. Eestis võib ekspertide sõnul tööaja üleriigiline lühendamine osutuda keerukamaks ja sellega ei pruugi kaasa tulla ka inimesed ise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga viies inimene Eestis kannatab kuulmislanguse all, kuulmisabivahendite väljastamisega on aga probleeme, räägib õiguskantsleri kantselei direktor Oliver Koppel. Niinimetatud kuulmiskeskustes, kus siis tuvastatakse inimeste kuulmispuude langus ja kirjutatakse talle välja vajalik abivahend nendes töötavate spetsialistide see kvalifikatsioon on ebaühtlane. Võib vabalt juhtuda, et ühes kuulmiskeskuses samale vaegkuuljale kirjutatakse ühtmoodi abivahend välja teises kuulmiskeskuses hoopis teistsugune. Eestis on praegu viis audioloogi haridusega spetsialisti ning kuna meil audioloogi eriala puudub, on nad oma hariduse saanud Inglismaal. Tööjõuvajaduse seire ja prognoosisüsteemi OSka uuringu järgi on Eestile tarvis vähemalt 100 audioloogi. Kui enamikes Euroopa riikides väljastavad kuulmisaparaate vaid kuulmisspetsialistid, siis Eestis tohivad seda teha kõik, kelle omandatud abivahendid te väljastamise kutse. Sama kutse peab olema näiteks ka prillide, karkude ja mähkmete müüjatel. Eesti audioloogide seltsi president Maret Leplan näeb siin probleemi. Võrrelda kuuldeaparaate mähkmetega, et need on hoopis midagi muud, neid ei saa võrrelda, aga hetkel on riik pannud nagu ühte valdkonda, mis on väga kurb, ilma hariduseta inimene, kes ei oska isegi kõrva vaadata, annab uude aparaate välja see aparaat, selle me maksame kõik kinni justkui kaudselt. Riik kompenseerib selle ostu 90 protsendi ulatuses. Kui teenuse osutaja teeb kuulmisuuringu valesti, ei pruugi väljastatud aparaat inimesele sobida ning see jääb lihtsalt kappi seisma. Maret Leplane sõnul juhtub nii paraku tihti. Lahendusena näeb tema audioloogidele tervishoiutöötaja staatuse andmist. Kui me võrdleme näiteks audioloogide tööd meditsiinitööga, siis nad on vägagi võrdsel tasemel, et ka õed on ju kõrgelt haritud spetsialistid, kes osutavad iseseisvaid vastuvõtte. Ja, ja loomulikult me peame hakkama siis audiolooge siin Eestis välja koolitama. Kuna abivahendite väljastamist rahastab sotsiaalkindlustusamet, vastutavad nemad ka teenuse kvaliteedi eest. Sotsiaalkindlustusameti äriteenuste nõunik Triin Teresa veensalu tõdeb, et kuulmis abivahendite teenuse kvaliteet pole hea, mistõttu plaanitakse aparaatide müüjatele koolitust tellida. Me soovime seda koolitust teha, et seda taset ühtlustada nii-öelda audioloogide omamise nõuet kui sellist me ei saa panna regulatsioonidesse, kui tegelikult hariduse omandamise võimalust üldse ei ole. Õiguskantsler ja sotsiaalkindlustusamet on saatnud info audioloogide väljaõppe vajadusest ka haridus ja teadusministeeriumile.", "role": "user" }, { "content": "Kuna Eestis puudub võimalus õppida kuulmislanguse spetsialistiks ehk audioloogiks, töötavad vaegkuuljatega väga erineva hariduse ja kogemusega inimesed. Õiguskantsler näeb ebaühtlast teenuse kvaliteeti probleemina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus koroonaviirus on levinud peale Hiina juba kataisse Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Filipiinidele ja Taiwani ning esimene haigusjuhtum registreeriti juba ka ookeani taga USAs. Linnas haigestunu pole küll kohalik elanik, vaid Hiina turist. Kardetakse, et Hiina aastavahetuse suur reisilaine aitab koroonaviirust veel eriti edukalt levitada. Viiruse põhjustatud haigus meenutab sajandi alguses Hiinas ja Hong kongis üle 600 inimese hauda viinud Sarsi. Teiste riikide eksperdid kardavad ka, et Hiina üritab haiguspuhangu tegelikku ulatust varjata. Hiina püüab seda hirmu kummutada, levitades uudiseid, kuidas haigusjuhtumeid varjanud omavalitsuspoliitikuid karmilt karistati. Viirus tuvastati esmakordselt Wuhani linna vilkal turuplatsil. Kiiresti levis aga haigus Ubei provintsist, mille pealinn Wuhan on ka Pekingisse antongi provintsi ja Shanghaisse ning sealt juba edasi välismaale. Mitu riiki, sealhulgas Austraalia, USA ja Venemaa on hakanud haiguspiirkondadest saabunud lennulaeva ja rongireisijaid jaamades kraadima. Senised kuus surnut olid küll kõik juba eakad inimesed, kellel oli peale uue haiguse ka varasemaid kroonilisi haigusi. Õhkkond Kaug-Idas on sellest hoolimata närviline, sest pole teada, kuidas viirus muteerub ning keda ta seejärel tapma hakkab. Terviseekspertide hinnangul pole väljaspool Kaug-Ida esialgu aga põhjust uut haigust karta ning mingeid erilisi ettevaatusabinõusid rakendada. Euroopa eksperdid tuletavad meelde kahte tõsist õppetundi, mida Hiina ja teised Kaug-Ida riigid sajandi alguses Arsi puhangust said. Esiteks, et haiguse levikut tuleb tõsiselt, mitte ainult moe pärast takistada ning teiseks ei ole haigestunut tegeliku hulga varjamine hea mõte. Ekspertide hinnangul on ametlik statistika küll seegi kord vale ning tegelikult haigestunute hulk võib ulatuda 1600-ni. Ent siiski on näha, et valetada üritatakse vähem ja asjakohast infot anda rohkem. Koguni president ise on manitsenud oma alamaid haiguspuhangut ja ka selle kohta adekvaatse info andmist tõsiselt võtma. Ekspertide sõnul on Kongo demokraatlikus vabariigis märatsev ebola palju tõsisem probleem kuid sellestki pole karta siia meie külmadele põhjamaadele jõudmist. Sündmuste kulgu Kaug-Idas soovitavad eksperdid siiski jälgida ning edasise suhtes valvel olla.", "role": "user" }, { "content": "Maailma Terviseorganisatsioon koguneb täna hädaistungile arutama Hiinas ja mujal Kaug-Idas leviva uue koroonaviiruse pidurdamist. Kopsupõletiku taolist haigust põhjustav viirus on tekitanud Kaug-Ida äriringkondades paanika ning viinud langusse börsikursid. Närvilisust suurendab Hiina meedikute tähelepanek, et uus viirus levib inimeselt inimesele. Haigusesse on surnud 6 ja nakatunud üle 300 inimese.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMärt Rask on taolisi ettekandeid teinud parlamendi ees üheksal korral ja tänane oli ametist lahkumise tõttu viimane. Aga mingeid tagasivaateid ei olnud ainult konkreetsed probleemid, nagu riigikohtu otsuste täitmine riigikogu poolt, mida ei ole alati toimunud. Riigikogu poolt on täielikult täitmata kolm riigikohtu otsust, mis puudutavad kõik riigi vastutust. Riigivastutuse seaduse menetlus riigikogus on peatunud. Rask nentis, et mõnikord on riigikohtu otsuse täitmine ka vaieldav. Nii on juhtunud riigikohtu üldkogu otsusega kohalike omavalitsuste rahastamise küsimuses. Ilmselt võib teatud mööndusega öelda, et formaalselt on otsus täidetud kuid sellisel viisil, mis ei ole endaga kaasa toonud rahuldavaid muudatusi kohalike omavalitsuste rahastamisprobleemide lahendamisel. Kahjuks tuleb tõdeda, et kaks lahendit, millest üks tehti tehnorajatiste talumistasude ja teine välismaalaste seaduse kohta on täitmata. Reformierakondlane põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste tunnistas riigikogu vastutust üksnes osaliselt. Tõepoolest, see ei ole kooskõlas demokraatlikule õigusriigile kohase hea õiguskäitumisega. Kuigi siin ei ole midagi uut ja enneolematut, tuleb osaliselt pattu tunnistada osaliselt seetõttu, et paraku mitte kõik esile toodud puudused tegemata jätmised ei ole seadusandja kontrolli all. Märt Rask märkis oma ettekandes ka, et üldiselt on kohtusse pöördumiste arv vähenenud, mis aga ei tähenda, et kohtunike töökoormus ja menetlusajad on vähenenud. Üheks põhjuseks täitmata kohtuniku kohad. Pikemalt peatus rask jälitustegevuse aspektidel. Et teemat õigesti mõista, tuleb lähtuda sellest, et jälitustegevus on kõigis oma vormides iga isiku, kes on allutatud jälitustegevusele. Põhiõiguste piiramine. Põhiõiguste riive saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see toimub legitiimse eesmärgi saavutamiseks, milleks põhiseaduse järgi saab olla üksnes kurteo tõkestamine või kriminaalmenetluses. Tõe väljaselgitamine. Jälitustegevuse kui meetodi valik peab olema proportsionaalne ja täpses vastavuses seadusega. Jälitustoimingutega tõendite ja informatsiooni kogumine saab olla üksnes erandlik. Kui kõik teised võimalused on ammendatud. Kokkuvõttes rõhutaski Märt rasket jälitustegevuse puhul tuleb kaaluda senisest enam jälituslubade andmist, püüdes vähendada selle teemaga seotud hirme ja kahtlustusi. Teda täiendas sotsiaaldemokraat Andres Anvelt. Me tahame seda, et jälituslubade kontroll ei oleks tehniline aga seda saavutada on võimalik läbi kohtuniku sisemisarutluse järgi. Teist mingit salaravimit ei saagi olla kui see, et iga konkreetse jälitusloa andmisel peab kohtunik mitte tehniliselt, aga sisuliselt jõudma arusaamisele, et see otsus, mis ta teeb, on vajalik ja sedasama eesmärki pole võimalik saavutada teistmoodi.", "role": "user" }, { "content": "Riigikohtu esimees Märt Rask tegi Riigikogus ettekande kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik teatas täna töötajatele, et lahkub haigla juhi kohalt. Paljudel tulid seda kuuldes pisarad silma. Ligi 300 töötajat olid andnud allkirja alliku toetuseks. Tõnis Allik pidas siiski õigemaks tagasi astuda, et vältida negatiivset kampaaniat haigla suhtes. Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla uve kuidagi kahjustanud, ma ei ole seadusi rikkunud, aga mõned asjad, mis on tehtud, teeks ma täna teistmoodi. Ilmselt ma ei võtaks või kaaluks igasuguste võimalike kingituste vastuvõtmist, kindlasti ma oleks tähelepanelikum ka dokumentide vormistamisel, et sinna vigu sisse ei langeks. Ministri otsusega PERHi nõukogu esimeheks nimetatud Marika Priske ütles, et nõukogu koguneski täna selleks, et olukorrast ülevaade saada ja Tõnis Allik ära kuulata. Ühiselt leiti, et Alliku lahkumine on kõige mõistlikum. See võimaldab ka Tõnisel keskenduda rohkem oma kaitsmisele, siis kriminaalsüüdistus on ikkagi väga-väga keeruline ja raske juhtum. Siin ei ole nõukogu mingi kohtumõistja ja samas eks ju, nõuab haigla juhtimist. Meditsiinis ei ole lihtsad ajad. Priski sõnul tulid Alliku suhtes esitatud kahtlustused nõukogu liikmetele üllatusena. Kuigi nõukogude liikmete jaoks oli kriminaalpolitsei kiri üllatuseks. Ma saan aru, et nõukogu esimees oli mingil hetkel sellest teadlik nõukogu liikmed tundsid ennast tegelikult väga häirituna, et nad ei olnud varem asjaga kurssi viidud, et oleks saanud ka omalt poolt olukorda arutada. Samas lisas uus nõukogu esimees, et Tõnis Alliku käe all oli PeR hästi juhitud. Ta on teinud viimase 13 aasta jooksul suurepäraseid tulemusi, üles on ehitatud kaasaegne maja ravi kvaliteedi üle, saame uhked olla. PERHi nõukogu leppis kokku paari auditi tegemises, et asjad ka haigla enda jaoks selged oleksid, ütles Marika Priske. Me andsime auditikomiteele palve, et, et auditeeriks lähetuste korraldust põhja regionaalhaiglas ja, ja auditeeriks siis ka ka seda nii-öelda õnnetu toitlustusfirmaga seotud lepingute sõlmimist, et et ma arvan, et siin oleks hästi mõistlik, et PERH-i läbi omapoolse analüüsi see võib-olla Tõnis Allikule toeks või mitte toeks, sõltub asjaoludest, et igal juhul üritab siis haigla ka aru saada, et kas need otsused, mida dusmanniga tehti, olid majanduslikult põhjendatud ja, ja kas kõiki neid riigihanke reegleid rakendati ja lisaks me palusime, siis järgmine teisipäev on nõukogu korralike koosolek, et, et me saaksime ka ülevaate, et mis on siis PERH-is ette võetud korruptsiooniriskide ennetamiseks. Järgmisel teisipäeval arutatakse ka uue haiglajuhi leidmist.", "role": "user" }, { "content": "Tõnis Allik astus talle esitatud kahtlustuste tõttu ametist tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtuprotsess endise Minea polise politseiniku Derekšovini üle on kestnud kolm nädalat. Vandekohtunikud läksid otsust kaaluma pärast mõlema poole lõpukõne räägib süüdistaja Steve Schleiher. Uskuge oma silmi see ülemäärane jõud, mis surus George Floidi vastu maad, põhjustas ta surma. See oli mõrv. Selle aja jooksul üritas ta võidelda ja soovis meeleheitlikult hingata. Kaitsjad aga rõhutasid, et Shovin käitus väljaõppe järgi ja George Floidi surmas mängisid olulist rolli varasemad tervisehädad ja narkootikumid räägib kaitsja Erik Nelson. Me teame, et autos olid narkootikumid. Me teame, et hilisemad testid näitasid, et need tabletid olid metamfetamiini ja fentanüüli segu. See oli härra floidi süsteemis. Vandekohtunikud kaaluvad 45 tunnistaja ütlusi ja lõppotsus peab olema ühehäälne. Juhul kui šovin mõistetakse süüdi teise astme mõrvas siis ootab teda ees 40 aastane vanglakaristus. Meeleavaldajad on juba kogunenud Miniapolise kesklinna. Pinged on kõrgel, sest möödunud nädalal tulistas vaid paarikümne kilomeetri kaugusel politseinik kinnipidamise käigus mustanahalist Tonteriti räägib Minnesota kuberner Tim Volts. Ma kuulen nende inimeste muresid, kes kardavad oma äride ja kodude pärast. Me peame julgeoleku tagama ja oleme valmis seda tegema. Samal ajal kuulen ka neid, kes kurdavad, et ei saa meelt avaldada ja kelle jaoks on see olukord raske mis palus julgeoleku abi ka Nebraska ja Ohaio osariigilt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s Minneapolise linnas hakkab lõppema kohtuprotsess politseiniku üle, keda süüdistatakse mustanahalise George Floydi mõrvas. Vandekohtunikud võivad otsusele jõuda juba täna ja linnas valmistutakse laiaulatuslikeks meeleavaldusteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLahtasse jõuame parajasti siis, kui brigadir tahab reheust kinni panna. Starik zakõva, öeldakse talle. Ehk siis vanamees, ära pane kinni. Ja nii algabki meie töö siin pihta saadakse nõusse üks mees, kellel on odavat parajasti rehes kuivamas. Ta on valmis demonstreerima meile vanaaegset rehe peksmist. Nii kõlab Eesti Rahva Muuseumi teaduri Indrek Jäätsi esitluses lõik tema koostatud raamatust pealkirjaga ekspeditsioonid Läänemere Soome muinasmaale. Eesti etnograafide vepsa välitööde päevikud 1962 kuni 1969. Jääts ütleb, et tegemist on raamatuga, kus kasutatud etnograafide poolt välitöödel loodud päevikute originaaltekste ekspeditsioonidel tehtud fotosid ja jooniseid ning ka pilte vepsamaalt kogutud esemetest ja mõningaid intervjuusid etnograafidega, kes veel elus ja kes sel perioodil välitöödel osalesid. Teaduri sõnul on raamat oluline, sest vepslased on endiselt osa muistsest Läänemere Soome kultuurist. Vepslased meile küllaltki lähedane sugulasrahvas, nad on keeleliselt küllaltki lähedal meile, see on umbes nagu soome keelega, et kui sa üldse õppinud ei ole, siis sa ikkagi saad nagu enam-vähem poolest aru, mis nad räägivad, paljud sõnad on tähtajalt samad, et kui sa seal nendes külades liigud, siis tekib nagu selline tunne, et sa avastab nagu midagi sellist, mille sa oled vahepeal ära unustanud. Tollal kuuekümnendatel aastatel oli see tunne kindlasti neil uurijatel, kes seal käisid, palju tugevam, sest tollal see Vepsamaa oli palju paremini säilinud, külad olid veel rahvast täis, nüüdseks nad on üsna tühjaks jooksnud, nii et see elamus, mis nad seal nagu kogesid, vot see ongi see Läänemeresoome muinasmaa elamus. Nad oletasid, et meie esivanemad võib-olla elasid ka kunagi samamoodi, aga meie maal on see kaotsi läinud. Seal Vepsamaal on see säilinud. Elamusi oli etnograafidel Vepsamaal tõesti mitmesuguseid. Näiteks kirjeldab 1963.-st aastast ühte ööbimispaika etnograaf Aino Voolma päeviku sissekandes nõnda. Seejärel tulime tagasi koolimajja, saime kirja vastu voodid, madratsid, tekid ja padjad ning loendamatu arvu lutikaid. Viimaste eest polnud tarvis allkirja anda. Jääts ütleb, et just päevikute lugemisest tekkis ka tal idee materjal ühte raamatusse ekspeditsioonide kohta kokku koondada ja sinna juurde ka sissejuhatav artikkel kirjutada, mis aitab kogu info laiemasse teadusajaloolisse konteksti panna.", "role": "user" }, { "content": "1960. aastatel hakkasid Eesti etnograafid taas hõimurahvaid uurima ja esimesena võeti luubi alla vepslased. Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jääts koostas nüüd raamatu, mis kirjeldab elavalt nii Eesti etnograafide välitöid kui ka vepslaste argipäeva 1960. aastate Vepsamaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaidi peamine sõnum puudutas valitsuskriisi, kuid pressikonverentsi alustas ta kaastundeavaldusega Ida-Virumaal pansionaadi põlengus hukkunute lähedastele. Rääkides peaminister Jüri Ratta tagasiastumisest avaldas president talle tunnustust riigimeheliku käitumise eest ja avaldas lootust, et erakondade rahastus saab parlamendi aruteluteemaks viiruskriisiga võitlemise kõrval. Ma tänan Jüri ratast, selle aja ja koostöö eest. Ma nimetasin Jüri Ratase peaministriks 2016. aasta sügisel ja nende aastate jooksul oleme me näinud kahte Jüri Ratase juhitud valitsust. Neil kahel on olnud väga erinev nägu. Praegune valitsus muidugi jätkab oma tööd kuni uue valitsuse ametisse astumiseni. Aga nagu ütles ja väga õigesti ütles peaminister Ratas, teile juba täna öösel, kui valitsus on teatanud tagasiastumisest, siis ei tehta enam olulisi poliitilisi otsuseid. Ma loodan südamest, et sellega on kõrvale jäänud ka ühiskonda lõhestanud plaan korraldada keset kõige suuremat viiruse ja majanduse kriisi absoluutselt ebavajalikku rahvahääletust. Ma olen kindel, et riigikogu leiab tänase päeva jooksul teise tee. Seadus annab vabariigi presidendile selle ettepaneku tegemiseks aega 14 päeva, mis hakkab jooksma alates homsest. Aga vaatame taustsüsteemi, vaatame, mis ümberringi toimub. Meil on viirus kriis, iga päev sureb selle tõttu Eestis inimesi. Meil on majanduskriis, mis räsib mitte ainult ühte või kahte sektorit, vaid kõigi perede kindlustunnet ja hakkamasaamist. Ja meil on ka riigi usaldusväärsuse küsimus. Riigi usaldusväärsust tuleb hoida ja paljudes kohtades ka uuesti ehitada meie liitlaste ja partnerite silmis. Sellepärast teen ma juba täna Eesti Reformierakonna juhile Kaja Kallasele ettepaneku asuda peaministrikandidaadiks ja homsest alates asuda uut toimivat valitsust moodustama. Meil ei ole praegu aega oodata formaalsete tähtaegade kukkumisi. Meil ei ole aega venitada valitsus, kriis tuleb lahendada kiiresti. Eesti inimestel on vaja toimivat riigijuhtimist. Ma kohtun juba täna uuesti Kaja Kallasega, et temaga seda muutunud olukorda arutada. Ja pöördun siinkohal ka kõigi 101 riigikogu liikme poole. Teie otsustate, millise suuna Eesti võtab. Teie otsustati liseid väärtusi, meie riigi juhtimine kannab lähtuge oma sisemisest kompassist. Selle järgi on rahvas teid valinud. Teie mandaat on põhiseadusest tulenevalt vaba. Teie olete vabad oma otsustes.", "role": "user" }, { "content": "Vabariigi president Kersti Kaljulaid teeb Reformierakonna juhile Kaja Kallasele ettepaneku asuda homsest uut valitsust moodustama. President tänas ametist lahkuvat Jüri Ratast tema töö eest ja avaldas lootust, et Riigikogu jätab kõrvale plaani ebavajaliku rahvahääletuse korraldamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas astus öösel ametist tagasi. Tegin täna nüüd juba võib öelda erakonnakaaslastega rohkem kui 14 15 tundi konsulteerides otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti vabariigi peaministri kohalt tagasi. See otsus, nagu ma ütlen, sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatusega. Fraktsioonikaaslastega lähimate ametikaaslastega ja võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks. Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt teevad seda erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja tõe. Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadliku valeotsust selle avaldusega kindlasti. See koalitsioon on lõppenud. Ja sellise avalduse tegi siis Jüri Ratas täna öösel Toompeal pärast Keskerakonna nõupidamisel. Hindre oli samuti öösel Toompeal ja jälgis koridorides toimuvat. Madis on praegu stuudios, palun. Tõepoolest, ega noh, mis seal öelda, inimesed muutusid, mulle paistis, et mida aeg edasi, seda rõõmsameelsemaks, et kui alguses pool kaheksa koguneti, siis oli seda pinget omajagu. Aga kui öö saabus, siis need keskerakondlased, kes uksest välja tulid, olid järjest vabamad. Tundus, et see otsus oli tehtud, ehkki, kui ma ühelt Keskerakonna juhatuse liikmelt kella ühe paiku küsisin, et kas nüüd mõni otsus on, siis ta ütles, et otsused on kolm lehekülje täit, aga ükski pole tehtud. Hiljem, kui kõik oli läbi, siis ta küll tõdes, et tegelikult tehti see otsus, et Jüri Ratas astub tagasi mitu tundi varem. Vahepeal käisid Jüri Ratas ja Mailis Reps ka pea pooleteiseks tunniks ära ja arutasime ise keskis, et võib- olla. Käisid kohti umas Reformierakonna ga, täna ütles Ratas, et ta tegelikult ei ole rääkinud veel Reformierakonna esimehe Kaja Kallasega. Reformierakond koguneb kell 10 arutavad, mida edasi teha, eks siis näis. Aitäh Madis sulle praegu ja niisiis. Tunni aja eest oli Jüri Ratas Kadriorus, umbes veerand tunni eest ta sealt uksest väljus, esitas tagasiastumispalve president Kersti Kaljulaidile. See kord näeb ette, et tuleb homme valitsus seda teavitada ja, ja loomulikult tuleb siis nii kaua ametit ametit ja valitsus peab edasi töötama, kui on uus valitsus ametis ja seda, seda enam, et täna me peame arvestama, et me igapäevaselt ju tegeleme koroonaviirusega, nii et loomulikult neid otsuseid peab ka see üleminekuvalitsus täitma. Aga kindlasti ei pea ma õigeks, et meil on mingid suured sellised poliitilised algatuse, et see tuleb ikkagi uuel koalitsioonil teha. Et tegemist on minu hinnangul väga tõsise kahtlustusega. Ma olen alati öelnud, et ma usaldan Eesti õiguskaitseorganeid. Olgu see kaitsepolitsei, olgu see prokuratuur. Ja ma arvan, et selles sellel hetkel, kui on saanud Eesti Keskerakonna peasekretär kahtlustuse ja ka erakond kahtlustuse, et see on ainuvõimalik samm, see poliitiline vastutus võtta. Ma ei tea, kui sageli tegelikult kahtlustuse faasis selliseid väga selgeid poliitilisi vastutuse võtmise samm on tehtud, vaevalt et väga palju. Koalitsioonist peab ka natukene rääkima, et kas see on võimalik, et sama koalitsioonipartnerid jätkavad lihtsalt peaminister vahetub. Räägime uutest koalitsioonidest, aga ma arvan, et Keskerakond arvestab täna sellega, et, et meie positsioon on kindlasti, me oleme valmis olema opositsiooni ja koalitsioonis, aga aga neid, ma arvan, et täna hommikul siini panda, et koalitsioon ikkagi moodustatakse Riigikogus. Olete te Kaja Kallasega juba suhelnud, kas mina? Ei, ma ei ole kaera s. Nüüd, kui te küsite, kas ma olen SMS-e saanud. Ka ei olda? Ei, ma arvan, et ikka Eestil on olnud kombeks reeglina enamusvalitsus ja, ja ma arvan, et täna riigikogu on nii tugev küll, et selles koosseisus leida võimalus enamus valitsuses, me ei ole kongressi arutanud, ma olen kaks tundi maganud, et, et me ei ole rohkem seda küsimust, see ei ole olnud tõesti laual. Ma arvan, ka väga tugevad muutused on minu juhtimise ajal saanud ja, ja väga tugevad ka mustri, mustri muutused, nii et ma olen kindlasti valmis seda vastutust edasi kandma, aga, aga ma arvan, et seda erakond tegelikult peab arutama nüüd natuke natukese aja pärast, et, et kas tuleb ka erakonnale erakorraline kongress või ei tule ja, ja kuidas me neid asju toimetama, et ma usun, et ega mõistata, et kui me teeme öösel kolme neljale otsuse, siis tervet maailma nüüd ühe ööga paika ei pane, aitäh. Kas Mihhail Korb peaks riigikogus jätkama? Tema otsus, niisiis on peaminister Jüri Ratase tagasiastumise põhjus seotud porto Franco kriminaalasjas kahtlustuse saamisega. Riigiprokuratuur on esitanud kahtlustuse viiele inimesele ja keskerakonnale. Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kraht ja ärimees Hillar Teder. Keskerakonda kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises. Teder ja Kraht leppisid kokku, et kraht kasutab rahandusministeriumis oma mõjuvõimu, et porto Franco laenutaotlus saaks positiivse otsuse. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles täna hommikul terevisioonis, et kõik see tuli talle üllatusena ning kaitsepolitsei tegi läbiotsimisi ka Tallinna linnavalitsuse ruumides ja linnapea kabinetis. Ja loomulikult see tuli üllatusena ja koos selle üllatusega tulid ka õiguskaitseorganite esindajad. Linnavalitsuses on läbi viidud toimingud, sealhulgas ka läbiotsimised, sealhulgas ka linnapea kabinetis. Ka mina olen ütlusi andnud, aga meile oli kinnitatud, et kaitsepolitseiamet linna süsteemis kedagi ei kahtlusta. Stuudios on meie poliitikatoimetaja Toomas Sildam, Toomas kui arvestada nüüd seda, mis on juhtunud öösel ja ka täna varahommikul. Kuidas sa kujunenud olukorra kokku võtad? Ma arvan, et inimlikult oli muidugi Jüri Ratase äärmiselt raske seda lahkumisotsust teha, teiselt poolt, et kui vaadata pilti, kus valitsust juhib peaminister, kelle erakonna kohal on esitatud korruptsioonikahtlustus, siis taga tema tagasiastumine oli muidugi loogiline ja ikkagi ainuvõimalik samm. Mis edasi saab. Teoreetiliselt on ju võimalus, et saaks jätkata ka praegune koalitsioon Keskerakond, EKRE ja Isamaa. Kui näiteks ütleme peaminister, oleks Tanel Kiik kõige usaldusväärsem poliitik mõningate küsitluste järgi. Aga siiski see tundub vähetõenäoline. Ma arvan, et see praegune koalitsioon on ka emotsionaalselt ennast ammendanud ja pigem on tõenäoline, et valitsust ja uut koalitsiooni hakkab kokku panema Reformierakond, kellel on siis kaks võimalust. Kas teha see koos Keskerakonnaga kus on probleemiks see, et Keskerakonna kohal on korruptsioonikahtlustus, aga ma arvan, et Reformierakond saab sellest üle, kui näiteks Jüri Ratas astub ka Keskerakonna esimehe kohalt tagasi ja teine võimalus on siis teha Reformierakonnal koalitsioon koos isamaa ja sotsiaaldemokraatidega, mis on jälle omakorda keeruline, sellepärast et isamaa ja sotside suhted on küllalt pingelised ning ma arvan, et küllalt pingelised on ka Kaja Kallase, Reformierakonna esimehe ja Isamaa liidrid, et eelkõige siis seedri ja Reinsalu suhted. Kas Reformierakond oleks praegu valmis initsiatiivi haarama, seda küsis Indrek Kiisler Europarlamendi saadik ja reformierakondlaselt Urmas Paetilt. Kogu Eesti ühiskonnale on ju selge, mis toimub ja, ja see pall selle liigutuse osas, kuidas sellest kriisist väljuda, on praeguse valitsuskoalitsiooni ja sealsete erakondade käes. Kui oleks reformierakonnal valida, oletame, et see valitsusliit ikkagi laguneb ja paistab, et ta laguneb, et kes oleks see esimene eelistus. Noh, neid eelistusi on hetkel veel praegu võimatu öelda, kui ei ole omavahel arutatud, et eks mul enda jaoks ju tulenevalt nendest sündmustest, mis eile olid, on nii-öelda loogiline eelistus olemas, aga aga ma arvan, et see on piisavalt tõsine asi selleks, et see tuleb erakonna sees ennem läbi rääkida. Arvestades eilseid sündmusi see loogiline eelistus oleks sotsiaaldemokraadid ja isamaa. Noh, nagu ma ütlesin, et eks igaüks, kes seda pilti vaatab, ta mingile loogilisele järeldusele jõuab, aga me peame seda rääkima ennem läbi omavahel. Isamaa esindaja Priit Sibul ütleb, et nemad on valmis kõikidega koalitsiooni moodustama. Isamaa juba 2019. aastal me, me ei ole välistanud ühtegi koalitsiooni ja see kindlasti ei ole mõistlik. Loomulikult kõigiga tuleb suhelda, nii nagu ma ütlen, et see poliitiline olukord on, on uus ja me oleme, elame niisugusel keerulisel viiruseajastul, nii et, et Eesti niiöelda majandusprobleemid pluss viirusega seonduv on need, mis vajavad kiiret lahendust ja need ei saa jääda poliitiliste läbirääkimiste kergeikude taha. No te ühe võidu tegelikult selles koalitsioonis ju, mis nüüd küll laguneb, olete saanud seesama pensioni, teine sammas. Kui te nüüd oleksite järgmises koalitsioonis, mis oleks plaan, mida oleks vaja teha? Ega ma, ma arvan, praegu ühelgi koalitsioonil ei ole muud asja kui need samad olud, mis, mida ei osanud keegi ette näha 2019. aastal ehk ehk majandus ja viiruse probleemid on need, millega tegeleb praegu kogu maailm ja Eesti ei saa siin kuidagi teistmoodi käituda. Ehk praegu vaktsineerimine, nii-öelda viirusele piiri peale saamine ja, ja sealt edasi juba see, et me majanduses nii-öelda sügavasse auku ei kukuks, et, et majandust turgutada. Ja riigikogu esimees, EKRE liige Henn Põlluaas ütles, et tema pole veel oma erakonna esimehe Martin Helmega rääkida saanud. Ma proovisin küll hommikul talle helistada, aga ei saanud kätte, ma ei oska öelda ja, ja vahepeal oli telefon kinni, nii et meie ei ole omavahel jah, praegu seda olukorda arutanud, aga peaministri tagasiastumisega ju tegelikult astub tagasi terve valitsus, nii et ootavad ees ju üsna tõsised läbirääkimised riigikogus uue valitsuse moodustamiseks ja, ja siin on palju erinevaid võimalusi. Ometi võib vist öelda, et see võimalus, et uues valitsuses oleks ka EKRE, on praktiliselt null? Ei, ma ei ütleks tegelikult ju on võimalus, et ka tänane koalitsioon jätkab, kuidas see saab võimalik olla. Kui me vaatame näkku eelmist Nende valimiste tulemusele ja, ja nendele programmilistele lubadustele, mida siis erakonnad esitasid, siis seda koalitsiooni tehes tellisime ka uuringu, kui palju on kattud sattuvust erinevate erakondade lubaduste vahel ja kui palju on siis neid vastuolusid. Ja tegelikult see tänane koalitsioon nende kolme erakonna vahel oli kõige suuremad kattuvused ja kõige vähem vastuolusid lubadustest.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas astus tagasi. Hommikul esitas ta vastava palve ka Kadriorus president Kersti Kaljulaidile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina meediakanalites on hulgaliselt teateid väikestest võitudest alla lastud lennukitest ja purustatud moonavooridest. Sotsiaalmeediastki leiab palju suitsevaid soomukeid ja veriseid vene sõduri kiivreid, aga suured lahingud seisavad veel ees. Kiievist põhjas nähti hommikul kuni 60 kilomeetri pikkust kolonni vene sõjatehnikat, räägib kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja ja kolonelleitnant Toomas Tõniste. Toimub vägede hargnemine linnast edelasuunda eesmärgiga lõigata toimivad maismaa ühendused läände läbi ja samuti vägede koondamine läände, mis on tõenäoline suurema pealetungi ettevalmistus. Ka Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis on vene väed teise käigu sisse pannud. Mõned päevad proovisid nad linna kiiresti vallutada, nüüd pommitavad kaugelt ja hoolimatult. Täna hommikul sai tabamuse Harkivi keskväljak. Päeva jooksul on teatatud nii pihta saanud elumajadest kui haiglatest. Tõniste sõnul kasutab Venemaa nika kobarmona sellist, mis enne maapinnale jõudmist väiksemateks lõhkekehadeks laguneb. Umbes 50 protsenti sellest moonast ei lõhke ja siis ta ootab seal oma ohvrit. Varasemates sõdades on Venemaa mõnda linna pommitanud päevi, mõnda koguni nädalaid, enne kui jalaväelastega sisse marsib. Aga osade vägedega püüab vastane Harkivist mööduda ja okupeeritud Luhanski poole liikuda. See seab Luhanski rindel võitlevad Ukraina üksuse küsimused. Kas millalgi peab taanduma, et mitte mitte kahe väe vahele lõksu jääda? Krimmist on Vene väed kõige edukamalt edenenud lääne pool ründavad nad peagi ilmselt Nikolajevi linna viimast suuremat linna enne Odessat ida pool on jõutud marjupoli alla. Mariupoli teine külg on teatavasti vastu okupeeritud Donbassi. Ja võib öelda, et see üks võimalik operatiivstrateegiline eesmärk, mis Vene Föderatsioonil on olnud, et lõigata Ukraina ära Asovi merest, hakkab tegelikult lähipäevil täituma või on täitumas. Kokkuvõttes häid uudiseid on Ukrainas täna vähe, kusjuures vähem kui tund aega tagasi tabas Kiievit uus õhurünnak. Sellele eelnes Venemaa hoiatus, et lüüakse neid objekte, kust ukrainlase saadab teele inforünnaku. Kuid äsja hakkasid levima videod, kus suitsu on mattunud. Kiievi teletorn aga ukrainlaste võitlusvaim ikkagi ei lange. Sellest annavad tunnistust üha uued kaardid erinevatest Ukraina linnadest, kus inimesed kogunevad okupatsioonivägede juurde, laulavad hümni või takistavad nende teed, olgu siis rahvamassi või Molotovi kokteilidega. Toomas Tõniste usub, et ukrainlaste maakaitse tõelist sisu me alles hakkame nägema. Sellel hetkel, kui need väed sisenevad linna sellel hetkel, kui Venemaa püüab tegelikult suuri asulaid vallutada ja tõesti iga aken laseb ja sind visataksegi põleva bensiiniga siis ma kinnitan teile, maailm näeb, kui hästi see töötab.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki Ukraina suutis Vene üksuste esimest pealetungi pidurdada, pole sõda veel kaugeltki võidetud. Venemaal on varuks veel mitu kaarti ning mõnda neist hakkavad nad juba käiku laskma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArhitekti ja kunstniku Vilen Künnapuu maalinäituse Atlantise argipäev juured ulatuvad tagasi 2012.-sse aastasse, mil tegevuse meres asuval Santorini saarel sündisid künnapu esimesed krüülmaalid. Kunstnik ütleb, et Santoriinile omane müstiline atmosfäär ja erakordne, aga ka raske arhitektuur on stiilina saatma jäänud teda kui maalikunstniku praeguseni. Märkimisväärne on künnapuu sõnul seegi, et santoriinist inspireeritud lähenemine ühtib stiiliga, mis on mehel. Ka ehituskunstnikuna jätkab Vilen Künnapu. Mu hing on ikkagi kunstniku hing ja artuuri ma teen ka sellepärast, et teha läbi selle kunsti, et need majad on ju ka kunstiteosed või nagu noh, meenutavad siin skulptuure või kuidagi, et ma nagu ei näe maalikunstil ja artuuril suurt vahet, et minu jaoks on see üks tervik. Maalid on näitusele valitud koostöös kuraator August Künnapuuga ja tööde märksõnadeks on unenäolisus, värviküllus, maagilised kujundid ja iidsed märgid lisaks santoriinist inspireeritud teostele piltidelt ära tunda ka Andaluusia ja Kuubaainelisi kompositsioone ning ehedalt on abstraheeritud mitmeid Tallinna ja Tartu motiive. Ega ma väga suur eklektik polegi, mul on see kuidagi algusest peale, nagu see värvi niisugune amma on, kohe nagu varakult kujunes välja ja need motiivid ka, et mulle meeldib mingit kohta tunnetada ja siis, kui ma maalin seda, siis ma nagu olen selle koha energia sees ja kui ta valmis saab, siis ma alles näen. Ka see nii-öelda unenäolisus, millega teie töid on iseloomustatud, kirjeldatud, kas see on selline taotluslik või see lihtsalt käibki teie olemuse ja loominguga kaasas? See vist ikka käib, sest ma kuidagi olen niisugune, et ma nagu väga siis kehas hästi püsima, kuidagi kipun lendama niimoodi oma mõtetes või unistustes tunnetes reaalsus on ka minu jaoks nagu niisugune, nagu niisugune irreaalne tihtipeale ja tegelikult ka unenägu minu meelest reaalsus, see on teine reaalsus li. Näitusega koos esitleb künnapuuga kataloogi Vilen Künnapu maalid, mis on vaadeldav nii koos väljapanekuga kui ka eraldi. Lisaks piltidele maalidest on kataloogis ka künnapuu enda kirjutatud luuletus ja kunstniku maale kommenteerivad erinevate maade autorid.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Kunstimaja suures saalis avatakse täna arhitekt Vilen Künnapu maalinäitus \"Atlantise argipäev...\" . Esitlusele tuleb ka kataloog \"Vilen Künnapu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul kogunesid õiguse ja õigluse liidrid Varssavis erakorralisele istungile. Poliitilised pinged on kasvanud nii suureks riigis, et võivad lõppeda nii koalitsiooni lagunemise, vähemusvalitsuse sünni kui ka enne tähtaegsete valimistega. Valitsuse esindaja teatas hiljem, et selgus koalitsiooni asjus tuleb sel nädalal parem. Koalitsiooni juhib õiguse ja õigluse partei lühidalt Pic. Ja sinna kuuluvad veel rangelt konservatiivne, ühinenud Poola partei. Pinged koalitsioonis suurenesid teatavasti järsult, kui pisi nooremad partnerid keeldusid toetamast loomaõiguste eelnõu, mida kindlalt toetab Bis juht Katzynski ega ennegi saanud rääkida täielikust üksmeelest. Kui ühinenud Poola partei nõuab karmimat positsiooni geiõiguste ja Euroopa Liidu kliimapoliitika suhtes, siis bis pooldab näiteks pragmaatilisemat lähenemist. Igatahes on seadusandjate sõnul olukord praegu nii kaugel, et koalitsiooni praktiliselt ei eksisteeri ning seetõttu ei ole välistatud ei vähemusvalitsusega ennetähtaegsed valimised. Pisi esindaja ja Seimi asespiiker Terletski ütles, et kui peaksid tulema ennetähtaegsed valimised, läheb pis neile üksinda. Koalitsiooni on parlamendi alamkojas 235 kohta 460-st ning ta kaotab ilma koalitsiooni väiksemate partnerite enamuse. Mitte ükski partei väljaspool alliansi pole avalikult soovinud koalitsiooni ga ühineda. Kolm valitsusparteid on püüdnud juba mõnda aega uut koalitsioonilepet välja töötada ja ministri kohti jaotada, kuid läbirääkimised on praeguseks katkenud.", "role": "user" }, { "content": "Otsus Poola valitseva koalitsiooni tuleviku kohta tehakse avalikuks sel nädalal, teatas valitsuse pressiesindaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRail Balticu Eesti trassi osa kõikide objektide projekteerimine on töös, esimene objekt Sausti nõmme, viadukt on ka valmis. Hanked on avatud veel seitsme viadukti ja seitsme ökodukti ehitamiseks. Nii ütleb majandusminister Taavi Aas. Ehitushanked on läinud plaanipäraselt, kohati oleme isegi saanud paremad hinnad kui alguses planeeritud. Aga samas projekteerimishanked on need, mis hetkel peavalu karmistavad, sellepärast et projekteerijatel tundub, et on väga-väga palju tööd. Kohalike peatuste detailplaneeringud ja projekteerimine algavad sel aastal. Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg toob aga ühe näite. Äsja tegime hanke kohalike peatuste projekteerimiseks ja me tegelikult ei saanudki mõistus päraseid pakkumisi, et need olid väga ülehinnatud pakkumised, et tõesti see on fakt, et projekteerimisturg on täis. Nüüd suvel valmivad ka Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste reisiterminalide põhiprojektid, misjärel kuulutatakse välja ehitushanked. Ülemiste on meil väga, väga, väga keeruline, meil on vaja seal kehtestada detailplaneering, seal on lihtsalt nii palju erinevaid osapooli ka erasektori esindajad ja näiteks 1 pankrott tuli need veel juurde sinna, mis on osaliselt maa pidamine on vaja omandada meie noh, piirang on ka see, et noh, kõik, mis me teeme, peab olema siis kas abikõlbulik või kui ta ei ole, siis noh, tuleb leida oma vahendid või mingist muust fondist ja kuskil 25 ja võib-olla üksikute objektide puhul 26 oleme me valmis siis kõigi rajatistega. Väljakutse on põhitrassi, projektide valmimine kuni pole projekte, ei saa omandada ka maid. Maa-amet on võtnud siin mõningaid riske, et me võtame nagu maade omandamise ette nendes lõikudes varem, kus on suhteliselt suur kindlust, et see põhitrassi asukoht on paigas. Töös on 331 kinnisasja, millest 288 on eraomandis. Ja juuni seisuga meil on siis jah 165 krunti juba eraomandist on omandatud. Meile on väga üksikud juhud, kus tegelikult on tekkinud, mitte, lahenevad läbirääkimised, kus on vaja, kas minna sundvõõrandamise või siin on paar juhust olnud, aga põhimõtteliselt on kulgenud suhteliselt mõistlikul viisil see, see protsess. 23. aasta lõpuks on meil põhitrassi maad kõik omandatud. Põhitrassiehitusega alustatakse siiski järgmisel aastal. Et iga lõik, iga jupp, kus meil on olemas maa ja kus on olemas projekt, me saame kohe sisuliselt ehitama hakata. Tõnu Grünberg ütleb veel, et murekoht on maakonnaplaneering Pärnumaal. Riigikohus tühistas selle 40 kilomeetrise lõigus eelmise aasta mais. Sügisel koostati uus alus uuring ja planeering ning eile, viiendal juulil pandi kuus trassivarianti võrdlemiseks välja. Sügiseks peaks selguma eelistatuim", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu majanduskomisjoni erakorralisel videoistungil saadi ülevaade Rail Balticu raudteetrassi ehituse seisust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna-Tartu maantee, Adavere ja Põltsamaa vahelise nelja sõidurajaga möödasõidu eelprojekti koostamisel lähtutakse mäo Tartu teemaplaneeringust. Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuht Tiit Vunk ütleb, et maanteeamet korraldas riigihanke eelprojekti koostamiseks saabunud küsimuste põhjal täpsustada äsja mõnda nüanssi, mida projekteerija peab silmas pidama. Tiit Vunk. Me soovisime näiteks täiendavaid puurauke teha Põltsamaa jõest. Sildade projekteerimisel oleks täpsemad uuringud meil ees ja siis me veel täpsustasime nõudeid geoloogia osas. Müratõkete osas me algselt nõudsime puurauke müraseinte alla, aga kuna me koostame täna eelprojekti ja nende müratükke seinte vundamentidele ei ole nii suurt tähtsust eelprojekti mõistes pakkujate on ka keeruline pakkuda seda uurimuste mahtu, siis me otsustasime need eemaldada. Aga keskendume siis Adavere ja Põltsamaa möödasõidule, et milliseid probleeme see möödasõit hakkab lahendama. Esimene ajakulu Tallinn-Tartu vahelisel lõigul ja teine on liiklusohutus. Ehk et sisuliselt siis Adavere alevikust ja puhu ristist juhitakse maantee mööda. Ja on mitmeid eritasandilise liiklussõlme on mitmeid eritasandilisi risteid, kus üks tee läheb teise alt läbi, aga pöördeid ei saa teha. Ja on ka siis üks sild, Põltsamaa sild, mis tuleb ehitada ja on ka ökodukte. Tiit Vunk lisab, et eelprojekti koostamine võtab kaks aastat. Ehitustööd võivad alata umbes kuue aasta pärast. Eelprojekti koostamine võtab aega kaks aastat ja see sõltub peamiselt sellest, et on vaja ka keskkonnamõju hinnata ja on vaja teha ulukiseire sellel lõigul aga ehitamise aeg on märgitud valitsuse poolt kinnitatud kavas ja seal on ta indikatiivses tabelis ehk siis indikatiivses nimekirjas kavandatud aastatele 2026 kuni 2028. Kas ma saan õigesti aru, et Adavere ja Põltsamaa ümbersõit rajatakse enne kui valmib näiteks Mäo Adavere lõik? Jah, indikatiivse kava järgi ta rajatakse enne. Nii on valitsus otsustanud, aga täna on ta ikkagi indikatiivne. Seda on selles mõttes võib-olla natuke raske nagu kinnitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Adavere ja Põltsamaa vahelise 20-kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga möödasõidu ehitamine on praeguste plaanide kohaselt ette nähtud aastatel 2026-2028 ja see peab valmima enne, kui alustatakse Mäo-Adavere lõigu uuendamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTükk jutustab loo sellest, kuidas abielupaar Erik ja Anna otsustavad proovida päranduseks saadud majas kollektiivset eluviisi. Nad loodavad, et kui nende loodud kommuuni liikmed on targad, poliitiliselt aktiivsed ja võluvad inimesed siis on nad kõik koos teel täiusele. Ka nende teismeline tütar Freia otsib uue elukorralduse keskel oma identiteeti täiskasvanute maailmas, kõneleb Freia osatäitja Aurora Aleksandra Künnapas. Ma arvan, et Freia on kindlasti palju julgem kui mina tegelikkuses olen. Et see nõudiski, ma arvan, harjutamist kõige rohkem, sest mina tegelikkuses olen palju arglikum ja see oligi kõige raskem rääkida palju tugevama häälega ja kõike palju rohkem endast välja näidata. Taani autorite Mogen rukovi ja Toomas Vinterbergi kahasse kirjutatud näidend on inspireeritud Vinterbergi kommuunis veedetud lapse ja nooruspõlvest. Lavastaja Elmo Nüganen. Näitemäng, mille nimi on kommuun, ei räägi ju kommuunis elamise rõõmudest või muredest või ei propageeri kommuuni või kritiseeri kommuuni, see on lihtsalt üks täiskasvanud inimeste poolt välja mõeldud vorm, kuidas koos elada. Neid vorme on ka teisi ja ega selles näitemängus ju, kui oleksid ainult need kaheksa tegelast ja seal puuduks üks noorema põlve esindaja, kui seal puuduks laps, kui seal puuduks teismeline hing, noh siis kogu sellel lool poleks üldse mingit mõtet kogu mõtte ja vaatepunkti sellele loole paneb ju see, et, et selles maailmas siis ükskõik millises, et seal alati eksisteerib ju keegi nõrgem, keegi noorem, kelle jaoks tegelikult me ju selle vormi peaksime olema välja mõelnud selle koos eksisteerimise vormi. Veel kord auruora Aleksandra Künnapas. Ma arvan, et inimesed otsivad väljapääsu, et nad ootavad, et kommuun päästaks neid, aga kindlasti see laguneb ära, kuna inimesed on nii erinevad ja nad võib-olla ei mõtle täpselt üle, mis kõik sellest kommuunist võib saada. Kuna tegu on ikkagi mitmete inimestega, kes elavad ühe katuse all, siis kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Kommuuni osades on Hele Kõrve, Indrek Ojari, Rain Simmul, Külli Teetamm, Sandra Uusberg ja mitmed teised linnateatri näitlejad. Külalistena teevad kaasa Marko Matvere ja aurora Aleksandra Künnapas.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Linnateatris jõudis lavalaudadele Taani autorite Mogens Rukovi ja Thomas Vinterbergi \"Kommuun\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutelu oli Keskerakonna initsiatiiv ja nende poolt olid ka põhiesinejad. Fraktsiooni esimees Kadri Simson juhtis tähelepanu ebanormaalselt suurele karistusregistrisse kantud inimeste arvule Eestis ning kritiseeris lihtsustamise teed menetluses, aga ka prokuratuuri üldse. Olukord on seda murettekitavam, et läbi võimusidemete on prokuratuur võimeline suruma pea ükskõik millise seadusemuudatuse läbi, mis on talle kasulik. Eesti kohtueelne menetlus ei põhine europiidsel poolte võrdsusel võistlevusel vaid minevikust pärit niinimetatud inkvisitsioonilisel uurimisel, kust õigust mõistetakse kohtueelses staadiumis jällegi mitte avalikul kohtuistungil kohtusaalis vaid uurija kabinetis. Simson tegi samas ka mitmeid ettepanekuid ja kõige pöördelisem nendest oli vandekohtuinstitutsiooni sisseseadmine. Üldiselt domineeris tänasel arutelul kriitika kõigi jõustruktuuride ja kriminaalseadusandluse suhtes. Üks näide teiselt esinejalt, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Inimesed tunnevad ennast hirmunult, nende aktiivsus on Eesti riigis riigi tegutsemisel pärsitud, riigis lokkab üleüldine hirm õiguskaitseorganite ees. Üha rohkem võib riigi jõuametkondade tegevuses märgata ebademokraatlikke ilminguid ja üha vähem pööratakse tähelepanu inimeste õiguste le. Õiguseksperdina esinenud vandeadvokaat Leon Glikman kritiseeris samuti kohtumenetluse mitmeid aspekte, muuhulgas tõendite hindamise süsteemi. Kui ma läheksin selliste tõenditega, millega läheb prokurör kriminaalkohtusse, näiteks tsiviilkohtusse, selles tekiks mul selline pahandus, ma arvan, et kohtunik helistajaks advokatuuri augu kohtusse, ütleks, kas noh, advokaat, Krikmann on hulluks läinud, et ta tuleb mingite täiesti mõttetute asjadega kohut tülitama? Mingeid tõendeid ei ole, aga noh, kriminaalasjas nad lähevad läbi, nii et see tõendite standard on hoopis teine. Üks aspekt, mida kriminaalmenetluses täna palju kritiseeriti, oli eeluurimise tähtaegade puudumine. Justiitsminister Kristen Michal ütleb, et tegelikult on sellest varemgi juttu olnud. Kui vaja, siis siis tuleb seda teemat arutlema hakata, et tuleb tunnistada, et ega see idee pole uus, aga aga seda sellisel võibolla nii põhjalikul kujul polegi seadusandja analüüsinud läbi, nii et ilmselt kui seadusandja liikmed seda leiavad, et seda tuleb analüüsida, siis tuleb seda tegema hakata. Michal juhtis eelnevas intervjuus ka tähelepanu, et kui seadused on puudulikud, siis seadusandlik initsiatiiv peab tulema parlamendist ja Marko Pomerants märkis puldist juba varem, et jälitustegevust käsitleva seaduse menetlemisel opositsioon parandusi ei teinud. Aga veel arvamusi lõpuKallela aneti seisukoht. Ega tegelikult teemad, mida käsitleti siin nii vastutuse teemad kui ka kriminaalmenetluse tähtajad ja nii edasi ja nii edasi, tegelikult need teemad on kindlasti arutlust väärt ja sellega peaksid tegelema, ma arvan või vähemalt ette valmistamas faasis spetsialistid ja andma meile parlamendiliikmetele siis mingisuguse produkti läbi närimiseks. Aga kindlasti ei tähenda see seda, et me peaksime selles mõttes poliitiliselt lahmivalt seda teemat siin suures saalis arutama, mis kuhugi väga ei vii.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas põhiõiguste ja vabaduste riive teemasid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKeskpäeval puhusid pasunad Estonia teatri aknad avanesid ja kõik see estonlane ilmus akendele kogu kostüümiilus. Orkester oli juba all, publik ka ja tervitused algas. Estonia teatrimaja on 90 aastane. Maja ehitati Soome arhitektide Armas Lindgreni Vivi Lönni võiduprojekti järgi ja sai valmis 1913. aastal ning avati Shakespeare Hamletiga, räägib Estonia teatri direktor Paul Himma. Seda maja ei ehitatud ei tsaari ega kuberneri käsul ja rahastamisel vaid eestlaste omal algatusel. Kõige selle eestvedajaks oli Estonia selts. Korjati raha, maksti võlgu, jäädi võlgu. Kuid valmis see maja sai. Estonia teater on olnud meie jaoks kogu aeg, kuid maja ei seisa igavesti noor ja ilus ilma aitamata. 1997.-st aastast algas Estonia renoveerimine ja selle edenemist on võinud igaüks oma silmaga jälgida ja selle sõnastas täna dirigent Eri Klas kenasti. Nõnda. No tere. No kas pole tore veeta koos sünnipäeva? Ja minu arvates see maja on, oli ja jääb. Tore on teda näha nüüd ükskord puhtaks pestuna ja küll ta on ilus. On nüüdki võideldud rahapuudusega on võetud laenu aga aastaks 2006, kui on teatri 100. sünnipäev, peab maja korras olema. Paul Himma. Selle maja ehitamise lugu on olnud ka tegelikult Eesti ise olemise ja oma elu üle ise otsustamise lugu. Olid ju mitmedki Estonia seltsi juhatuse mehed, kes ehituse asja vedasid samad, kes võitlesid ka Eesti iseseisvuse väljakuulutamise eest ja nii puudutab selle maja ajalugu kõigi südameid. Kellele on kallis Eesti minevik. Olevik ja tulevik. Elame oma elu, kiirustame oma kiirustamisi ja väga harva mõtleme, et Eesti pole see, mis ta on ilma rahvusooperita, tema ajaloolise majata kultuurita üldse.", "role": "user" }, { "content": "Teater Estonia maja sai 90-aastaseks.", "role": "assistant" } ]